Millist heaolumudeli luuakse Eestis (2)

Millist heaolumudelit luuakse Eestis?
Riigikorraldus on läbi aegade muutunud ja täiustunud. Kui agraarühiskonnas oli riigi peamisteks eesmärkideks korra ja kaitse tagamine, siis tänapäeval täidab riik peale nende funktsioonide ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Sellist riiki nimetatakse heaoluriigiks . Kuigi peaaegu kõik demokraatlikud riigid on heaoluriigid, ei toimu majandamine kõigis üheselt. Eristatakse kolme heaolumudelit: konservatiivne , sotsiaaldemokraatlik ja liberaalne. Selleks, et teada saada millist heaolumudelit luuakse Eestis peab lahkama mudelite olemusi ja Eesti riigi korraldusi erinevates valdkondades.
Konservatiivne heaolumudel on mõeldud eelkõige töötavale inimesele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Ka Eesti ühiskonnas on parimad elamistingimused töötaval inimesel. Peretoetused on väikesed. Igakuiselt makstakse lapsetoetust 300 – 900 kr. Seega on enamjaolt peres töötav isik, kelle palk on peamiseks elatusallikaks.
Konservatiivse heaolumudeli põhjal määrab inimese heaolu tema töökus, kuna enamik sotsiaalhüvesid toimib kindlustuse põhimõttel. See tähendab, et kes on maksnud kõrgemaid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni. Nõnda toimib ka meie koduriigis. Igale pensioniealisele on ettenähtud pensioni baasosa (u. 1700 kr), kuid kättesaadava pensioni suuruse määravad tema staaži- ja kindlustusosakud. Samuti on ka töötuks jäämise puhul, kus töökindlustushüvitise suurus ja maksmise periood sõltub kindlustusstaaži pikkusest ja eelnevalt saadud palgast.
Tervishoiu puhul siiski ei ole määrav makstud sotsiaalmaksu suurus. Eestis kehtib kohustuslik ravikindlustus . See toimib solidaarsusprintsiibil: raviteenus ei sõltu konkreetse inimese eest makstud sotsiaalmaksu suurusest. Haigekassa tasub kindlustatud inimese eest raviteenuse maksumuse. Vältimatut abi on Eestis õigus saada kõigil, sõltumata kas neil on ravikindlustus või mitte. Selline korraldus kehtib ka sotsiaaldemokraatliku heaolumudeli puhul.
Sotsiaaldemokraatliku heaolumudeli korral pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõigile kodanikele . Riik on peamine heaolupakkuja. Et riik sellega hakkama saaks on riigis kehtestatud kõrged maksud . Ka Eestis tõusevad tihti maksud, et tagada tasuta haridust, lastetoetust, rahvapensioni jne.
Kolmanda heaolumudeli liberalismiga ei sarnane Eesti põhjusmõtteliselt üldse. Liberalismi puhul ei jaga riik heaoluteenuseid, vaid tagab suure tööhõive. Maksud on suhteliselt väikesed ja palgad suured. Iga inimene otsustab ise kuhu ta raha paigutab.
Meie kodumaal jätab riik sotsiaalteenuste pakkumisel ruumi ka erasektoritele. Sotsiaalhüved on madalad. Kodanike elujärg sõltub nende töökusest. Eelnevad jooned kehtivad ka konservatiivse heaolumudeli puhul. Seega luuakse Eestis konservatiivset heaolumudelit.