50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
71 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ringruut
Õppematerjali autor
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks.
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks.
Ootamatult lühikese ajaga oli NSV Liit kaotanud suure osa oma rahvusvahelisest autoriteedist ning seisis vastamisi käärimisega nii kodus kui ka võõrsil. Nõukogude majandus oli pankrotis, relvastus neelas tohutuid ressursse, Ühendriikidest jäi NSV Liit aga üha rohkem maha. Hädasti vajati reforme, selleks tuli riigi etteotsa seada uut tüüpi liidrid. See arusaam pani aluse NSV Liidu uuendamise programmile, mis läks ajalukku perestroika nime all. PERESTROIKA Mihhail Gorbatsovi tõus NSV Liidu etteotsa 1985. aasta märtsis kinnitas NLKP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsovi. 54-aastane Gorbatsov oli noorim liider NSV Liidus pärast Stalini võimuletulekut, esindades põlvkonda, kes oli tulnud poliitikasse Hrustsovi sula ajal. Gorbatsov oli veendunud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi, ning oli valmise neid tegema. Samas polnud tema eesmärk mitte üleminek demokraatiale ja turumajandusele,
aastal. 1949. aasta oktoobris hakati Saksa Demokraatlikus Vabariigis kiirendatud korras juurutama stalinlikku sotsialismimudelit. Sellega kaasnes elanike elatustaseme langus, ideoloogiline ja poliitiline surve ning töödistsipliini karmistamine. Idasakslased vastasid sellele Läände pagemisega. Eriti teravaks muutus Saksa DV sisepoliitiline olukord 1953. aasta algul. Ainuüksi 1953. aasta märtsis põgenes läände 50 000 idasakslast. Pärast Stalini surma aga muutus Moskva suhtumine sotsialismi ülesehitamisse Saksa DV-s. Juuni algul Moskvasse kutsutud Saksa DV juhtidele anti teada, et tuleb lõpetada sotsialismi ülesehitamine kiirendatud korras. Moskva uute suuniste teatavaks tegemine põhjustas Saksa DV võimuladvikus poliitilise kriisi. Selle taustal küpses rahvaülestõus, mille otseseks ajendiks sai ehitustööliste töönormide järjekordne tõstmine. 16. juunil puhkes Berliinis ehitustööliste streik, mis peagi laienes ka linnadesse. Majanduslike nõudmistega alanud
aastal. 1949. aasta oktoobris hakati Saksa Demokraatlikus Vabariigis kiirendatud korras juurutama stalinlikku sotsialismimudelit. Sellega kaasnes elanike elatustaseme langus, ideoloogiline ja poliitiline surve ning töödistsipliini karmistamine. Idasakslased vastasid sellele Läände pagemisega. Eriti teravaks muutus Saksa DV sisepoliitiline olukord 1953. aasta algul. Ainuüksi 1953. aasta märtsis põgenes läände 50 000 idasakslast. Pärast Stalini surma aga muutus Moskva suhtumine sotsialismi ülesehitamisse Saksa DV-s. Juuni algul Moskvasse kutsutud Saksa DV juhtidele anti teada, et tuleb lõpetada sotsialismi ülesehitamine kiirendatud korras. Moskva uute suuniste teatavaks tegemine põhjustas Saksa DV võimuladvikus poliitilise kriisi. Selle taustal küpses rahvaülestõus, mille otseseks ajendiks sai ehitustööliste töönormide järjekordne tõstmine. 16. juunil puhkes Berliinis ehitustööliste streik, mis peagi laienes ka linnadesse. Majanduslike nõudmistega alanud
aastal. 1949. aasta oktoobris hakati Saksa Demokraatlikus Vabariigis kiirendatud korras juurutama stalinlikku sotsialismimudelit. Sellega kaasnes elanike elatustaseme langus, ideoloogiline ja poliitiline surve ning töödistsipliini karmistamine. Idasakslased vastasid sellele Läände pagemisega. Eriti teravaks muutus Saksa DV sisepoliitiline olukord 1953. aasta algul. Ainuüksi 1953. aasta märtsis põgenes läände 50 000 idasakslast. Pärast Stalini surma aga muutus Moskva suhtumine sotsialismi ülesehitamisse Saksa DV-s. Juuni algul Moskvasse kutsutud Saksa DV juhtidele anti teada, et tuleb lõpetada sotsialismi ülesehitamine kiirendatud korras. Moskva uute suuniste teatavaks tegemine põhjustas Saksa DV võimuladvikus poliitilise kriisi. Selle taustal küpses rahvaülestõus, mille otseseks ajendiks sai ehitustööliste töönormide järjekordne tõstmine. 16. juunil puhkes Berliinis ehitustööliste streik, mis peagi laienes ka linnadesse. Majanduslike nõudmistega alanud
aastal. 1949. aasta oktoobris hakati Saksa Demokraatlikus Vabariigis kiirendatud korras juurutama stalinlikku sotsialismimudelit. Sellega kaasnes elanike elatustaseme langus, ideoloogiline ja poliitiline surve ning töödistsipliini karmistamine. Idasakslased vastasid sellele Läände pagemisega. Eriti teravaks muutus Saksa DV sisepoliitiline olukord 1953. aasta algul. Ainuüksi 1953. aasta märtsis põgenes läände 50 000 idasakslast. Pärast Stalini surma aga muutus Moskva suhtumine sotsialismi ülesehitamisse Saksa DV-s. Juuni algul Moskvasse kutsutud Saksa DV juhtidele anti teada, et tuleb lõpetada sotsialismi ülesehitamine kiirendatud korras. Moskva uute suuniste teatavaks tegemine põhjustas Saksa DV võimuladvikus poliitilise kriisi. Selle taustal küpses rahvaülestõus, mille otseseks ajendiks sai ehitustööliste töönormide järjekordne tõstmine. 16. juunil puhkes Berliinis ehitustööliste streik, mis peagi laienes ka linnadesse. Majanduslike nõudmistega alanud
jne. Riik oli kehtestanud riiklikud kokkuostuhinnad, mis sõjajärgsel ajal ei katnud tegelikke kulusid mingil moel. Selline ränk koorem, mis kolhooside õlul oli, ruineeris põllumajandust väga tugevalt ning võimude poolt vaadatuna püüti olukorda veidi parandada sellega, et hakati ka talupoegade suhtes taas uusi repressioone rakendama, leiti, et talupoeg teeb paremini tööd kui teda rohkem sunnitakse. Lõppkokkuvõttes sellest asja ei saanud. Stalini arvamus sotsialismi majandusest- talupoeg on abistava funktsiooniga ühiskonnas, riigi tasandilt ei tulnudki eriti mõelda sellele, kuidas talupoegade olukorda parandada jne. Reparatsioonid- Sõja kaotanud riigid pidid maksma NL-le sõjakahjude hüvitust e reparatsioone. NL kasutas võimalust üsna ulatuslikult, vedas Sm-lt välja arvutul hulgal tehnikat kuni tervete tehaste sisseseadeteni välja. Kokku toodi NL-i üle 5500 trofeeettevõtte ja paigutati sinna ümber
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid