Võidurelvastumine (0)

V�idurelvastumine ja desarmeerimine V�idurelvastumise all m�eldakse �ksteise v�idu relvastumist. Selle k�igus t��tati v�lja uusi relvaliike ja t�iustati olemasolevaid. Desarmeerimine t�hendab relvastuse v�hendamist. Pingel�dvendus - p��ti suhteid parandada �liriikide vahel ja relvastust v�hendada. Detente on pingel�dvenduse rahvusvaheline nimetus prantsuse keeles. L�himaa ja keskmaa relvastust nimetatakse taktikaline relvastus. Kaugmaa relvastus on strateegiline relvastus. See puudutab tuumarelvastust. Kandur - kannab tuumarelva. Nsv Liidul oli rohkem allveelaevasid, USAl oli rohkem lennukeid. See oli tingitud riikide geograafilisest asendist. N� ukogude allveelaevad olid pidevalt USA ranniku ��res valvelolekus. USAl olid tehnoloogilised oskused paremad. V�idurelvastumise periood 1946-1957 1957 hakati r��kima, et oleks vaja desarmeerimisega tegelema hakata. Midagi ei tehtud, aga teema t�statati. Esimese reaalse lepinguni j�uti 1963. Tuumakatsetuste osalise keelustamise leping. See leping tegelikult ei aidanud piirata uute relvaliikide v� ljat ��tamist. 1960ndatel aastatel Tuumarelvade leviku t�kestamise leping. Olemasolevad tuumariigid j��vad tuumariikideks, aga teised riigid kes alla kirjutasid, lubasid, et nemad endale tuumarelva ei loo. Hiljem m�ned sellest taganesid. 1972 SRP-1 - Strateegilise Relvastuse Piiramise leping. See puudutas ainult USAd ja N�ukogude Liitu. Lepiti kokku, et kumbki �liriik ei oma rohkem kui 2400 �hikut strateegilisi kandureid. See leping langes sellesse perioodi, kui USAs oli Vietnami s�ndroomi ajastu. Pingel�dvestuse periood. Helsingi l�ppdokument kuulub pingel�dvenduse perioodi sisse. 1979 algas uus suhete halvenemine. See oli seotud N�ukogude Liidu sissetungiga Afkanistaani. Sellep �rast USA ei kirjutanud SRP-2 lepingule alla. Ronald Reagan v�ttis N�ukogude Liidu suhtes �lij�iga positsiooni. Tema p�him�tteks oli N�ukogude Liit v�idurelvastumisega v�lja kurnata. Hakkas oma p�him�tet l�bi viima. 1983 rajas ta T�hes�dade programmi. Strateegiline kaitsealgatus-ametlik nimi. Raketit�rje s�steemide paigutamine kosmosesse-T�hes�dade programm. N�ukogude Liit ei saanud samaga vastata, sest tal polnud selle jaoks raha. Sellel perioodil toimus USA keskmaa rakettide paigutamine Saksamaa Liit vabariiki. See suurendas veel omakorda N�ukogude Liidu pahameelt. N�ukogude Liit hakkas sellel ajal USAle v�idurelvastumises alla j��ma. Gorbat�ov s�lmis USAga tuumarelvastuse v�hendamise kokkuleppeid. �ks nendest oli, et kaotada �ra k�ik l�himaa tuumaraketid. Helsingi protsess �liriikite k�ige parema l�bisaamise periood, mis tipnes Helsingi l�ppdokumenddiga 1975. Suhete paranemine sai alguse juba 1969, kui Saksamaal sai kantsleriks Willy Brandt . ( 1969-1974 oli v�imul ) Ta oli sotsiaaldemokraat . Ta loobus Hallsteini doktriinist- See kujutas endast seda, et Saksamaa Liitvabariik suhtus vaenulikult k�ikidesse riikidesse, kes olid s�lminud diplomaatilised suhted Saksamaa demokraatliku vabariigiga. Saksamaa Liitvabariik k�is ainult N�ukogude liiduga l�bi. Soome president v�ttis vahendaja rolli. (U.K.Kekkonen.) USA ja N�ukogude Liidu vahelistes l�bir��kimistes. Soome oli ainuke kapitalistlik riik, kes oli N�ukogude Liidu s�ber. Selle s�pruse eest sai Soome vastutasuks odavat toorainet osta, mis tegi Soome majandusarengu palju kiiremaks. Kekkoneni idee oli allkirjastada selline leping, mis h�lmaks kogu Euroopat. Kuna USAs oli Vietnami s�ndroomi periood, siis nemad tulid selle ideega kaasa. Valmistati ette p�hjalik dokument, kuhu kirjutasiid alla USA ja N�ukogude Liit, Kanada ja enamik Euroopa riike. v.a Albaania ja Andorra. Selle nimi oli Helsingi l�ppakt. Helsingi l�ppakti p�him�tted: 1. Riikide terviklikkuse austamine ja riigipiiride tunnustamine. 2. Inim� iguste austamine ( inim� igused olid vastu v�etud juba 1948 inim�iguste deklaratsioonis ) Sellega seoses t�status teisitim�tlejate ehk dissidentide k�simus N�ukogude Liidus. Dissidendid kasutasid seda v�imalust �ra ja hakkasid igal v�imalusel riiki kritiseerima. N�ukogude Liidus oli dissidente umbes 1000. Rahvusvahelised suhted 1980ndatel aastatel. 1. Suhted kuni Gorbat�ovi v�imule tulekuni 2. Suhted p�rast Gorbat�ovi v�imule tulekut. 1980-1985 olid suhted �liriikide vahel v�ga halvad. USA v�lispoliitika oli teadlikult N�ukogude Liidu suhtes agressiivne. Kasutati v�ljakurnamis taktikat. N�ukogude Liitu nimetati Kurjuse impeeriumiks. ( Reagan ) USA k�ige t�htsamaks NATO liitlaseks oli sellel ajal Suurbritannia . Suurbritannia peaministriks oli sellel ajal M. Thatcher . T�htsamad s�ndmused: 1. V�idurelvastumine. (vaata �levalt poolt) 2. Afkanistaani s�da. N�ukogude Liit osales selles s�jas 10 aastat. Omavahel kohalikud r�hmitused konkureerisid kohaliku v�imu p�rast. �ks nendest r�hmitustest kuulutas ennast kommunistlikuks. Saades aru, et tal ei �nnestu v�imule j��da, saatis abipalve Moskvasse Bre�nevile. Moskva otsustas saata v�ed Afkanistaani seda r�hmitust toetama . Bre�nevi doktriin. 1969. Sotsialismimaade suver��nsus on piiratud. Kui kusagil on sotsialismialused ohus, siis on teistel sotsialismi riikidel kohus sekkuda. Sellega �hvardati k�iki tulevasi m�ssajaid. Seda doktriini andis rakendada ka Afkanistaani peal. See t�i endaga kaasa 10 aasta pikkuse s�ja. N�ukogude Liidu v� gede sisseviimine Afkanistaani muutis kohaliku rahva �htseks. S�da oli �helt poolt ohvriterohke ja teiselt poolt rahaliselt kurnav N�ukogude Liidu jaoks. Afkaane hakkasid toetama ameeriklased-s�jaliselt.