Rahvusvaheliste suhete ajalugu (0)

1)Kes juhtis Lui 14 ajal Prantsusmaa välispoliitikat ja militaarpolitiikat? Nende peaeesmärgid ja milleni see viis?
Lui 14 valitsemise ajal juhtis Prantsusmaa militaar ja välispoliitikat kuningas ise, üritades riigipiire laiendada sedavõrd, et see muudaks võimatuks riigi eduka ründamise mis tahes suunast . Selline tegevus viis Prantsusmaa eriaegadel konflikti pea kõigi ülejäänud Euroopa võimudega. Esmajärjekorras Hispaaniaga.
2)Millise riigi vahendusel ning milliste riikide vahel sõlmiti 1720. a Uusikaupunki rahu ja mida selle rahu tingimused kaasa tõid?
1720. aastal sõlmisid rahu Rootsi ja Venemaa vahel. Selle tulemusel fikseeris Venemaa oma võidu ja tõusis Euroopa suurriigiks. Rootsi langes suurriigist regionaalseks teisejärguliseks riigiks, loovutades Eestimaa ja Liivima alad Venemaale. Tugevnesid Venemaa mõjud Poolas ja Euroopas hakkasid tugevnema Preisimaa mõjud.
3)1795. a toimus Poola lõplik jagamine tsarinna Katariina II juhtimisel. Millised alad said selle jagamise alusel Venemaa, Preisimaa ja Austria?
Venemaa sai endale kogu Valgevene, Leedu ja Kuramaa . Preisimaa sai lisaks varasemale ida-bomoršele ka masoovia ja Austria sai varasemale kaliitsiale ka krakovi linna.
4) Millised olid Prantsuse revolutsiooni 4 vahetus põhjust?
Esiteks: Prantsusmaad kui Euroopa rikkamat riiki iseloomustasid samal ajal arvukad igandid.
Teiseks: Valgustusaja käigus hakkas Prantsusmaa ühiskond senist korda tajuma ebaratsionaalsena ja ebaõiglasena.
Kolmandaks : Prantsuse riik oli rahandus kriisis, kuid rahandusreformi ei suudetud valitsuse poolt edukalt läbiviia.
Neljandaks: Riigi võimu tegevust õõnestasid arvukad salaühingud, pidev hinnatõus ja viljaikaldus.
5)Nimetage 4 asjaolu, miks kujunes Napoleoni impeerium väljakutseks kogu senisele Euroopa poliitikale.
Esimene: Impeerium oli vastuolus jõududetasakaalu printsiibiga.
Teiseks: Impeerium eiras dünastiate õigusi ja diplomaatilise õiguse põhimõtteid.( inglise diplomaatide arreteerimine.)
Kolmandaks: 18.-19 sajandil reglementeeritud, piiratud sõjategevuse asemel arendas Napoleon totaalset sõda.
Neljandaks: Kogu Napoleoni diplomaatia oli allutatud sõjalistele eesmärkidele.
6)Mis kujunes Napoleoni lõpliku lüüasaamise põhjuseks?
Napoleoni lõpliku lüüsaamise põhjuseks kujunes liiga intensiivne sõjategevus, mis viis viis rikka ja võimsa Prantsusmaa ressursside täielikule välja kurnamisele. Pärast seda ei aidanud Prantsusmaad ka Napoleoni vaieldamatu väejuhi talent .
7)Milles seisnes 1814 . a alanud Viini kongressi peamine tähtsus?
Viini kongressiga kujundati ümber Euroopa poliitiline kaart, mis seejärel püsis muutumatuna pea I maailmasõja puhkemiseni. Kongress kavandas ka abinõud, taastamaks Napoleoni eelse jõududetasakaalu Euroopas.
8)Milles seisnes 1919. a Versaille rahulepnigu olulisus?
See 26 võitja riigi ja Saksamaa vahel sõlmitud leping lõpetas ametlikult I maailmasõja, jagas maailma võitja riikide vahel ebaõiglaselt ümber ja pani aluse Rahvaste Liidu loomisele. Seda lepingut ei tunnustanud Hiina ning ei ratifitseerinud USA, kes sõlmis Saksamaaga eraldi lepingu 1921. aastal.
9)Nimetage II maailmasõja puhkemise peamised põhjused.
Esimene: I maailmasõjaga lagunenud Vene Impeerium ja Austria-Ungari suurriik ning sõjaga nõrgenenud Lääne riigid soodustasid oma põhjalikult muutunud majandustega Euroopas majanduslikku kaost. See omakorda koos 1930. aastate üleilmse majanudskriisiga soodustas diktatuuride teket kogu maailmas.
Teiseks: Versaille rahulepingu alandavad tingimused muutusid Saksamaale talumatuteks ja teda aidanud bolševistlik Venemaa ning mahitanud USA, võimaldasid Saksamaal seda lepingut rikkuda ja alustada hoogsalt taasrelvastumist.
Kolmandaks: Lääne riigid, kes lootsid Saksamaa ässitada NSVLiidu kallale ja mahitasid tema agressorlikke plaane , pidid pettuma kui Hitler sõlmis salapakti Staliniga mõjusvääride jaotamise kohta. Seega olid Hitleril vabad käes uue maailmasõja alustamiseks, et saada revanš I maailmasõjast.
10)Loetlege II maailmasõja põhilised tagajärjed.
II maailmasõja tagajärjel hukkus üle 55 miljoni inimese, kellest enamik olid tsiviilinimesed.
Sõjakahjud hõlmasid 40 riiki.
Paljud riigid viis sõda pankrotti või kaose äärele.
Suurimate inimkaotustega NSVLiit sai Lääneliitlastelt aktsepti paljude Kesk- ja Ida Euroopa riikide vallutamiseks.
Moskva moodustas sotsialismimaade ploki. See plokk oli eraldatud muust maailmast Raudse eesriidega. Maailm muutus bipolaarseks.
11)Kus, millal ja millistel asjaoludel võeti esmakordselt kasutusele mõiste „Külm sõda“ ja mida see iseloomustas?
Mõitse Külm sõda võeti kasutusele USA presidendi erinõuniku Baruntši poolt 1947. a aprillis USA Columbia linnas peetud kõnes, kus ta selgitas Trumani doktriini sisu. USA kolumnist Lippmann õhutas seda pressis , et see õhutab välja kujunenud konfrontatsiooni NSVLiidu ja Lääneliitlaste vahel.
12)Milline sündmus tähistas külma sõja lõppu ja millised eesmärgid püstitasid tänased uued maailmakorra kavandajad nn maailma valitsusest?
Külma sõja lõppu tähistas Gorbatšovi korraldus 1991. a märtsist saata laiali Varsavi lepinguorganisatsioon. Uue maailmakorra kavandajad püstitasid endale 3 põhieesmärki: projekteerida tõhusad varimeetmed maailma rahvaarvu mitmekordseks vähendamiseks, sisse seada globaalne kontrollsüsteem sündimuse, tarbimise ning elanike paiknemise ja liikumise üle, korraldada ümber maailma majandustarbimis süsteem senisest madalamale ressursi tarbimisele .