Pingelõdvendus ja islam (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

1970-ndad

ARAABIA LIIGA ­ 1945. a loodud Araabia maid ühendav organisatsioon. Tänu millele riikide suhted tihenesid, kuid konfliktid jäid. PVO ­ Palestiina Vabastus Organisatsioon ­ 1964. a rühmitus, mille sihiks oli Iisraeli hävitamine. 6-PÄEVANE SÕDA ­ Araabia maade ja Iisraeli relvakonflikt 1967. CAMP DAVID ­ USA presidendi residents, kus sõlmiti Egiptuse ja Iisraeli vaherahu 1979. a, millega Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare. SARIAAD ­ Islami tavaõigus ISLAMI FUNDAMETALISM ­ äärmuslik islamiliikumine. WATERGATE`i AFÄÄR ­ Pealtkuulamisskandaal Washingtonis 1974. MONETARISM ­ riigi võimalikult vähene sekkumine majandusse, võitlus inflatsiooni vastu. NAFTAEMBARGO ­ Araabia naftamaade kehtestatud, suunatud Iisraeli toetavate riikide vastu. Nafta hinda tõsteti 4 korda. KONSERVATIIVNE REVOLUTSIOON ­ parempoolsete poliitikute tõusmine poliitika etteotsa (lääneriikides). SRP-1 ­ Strateegilise relvastuse piiramise leping 1972. a. SRP-2 pidi järgnema SRP- 1-le, mis o

Ajalugu

4

doc

Kordamisküsimused 1970.aastatest

Kordamisküsimused 1970. aastatest Õpik lk. 82-115 1. Selgita, mida tähendab pingelõdvendus! Näited pingelõdvenduse kohta. Külma sõja poliitika suundumus 1970. aastate alguses, millega Lääne demokraatlikud riigid üritasid parandada suhteid Nõukogude Liidu ja teiste sotsialismimaadega; *Breznev allkirjastas Saksa LV koostöölepingud nii kultuuri kui ka majandusevallas *Nn idalepingud (1970) Lääne-Saksa, NL ja Poola vahel- tunnustati Saksa DV idapiirina Oder-Neisse jõge *1972 Külastas Nixon NL, sõlmiti ,,NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete alused"

Ajalugu

5

pdf

Ajalugu-demokraatlik blokk

Majanduslik - tugevad ametiühingud: iga järsema reformikatse puhul lubati streikima hakata. Prantsusmaa: poliitiline- Prantsusmaast sai parlamentaarne vabariik. Samuti muutus vasakpoolseks prantsuse majanduspoliitika. Prantsusmaa poliitiline süsteem osutus ebakindlaks. Charles de Gaulle sai uuesti võimule. Põhjendus - poliitiline süsteem oli ebakindel, olid pahempoolsed meeleolud. Miks kujunes 1960-ndate II poolel ja 1970-ndate esimesel poolel pingelõdvendus? Nimetage kolm põhjust koos näidetega ● Lääne välispoliitika oli jõudnud ummikusse. Näide - levis seisukoht, et läänel pole jõudu kommunistlikku süsteemi hävitada ja tuleb õppida sellega koos eksisteerima. ● Lääs vajas külmas sõjas hingetõmbehetke, kuid selleks pidid normaliseerima suhted kommunistliku maailmaga. ● Otsiti paremaid suhteid idaga. Näide - Idalepingud Poola, NSVL, Tšehhoslovakkiaga. ● Sisepoliitilised probleemid Läänes

12. klassi ajalugu

6

doc

Lähiajalugu II

Prahasse sisenesid tankid, inimesed tahtsid loota, et hea sõna võidab võõra väe ja panid lilli tankide torudesse. Tankid ei lahkunud, aga lahkus juhtkond. Natuke valati ka verd. Pettumuse avalduseks oli dissidentluse tugevnemine. 1960. ­ Aafrika aasta. Mao Zedong: suur hüpe(rauatoodangu suurendamine, kollektiviseerimine); suur proletaarne kultuurirevolutsioon( põletatu kunstiteoseid, kidjandust, hävitati kloostreid, isikukultus, punane raamat) Kahepooluseline maailm. Detente ­ pingelõdvendus. Idalepingud ­ Lääne-Saksamaa sõlmitud lepingud NSVLi ja Poolaga, tunnustas SDV idapiiri. 1969. USAs Nixon. Soojendati suhteid NSVLiga. 1972. lepiti kokku raketitõrjesüsteemide rajamises. Üle ühe-kahe ei tohi. Teine kokkulepe- strateegilise relvastuse piiramine. SRP- 1. Helsingi protsess. Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine. Urho Kaleva Kekkonen. Esimene etapp: 1973 juuli, Helsingi, välisministrid Teine etapp: Genfis, kuni 1975, diplomaadid ja eksperdid. Konsensuse alusel.

Ajalugu

10

doc

Kordamine 1970.a

Kordamisküsimused 1970. aastatest Õpik lk. 82-115 1. Selgita, mida tähendab pingelõdvendus! Näited pingelõdvenduse kohta. 1960a lõpust kuni afganistani sõja alguseni 1979.a Oli lääne ja idariikide vaheliste suhete paranemine. 2. Miks Lääneriigid pidasid vajalikuks suhete parandamist Nõukogude Liiduga?Näited Levis seisukoht, et läänel puudub võim kommunistliku süsteemi hävitamiseks. Lääs vajas hingetõmbehetke.NT: Prantsusmaa president külastas Moskvat, Prantsusmaa astus NATOST välja, Helsingi protsess. Usa parandas suhetid

Ajalugu

7

docx

Pingelõdvendus 20.sajandil - õppematerjal

PIINGELÕDVENDUS Pingelõdvenduse algus: 1970. oli läänepoliitika ummikusse jõudnud; hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süst hävitamiseks puudub Läänel jõud. 1966 külastas Pr president Moskvat, alguse sai pingelõdvendus. Hakkas arenema Pr-Vene majanduslik ja kultuuriline koostöö NSVL suhted paranesid ka L-Saksamaaga. 1970 sõlmis L-Saksa Poola ja NSVL-ga idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972 tunnustas L-Saksa Saksa DV-d, allkirjastati mitmeid koostöölepinguid maj ja kult vallas Brezneviga. USA-s 1969 presidendiks saanud Nixon seadis välispol nurgakiviks heade suhete loomise NSVL ja Hiinaga.

Ajalugu

26

docx

Tuumarelvade piiramise leping usa ja nsvl vahel

Pingelõdvendus Detente ­ ajajärk millal suhtel Lääne riikide ja NSVL suhted paranesid, arg kui lääneriigid tegid NSVL-le mõningaid järeleandmisi Algus Prantsusmaal · Prantsusmaa hakkas iseseisvalt NSVL-ga suhteid parandama · 1970 ­ ida lepingud o W. Brandt ­ mees kes muutis saksamaa poliitikat Loobus hallsteini doktriinist Alustas ,,uus idapoliitika", ehk mõlemad saksamaa riigid leppisid ära (mõlemad riigid tunnustasid teineteise olemasolu) · 1972 ­ elavnes USA ja NSVL koostöö o Moskvas korraldati USA näitus o Venemaal väljastati ajakiri Ameerika o Hakkasid olema Nixoni ja Breznevi kokkusaamised igaaastaliselt NSVL ja hiina suhted halvenesid (1974) Usa ja hiina sõlmivad koostööleppe (minu vaenlase vaenlane on minu sõber) (nimetati Pingpongi diplomaatia) o Sõlmiti SRP (strateeg

Ajalugu

16

docx

Ajalugu: Maailm 1956-1985

saamata jäänud tulumaksud. Kolme aasta vältel vähendati USAs maksukoormust kolmanidiku võrra. Kuigi algul tõi selline reaganoomikaks ristitud majandusprogramm kaasa suure tööpuuduse, järgnes peagi kiire majandustõus. Mõne aastaga saavutas USA majandus sellise arenguastme, milleni ükski teine tööstuslik riik polnud jõudnud. Vähenes ka inflatsioon. Tööpuudus langes ning inimeste sissetulekud suurenesid. Välispoliitikas lõppes Reagan ajal pingelõdvendus. USA seadis eesmärgiks võitluse NSV Liidu kui „kurjuse impeeriumi“ vastu, reageerides ka NSV Liiduga seotud väiksemate diktaatorite tegevusele. Kui 1983. aastal puhkesid väikesel Kariibi mere saaarel Grenadal segadused ning tekkis Kuuba mõju suurenemise oht, saatis Reagan Grenadale merejalaväe, kes saare vallutas. Ameeriklaste enamik tervitas selliseid samme vaimustusega., USA positsiooni taastamiseks maailmas ja NSV Liidu majanduslikuks kurnamiseks käivitas

Ajalugu

Kommentaarid (0)