1. Dualistlik (kui alustatakse tööd on kaks vaatenurka). 2. Mitmene: edasi saab teist eklektik või integraal. 3. Relativistlik. 4. Pühendunud (ollakse viimaks). Kui praktikat tähtsustatakse üle, muutub see harjumuspärseks ja me ei õpi uusi lähenemise. Kui me reflekteerime praktikat saame küsida, mis teeb praktika heaks läbi teooria ja praktika. Sotsiaalpedagoogi ees on selline probleem, millele on palju lahendusi ja lähtub kliendist. Erinevad perspektiivid. Sotsiaalpedagoog vaatab haridust läbi sotsiaalsete prillide sotsiaalne reaalsus läbi hariduse. Uurimisparadigma võib olla kvalitatiivne või kvantitatiivne. Pole valmis lahendusi sotsiaalpedagoogilistele probleemidele . Perspektiivi võtmine-teooriad: 1. Teadvustatud perspektiivi arendamine 2. Perspektiivi säitilitamine 3. Võime muuta perspektiivi. Perspektiivide korrastamine on pidev metategevus igapäevaelus SP. Sotsiaalpedagoogiline sekkumine: on oma iseloomuliselt pedagoogilised
Lõengus käsitletud materjali analüüs Julia Uvarova STSTB 2 kõ Eesti entsüklopeedia järgi Sotsiaalpedagoogika on kooli kasvatustööd täiendav kooliväline kultuurharidustöö, mis on abivajajat arendav, kasvatav, taastav, hüvitav, õpetav, juhendav jms. tegevus. Sotsiaalpedagoogika aitab inimesel sotsiaalselt rahuldaval tasemel ühiskonnas elada. Sotsiaalpedagoogika kui omaette distsipliin. J. Hämäläinen oma raamatus Sissejuhatus sotsiaalpsühholoogiasse kirjutab, et sotsiaal- pedagoogiline mõtteviis ja tegevus on tekkinud selleks, et ennetada ja leevendada sotsiaalset tõrjutust ja teisi sotsiaalseid probleeme pedagoogiliste vahenditega. Sotsiaalset tõrjutust süvendavad ühiskondlikud muutused ja kriisid: neist tekivad vaesus, madal haridustase, töötus, valikuvõimaluste puudumine. Nende probleemide tulemuseks on ühiskonna pakutud toest ja hüvedest ilmajäämine ja mõttetusetunne. J
isikud. Ühiskond või indiviid? Karl Mager uuris individuaal-, kollektiiv- ja sotsiaalpedagoogika vahelisi suhteid. Sotsiaalpedagoogika tähendas eelkõige alternatiivi individuaalpedagoogikale. Erinevad lähenemised: SOTSIAALPEDAGOOGIKA: Sotsiaalpedagoogika olemus on üldpedagoogiline sotsiaalpedagoogika on eraldi ja on vajalik selleks, et üldpedagoogikat toetada. Sotsiaalpedagoog aitab õpetajal õpetada. Toetab üldpedagoogikat. On kasvatamine hariduse jaoks. 2 ÜLDPEDAGOOGIKA: Üldpedagoogika olemus on sotsiaalpedagoogiline. Sotsiaalpedagoogika on üldpedagoogika osa. Sotsiaalpedagoogika ja üldpedagoogika Oluline on sihtrühma küsimus, et mis on fookuses. Sotsiaalpedagoogilist mõtlemist võib
Vaatamata terminoloogilistele erinevustele ja erinevustele mõistete konteksti osas, ollakse ühel meelel selles, et koolisotsiaaltöö täidab seni puudunud vahelüli ülesannet koolide ja kooliväliste sotsiaaltöö teenuste vahel (Wulfers, 2002, viidatud Kadajas vahendusel). Kooli võib käsitleda kogukonnana, mida iseloomustab liikmete heaolu tase ja sotsiaalne kliima (Cowen, 2000, viidatud Ruus & Veisson & Leino & Ots & Pallas & Sarv & Veisson, 2007). Sotsiaalpedagoogi poolt tehtavat tööd koolis võiks võrrelda suhtekorraldaja ametiga, kuna see eeldab suhtlemist ja suhete loomist õpilastega ja õpetajatega koolis, väljaspool kooli lastevanematega ja erinevate organisatsioonidega ning ametitega. Sotsiaalpedagoogil kooli kontekstis on väga tähtis amet, sest koolist alguse saanud ja lahendamata jäänud probleemid saadavad inimest kogu elu. Seetõttu võibki sotsiaalpedagoogi koolis pidada probleemikeskse abistamistöö tegijaks ja koostöö eestvedajaks
sotsiaalpedagoogika olemusest veel ei olnud, küll aga teadvustati valdkondi ja teemasid, mis hiljem kuulusid sotsiaalpedagoogikasse. Sotsiaalpedagoogika kiire areng iseseisvusaja algul sai tuge just neist tendentsidest. Esimest korda sai sotsiaalpedagoogikast õppekava kohustuslik aine kasvatusteadustes, mida õpetati kaugõppes teistkordse kõrgharidusena. 90-ndatel tuli otsustada, mis on sotsiaalpedagoogika, kuidas peaks välja nägema eesti sotsiaalpedagoogika ja mida kujutab endast sotsiaalpedagoogi kutse. 2001. a ilmus eesti keeles Hämäläineni käsiraamat „Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse“- tegemist on esimese eestikeelse süsteemse ülevaatega saksa sotsiaalpedagoogika arenguloost 7. Kes on sotsiaalpedagoogika tuntumad teoreetikud? Maalimas? Eestis? Sotsiaalpedagoogika teoreetikuteks Saksamaal pärast II maailmasõda- kasvatusteadlane Klaus Mollenhauer ning sotsiaalpedagoog Hans Thiersch. Hispaanias on teoreetikuteks Jose Maria Quintana Cabanas ja Antoni Petrus.
Hoolitsemine ja heaolu Kaasamine palju seotud erivajadustega õpilastega, tegelikkuses termini taust laiem kõik lapsed on võrdsed, peavad olema kaasatud, tundma, et kuuluvad kuskile Sotsialiseerimine et indiviid saaks hakkama teiste seas; sellega aitab lapsel mõista seda, kuidas õigesti käituda Akadeemiline toetamine kui koolis eripedagoog v nt HEV kordinaator, siis see jääks nende valdkonda. Sotsiaalpedagoog aga arvestab nt puudumisel ka kooliväliseid põhjusi. Sotsiaalpedagoogikat on defineeritud ka kui õpetamissuhet, milles täiskasvanu (sotsiaalpedagoog) võtab vanemale sarnase rolli. Kasvatamine, sotsiliseerimine, hoolitsemine. Ühiskond või indiviid? Karl Mager (1810-1858) uuris individuaal-, kollektiiv- ja sotsiaalpedagoogika vahelisi suhteid. - Sotsiaalpedagoogika tähendas eelkõige alternatiivi individuaalpedagoogikale.
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.......................................................................
probleemide pirurdamiseks ja leevendamiseks tekkis uut laadi pedagoogliline aktiviteet, mis järk järgult instutisionaliseerus ja proffesionaliseerus. Vanemaid hakati nõustama, tekkisid lasteaiad, rahvakoolid, klubi ja ringitegevused ning lastekodud. Sotsiaalpedagoogiline praktika hakkas Saksamaal jõudsalt kujunema 19. sajandi teisel poolel, ajal mil toimus industrialiseerimine ja urbaniseerumine (Lorenz, 2008: 628; Hämäläinen, 2001: 37; Hämäläinen,. Ühiskondliku murrangu ajal muutus endine traditsiooniline perekondlik kasvatus ning nõrgenes kogukondade ühtekuuluvus ja kasvatusvõime. Tekkisid uut tüüpi sotsiaalsed probleemid, mida Saksamaal hakati käsitlema hariduslikust ja kasvatuslikust aspektist. Ulatuslik pedagoogiline liikumine ühendas sotsiaalseid ja pedagoogilisi vaateid. (Hämäläinen, 2001: 4
Koostaja:Annett Randpere Juhendaja:Tiia Tamm Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................3 KOOLISOTSIAALTÖÖ AJALUGU.....................................................4-5 KOOLISOTSIAALTÖÖ EESTIS..........................................................6-7 KOOLISOTSIAALTÖÖTSJS JA SOTSIAALPEDAGOOGI ERINEVUSED........................................................................................7 KOKKUVÕTE.................................................................................8 LISA.............................................................................................9 2 Sissejuhtaus Selle teema valisin sellepärast,et see teema on mind alati huvitanud ja tahtsin sellega
teadvuses ega kändu iseenesest vastavalt vajadusele ühest teiseks üle. seda võimaldas Nohli teooria. Pedagoogika baasdistsipliinide mõistes Teadusliku ja praktilise I teadmise integreerimiseks peavad õppekavad tähendas see sotsioloogia taasavastamist sotsiaalpedagoogika jaoks. pöörama enamat tähe- 1 lepanu viisile, kuidas teoreetiline teadmine Seega ei olnud Nohli teooria ja pedagoogilise suhte kontseptsioon muutuks rakendatavaks sotsiaalpedagoogi igapäevatöös (Thiersch 1990, sugugi ühemõtteliselt edasiminekuks sotsiaalpedagoogika 1 724-(725). arengus, vaid mõjusid selle mitmetele aspektidele koguni pärssivalt Thierschi probleemipüstitus on paljuski sarnane käesolevas (Niemeyer 1992, 450-451).
J. Hämäläinen ,,Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse" Milline on sotsiaalpedagoogika? pidevas arengus ei seostu konkreetselt objektiga tundlik ühiskonda mõjutavate voolude suhtes Püüe toimuvat aktiivselt mõjutada Tuleviku kujundamine, nii indiviidide, kollektiivi kui ühiskonna seisukohalt Kindel poliitiline kontekst Ühiskonnakriitiline iseloom Teooria määrab praktika Hädasolijate aitamine, tõrjutuse pidurdamine ja leevendamine, ühiskonda integreerumisele kaasaaitamine Inimeste mõjutamine kollektiivis ja kollektiivi kaudu Indiviidi arengu mõjutamine Rõhuasetus on sellel, kuidas indiviid integreerub ühiskonda, selle tegevussüsteemidesse ja kollektiividesse! Kasvatuse keskne tähendus ühiskonna arengus Mida probleemide lahendamiseks võib teha ja peab tegema Sotsiaalpedagoogiline teooria: Enesemääratlusteooria- analüüsib sots.ped põhisisu, kujundab küsimusteasetuse iseloomu, asend teadusena, õppeai
pelglikkust. Sellist käitumist esineb põhiliselt tüdrukutel. Sellise käitumisega õpilastel avaldub sageli ärevushäire, erinevad hirmud, samuti võib kalduvus olla depressioonile. (Kikas 2010, 158). Igapäeva elus neid termineid tavaliselt me ei kasuta. Küll aga tuleb ette selliste käitumisprobleemidega juhtumeid ja lahendusi leida ei ole kerge. Aitamas ja toetamas peaksid olema õpilasi kindlasti kooli psühholoog, sotsiaalpedagoog ning eripedagoog. Kui aga koolis vastavaid tugispetsialiste ei ole, siis kooli HEV koordinaatori abiga on võimalik maakonna nõustamiskeskusest spetsialist kooli kutsuda. Enim hakkavad ka meie koolis silma halva käitumisega just poisid. Oluline on juba märgata algklassiõpilaste hulgas käitumishäiretega õpilasi ja koheselt osutada abi. Kooli 7. klassis on meil väga sagedasti käitumisprobleeme poistel, osaliselt võib põhjus olla ka murdeeas, kuid
tundmaõppimisest ja mõjutamisest. Õppejõud rääkis kümneid huvitavaid lugusid, kus enamik lapse käitumis- ja õpiprobleemidest olid pärit kodusest keskkonnast, kus last ei toetatud. Sel juhul tuleb rääkida lapsega, mitte kohe hakata vanemaid süüdistama. Kui laps kinnitab, et kodune keskkond on probleemne ja õppimisega toimetulemist raskendab asjaolu, et vanemad joovad ja laps ei suuda keskenduda ja isegi öösiti magada, siis pöörduksin koolinõustaja või sotsiaalpedagoogi poole, kes enamasti juba tänapäeval koolis olemas on. Nemad oskavad kõige paremini lapse probleemidega toime tulla ja teda nõustada. Oluline on, et kui laps ei saa toetuda koduste peale, siis on kool tema jaoks koht, kus ta tunneks turvaliselt ja mis motiveeriks teda. Samuti on kindlasti suur abi pikapäevarühmadest, kus laps saab õppida, kui kodune keskkond seda pärsib. Kõige lihtsam on märgata õpiraskusi: düsleksia, düsgraafia ja düskalkuulia. Sellistel puhkudel
lk.51) Viimasel ajal olen täheldanud, et on väga palju neid peresid, kus lapse kodused elutingimused ja majanduslik olukord jätab palju soovida. Nendes peredes on tihti vanemad töötud, liiga noored, alkoholilembesed või vaimupuudega. Lapsed tulles lasteaeda on pesemata, tühjade kõhtudega, neil pole sageli korralikku ilmastikule vastavat riietust. Lasteaias töötades näen tihti, kuidas lapsed näiteks toidu jagamisel seda juba silmadega söövad. On olukordi kus laps enne lõunasööki tuleb küsima millal juba süüa saab, sest kõht on nii tühi. Süües kiirustavad ja vahel mitut portsjonit juurde küsivad. Paljud lapsed on sotsiaalselt ebaküpsed ning emotsionaalsete ja käitumishäiretega. Lasteaiaga kohanemine võtab nendel lastel pikalt aega. Kui nad on kohanenud, siis hoiavad tihti õpetaja lähedusse, otsides õpetajalt soojust, hoolitsust, turvalisust, tähelepanu ja kindlust. On ka
väljaelatavat kibestumist. Eeelnevale toetudes võib nentida, et suur osa noorteston suhteliselt ebakindlad, madala enesehinnangu ningpõhjendamatult kõrge kriitikameelega,mis avaldub nii oma inetu välimuse, saamatuse, kui ka kehva ja häbenemisväärse seisuse esiletoomises. Samas 9 tuleb tõdedda, et ogetud füüsiline ja vaime vägivald ning vägivallale alternatiivsete käitumisviiside väljakujunematus on loonud eeldused niiagressiivseks kui ka ohvrirollile omaseks allaheitlikuks käitumiseks. Et vähene eneseusaldus, oskamatus pingesituatsioone vägivallata lahendada, halvendab nii suhteid kui ka tegutsemistahet ning loob eeldused ebaõnnestumisteks, mis omakorda kahjustavad eneseväärikust ning
oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase
noort eneseusalduse saavutamisel. 5. On vaja julgustada noort tegema iseseisvaid otsuseid ja vastu panema grupimõjudele. 6. Lapsevanemad peavad soodustada tervislikke ja loovaid harrastusi. 7. Lapsevanemad peavad olema ise heaks eeskujuks: lapsed õpivad selle põhjal, mida näevad. 8. Lapsevanemad peavad püüdma näha head noores, kiida teda, kui ta on selle ära teeninud. Kiitmine ja mõistmine aitavad rohkem kui hukkamõist ja laitmine. 9. Aitab ka vestlus kasvatusest teiste lapsevanemate ja oma sõpradega. 10. Vajadusel on vaja konsulteerida asjatundjatega. Nendest soovitustest kinnipidamisel tuleks alati meeles pidada, et kõik lapse ja noore käitumise piirangud ja keelud peaksid olema põhjendatud, et nendest kinnipidamine on vanemate kontrolli all ja täitmine kohustuslik. Piirid loovad turvalisuse ja samas õpib laps nende kaudu tundma ühiskonna väärtusi ja norme ning temas kinnistub arusaamine, et vabadusega kaasneb alati vastutus
muusikaõpetaja, lapsevanemad, vajadusel tugispetsialistid. Erivajadustega lapse puhul moodustub meeskond neist lasteaia töötajatest, kes just selle lapsega tegelevad (näiteks lisaks logopeed, eripedagoog, tervishoiutöötaja vmt.), ja lapsevanematest. Meeskonnatöö efektiivsusele aitab kaasa koordineerija(te) määramine. Sobivaks isikuks, kes erivajadustega lapse meeskonna tööd koordineerib, on eripedagoogilise haridusega või vastava täiendkoolituse läbinud pedagoog. Näiteks lasteaias Klaabu on koordinaatoriks määratud logopeed, lasteaias Pääsupesa koordineerib sõime-, aia-, liit- ja sobitusrühmas meeskonnatööd logopeed ning erirühmas eripedagoog. Lasteaia pedagoogiline nõukogu (PNK) - kogu pedagoogiline personal. • meeskonnatöö korralduslike eesmärkide seadmine ning ühtsete tööpõhimõtete väljatöötamine • meeskonnatöö analüüs • õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine, hindamine, parendusettepanekute tegemine ning
2 neist elavad kooli õpilaskodus ja 1 käib kodus iga päev. Koolis lapsed saavad erinevad teraapiad näiteks muusikateraapia. Koolis lapsed käivad ujumas. Toetussüsteem Porkuni koolis: Individuaalne õppekava Õppiabigruppid õpirakustega õpilastele Kõneravi Pikapäevarühmad Koduõpe Väikeklassid Õpilaskodu 20 õpilast kogu koolist käivad iga päev koju. Kool pakub ka koolibussi, kus on 17 kohti. Koolis töötab 3 logopeedi, sotsiaalpedagoog, on ka füsioteraapia ja peab olema veel psühholoog aga hetkel ei ole. Koolis töötavad õpetajate abid. Kui on vaja kasvatajal on ka abi. On olemas muidugi ka õpetajad, koristajad, kokad jne. Lapsed elavad õpilaskodus ainult tööpäevadel ja reedel lähevad koju. Koolis õpivad lapsed ka Ida-Virumaalt. Lapse kooli tulek ei ole lihtne asi. Esiteks, et laps sai kooli peab olema kirjalik vanema avaldus
tõenäosusega suhetes kaaslastega raskusi, näiteks tõrjutust. Tõrjutus jätab nad omakorda ilma positiivsetest sotsialiseerimiskogemustest, mis aitavad omandada kohaseid sotsiaalseid oskusi. Sellistes olukordades vajab laps täiendavat sotsiaalsete oskuste õpetamist, et ta oskaks paremini suhtlemisolukordades toime tulla. Sõprus Sõprus on kahepoolne lähedane suhe kahe indiviidi vahel. Laste esimesed sõprussuhted kujunevad suheldes naabrite ja lapsevanemate sõprade lastega. Sõprussuhte juures on kõige olulisem kommunikatiivsed oskused. Õpetajad saavad siin rakendada spetsiifilisi strateegiaid, et toetada lapsi, kes mingil põhjusel ei ole kaaslaste hulgas aktsepteeritud. Sellistes olukordades on oluline sotsiaalsete oskuste õpetamine. Kiusamine Kiusamine on defineeritav kui konkreetne agressiooni vorm, mis on teostatud ilma provokatsioonita ja korduvalt tugevama lapse poolt nõrgema lapse suhtes. Seda esineb
Mõni laps võib karta üldse koduseinte vahelt väljuda. Keskkoolis võiva õpilased valida aineid pigem sellest lähtudes, et vältida teatud isikuid, kui sellepärast, et neile mingi aine meeldib või neil selles häti läheb. Täiskasvanuna on pidevalt kiusatud õpilased tõenäoliselt rohkem depressioonis kui teised. Mõne üksiku lapse puhul võib kiusamine olla eluohtlik, viies raskete traumade või isegi surmani. Kui kiusamist ei peeta probleemiks, näevad õpilased, et vägivald on kiire ja tõhus viis saada seda, mida nad tahavad. Kiusamine muutub suhtlemisvormiks ning seda hakatakse pidama normaalseks. Pidevalt teisi kiusanud õpilastest kasvavad suure tõenäosusega täiskasvanud, kes mõistetakse süüdi ühiskonnavastastes kuritegudes. Kui nende käitumist ei vaidlustata, jätkavad nad teiste inimestega suheldes vägivaldsete võtete kasutamist. KELLEGA RÄÄKIDA KIUSAMISEST ? Igaüks meist peaks meeles pidama, et kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine- see on
-et õpetajad ei süüdistaks liiga kergekäeliselt last igas korrarikkumises, mis kollektiivis aset leiab -et õpetajad ei sildistaks last ,,lootusetuks", kellest lasteasutus peab püüdma vabaneda -et õpetajad ei räägiks kodustele vaid lapsega toimunud halbadest asjadest Mõlemad pooled ootavad koostööd ühise eesmärgi nimel- aidata last. Koostöö eesmärgiks on õppida lapsega käituma ühtsetel alustel nii, et lapsel kujuneks välja positiivne enesehinnang, enesekindlus ning et ta saaks oma tugevamaid külgi arendades ja neile toetudes leida oma koha elus. On vaja tervet küla, et üks laps üles kasvatada (Aafrika vanasõna) 8 KASUTATUD KIRJANDUS. 1. Kera, S. 2004. ÜHESKOOS TEEL . Tallinn AS Kirjastus Ilo 2. Nõmme, A. 2005 HÜPI LASTEAIAS Tartu AS Atlex 3. Tilk, M.; Talts, L. 1997 KODU JA LAPS Tallinn Maalehe Raamat 4.Kikas, E
Nii kasutatakse ära lapse loomulik õppimisvõime ja luuakse parimad eeldused tema arenguks. Antud teema seondub otseselt minu praktilise tegevusega koolisüsteemis õpetajana ja varasemas pikaajalises töös haldusjuhina. Puutun nõustamise ja konsulteerimisega kokku igapäevaselt, kas siis lasele, lastevanematele kolleegidele või küsjatele nõu jagamisega oma rikkalike kogemuste ja teadmiste piirides ning konstruktiivse tagasiside saamisega, mis aitab mõtteid avardada ja erinevaid olukordi hinnata. Samas olen seda meelt, et kõiki asju ei pea ise teadama ja oluline on omada enda ümber spetsialistide võrku, koolisüsteemis tugiteenuseid, kellega konsulteerides ja mõtteid vahetades on võimalik parimad lahendused probleemidele leida. Nõustaja põhitegevuseks on rääkimine ja kuulamine. Informeerimise tasandil, mis nõuab vähimat oskust, kuulab nõustaja ära nõustatava küsimuse ja annab seejärel täpset infot esitatud küsimuse piirides
on tema sotsiaalne positsioon, kuidas laps käitub konfliktisituatsioonides. 4. Eakaaslastega suhte tähtsus. Eakaaslaste roll laste arengus on väga oluline, kuna kaaslased on lapsega enamasti üheealised ning samal arengutasemel. Mängides toimub suhtlemine võrdsega ja see omab olulist osa elus läbilöömisel. Eakaaslased on suhtlemisoskuste tasemelt sarnased ja neil on sageli ühised huvid ja ühised ettevõtmised. Koos mängides ja tegutsedes tekib olukordi, kus lapsed peavad lahendama tekkinud probleeme ja lahendama need. Koolieelsesse ikka jääb lapse sotsiaalse tundlikkuse aeg ja sel ajal vajab laps teiste lastega suhtlemist. Sotsiaalsed oskused annavad lapsele võime saada hästi hakkama erinevates olukordades. Mängides on suhtlemine eakaaslastega eriti intensiivne ja selle baasil arenevadki sotsiaalsed oskused. Kui lapse käitumine on häiritud ja sotsiaalsed oskused nõrgad, ei soovi kaaslased temaga koos olla
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond KAKSKEELSUS Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2008 Sissejuhatus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel. Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab mitmekeelsus otseselt
koolikaaslastega, õpetajatega, vanematega. Omal jõul kõigest sellest välja rabelemine ei pruugi õnnestuda ning antakse alla ja nii võib päevakorda tulla koolist välja langemine. (Pettai, 2011, 28.) Eelpool nimetatud uuringust lähtuvalt toodi välja õpilase probleeme ennetavad meetmed: Probleemide varajane märkamine (juba lasteaias). Selleks tuleb hinnata lapse sotsiaalset toimetulekut enne kooli. Soovitav on luua sotsiaalpedagoogi ametikoht lasteaeda. Kohanemisriskiga laste vanematele võimaldada profülaktiline koolitus enne lapse kooliminekut. Õpilaste vanemate kaasamine. Vanemate aktiivne kaasamine on abiks kogu koolile, samuti kooli tugispetsialistidele. Erinevate koostöövõrgustike loomine, mis mõjutavad positiivselt õpilase toetamist: koolipersonalivaheline, eri koolide tugiisikutevaheline, kooliväliseid spetsialiste
Mõni laps võib karta üldse koduseinte vahelt väljuda. Keskkoolis võiva õpilased valida aineid pigem sellest lähtudes, et vältida teatud isikuid, kui sellepärast, et neile mingi aine meeldib või neil selles häti läheb. Täiskasvanuna on pidevalt kiusatud õpilased tõenäoliselt rohkem depressioonis kui teised. Mõne üksiku lapse puhul võib kiusamine olla eluohtlik, viies raskete traumade või isegi surmani. Kui kiusamist ei peeta probleemiks, näevad õpilased, et vägivald on kiire ja tõhus viis saada seda, mida nad tahavad. Kiusamine muutub suhtlemisvormiks ning seda hakatakse pidama normaalseks. Pidevalt teisi kiusanud õpilastest kasvavad suure tõenäosusega täiskasvanud, kes mõistetakse süüdi ühiskonnavastastes kuritegudes. Kui nende käitumist ei vaidlustata, jätkavad nad teiste inimestega suheldes vägivaldsete võtete kasutamist. KELLEGA RÄÄKIDA KIUSAMISEST ?
Mida täpsemalt teha, et õppmine ja arendamine vastaks lapse arengule paremini, kui see siimaani on olnud. Sekkumine tähendabki lapse õpetamist teisel viisil kuidagi teiste vahenditega. Meditsiiniline sekkumine puudutab osasi erivvajadusi (kõik ei saa). Psühholoogilist ka kõik ei saa. Pedagoogilist peakisd kõik saama. Õpsid vaatamata diagnoosita/ga lastega , peavad ikkagi oma õpet kohandama, et ka neile see kohale jõuaks. EDASPIDI TEGELEME ja VAATAME just HINDAMIST. Räägime, mida pedagoog saab teha, (kas eri või tavapedad). Hindamine puuudutab kõiki lapsi. Suunitlus on erivajadustega laste hindamine põhiliselt. Hindamine (assessment) on: protsess, mille käigus kogutakse infot lapse ja tema arengukeskkonna kohta langetamaks otsuseid lapse edasise arendamise, sh õppetegevuste kohta (Sattler, 2001). Tegemist on PROTSESSIGA. Hindamine ei tähenda ühe testi läbiviimist. Tehakse mitu asja selleks, et lapse arengutaset või erivajadust täpsustada
Andekate laste ja noorukite sotsiaalne elu Need noored, kellest andekuse raamatus kirjutatakse, jagavad ühte ühist fakti nende areng on ühes või enamas kognitiivses või akadeemilises valdkonnas edumeelne. Hoolimata sellest, on andekad nii rahvuselt kui ka sotsiaalmajanduslikust küljest väga erisugused. Nad erinevad nii pere koosseisu ja pere dünaamilisuse poolest, erinevad loovuse, taiplikkuse, motivatsiooni, energiataseme, enesekindluse, temperamendi ja sotsiaalsete oskuste poolest. Mõned andekad lapsed on edumeelsed paljudes tunnetuslikes valdkondades, teised on edumeelsed aga ainult vähestes valdkondades. Mõned näitavad sotsiaalsete oskuste kasutamisel välja küpsust ja enesekindlust, omavad oskust reguleerida oma emotsionaalsust vastavalt nende eale. On ka andekaid lapsi, kes ei hooma oma emotsioonide reguleerimist nii osavalt ning nende emotsioonid ei vasta nende kronoloogilisele eale, vaid pigem nende vaimsele arengule. Andekate õpilaste sotsiaalsed oskused ja k
need ometi erineval määral ning kaasuvate sümptomitega erinevas kombinatsioonis. Sageli kaasneb autismispektri häirega ka vaimse arengu mahajäämus, samas on paljud autistlikud inimesed keskmise või keskmisest kõrgema intellektiga. http://www.autismtallinn.ee/meist/perele/mis-on-autismispektri-haire/ f. Autistlik laps peres on vanematele nagu viis last korraga Järjest rohkemate lapsevanemate reaalsus - autistlik laps - muudab terve perekonna elu. Häirega laste jaoks on erirühmad, kuid vahel piisab naise sõnul arendusrühmast. Parimal juhul saab laps tavarühma jääda, kus talle palgatakse abiõpetaja. Autismiühingu esinaine rõhutas, et kasvatama peab autisti nagu tavalist lastki – nõudmised tuleb paika panna. Vanem peab siiski aru saama, et reeglina ei anna häirega lapse puhul ühekordne õpetamine tulemust. Sõnakuulmatus võib naise sõnul tuleneda autismiga
Nendeks võivad olla näiteks sotsiaalne isolatsioon, madal enesehinnang, empaatia puudumine jne. Selle mudeli miinusena võib välja tuua fakti, et see ei uuri psühholoogilise stressi võimalikke sotsiaalseid põhjuseid, mis võivad viia vägivaldsete suheteni perekonnas.8 Sotsiaalsete ja keskkonnamudelite järgi peetakse oluliseks perevägivalla soodustajateks väliseid faktoreid nagu madal palk, töötus jne. See mudel leiab, et vägivald on tulemuseks strukturaalse või situatsioonilise stressiga kohanemisel või sellele reageerimisel. Selle teooria järgi võib väita, et madalam sotsiaalse kontrolli tase suurendab vägivaldse käitumise tõenäosust kodus. 9 Spetsiaalse ohvri mudel väidab, et lapsed ise kutsuvad esile enda väärkohtlemist. Selle teooria alusel võib väita, et lastel on tegureid, mis suurendavad nende väärkohtlemise tõenäosust. 5 Ohvriabi käsiraamat. Tallinn: EV Sotsiaalministeerium. 2002. lk 57.
õnneks ka paljudel Eesti lastel insuliinipumbad). Neil puudub isiklik võrdlus, missugune näeb välja elu ilma diabeedita. Oluline on selles vanuses, et vanem ei tunneks hirmu ja vastumeelsust, kui peab last süstima või vereproove tegema, sest beebi tunnetab samuti siis seda hirmu ja õpib kartma neid igapäevaseid protseduure. Küll kasvades ja arenedes tekivad neil küsimused, miks ma olen teistest erinev. Lapsevanemate sõnul harjuvad lapsed üsna kiiresti reegliga ,,kui söön siis süstin" ehk nad teavad juba varakult, et laualt küpsiseid võib võtta küll, aga siis tuleb minna ema käest küsima kui palju selles on süsivesikuid, millal ja kui palju peab insuliini manustama jne. Sensomotoorsel staadiumil ja operatsioonide-eelse staadiumi algul haigestunud laps harjub hästi ära oma eripäraga. Siiski on ka selles vanuses lastel olnud tagasilööke puberteedieas ehk formaalsete operatsioonide staadiumil.
Õpetaja saab esitada kirjalikult vastamiseks küsimusi selle kohta, mis teda parajasti eriti huvitavad (nt mida oled käsiteldava teema kohta enne lugenud või kuulnud, millised koduülesanded esitatud loetelust sulle kõige rohkem meeldivad/ei meeldi, reasta õppeained meeldivuse alusel, mis ained on sulle kõige kergemad/raskemad). Küsitlusega saab andmeid ka õpilase enesehinnangu kohta (ibid). Teine meetodite rühm on testid ja ankeedid. Koolis on nende korraldaja psühholoog, ka sotsiaalpedagoog. Testi vooruseks on objektiivsus, tulemuste hindamine ei olene testi korraldajast; lühikese ajaga saab kogu klassi kohta üsnagi täpseid andmeid. Testidel on suur väärtus varjatud annete tuvastamisel. Õpetajale võib olla üllatuseks mõne säärase õpilase head tulemused , kellelt ta seni mingeid suuri võimeid polnud osanud loota. Ja vastupidi õpilane, keda tema on pidanud eriti võimekaks, osutus testide andmeil kekspäraseks; oletada võib, et see õpilane on eriti töökas. Enim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
