Ajaloo külma sõja kontrolltöö materjal (0)

Ajaloo külma sõja kontrolltöö materjal

Külm sõda (millal, mõiste, milles avaldus, kriisid, ülestõusud, lokaalsed sõjad )

Millal: 1948/49 – 1991
1945
Külm sõda - vastasseis USA ja lääne demokraatia ning NSV Liidu ja sotsialismimaade vahel
Milles avaldus:

• Võidurelvastumine
  
• Vastastikune propaganda
  
• Spionaaž, luure
  
• Vastastikuste sõjaliste blokkide moodustumine ( NATO , VLO)
  
• Üleolek poliitikas, majanduses, kultuuri- ja teaduselus
  
• USA ja NSVL soovisid saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas
  
• Üritati laiendada mõjuvõimu Kolmanda Maailma riikides
  

Kriisid

Kriis
Aeg
Osapooled
Põhjused
Käik, tulemused
1. Berliini kriis
1948/49
NSVL – USA+Sbr+Pr
NSVL soovib tervet Berliini,USA+Sbr+Pr viisid läbi rahareformi,
4 de-:
Demokratiseerimine
Demilitariseerimine
Demonteerimine
Denatsifitseerimine
NSV Liit lõpetab Berliini blokaadi,
1949 mai jaguneb kaheks:
1. Saksamaa LV, pealinnaks Bonn
2. Saksamaa DV, pealinnaks Berliin
2. Berliini kriis
1961
Saksamaa LV – Berliin + Saksamaa DV
Enamik sakslasi nägid Lääne-Berliinis paremat elatustaset, massiline väljaränne
Berliini müür , raudne eesriie sai tegelikkuseks
Suessi kriis
1956
Egiptus – Iisrael + Sbr + Pr
Nasseri võimuletulek, võitlus Suessi kanali pärast
Nasser riigistab Suessi, jõudude ümberpaigutus , Sbr ja Pr autoriteet maailmas vähenes, NSVL oma tugevnes Lähis-Idas
Kuuba kriis
1962
Kuuba, NSVL – USA
Fidel Castro võimutulek ja režiim
Hruštšov lasi Kuubale paigaldada raketibaase, mis võinuks suure osa USA hävitada, Kennedy kuulutas välja merel kontrolljoone, nõudis baaside likvideerimist.
Hruštšov likvideeris baasid, NSVL tunnustas kontrolljoont, Castro režiim jäi püsima, sõda hoiti ära.

Ülestõusud

Ülestõus
Põhjused
Vastupanu meetodid
Rahvusvaheline taust
NSVL reaktsioon
Lääne reaktsioon
Tulemus
Ungari ülestõus
1956
Meeleavaldus Poola toetuseks kasvas avalikuks vastuhakuks
Rahulolematus sotsialismiga
Politsei- ja julgeolekuüksused avasid rahva pihta tule
Relvastatud võistlus
Meeleavaldused
Ungarlased pöördusid abipalvega ÜRO poole, kui NSVL oli jõuga sisse tunginud.
Maailm vaatas Ungari tragöödiat osavõtmatult pealt.
USA, Lääs ja ÜRO lubasid toetada, aga ei teinud seda
NSVL otsustas ülestõusu jõuga maha suruda.
Rünnak Budapestile tsiviilelanike pihta.
Lääs polnud valmis, kuna oli Suessi kriisiga hõivatud.
Maailmasõda kartes ütlesid NSVL-le, et ei sekku.
Mõistavad NSVL käigu hukka.
Novembris suruti ülestõus maha.
Ungarist põgenes 150 000 inimest.
Langes 3000 ja vahistati 20000 inimest.
Arreteeriti riigi eesotsas olev Nagy ja poodi üles. Ungari jäi sotsialistlikuks riigiks.
Praha kevad
1968
Partei uus juhtkond (Dubček) kuulutas välja nn inimnäolise sotsialismi rajamise – uus kurss .
Kaotati tsensuur ja ideoloogia järelevalve
Kommunistliku partei juhtrolli taheti reformida
Eraettevõtlus riigi kontrolli all
Rahumeelsed protestid
Vähene sõjaline vastuhakk
NSVL sekkumist nõudsid nn teiste sotsialismiriikide liidrid , Rumeenia keeldus
Pingelõdvenduse periood
NSVL ei meeldinud, et tema võimualas võib keegi öelda ja mõelda, mida tahab.
Otsustati jõuga lõpetada.
Brežnevi doktriin
Lääs mõistis NSVL tegevuse hukka, kuid ei teinud reaalseid samme selle vastu.
Ametisse seati uus Nõukogude meelne valitsus.
Dubček kukutatakse.
Demokratiseerimine ei õnnestu
NSVL kehtestab Brežnevi doktriini

Lokaalsed sõjad

Sõda
Aeg
Osapooled
Olulisemad sündmused
Tulemused
Korea sõda
1950 – 1953
NSVL + Hiina + Põhja-Korea – Lõuna-Korea
1950 Põhja-Korea vallutas suurema osa Lõuna-Koreast
1951 jaanuar pandi hiinlaste edasitung seisma
Lõuna-Korea vallutas oma alad tagasi, NSVL autoriteet vähenes, 1953 sõlmiti vaherahu , kestab tänaseni
Vietnami sõda
1964 - 1973
Põhja- Vietnam + NSVL + Hiina – Lõuna-Vietnam + USA
1968 Nixoni „vietnamiseerimine“
1973 Pariisi rahuleping , kodusõda kestis kuni 1976, kommunistlik režiim kehtestatakse
Afganistani sõda
1979 - 1989
NSVL + afgaanid – modžaheed (vastupanuvõitlejad) + USA
Sissisõda
1988 Genfis kokkulepetele alla kirjutamine
1989 tõi NSVL oma väed Afganistanist välja

Pingelõdvendus (millal, põhjused, suhete soojenemine)

Millal: 1960 II pool – 1979
Põhjused:

• Lääs pidi külmas sõjas tagasi tõmbama
  
• NSVL ja sotsialismimaad olid tugevamad
  
• Leppimus kommunismi ja demokraatia vahel
  
• Majanduskriis läänes
  
• Lootused sõlmida lepinguid, mis mõlemale poolele kasulikud
  
• Leppimine II maailmasõja tulemustega
  

USA ja NSVL suhete soojenemine

Tihedad riigivisiidid – 1972 Nixon Moskvas, 1973 Brežnev USAs, 1974 Nixon NSVL-s. Sõlmiti ligi 50 majandus-, kaubandus-, teadus-, tehnika- ja kultuurialast koostöölepingut.
1972 raketitõrjesüsteemide rajamise leping ning kokkulepe strateegiliste relvade piiramise osas

NSVL + SDV ja SLV

1970 Lääne-Saksamaa sõlmis NSVL ja Poolaga idalepingud , tunnustades SDV idapiirina Oder - Neisse jõge.
1972 SLV tunnustas SDV, koostöölepingud majandus- ja kultuurivallas.

NSVL ja Prantsusmaa

1966 Charles de Gaulle visiit Moskvasse, Pr astus NATOst välja, hakkas iseseisvat välispoliitikat ajama . Pr ja NSVL vahel algas majanduslik ja kultuuriline koostöö.
1971 Brežnev Prantsusmaal riigivisiidil

Helsingi protsess ehk Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine

Algas 1973 juulis
Esimeses etapis osalesid välisministrid
Teine etapp Genfis, 1973 september – 1975, läbirääkimisi pidasid diplomaadid ja eksperdid , konsensuse alusel tegutsemine
Kolmas etapp Helsingis , 1. august 1975 allkirjastasid 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada lõppdokumendi „Rahu, julgeolku ja koostöö nimel“
Lõppdokument koosnes kolmest korvist:

• 1. korv – sisuks Euroopa julgeolek, Euroopa riikide piiride vääramatuse kinnitamine
  
• 2. korv – pühendatud majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalasele koostööle
  
• 3. korv – koostöö humanitaaraladel ja inimõiguste vallas, andis õiguse nõuda inimeste, ideede ja informatsiooni vabamat liikumist Euroopas ning seista inimõiguste rikkumise vastu
  

Helsingi protsessi lõppdokumendiga pandi alus Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ehk OSCE - le.

Pingelõdvenduse lõpp

NSVL sai Läänelt tunnustuse pärast II maailmasõda toimunud poliitilistele ja territoriaalsetele muudatustele.
1973 Viinis läbirääkimised, seotud Helsingi protsessiga, läbirääkimised relvastuse ja relvajõudude vähendamiseks Kesk-Euroopas, NSVL kaotas Helsingi lõppakti allakirjutamise järel huvi läbirääkimiste vastu, hilisemad läbirääkimised ei õnnestunud ning pingelõdvendus sai lõpu.