turumajandus mõõduka sekkumisega Tähtsaim sektor Tööstus Teenindus Tähtsus Tootmisvõimsus Teadus, majanduses tehnoloogia Teadmusühiskond Hariduse kasv- info tarbimise suurenemine Internet, mobiiltel.-id, satelliittelevisioon Infoühiskond Rõhk arendamisel Teadus, uurimisasutused, avastuste, leiutiste rakendamine Mõju loodusele ja keskkonnatasakaalule Sotsiaalteadlased Adam Smith ( 1723-1790) tööstusühiskonnast Propageeris turumajandussuhteid Inimene on egoist Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö 2. Karl Marx (1818-1893) Kapitalistlik tootmine-toota kasumit,püsida konkurentsis Kodanlus vs. töölised 3.Max Weber "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" Kapitalismi juhtmõtteks rikkuse kogumine, enesedistipiin, ratsionaalsus Kapitalist- munk 4. Émile Durkheim Sotsioloogia rajaja Liiga palju väärtusi-ühiskonna lagunemine
sündimiste arv ületaks surmade arvu. Selle tagamiseks peaks olema enamustel abielupaaridel 2-3 last, et Eesti jätkusuutlikust tagada, või siis soosida sisserände soosimist nagu USA-s on juba palju aastaid kasutatud. Oluline on ka kui rahvaarv on ka rahva kvaliteet. Eesti rahva kvaliteet on hea nagu arenenud riikides. Inimeste haridustaseja tervis on hea, tööpotensaal ja ühiskonna kaasus on keskmised. Eesti sotsiaalteadlased tõdevad strateegias, et lähenemas on kriitiline piir: inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine ohustab Eesti jätkusuutlikust enam kui teised valdkonnad. Minu arvates ei ole Eesti jätkusuutlikus tagatud kuna Eestisse tuleb küll vähesel määral rahvast juurde aga enamus on ikka vanemad inimesed. Mõndades linnades ei saa ka suhelda korralikus eesti keeles kuna sõjajärgselt on siia elama jäänud paljud
vabam töökorraldus Tähtis Suur toodang Loovus, oskus töötada meeskonnas, rakendada teadmisi Töösuhted Masinad Ülemus, alluv Hinnatakse Kiire, täpne Laiapõhjaline tööline ettevalmistatus, põhioskused Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast 1. Adam Smith ( 1723-1790) Propageeris turumajandussuhteid Inimene on egoist Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö 2. Karl Marx (1818-1893) Kapitalistlik tootmine- toota kasumit,püsida konkurentsis Kodanlus vs. töölised 3. Max Weber "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" Kapitalismi juhtmõtteks rikkuse kogumine, enesedistipiin, ratsionaalsus Kapitalist- munk 4. Émile Durkheim Sotsioloogia rajaja Liiga palju väärtusi-
arendamisele, et info muutuks kergesti kttesaadavaks. Peagi aga taibati, et teave ei ole veel teadmine. Teadus, uurimisasutused ja avastusete-leiutiste rakendamine muutusid olulisemaks. Seda tpi hiskonda, kus infot majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult kasutati nimetati TEADMUSHISKONNAKS. Teadmushiskond muudab samuti t iseloomu nagu eelnevad hiskonna tbid. Konveierit asendub paindlikuma ning vabama tkorraldusega. lemuse ja alluva roll pole enam nii rangelt mratud. SOTSIAALTEADLASED TSTUSHISKONNAST (nende phimtted) Adam Smith ( 1723-1790) - vabaturumajandusest Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid, olles veendunud nende paremuses. Rhutas, et vrtusi loob majanduses inimt (nn. t-vrtusteooria). Vabaturumajanduse toetajad vitsid, et turg juhib majandust. Mistsid hukka vliskaubanduse piirangud ja riikliku protektsionismi ning toetasid vabakaubandust. Karl Marx (1818-1893) - kapitalistlikust tootmisest ja klassisuhetest
POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool põhi rõhk teenindsektoril masstarbimine heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber Emilé Durkheim Vabaturumajandusest Kapitalistlikust Kapitalistluku Sotsioloogiateaduse propageeris tootmisest ja tootmisviisi rajaja. turumajandussuhteid, klassisuhetest. vaimsetest Tööjaotuse rõhutas et väärtusi Uskus, et tunnete eeldustest. põhifunktsioon on
aidata seda olukorda parandada. Eelkõige on õpetajad need, kes harivad meie järeltulevat põlvkonda väärtustama oma isamaad. Abiks on ka ettevõtjad, kes loovad uusi töökohti. Aktiivsed on ka kodaniku ja noorteühendused. Olles ise noorteorganisatsiooni liige, tean täpselt, kuidas sujub noorte endi algatus kaasa rääkida aktuaalsetel teemadel ning teha midagi reaalselt ära, mis toob kasu nii endile kui ka kõigile teistele. Juba 2001. aastal pöördusid avalikkuse ette sotsiaalteadlased nimetades esimest korda Eesti kahestumist. See oli juba üle 10 aasta tagasi. Nüüdseks on olukord veelgi halvenenud. Isegi Juhan Parts mainis oma kõnes 2011. aastal Tallinna Ülikooli avaaktusel samuti riigi kahestumist. Tekkinud seisukord võib hakata ohustama ühiskonna sidusust, kui nii jätkatakse. Üha enam hakatakse olema sõnajalal üksteisega ning see võib tuua lausa ühtse riigi lagunemise. Tekib järjest rohkem protestiaktsioone
valikutes vabad. Kas ikka oleme? Tegelikult sõltub ümbritsevast keskkonnast palju rohkem kui esmapilgul paistab ja isiksuse kuulekaks madalalaubaliseks orjaks vormimine hakkab juba lapseeas. Meil on haridussüsteem, mis mõtlemise ja loovuse arendamise asemel näib nõudvat kasutute teadmiste kohustuslikku omandamist. On pseudoprobleemide ja mõttetute päevapoliitiliste skandaalikestega tegelev meedia, on sotsiaalteadlased, kes peamiselt tegelevad omaenda töö vajalikkuse põhjendamisega, on kultuuritegelased, analüütikud, keskkonnakaitsjad jpt, aga tõsiselt võetavaid arvamusliidreid meil peaaegu ei ole. Ühiskonna säravaimad tipud saavad paraku olla vaid selle ühiskonna nägu, mille kohal nad kõrguvad, ning kui me ühiskonnana koos peeglisse vaataksime, näeksime seal idiooti. Tuhanded noored on viimased nädalad veetnud elementaarseid ortograafiareegleid korrates ning rullivad
Kuidas on aga tänapäeval? Massimeedia võimaldab meil iga päev kokku puutuda ja teatud mõttes suhelda sadade ja tuhandete inimestega - nii tegelaste kui teiste lugejatega. Isegi kui me ei vaheta ainsatki bitti informatsiooni, suhtleme me teatud mõttes - virtuaalselt - inimestega infoväljal. Meediakanalite rohkus pole aga kaasa toonud rohkem ühendusi vaid rohkem eraldatust. Meediatarbijad moodustavad üha fragmenteeruvaid kogukondi, kelle teed ei pruugi kunagi ristuda. Euroopa sotsiaalteadlased on murelikult märkinud, et teler on viinud inimesed õhtuti kohvikutest kodudesse. Ameeriklased on üllitanud raamatu tabava pealkirjaga "Bowling Alone" - üksinda keeglit mängimas. On märgatud, et kuigi inimeste kuulumine ühiskondlikesse organisatsioonidesse on kasvanud, piirdub neist osavõtt valdavalt raha annetamisega. Vahetud kokkupuuted teiste elavate inimestega ning aktiivne tegevus jäävad vähemaks. Sotsiaalne sidusus kahaneb sedavõrd, kuidas virtuaalsuhted võimust võtavad.
ühiskonnas ja tõsta maksulaekumist. Demograafiliseks jätkusuutlikus tuleks suurendada sündimuste määra nii, et see ületaks suremuse. Lisaks sellele on ka oluline rahvastiku kvaliteet- haridustase, tervis, head võimalused ja oskused. Eesti rahvastiku olukord on samuti keeruline. Sündmus jääb alla suremusele. Samuti kuulume Euroopa kõige kiiremini vananeva rahvastikuga ühiskonda. Lisaks sellele, lahkuvad noored Eestist (enamasti lähevad Soome tööle). Eesti sotsiaalteadlased tõdevad strateegias ,,Säästev Eesti 21" , et lähenemas on kriitiline piir: inimressursi ja kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine ohustab Eesti jätkusuutlikust. Eesti küll ei ole jätkusuutlik riik, kuid on siiski olemas eeldused, mis võimaldavad Eestist saada jätkusuutlik riik. Eesti on juba alustanud oma arengut pikema perioodi peale( see on üks tähtis punkt jätkusuutliku riigi jaoks). Eesti on võtnud vastu näiteks:
Kujunes välja keskklass Tekkis masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond Teabe mõjukus majanduskonkurentsis ja argielus Info oluliseks kujunemine kõikides elusfäärides Teadmusühiskond Eelnevalt rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamine Oluliseks tõusis teaduse, uurimisasutuste, avastusleiutiste rakendamine Paindlik ja vabam töökorraldus Loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi 2. Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx,Weber ja Durkheim tööstusühiskonda? Adam Smith Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Turumajandus suudab egoistlikke ja erahuve tasakaalustada. Inimesed peavad kasu suurendamiseks osutama teenuseid, ostma, müüma kaupa või tööjõudu. Turumajandus toimib kõigi hüvanguks. Karl Marx Kapitalism – tööstusühiskond, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi – kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse.
" Peamised vaesuse põhjused minu arvates on tööpuudus, oskamatus ja saamatus iseseisvalt tegutseda, laiskus, haigus, ülekulutamine, alkohol, ebaõnnestunud investeeringud, vähene töökogemus, leibkonna koosseis ning selle tööalane ja sotsiaalne seisund, elukoht, üldharidustase ja erihariduse olemasolu, keeleoskus, hasartmängude sõltuvus, majanduslangus, kõrge maksukoormus. 20. jaanuaril 2009 toimus Tartus vaesuse teemaline ümarlaud. Ümarlaual arutasid sotsiaalteadlased, majandusteadlased ning riigi, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektori organisatsioonide esindajad vaesuse põhjuste ning ennetamise ja leevendamise meetmete üle. Keskenduti küsimustele - missugune roll on ühiskonnas valitsevatel väärtustel, mil määral on vaesus mõtteviisi ja elustiili tulemus ning kas kehv haridus ja vilets tervis on vaesuse põhjus või tagajärg. Rääkides vaesuse põhjustest tuleb rääkida ka väärtushinnangutest ja nende
usaldusväärsed, sest inimestel on omane ka iseennast petta. Psühholoogia peab hakkama tuginema evolutsioonilisel ja neurobioloogilisel aluspinnal. Ja sellega on juba alustatud 90ndatel. Sotsiaalteadused seni võivad sotsiaal- teadlased väita igaüks, mida tahab, sest tõestada ei saa. Samad vaidlused kestavad sadu aastaid, s. t. sots. teadlased ei ole kusagile kaugemale jõudnud. Miks? Sest ühiskond on liiga keeruline, ka siin kehtivad loodusseadused, kuid sotsiaalteadlased sageli ei mõista neid, sest puudub vastav haridus. Eetika ja moraal filosoofia osa, mis on aastasadu paigal tammunud. Inimese emotsioonid, käitumine, motivatsioon on seletatavad suurel määral evolutsiooniliselt (geneetiliselt). Eetika peab saama funktsionaalseks nii poliitikas kui õigusloomes. ÜRO inimõigused põhinevad ikka veel XIII s. valgustusfilosoofidel! Näited kiiret lahendust vajavatest probleemidest (takistavad vaid teaduslikult põhjendamata eetikareeglid).
usaldusväärsed, sest inimestel on omane ka iseennast petta. Psühholoogia peab hakkama tuginema evolutsioonilisel ja neurobioloogilisel aluspinnal. Ja sellega on juba alustatud 90ndatel. Sotsiaalteadused – seni võivad sotsiaal- teadlased väita igaüks, mida tahab, sest tõestada ei saa. Samad vaidlused kestavad sadu aastaid, s. t. sots. teadlased ei ole kusagile kaugemale jõudnud. Miks? Sest ühiskond on liiga keeruline, ka siin kehtivad loodusseadused, kuid sotsiaalteadlased sageli ei mõista neid, sest puudub vastav haridus. Eetika ja moraal – filosoofia osa, mis on aastasadu paigal tammunud. Inimese emotsioonid, käitumine, motivatsioon on seletatavad suurel määral evolutsiooniliselt (geneetiliselt). Eetika peab saama funktsionaalseks nii poliitikas kui õigusloomes. ÜRO inimõigused põhinevad ikka veel XIII s. valgustusfilosoofidel! Näited kiiret lahendust vajavatest probleemidest (takistavad vaid teaduslikult põhjendamata eetikareeglid)
1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemist alates tööstusrevolutsioonist - millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisegaühiskonnas kaasnesid? 2. Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx,Weber ja Durkheim tööstusühiskonda? 3. Kirjelda heaoluriigi kujunemist. 4. Iseloomusta heaoluriiki. 5. Millised on heaoluriigi arenguetapid ja mida toob tulevik? 6. Kas majandusareng ja demokraatia on üksteisega lahutamatult seotud? Miks? 7. Kirjelda demokratiseerumise laineid 19.-20. sajandil. 8. Mida kujutab endast siirdeühiskond? 9. Millised muutused kaasnesid Eestis seoses siirdeprotsessiga? Millises seisus on Eesti täna? 10. Mida kujutab endast polüarhia?
Sellised tööle iseloomulikud jooned, mis soodustavad eluaegseid tööalaseid suhteid, tingivad samuti pikemaajalisi hindamise ja edutamise protsesse, kuid lühemaid kui Jaapani ettevõtetes. Z- tüüpi ettevõtted ei oota kümmet aastat, et oma töötajaid hinnata ja edutada. Nii kaua oodates, ei suudaks enamik Lääne firmadest oma andekamaid ja parimaid töötajaid lihtsalt hoida. (Ouchi, 1982: 60) Z-tüüpi organisatsioonides on otsuste vastuvõtmise protsess konsensuslik, osavõtlik. Sotsiaalteadlased on kirjeldanud seda kui demokraatlikku protsessi, milles paljud töötajad on kaasatud oluliste otsuste vastuvõtmisel. Selline töötajate osavõtlus on üks mehhanismidest, mis tagab firmasisese laia informatsiooni ja väärtushinnangute leviku, kuid mis on raskesti esiletõstetavad ja testitavad. Sellised väärtushinnangud ja uskumused peavad olema ka uutele töötajatele konkreetsel viisil väljendatud, kui soovitakse, et nad oleksid arusaadavad ja
ARMASTUS Viimasel ajal on sotsiaalteadlased hakanud süstemaatiliselt koguma infot armastuse kohta. Mis on armastus? Enamus uuringud nõustuvad sellega, et armastus esineb erinevate vormide variatsioonina. Inimesed eeldavad tavaliselt, et armastus hõlmab kahte emotsiooni tüüpi: kirglik armastus (mille nad nimetavad ,,sõgedaks armastuseks") ja sõbraarmastus (mida nad peavad ,,kiindumuseks"). Teadlased on avastanud, et nooremad inimesed tunnetavad paremini armumise ja armastuse vahet. Kui joobunud armastajad kuulevad kardetud mantrat ,,ma armastan sind, kuid ma ei ole sinusse armunud", valmistab see neile meeletut südamevalu. Mehed ja naised rahva variatsioonis, üksikud ja abielus, homoseksuaalsed või heteroseksuaalsed mõistavad seda tunnusjoont (Fehr, 1993). Ka Hatfield ja Rapson (1993) eristasid kirglikku armastust ja sõbraarmastust. Kirglik armastus on intensiivne emotsionaalne seisund, mis on tuvastatav segaste tunnetega, nagu õrnus,...
põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutlik valitsemine Võim pean olema legitiimne ehk õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas. Legitiimsus tugineb pigem tunnetele kui mõistusele. Võib tulla ka ette propagandaga saavutatud legitiimsust, mis ei ole aga jätkusuutlik ega püsi kaua. Viimastel aastatel on sotsiaalteadlased kasutusele võtnud mõiste hea valitsemine, mis tähendab lisaks legitiimsusele ka efektiivset valitsemist (tulemuslik), läbipaistvust ja kodanike kaasamist. Hea valitsemise tunnuseks on see kui ühegi grupi huve ei tähtsustata pikka aega teiste arvelt vaid huvide rahuldamine käib tasakaalustatult, mitmesuguste poliitiliste meetmetega. Huvigrupid tuleb kaasata poliitikasse juba õigusaktide ja otsuste kujundamise algstaadiumis. Heaolu kasv
Sellised tööle iseloomulikud jooned, mis soodustavad eluaegseid tööalaseid suhteid, tingivad samuti pikemajalisi hindamise ja edutamise protsesse, kuid lühemaid kui Jaapani ettevõtetes. Z-tüüpi ettevõtted ei oota kümmet aastat, et oma töötajaid hinnata ja edutada. Nii kaua oodates, ei suudaks enamik Lääne firmadest oma andekamaid ja parimaid töötajaid lihtsalt hoida. (Ouchi, 1982: 60) Z-tüüpi organisatsioonides on otsuste vastuvõtmise protsess konsensuslik, osavõtlik. Sotsiaalteadlased on kirjeldanud seda kui demokraatlikku protsessi, milles paljud töötajad on kaasatud oluliste otsuste vastuvõtmisel. Selline töötajate osavõtlus on üks mehhanismidest, mis tagab firmasisese laia informatsiooni ja väärtushinnangute leviku, kuid mis on raskesti esiletõstetavad ja testitavad. Sellised väärtushinnangud ja uskumused peavad olema ka uutele töötajatele konkreetsel viisil väljendatud, kui soovitakse, et nad oleksid arusaadavad ja
tegelikult on poliitika lühinägelik ning kahjulik. Nii olid paljud Nõukogude inimesed sõjajärgsel perioodil lojaalsed diktaator Stalinile, kuigi tema majanduspoliitika viis riigi sügavasse kriisi, rääkimata terroritegudest oma rahva vastu. Sarnane olukord valitses Saddam Husseini ajal ka Iraagis. Niisugune propagandaga saavutatud petlik legitiimsus ei püsi kaua ning pole seega jätkusuutlik. Viimastel aastatel on sotsiaalteadlased kasutusele võtnud mõiste hea valitsemine. Lisaks legitiimsusele pean niisugune valitsemine olema efektiivne (tulemuslik), läbipaistev ja kodanikke kaasav. Valitsemise efektiivsus näitab, kui edukalt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide (nt väikeettevõtjate, põllumeeste, lastega perede) põhihuvisid. Hea valitsemise tunnuseks on see, kui ühegi grupi huve ei tähtsustata pikka aega teiste arvelt, vaid
Kommunikatsioon on imeline 2 tähenduste loomine ja vahetus Kommunikatsiooni seos ühiskonnaprotsessidega, kommunikatsiooniteooria võimalused sotsiaalsete 3 sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab protsesside ühist mõtestamisel ja mõistmisel. sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust o Mõned sotsiaalteadlased on järjest rohkem seisukohal, 4 kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles et osalejad sotsiaalsed protsessid on eeskätt konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on kommunikatsiooniprotsessid. sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on
2. Oluline on loovus, oskus töötada meeskonnas, rakendada teadmisi 3. Ülemuse-alluva roll pole enam nii rangelt määratud. 4. Töökohad, kus töötaja peab ise oma tegevust kavandama ja korraldama. Teadmusühiskonna ohud: 1. Seotud tootmise ja tehnoloogia mõjuga(tuumaenergia kahjustused, ülisuured maasikad, vihmametsade maharaiumine) 2. Küberrünnakud 3. GMO 4. Eetilised probleemid(inimese kloonimine) Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast: · A. Smith väärtuse loob inimtöö, pooldas konkurentsi tagab kvaliteedi ja madalad hinnad; turumajandus tasakaalustab kõigi huve. · K. Marx mõistuspärasus, kapitalism tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi; teise kuuluvad töölised, kes olid vabad õiguslikult, kuid mitte majanduslikult. Toota kasumit ja püsida konkurentsis. · M. Weber protestanlikud väärtused soosivad turumajanduse iseloomujoonte
(etnos-rahvus,grupp,tsentrism-keskus) Etnotsentrism täidab mitmeid indiviidile ja grupile tähtsaid eesmärke.Ta pakub inimestele kindluse nende arusaamade ja käitumise õiguse kohta,tugevdab tendentsi elada kooskõlas oma ühiskonnaga ja kaitsta seda.Etnotsentrismil on oluline roll ka sotsiaalse solidaarsuse tugevadmisel ühiskonnas . Etnotsentrism muutub düsfunktsionaalseks,kui usk oma grupi üleolekusse viib vaenulikkuse ja konfliktideni. 29.Kultuuri suhtelisus Sotsiaalteadlased püüavad käsitleda kõiki kultuure objektiivselt.Kultuuri eri aspeekte tuleb mõista vaadeldava ühiskonna poolt kultuurile omistatud tähenduste kontekstis,mitte aga mõõta neid teise kulturi standarditega. Arusaama ,et maailm tuleb mõista nii,nagu teda näevad teiste ühiskondade liikmed ,nimetatakse kultuurirelativismiks .Oma kultuuriväärtushinnangud asendatakse võimaluste piires teiste kultuuri väärtustega.Sotsiaalteadlane ei hinda eri
ka Euroopa Sotsiaalharta eluaset puudutavaid artikleid Halvas seisukorras elamud ja asumid mõjuvad negatiivselt omavalitsuse finantshuvidele. Vaene elanikkond maksab vähe makse, halb keskkond peletab eemale võimalikke investeerijaid. Korraliku eluaseme võimaldamine on oluline osa üldiste sotsiaalprobleemide lahendamisel. Varjupaikade, turvakodude jms. rajamine ei lahenda sotsiaalprobleeme, vaid ainult leevendab sotsiaalseid pingeid. Sotsiaalteadlased on selgeks teinud, et isiksuse degradatsioon on kõige kiirem siis, kui inimene kaotab kindla eluaseme (=kodu). Elamumajandussüsteemide (eluasemepoliitika) tüüpe 1980 aastatel Laissez-faire Liberaalne-interventsionalistlik Sotsiaaldemokraatlik Sotsialistlik-mõõdukas Sotsialistlik-totalitaarne Pakkumise suurendamine plussid ja miinused Nõudluse suurendamine plussid ja miinused Eesti eluasemepoliitika
aastatel idealiseeriti lääne (euroopalikku) ühiskonnakorraldust: - demokraatia eelduseks peeti majanduslikku arengut. - heaolu ja haritust loeti demokraatlike väärtuste kujunemise eelduseks. - Arengumaadele anti laialdast majandusabi, lootuses juurutada demokraatiat. · Samas kaasnes paljudes riikides koos majanduskasvuga korruptsiooni ja riigivõla kasv, ei kujunenud laialdast keskklassi ning kodanikuõigused ja vabadused ei laienenud. · Tänapäeva sotsiaalteadlased enam majanduslikku edukust demokraatia alustalaks ei pea: - maailmas leidub ülirikkaid riike, mida valitsetakse autokraatlikult (nt Saudi Araabia, Singapur). - vaeseid riike, kus demokraatiat väärtustatakse (nt Botswana). · Demokraatia arengut mõjutavad lisaks majanduslikule edukusele ka: - kultuur ja religioossed arusaamad. - poliitiline kultuur. - tolerantsus ja koostöövaim jne. 3.2. Demokratiseerumise lained:
koondab termini alla 'populism'? b. Mida kujutab endast parempoolne populism vastavalt loetud raamatutele ? c. Mida võiks kirja panna populistliku retoorika kohta ? d. Mida loetud kirjandus ütleb meile parempoolse populismi ja demokraatia sidemete kohta? Valitud sotsiaal-teadusliku kirjanduse kriitiline üevaatamine populismi kohta viib meid järgmiste vastuste juurde ülalesitatud küsimuste kohta- a. Ei ole olemas populismi kontseptsiooni, millega kõik sotsiaalteadlased ühte meelt oleksid. Näiteks NOHLEN eristab kolme erinevat populismi tähendust 1. Populism kui poliitika mida hinnatakse kas negatiivselt või positiivselt 2. Populism kui sotsiaalpoliitiline liikumine, mis on suunatud massidele ühelt poolt ja üksikule poliitikule kui liidrile teiselt poolt. 3. Populism kui poliitiline strateegia mobiliseerimisest ja ühendamisest. TAGUIEFF il on 6 konsepti populismi kohta jne!
POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber Emilé Durkheim Vabaturumajandusest Kapitalistlikust Kapitalistluku Sotsioloogiateaduse propageeris tootmisest ja tootmisviisi rajaja. turumajandussuhteid, klassisuhetest. vaimsetest eeldustest. Tööjaotuse rõhutas et väärtusi Uskus, et tunnete ja Saksa nimekaim põhifunktsioon on loob majanduses
Sellised tööle iseloomulikud jooned, mis soodustavad eluaegseid tööalaseid suhteid, tingivad samuti pikemajalisi hindamise ja edutamise protsesse, kuid lühemaid kui Jaapani ettevõtetes. Z-tüüpi ettevõtted ei oota kümmet aastat, et oma töötajaid hinnata ja edutada. Nii kaua oodates, ei suudaks enamik Lääne firmadest oma andekamaid ja parimaid töötajaid lihtsalt hoida. (Ouchi, 1982: 60) Z-tüüpi organisatsioonides on otsuste vastuvõtmise protsess konsensuslik, osavõtlik. Sotsiaalteadlased on kirjeldanud seda kui demokraatlikku protsessi, milles paljud töötajad on kaasatud oluliste otsuste vastuvõtmisel. Selline töötajate osavõtlus on üks mehhanismidest, mis tagab firmasisese laia informatsiooni ja väärtushinnangute leviku, kuid mis on raskesti esiletõstetavad ja testitavad. Sellised väärtushinnangud ja uskumused peavad olema ka uutele töötajatele konkreetsel viisil väljendatud, kui soovitakse, et nad oleksid arusaadavad ja
institutsioonid hakkavad pakkuma sisu ja alustavad kahepoolset kommunikatsiooni sihtrühmadega Internet on integreeritud protseduuride vahetuks osaks. Hoolimata erinevatest teoreetilisest käsitlusest tundub, et elektroonilise kommunikatsiooni kasutuselevõtuga pole siiski midagi muutunud (Poster, 1990). Pärast seda kui infoühiskond on muutunud käibefraasiks poliitikute ja meedia jaoks, on tulnud esile ka skeptilised sotsiaalteadlased. Steve Woolgar esindab kriitiliste sotsiaalteadlaste koolkonda, kes leiavad, et liigne infoühiskonnast ja Internetist rääkimine on viinud meid küberboolini (Cyberbole= cyber + hyperbole), mis tuleb eesliidete liigkasutusest ning on omandanud hüperboolilised mõõtmed. Woolgar väidab, et hype ehk haip on ajaloost tuttav ja korduv nähtus. Iga uut tehnoloogiat või nähtust tutvustatakse kui enneolematut ja revolutsioonilist
Miks sa mulle meeldid? Võimalikud põhjused 5.1.1. Füüsiline atraktiivsus Üldiselt on teada, et hea välimusega inimestel on eeliseid sotsiaalsetes suhetes, viitavad hiljutised avastused asjaolule, et me oleme selle eelise suurust ja ulatus tohutult alahinnanud. Tundub, et atraktiivsete inimestega kokkupuutumisel tekib teatud klõps, vurr reaktsioon. Nagu kõik klõps, vurr reaktsioonid, toimub see automaatselt ja mõtlematult. Seda reaktsiooni võib liigitada kategooriasse, mida sotsiaalteadlased nimetavad haloefektiks. Haloefekt ilmneb siis, kui üks positiivne omadus inimese juures määrab ära selle, kuidas teised teda tajuvad. 17 Uurimused on näidanud, et me omistame hea välimusega inimestele tihti selliseid häid iseloomujooni nagu andekus, lahkus, ausus ja intelligentsus. Veelgi enam, me anname sellise hinnangu ise teadvustamata, et füüsiline atraktiivsus selles mingit rolli mängib.
kuid mina usun, et enamik eestimaalastest jäi sündmuste käigus "tsentrisse", säilitades seejuures oma erinevad hoiakud sümboli suhtes. Just seal, sotsiaalsel väljal erinevates tsentripositsioonides paiknevate seisukohtade pinnal, oleks saanud sündida ühiskondlik dialoog ja selle alusel tulnuks kujundada monumendi lõplik saatus. See aga polnud kuidagi võimalik olukorras, kus isegi ohtliku manöövri tagajärgede eest hoiatanud sotsiaalteadlased ristiti rahvusäärmuslaste eesti tiiva poolt punaprofessorite kambaks. Taas kord virutati sümboliga, seekord lausa okupandist teadlase kujulisega. Jumalate sõda Nõukogude korra ajal Eestisse sattunud venelasele sümboliseeris kuju Tõnismäel vene rahva võitu Suures Isamaasõjas ning oli seetõttu teatavas ajaloolismütoloogilises kategoorias kõrvutatav eestlaste Kalevipojaga. Mäletan, kuidas sattusin pronksiööde ajal kujunenud olukorda arutama
ettevaatust uuringu tulemuste tõlgendamisel, nii et ka tavainimesed sellest aru peaksid saama. Näiteks psühholoog Stuart Cook püüdis selgitada rassidesiseseid grupierinevusi kasutades selleks tumedanahaliste ja valgete laste testitulemusi. Selliste erinevuste uurimine on andnud võimaluse edaspidi uurida tumedanahaliste madalama sotsiaalse klassi laste madalate saavutuste põhjuseid ja abistamisvõimalusi. Samas on sotsiaalteadlased hoiatanud, et selliste uurimuste tulemusi on võimalik vääralt kasutada pidades tumedanahalisi üldiselt rumalamateks ning annab võimaluse diskrimineerimiseks. Teine probleem, millele Cook tähelepanu juhtis, on seotud uuringute läbiviimisega firmades. Näiteks on erinevates uuringutes leitud, et osavõtt tööga seotud otsusest on seotud tööga rahulolu ja töömoraaliga. Samas kardetakse, et selliste uuringute tulemusi on võimalik kasutada töötajate ekspluateerimiseks
23 Tänapäeva maailm individualistlikuks, pihustub osakesteks. Nii kuulutaski Lyotard, et suured narratiivid on end ammendanud, ükski ühiskonnakäsitus pole parem või õigem kui teised. Kõik on võrdsed, ent samas on kõigi nende väärtus küsitav, kahtluse alla seatav. „Kust me teame, et me teame?” küsib Lyotard. Tõe suhtelisuse kõrval arutlevad sotsiaalteadlased ka virtuaalse (ehk näilise) ja reaalse maailma vahekorra üle postmodernsel ajastu. Televisioonist ja internetist küllastunud argikultuur ähmastab piire reaalsuse ja ebareaalsuse vahel, kujuneb virtuaalne reaalsus. Tuntud postmodernismiteoreetik Jean Baudrillard on kirjeldanud, kuidas televaatajad hakkasid helistama arsti mänginud teletähele, et saada tervisealast nõu. Baudrillard on esitanud ka väite, et USA ja Iraagi vaheline Lahesõda polnudki midagi enamat kui TV ja
maapealse liikumise kohta, Newton tegi seda gravitasiooni varasema seletusega. 13. Progress revolutsioonide kaudu Miks tahab teadus olla niivürd progresseeruv, miks see on teaduse privileeg? Inimene, kes väidab, et nt filosoofia ei ole teinud edusamme, rõhutab, et ikka leidb veel aristoteteleslasi, mitte seda, nagu poleks aristotelism progresseerunud. Teadlased töötavad peamiselt oma ala ja paradigma sees olevate inimeste tunnustuse saamiseks, filosoofid ja sotsiaalteadlased, teoloogid aga laiemale ja heterogeensemale publikule. Niisamuti isel esimesi see, et nad on vabad uurimisteema valius ja saavad seda kohandada kasutada olevate vahenditega, uid nt arstid ja ühiskonnateadlased peavad lahendama neid probleeme, mis on aktuaalsed, ühiskonnale vajalikud – seega teadlastelt on oodata kiireamt lahendust. Õpperaamatute valitsemine koolides – paradigma vastu usaldus. Pärast revolutsiooni loobutakse teaduses enamasti enamikust seda paradigmat
Isikuruum nii sõltuv kui ka sõltumatu tegur. Varieeritakse suhtlemise iseloomu ja jälgitakse distantse Rosenfeld aastal 65, käskis oma katseisikutel rääkida teise isikuga ja olla sõbralik v siis vastupidi sõbralikkust vältida, distants sõbralike vahel oli väiksem kui mittesõbralike vahel Hinnangut vaadatakse suhte iseloomu järgi väiksem distants on seotud pos. Suhtega osaliste vahel ja sõbrad on ka lähemal üksteisele Sotsiaalteadlased on kasutusele võtnud molekulaarrse ja molaarse seose ruumilise läheduse mõju sõpruse tekkimisele. Vaadeldud on situatsiooni formaalsuse v ebaformaalsuse mõju mida formaalsem on situatsioon seda suurem on distants, selle koha v paiga tuttavlikkuse aste mõjutab ka inimeste vahelist distantsi, on ka tähelepanekuid selle kohta, et nurgas eelistavad isikud suuremat distantsi kui keset ruumi. Ruumimulli mahutavus säilib aga kui on kokku surutud siis paisub ettepoole.
b) Meedia eriti kui väga järjekindlalt tähelepanu juhib c) Protestiaktsioonid (nt üliõpilased ja ühikad 2006) d) Huvigrupid rohelised, naisõiguslased, suurärimehed e) Ametnikud järjest olulisemad protsessis tänapäeval f) Poliitikud ja parteid Parteiprogrammid ja valimisplatvormid g) Eksperdid mõju oleneb staatusest poliitikute silmis h) Rahvusvaheline mõju (rahvusvaheline surve, ideede laenamine) i) Grupi staatud poliitikute silmis (sotsiaalteadlased, üliõpilased, seksuaalvähemused vs suurärimehed) j) Kui suurt elanikkonna segmenti poliitika puudutab (pensionärid vs puuetega inimesed) Kes on kõige olulisemad toimijad poliitika elluviimise faasis: a)ametnikud, b)poliitikud Elluviimise faasis on olulisimad ametnikud. Ametnikud kui poliitika elluviijad. Poliitilise ideoloogia definitsioon? · Poliitilistes ideoloogiates tuleb eristada kahte aspekti: positiivne ja kriitiline, poliitilised ideoloogiad kas
Eesti pole ratifitseerinud ka Euroopa Sotsiaalharta eluaset puudutavaid artikleid Halvas seisukorras elamud ja asumid mõjuvad negatiivselt omavalitsuse finantshuvidele. Vaene elanikkond maksab vähe makse, halb keskkond peletab eemale võimalikke investeerijaid. Korraliku eluaseme võimaldamine on oluline osa üldiste sotsiaalprobleemide lahendamisel. Varjupaikade, turvakodude jms. rajamine ei lahenda sotsiaalprobleeme, vaid ainult leevendab sotsiaalseid pingeid. Sotsiaalteadlased on selgeks teinud, et isiksuse degradatsioon on kõige kiirem siis, kui inimene kaotab kindla eluaseme (=kodu). Elamumajandussüsteemide tüüpe 1980ndatel aastatel: 1) Laissez-faire – turg kujundab eluasemepoliitika pakkumise ja nõudluse. Avalik poliitika sekkub hästi vähe. USA 2) Liberaalne-interventsionalistlik – püütakse ühendada turg ja avaliku sektori jõud. Lääne-Euroopa 3) Sotsiaaldemokraatlik – Põhjamaad. Müüakse mõttelist osa maja pinnast (korter)
mõjutamine. Sotsioloog kui poliitik - Sotsioloogiat õppiv inimene võib tahta muuta oma ühiskonda paremaks, inimlikumaks jne. (=> sotsioloog kui vabadusvõitleja/viriseja) - tugev ühiskonna muutmise/parandamise katsete traditsioon. Comte: tuleviku ühiskond on rajatud teaduse alusel, valitsevad sotsioloogid. Marx: filosoofid on tahtnud maailma seletada, ülesandeks on aga selle muutmine. Asimov: ,,Igaviku lõpp": psühhomatemaatikud * Sotsiaalteadlased revolutsiooni tegemas, seksuaalsust vabastamas (Alfred Kinsey ja tema grupi raportid 1950. a-tel Ameerikas!, 8-punktine skaala), naist vabastamas jne; ka .3. maailma. (kapitalistlikku) moderniseerumist abistamas ja tagant tõukamas (nii kodumaised kui väliseksperdid), Lääne ja Nõukogude tüüpi moodsat ühiskonda üles ehitamas jne. * tihti on institutsionaalne seos heaoluriigiga (ministeeriumid, sotsiaalprogrammid jne). Heaoluriigi probleeme kogetakse teravalt (,,ühiskond laguneb!")
Siiski vôimaldab esitatud mängureeglite definitsioon spordireeglite môistet käsitleda piiritletult. Kuna aga sporditegevuse juures ei ole vôimalik kôike kindlaks määrata 28 reeglitega, osutub reeglite lahtimôtestamisel vajalikuks laiem lähenemisviis. Spordireeglitest kitsamalt ja üldse reeglite tähtsusest inimese käitumise reguleerimisel on kirjutanud mitmed sotsiaalteadlased. Spordisotsioloogia seisukohast vôib reegleid môista kui sotsiaalset kokkulepet (Digel ,1995). Selgitamaks, kuidas reeglid määratlevad inimtegevust, on vajalik reeglite tüpiseeriminet, mis omakorda aitab môista spordireeglite täpsemat tähendust. 3. Reeglite diferentseerimine. Searle (1971) kohaselt omavad reeglid väga erinevaid funktsioone meie tegevuse suhtes
Õiguse sotsioloogia ajalooline areng ja ülesanded. Õigussotsioloogia eesmärk, ülesanne on selgitada õiguse ,,olemist", uurida sotsiaalset tegelikkust ja selle seotust õigusega. Charles Louis de Montesquieu (1689-1755)- teos ,,Seaduste vaim" 1748.a, seal analüüsib õiguse olemust ja rõhutab viimase seost sotsiaaleluga. Leiab, et seadusandja peab looma seadused, mis oleksid kooskõlas konkreetse ühiskonnatüübiga. Sellest teosest tingituna hakkasid mitmesugused koolkonnad ja nimekad sotsiaalteadlased võtma seisukohti õiguse sotsiaalse tingituse kohta. Ajalooline koolkond. XIX sajand. Nimekaim esindaja Friedrich Carl von Savigny o Kogu positiivne õigus on algul rahvuslik õigus. See on ,,kõikides indiviidides ühiselt (kollektiivselt) elav ja tegutsev rahvavaim", mis edasi areneb. Ta tekib ja muutub algselt nähtamatult ja ebateadlikult nagu keel ja tavad. Alles ühiskonna hilisematel etappidel muutub riikliku seadusandluse protsess
ühiskonda inimest ärakasutamata, nagu Marx. Küünikud kutsusid neid kohvikuks. Ams ei harjunud nad kultuuriga ja võtsid Ameerikat 17 aastat ajutisena. Kes olid Frankfurdi koolkond? Võtmefiguurideks olid rikka kesklassi juudivõsud, kes olid saanud hea hariduse ja kelle vanemad lootsid neis näha ametipärijaid. Koolkonna kesksed huvid muutusid uute liikmete tulekuga muusika, kirjandus, psühhoanalüüs. Nad olid Marxi Freudiga ühendades unikaalsed. Kuigi nad polnud enamasti õppinud sotsiaalteadlased, identifitseerisid nad end sotsiaalsete uuringute tegijatena Marksismi ja Freudi teooria kombineerimine. Kui Frankfurdi koolkond alustas 20ndail, tundus marksismi ja freudismi kombineerimine veider, marksismi järgiv NL ei tervitanud freudismi. Freudi pessimism sotsiaalsete muutuste suhtes tundus sobimatu Marxi revolutsioonilise mõtlemisega. 1926ndal instituudiga ühinenud Lowenthal agiteeris teisigi tasapisi psühhoanalüüsile. Eriti aktiivseks läks see Frommi tulekuga. II
võimu. Eliidi hulka ei kuulu mitte ainult poliitilistes või intellektuaalsetes mõjustruktuurides tegutse- vad inimesed, vaid ka need, kes on majanduslike võimustruktuuride (eriti suurkorporatsioo- nide) tipus. Eliidi hulka kuuluvaks loetakse ka näiteks tippsõjaväelased ja tippvaimulikkond. Sotsiaalteadlased on enamasti määratlenud eliiti: objektiivselt tipus oleva grupina; kogu ühiskonna seisukohast olulist valitsemisfunktsiooni täitva “poliitilise klassina”; subjektiivselt isikutena, kes oma eetika ja ideedega on kujundanud ajavaimu ja rahva identiteeti. 108 Eliiti võib vaadelda kolmes erinevas dimensioonis (dimensioonidel on kolme eri liiki kapitali): poliitiline dimensioon;
inimese arengut? Kuidas just see materjal läheneb arengupsühholoogiale kui ainele võrreldes teistega? Mis on tähtsaim muutus inimese eluteel? Millised suhtlemisega seotud ja individuaalsed muutused mõjutavad inimest? Kuidas saab vaadelda inimese arengu muutusi? Milliste meetoditega sotsiaalteadlased vaatlevad inimest ja kui eetilised need vaatlused on? 7 Arengupsühholoogia mõiste Arengupsühholoogia on psühholoogia haru, mis tegeleb inimese psüühika muutustega kogu tema elu jooksul, sisuliselt viljastamisest kuni surmani. Eristatakse Arengupsühholoogia on psühholoogia haru,
annaabi.ee 
