Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Euroopa Liidu majanduslik olemus (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Euroopa Liidu majanduslik olemus #1 Euroopa Liidu majanduslik olemus #2 Euroopa Liidu majanduslik olemus #3 Euroopa Liidu majanduslik olemus #4 Euroopa Liidu majanduslik olemus #5 Euroopa Liidu majanduslik olemus #6 Euroopa Liidu majanduslik olemus #7 Euroopa Liidu majanduslik olemus #8 Euroopa Liidu majanduslik olemus #9 Euroopa Liidu majanduslik olemus #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 120 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katukse Õppematerjali autor
On välja toodud majandusliku olemuse põhieesmärk ja erinevad positiivsed ja negatiivsed küljed

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
docx

Rahvusvaheline rahandus

Kordamisküsimused. Kevad 2017 1. Euroopa ühisraha kehtestamise majanduslikud põhjused. Ühisturu toimimise takistused ilma ühisrahata. Ühisraha kehtestati, et kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv; et hoida hindade tõus kontrolli all; ühine raha ja intressimäärad peavad kindlustama, et kõigis liikmesriikides püsib elukalliduse tõus kontrolli all. (Kõikumised mõõdukad ja muutused etteaimatavad) 2. Euro, Euroopa ühisraha, usaldusväärsuse tagamise süsteem ja vahendid. Euroalal kehtivad seadusliku maksevahendina ainult europangatähed ja -mündid. Eurosüsteemi ülesanne on tagada, et majandust varustatakse sujuvalt ja tõhusalt pangatähtedega ning säilitada üldsuse usaldus euro suhtes. Europangatähtede turvalisus saavutatakse turvaelementide uurimis- ja arendustegevuse ning võltsimise ennetamise ja seire abil.

Rahvusvaheline rahandus
thumbnail
28
doc

EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS kordamisküsimuste vastused

EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS KORDAMISKÜSIMUSED KEVAD 2014 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE JA LEPINGUD, EL 'IDALAIENEMINE', EESTI INTEGRATSIOON EUROOPA LIITU, EL ÕIGUSLIKUD ALUSED EL AJALOOLINE KUJUNEMINE 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus; rivaliteet ja vastandlikud huvid; majanduslik madalseis · EL tekkimise eeldused (vajadus) o II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö o Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas o Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud

Euroopa liidu põhikursus
thumbnail
48
doc

Panganduse konspekt 2007

korrespondentsuhetel ja vastavate korrespondentpankade võrgule. Korrespondentsuhted tähendavad seda, et rahvusvahelisi makseteenuseid pakkuv pank on avanud arvelduste teostamiseks mõnes teises pangas korrespondentkonto. Välismaksete teostamine toimub korrespondentkontode vahendusel. Korrespondentpangad täidavad välismaksete teostamisel analoogselt siseriiklike maksete süsteemiga kliiringasutuse funktsiooni. Korrespondentkontol olevad summad noteeritakse selle riigi kohalikus valuutas või Euroopa ühtse rahasüsteemi (EMU) liikmesriikides EURO-s, et vältida liigseid erinevate valuutade vahelisi konverteerimisi. Kuna välismakse sooritamisest võivad osa võtta mitmed pangad, on sellise operatsiooni teostamine pikaajalisem protsess kui näiteks siseriiklikud maksed. Välismakseid käsitlevatel korrespondentpankadel puuduvad ühtsed protseduurid, siis võib üks pank käsitleda makset tunduvalt kauem kui teine ning seepärast ei saa kindlalt väita kui kaua võtab aega välismaksete

Arendustegevus
thumbnail
13
pdf

Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused”.

3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · riigi rahandus; · ettevõtete rahandus; · tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus; · üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4. Raha põhifunktsioonid. · vahetus-vahend; · arvestusühik; · rikkuse akumuleerimise funktsioon. 5. Raha omadused. · stabiilsus · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus · jagatavus · äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiidi olemus Vastavalt likviidsusele on rahalised vahendid järjestusse pandud, kõige tipus on raha, sealt edasi järjestus krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad, pikaajalised riigi võlakirjad, aktsiad, materiaalne vallas- ja kinnisvara 7. Raha ajalugu Eestis. Kuni iseseisvumiseni 1918 aastal käibis Eestis valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Esialgu võis Eesti aga

Rahanduse alused
thumbnail
24
docx

Fiskaalpoliitika

5. Muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon. (Riigieelarve seadus) Eelarvestrateegia koostatakse neljaks aastaks, see peab olema Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud. Hiljemalt seitse kuud enne eelarveaasta algust. Riigieelarvestrateegia vaadatakse vastavalt majanduses ja ühiskonnas toimunule või muutunud eelistustele igal aastal üle ja vajadusel täpsustatakse. (Rahandusministeerium) Eelarvestrateegias pannakse paika ka Euroopa Liidust laekuvad struktuuritoetused- see tähendab, et alates 2007.aastast Euroopa Liidu raha kasutamiseks enam eraldi strateegiat ei koostata. Aastatel 2004- 2006 oli struktuurivahendite kasutamise aluseks ,,Riiklik arengukava" ehk RAK. Alates 2007. aastast on struktuuritoetuste kasutamist kavandatud ühtse riigi eelarvestrateegia raames. (Rahandusministeerium) Eelarvestrateegia aastateks 2007- 2010 sisaldas esmakordselt eraldi osana ka ,,Euroopa

Majandus
thumbnail
27
doc

Euroopa liidu referaat

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus Rivo Peegel Euroopa Liit Referaat Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 Euroopa Liidu ajalugu................................................................................................................4 Euroopa Liidu laienemine .........................................................................................................6 Euroopa Liidu Nõukogu.............................................................................................................8 Euroopa Parlament..............................................................................................

Geograafia
thumbnail
19
docx

Rahanduse arvestus-kordamisküsimuse d

keskpanga valuutaga. 12. Valuuta stabiliseerimise põhimeetodid Devalveerimine ehk devalvatsioon ­ valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Revalveerimine ­ rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmine välisvaluutade või kulla suhtes. Nullifitseerimine ­ käibelolevate rahamärkide tunnistamine täiesti väärtusetuteks ja uute käibele laskmine, kusjuures vanu rahamärke välja ei osteta või makstakse nende eest ainult tühist hüvitist. 13. Kullastandardi olemus Kullastandard ­ raha käibib kas kuldmüntidena või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis. Rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. 19.saj kullastandard ­ rahvuslik valuuta seotud kullavarude ja kulla hinnaga. 1821-1914a nn klassikaline kullastandard, enamik maailma riike olid kehtestanud kullastandardi ja fikseerunud oma valuuta kulla suhtes. Ühtlasi standardiga liitunud riikide valuutad omavahel fikseeritud. 2

Rahanduse alused
thumbnail
72
docx

Majanduse alused

·firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike ning ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest ·firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda ei oste turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast ·kõikidel tootjatel ja tarbijatel on olemas täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon Monopolistlik konkurents ·Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul ·Diferentseeritud toodang­tooted on sarnased, kuid mitte üksteist täielikult asendavad (erinevad seebisordid) ·Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse siseneda Monopolistliku konkurentsi firmal on teatav monopoolne võim ta suudab hinda mõjutada teatud piires ·Ebaefektiivsus -Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamile

Majanduse alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun