Raudse eesriide taga (0)

„ Raudse eesriide” taga
Pärast II maailmasõja lõppu 1945. aastal jagunes maailm põhimõtteliselt kaheks. Silmapiirile jäid USA meelsed demokraatlikud lääneriigid, millede etteotsa asus USA ja sotsialistlikud riigid Kesk- ja Ida-Euroopast ja Aasiast, kes sattusid NSV Liidu meelevalda. Nõukogude Liit eraldas need riigid Lääneriikidest nn raudse eesriidega. Selle sümboliks sai Berliini müür, mis ehitati 1961. aastal. See välistas demokraatliku Lääne-Berliini sotsialistlikust Ida-Berliinist.
Kahe maailma omavahelised suhted halvenesid juba II maailmasõja lõpus. Pärast Versailles ’ i rahulepingu allakirjutamist ja raudse eesriide loomist muutusid kahe üliriigi, NSV Liidu ja USA, omavahelised suhted eriti halvaks. Kahe maailma vahel tekkis konkurents , kus üks üritas teist iga hinna eest ükskõik millises eluvaldkonnas lüüa. Külma sõja küüsi jäid nii sõjandus, kus mindi kaootilistesse suurustesse, poliitika, majandus, kultuur ja teadus.
Kuna USA ja Nõukogude Liidu omavaheline sõda oleks olnud peaaegu mõeldamatu, peeti sõdu kolmandate riikide territooriumidel. Näiteks sekkusid mõlemad üliriigid Korea sõtta 1950.-1953. aastatel ja proovisid seal oma üleolekut tõestada.
Külm sõda viis suure võidurelvastumiseni. Mida suutis saavutada üks riiki, pidi teine kindlasti ka saavutama . Niisiis sai USA endale tuumarelva 1945. aastal. Nõukogude Liit sai selle 1949. aastal. Võidurelvastumine viis utoopiliste arvudeni sõjatehnikas ja tuumalõhkepeades. 1983. aastal töötas USA president Reagan välja Tähtede sõja programmi, mis kohutas NSV Liitu. Sellega oli selgek s saanud, et Nõukogude Liit on relvade võidujooksu kaotanud.
Mõlemad riigid moodustasid ka koostöölepinguid teiste riikidega. 1949. aastal moodustasid 10 Euroopa riiki koos Ameerika Ühendriikidega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO), mis ühendas riike sõjaliselt, ja 1952. aastal asutati Saksamaa ja Prantsusmaa eestvõttel koos Beneluxi maadega ja Itaaliaga Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millest sai majandusliku koostöö ühendus. Vastukaaluks moodustas NSV Liit 1949. aastal koos endast sõltuvate rahvademokraatia maadega Vastastikuse Majandusabi ja Nõukogu (VMN) ja 1955. aastal satelliitriike siduva majandusliku Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Lääne organisatsioonid olid vabatahtlikud, Nõukogude Liidu omad aga kohustuslikud.
Külma sõja peamiseks tandriks teaduses oli kosmonautika . Mõlemad üliriigid tegid katseid saata mehitatud kosmoselaevu kosmosesse. Esimesena õnnestus see Nõukogude Liidul. Esimese inimesena käis kosmoses 1961. aastal Juri Gagarin , kes pärast reisi kogus tohutu menu . Samas puudutas Kuu pinda esimese inimesena ameeriklane Neil Armstrong 1969. aastal.
Teise maailmasõja järgne suurim ohuolukord oli Kuuba kriis 1960. aastate alguses, kui peaaegu oleks puhkenud kolmas maailmasõda. Kuubas tuli võimule sotsialistlik Fidel Castro . See tähendas, et Nõukogude Liidul oli tugipunkt otse USA rannikul. USA üritas pidada võitlust Castro režiimiga, aga ebaõnnestus. Sellest sai innustust Hruštšov, kes paigaldas tuumaraketid Kuubale suunaga USA poole. Õnneks lahenes olukord rahumeelselt ja tuumasõda suudeti ära hoida.
Olukord ei olnud pingeline mitte ainult rahvusvahelisel areenil, vaid ka sotsialismileeri siseselt. 1968. aastal toimusid Tšehhoslovakkias sündmused, mis mõjutasid kogu sotsialismileeri. Kompartei esimese sekretäri Antonin Novotnyga ei oldud rahul ja ta sunniti tagasi astuma . Uueks juhiks sai Alexander Dubcek, kes liikus palju vabama sotsialismi poole. Nõukogude Liit leidis, et see võib käivitada ahelreaktsiooni teistes riikides ja otsustas sekkuda. Praha tänavatele toodi tankid. Lõpptulemusena Dubcek kukutati ja võimule pandi Kremli- meelne Gustav Husak. Kogu toimunud sündmust nimetatakse Praha kevadeks .
1970. aastail hakkas vastasseis nõrgenema . Lääneriigid läksid oma arenguga Nõukogude Liidust mööda, sest NSV Liidu majandussüsteem ammendus. Elatustase langes ja poodides oli kaupade puudus. Sotsialismimaade inimeste rahulolematus suurenes. Veidi suudeti majanduslikku stabiilsust säilitada tänu sellele, et kui Läänt tabas araabia maade naftaembargo, siis NSV Liidu avarustest leiti suured naftamaardlad. Nafta ja gaasi eest saadud raha kasutati toiduainete ja tarbekaupade ostmiseks Läänest. Raske olukord majanduses oli sotsialistliku maailma puudujääkide märgiks. Algas stagnatsioon .
Kuigi poliitiline olukord oli 1970. aastatest rahulikum, jätkusid rahulolematused sotsialismimaades. 1980. aastal hakkas Poola kommunistlik juhtkond kontrolli kaotama. Rahva seas populaarne kindral Wojciech Jaruzelski pandi kompartei etteotsa ja teda sunniti rahva seas levivat vabameelsust maha suruma . 1981. aastal kehtestas ta sõjaseisukorra. Puhkesid ülemaalised rahvarahutused, mis suruti maha sõjaväe abiga. Üle saja inimese sai surma. Ülestõus suudeti küll maha suruda, aga Nõukogude võimu autoriteet sai löögi. Kerkis küsimus, kui vabameelsuse levik oli võimalik Poolas, kas see on võimalik ka mujal.
1980. aastate keskel hakkas olukord NSV Liidus pehmenema. Algas perestroika, mis tõi endaga kaasa glasnosti . Sellega seoses läks kogu elamine vabamaks ja lähendas rahvusi. 1980. aastate lõpul alustasid oma tegevust rahvuslikud liikumised. Eestis näiteks loodi Rahvarinne . Korraldati protestiakte Nõukogude võimu vastu, mida ei suudetud enam maha suruda. Esimesena langes kommunistlik süsteem Poolas ja 1990. aastaks sai Poola iseseisvaks. See sai kommunismi lagunemise alguseks. Rahva meeleavaldusi oli ka muudes riikides. 9. novembril 1989 lõhuti maha raudse eesriide sümbol - Berliini müür. Lisaks sotsialismi leeri lagunemisele lagunes ka Nõukogude Liit. 1991. aastaks olid iseseisvunud Balti riigid. NSV Liidu ametlik laialisaatmine toimus 1991. aasta 23. augustil. Sellega lõppes ka külm sõda. Lääs võitis ja sotsialism sai hävitavalt lüüa.