Sotsiaaldemokraatliku erakonna hariduskorralduslikud põhiseisukohad (1)

Sotsiaaldemokraatliku erakonna hariduskorralduslikud põhiseisukohad
Valisime antud teema seoses sellega, et täna toimub Tartus Sotsiaaldemokraatliku erakonna üldkogu, kus muuhulgas on päevakorras ka hariduskorralduslikud küsimused.
1. Haridus on inimarengu tähtsaim osa
Sotsiaaldemokraatlik erakond näeb Eestit kui õppivat ühiskonda. Hea haridus loob eelduse majanduse tugevnemisele ja kindlustab Eesti tulevikku. Haridus on tähtsaim tuleviku suunatud investeering , mis loob eelduse isiklikule eneseteostusele ja rahvuslikule konkurentsivõimele. Avatud maailma ja teabeühiskonna ajastul on haridussüsteemi üks olulisemaid eesmärke õpetada vajaliku teabe leidmise ja selle usaldusväärsuse hindamise oskust.
Igaühele peab olema kättesaadav tema võimetele vastav ja samal ajal tema võimeid arendav haridus. Kõigile puuetega lastele ja noortele tuleb tagada võimeid arendav ja toimetulekut kindlustav haridus. Hetkel on erivajadustega laste koolid majanduslikult kõige kehvemas seisus. Samuti puudud ülevaade sellest, kui palju on lapsi, kellel puudub võimalus koolis käia, et omandada oma võimetele vastavat haridust.
2.Kooli roll ühiskondliku suhtlemise keskkonnana peab suurenema, et tagada iga noore kõlbeline areng, kodanikutunne, koostöövõime ning eneseväljendusoskus.
Erakond toetab ühtluskooli põhimõtet ja kutsehariduse ühildamist üldharidusega. Õppekavad peavad vastama teabeühiskonna vajadustele, suunates õpilasi iseseisvale probleemide püstitamisele ja oskusele leida ning kasutada erinevaid teabeallikaid. Õppevahendid peavad vastama nüüdisaja nõuetele.
Erakond toetab riikliku alushariduse andmist lasteaedades , eelklassides või koduõpetuse abil, et saavutada kõigi laste senisest parem kooliküpsus. Üldhariduse tähtsaimaks osaks peame kvaliteetset põhiharidust, millele toetub inimese hilisem haridustee ja toimetulek . Kõige radikaalsemat reformi vajabki põhiharidus. Maapiirkondades võiks koolid muutuda huvihariduskeskusteks.
Erakond peab oluliseks eelistavalt arendada kutsekõrghariduse kvaliteeti ja mitmekesisust riigi, omavalitsuste ja erasektori koostööna.
Kool peab kaasa aitama muulasnoorte integreerimisele Eesti ühiskonda ja nende ettevalmistamisele Eesti kodakondsuse taotlemisel. Muukeelse põhikooli haridustase peab võimaldama jätkata haridusteed eestikeelses õpikeskkonnas.
Haridusvõrgu korrastamisel lähtub erakond alus- ja põhihariduse elukohakesksusest ja üldkättesaadavusest ning vajadusest pakkuda kvaliteetset keskharidust. Keskhariduse kõrge taseme saavutamine nõuab üldjuhul gümnaasiumide eraldamist põhikoolist ja eeldab nende paiknemist suuremates keskustes. Gümnaasiumeid võiksid administreerida maavalitsused, st gümnaasiumite riigistamist. Gümnaasiumihariduse ja kutsehariduse koondamisel keskustesse tuleb koolitransport ja ööbimisvõimalused tagada kõigile õpilastele, kes seda vajavad.
Kool peab olema võimeline vastu võtma ja õpetama ka neid haigeid ja tugiõpet vajavaid lapsi, kelle suunamine erikoolidesse ei ole soovitav ega otstarbekas. Koolihoones peab saama liikuda ka ratastoolis istudes . Liikumispuuetega ja muude kehaliste puuetega laste peredele tuleb tagada abivahendid lapse koolitamiseks kohalikus koolis või kodus.
Kutsealane nõustamine peab olema varakult kättesaadav igale õpilasele.
3.Kutseharidus peab vastama tööturu nõudmistele ja tööandjate ootustele. Kutsehariduse pedagoogilisse ja halduslikku korraldamisse tuleb kaasata kõik tööturu osapooled.
Kutseharidussüsteem peab lisaks kitsale erialasele koolitusele pakkuma ka laiemat kutsealast ettevalmistust. Toetame kutseõppeasutustes erialakoolitusele lisanduvat keskharidust.
Üks suuremaid kõrghariduse probleeme on see, et Eesti õlikoolid ei võistle mitte väljapoole, välisõlikoolidega, vaid võisteldakse riigisiseselt omavahel. Mis toob kaasa kõrghariduse taseme languse. Eliitkoolide lõpetajad lähevad välismaale kõrgharidust omandama. Lahkuvad andekamad. Hetkel on välismaal 4300-4400 eestlasest üliõpilast.
Kõigi tasemete üliõpilastele tuleb seadusega luua normaalõppeaja jooksul kehtivad sotsiaaltagatised. Peame vajalikuks säilitada võimalus tasuta kõrghariduse saamiseks riikliku koolitustellimuse piires. Riik peab tagama üliõpilastele, magistrantidele ja doktorantidele võimaluse saada madalaprotsendilist õppelaenu. Laen peab olema kättesaadav kõigile soovijatele ning vastama tegelikele õppekuludele. Riigi- või omavalitsusasutusse tööle asunud kõrgkoolilõpetanu õppelaen tuleb järk-järgult kustutada .
4.Eesti võti XXI sajandisse on pidevõpe
Täiskasvanute täiend- ja ümberõpe on oluline tööhõiveprobleemide lahendamisel ning see tagab inimeste kiire kohanemise ühiskondlike ja majanduslike muutustega . Tööandja kulutused töötajate väljaõppele tuleb võrdsustada ettevõtte arendamisse tehtavate investeeringutega. Võimalused eluaegseks õppeks tuleb luua kõigile soovijatele sõltumata vanusest , elukohast ja majanduslikust seisundist. Kõik tõendatud koolituskulud litsentseeritud haridusasutustes peavad olema tulumaksuvabad.
Eriti oluliseks peab erakond õpetajate täiendõpet ja pidevat üldkultuurilist enesearendamist ning riiklikult finantseeritud võimalust omandada erialane kõrgharidus kaugõppe teel põhitöö kõrvalt.
Kokkuvõte:
Kellel on huvi rohkem teada saada, siis selleks on võimalus erakonna kodulehel.
Meie koostasime ettekande Sotsiaaldemokraatliku erakonna programmi alusel. Samuti vestlesime hariduskorralduslikel teemadel erakonna Valgamaa juhatuse liikmega ja infot saime erakonna aseesimehe Peeter Kreitzbergi ettekandest 13. novembril 2008 Riigikogus, mis andis ülevaate Eesti hariduse olukorrast.
Ettekande koostajad:
Marianne Mandel
Bibian Luik
KELA I/ AÜ
III rühm
2008