Chuck Palahniuk Kaklusklubi ehk Fight Club arvustus (0)

Kommunistliku süsteemi kujunemine
Ideaalis – maailmakord, kus ei ole riiki, rahvusi, eraomandit, religiooni, perekonda.
Enamlased tulid võimule Novembrirevolutsiooniga. Võim liikus enamlastelt proletariaadile. NSVL soovis kommunistliku revolutsiooni levikut üle maailma, et töölisklass võtaks võimu.
NSVL võimu alla jäänud riikides hakati läbi viima sovietiseerimist. Üritati riigi asutustesse sokutada Moskvale ustavaid inimesi (nt Ungari, Tšehhoslovakkia , Poola).
Opositsioonita valimiste kaudu tõusid ette otsa NSVL’ile sobivad indiviidid . Kujuneb välja ühtne sotsialismi leer , mida juhtib NSVL ning järgivad sotsialismimaad .
Hakatakse kasutama plaanimajandust ja viiakse läbi kollektiviseerimine (ühismajandite rajamine). Ühiskonna elus annavad tooni ideoloogia, propaganda .
1949. a vastastikkuse majandusabi nõukogu – eesmärk vältida sotsialismimaade langemist USA majanduslikku sõltuvusse
1955. a VLO -
Sotsialistlik sõprusühendus - 11 riiki (sotsialismi riigid peale P-Korea, Hiina, Jugoslaavia , Albaania )
Pärast II MS võitu, oli NSVL küllaltki hävinud, kaotati palju ressursse. Kümned tuhanded tehased olid hävinud. Valitses defitsiit tarbe- ja toidukaupadest.
1953. a peale Stalini surma võtsid tema koha üle 3: L. Beria, G. Malenkov, N. Hruštsov . Lõpuks jäi Hruštsov üksi valitsema ja hakkas kritiseerima Stalini isikukultust, tegusid.
1963. a asendatakse Hruštsov veretu riigipöörde käigus, saadetakse pensionile. Võim läheb 3 mehe kätte, kellest on oluline ainult 1 – L. Brežnev (võimule 1964. a). Tema aega tuntakse kui stagnatsiooniaega ( seisakuaeg ); ta pööras tagasi sulaaja reformid .
NSVL ja idabloki lagunemine
Brežnev püsib võimul liiga kaua (1982ni). Tema võimuaeg oli seisakuaeg NSVLis.
Stagnatsiooni väljendumine

• Ei suudetud toota piisavalt tarbekaupu – valitses defitsiit.
  
• Riigis lokkasid korruptsioon , ringkäendus, varimajandus
  
• Partei kõrgemad juhid ( nomenklatuur ) olid huvitatud ainult oma positsiooni säilitamisest
  
• Põhiliseks sissetulekuallikaks muutus toorainete eksport (e naftadollarid)
  
• Üritati majandust käivitada suurprojektidega 1970-71 raudteemagistraali rajamisega.
  

Poolas

• “ solidaarsus ” – ametiühingute ühendus, mille eesotsas oli Gdanskist pärit elektrik Lech Walesa.
  
• 1980. a augustis Gdanski laevatehase 17k töölist alustasid streiki.
  
• 31. aug 1980. a valitsuse esindajad ja Walesa kirjutasid alla kokkuleppele, millega tagati õigus ühineda ametiühingutega, tõsteti töötajate palku, media vabanes tsensuurist.
  
• 10.1980 nõudis NLKP KK Poola juhtidelt korra jaluleseadmist.
  
• Poola kom.partei etteotsa seati kindral W. Jaruzelski , kes kehtestas 13.12.1981 Poolas sõjaseisukorra, misjärel arreteeriti Solidaarsuse juhid ning keelustati nende tegevus.
  

1982 Brežnevi surma järel asub juhiks Juri Andropov. 1984 ta sureb ning valitakse järglaseks Konstantin Tšernenko. 1985 Tšernenko sureb ja positsiooni võtab üle Mihhail Gorbatšov . Ta hakkab läbi viima reforme perestroika plaani järgi, et tuua NSVL stagnatsioonist välja.
Osa perestroikast oli glasnost e avalikustamine. Uutes tingimustes hakkas saama võimalikuks avalikult tõe rääkimine ning hakati otsima põhjuseid, miks lääneriikides on paremad tingimused kui neil.
Välispoliitilised kohtumised taostati. 1984. a kaotati Brežnevi doktriin ja austati desarmeerimist, saades aru, et võidurelvastuses kaotati.
Hakati lubama pisut eraettevõtlust.
NSVL lagunes nende reformide tulemusena, kuna nendega sai alguse lumepalliefekt. Inimesed tahtsid aina rohkem vabadusi ja läänelikumat elu, mida ta ei osanud ette näha.

• Rahva rahulolematuse kasv ->
  

demonstratsioonid, streigid ->
järgnesid poliitilised nõudmised ->
vana ebapopulaarne juht vahetatakse välja noorema vastu, kes hakkasid ettevaatlikult perestroikast lähtudes reforme tegema ->
“vabad valimised” ->
kommunistid kaotavad ->
demokraatlikud valitsused, kes võimule tulevad, teevad jõulisi reforme ->

• Sametrevolutsioon Tšehhoslovakkias, millele järgneb lagunemine.
  
• Mitmed vägivaldsed lagunemised, nt Jugoslaavias
  
• Keerulised ajad ka Hiinas, aga nad otsustasid juba 70ndatel , et nad jätkavad diktatuuri režiimi, kuid avavad majanduse.
  

1989. sügisel algavad suured streigid Poolas.
Saksamaa ühendamine oli suhteliselt keerukas protsess.
1990. a lepiti kokku, et Saksamaa ühinemine toimub valemi järgi 2+4, mis tähendab, et kõigepealt alustasid läbirääkimisi SLV ja SDV ( liiduvabariik - lääs; ja dem. vabariik - ida). Peale neid läbirääkimisi, vaatasid üle ühinemislepingu ja kooskõlastavad selle 4 Saksamaa okupeerinud riiki - USA, NSVL, Inglismaa, Prantsusmaa.
Probleeme tekitasid erinevad eluolud, SLV's elati paremini kui SDV's.
Gorbatšov tahab NSVL'i moderniseerida, kuid ei oska seda teha.
23. augustil 1987 toimub väike miiting Tallinnas, kus räägitakse, et MRP’l olid salalepingud, millest ei olnud eelnevalt räägitud. Sai alguse MRP AEG (avalikustamise Eesti grupp) liikumine.
1988. aprl loominguliste liitude pleenum , kus kasutati glasnosti täiel määral. Räägiti venestamisest, Eesti arenguperspektiivitusest, arenguvõimalustest.
1988. suvel algas laulev revolutsioon. Juunis sõidab K. Vaino Moskvasse, ning Moskvast tuleb Eestisse Vaino Väljas.
Võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega teatati, et Eesti seadused on ülemuslikud.
Kuulutati välja üleminekuperiood.
Liidulepingu kinnitamine pidi toimuma 1991.
Kontrarevolutsioonilised jõud moodustasid riikliku erakorralise seisukorra komitee RESK, mida hakkas juhtima Janajev .
20. august 1991 kuulutati Eestis iseseisvus välja.
8. dets 1991 allkirjastasid Venemaa, Ukraina , Valgevene juhid lepingu sõltumatute riikide ühenduse ( SRÜ ) kohta.
Eestis asutati põhiseadusassamblee, 30 ülemnõukogu ja 30 kongressi saadikut, alustasid uue põhiseaduse väljatöötamist.
1990-1 Lahe sõda. ÜRO väed üritasid Kuveiti vabastada (toimus Iraagis ja Kuveidis).
Balkani tragöödia /Jugoslaavia kriis.