Esimene neist ütleb ,et igal faktil on põhjus, miks ta just nii on, nagu ta on, ja mitte teisiti; miski ei sünni ilma põhjuseta. Näiteks kinnitab Leibniz, et kuna ei saaks olla põhjust, miks tulnuks luua maailm pigem ühel ajahetkel, kui teisel, ei saa maailm olla loodud ühel konkreetsel ajahetkel. Teine printsiip ütleb, et kui kaks asja on identsed, on ka kõik nende omadused ühtsed.2 Veel kuulusid tema alusprintsiipide hulka: 1 Tsitaat võetud: Edmund Jacoby ,,50 klassikut: filosoofid, Mõtlejad antiigist tänapäevani" lk 141, Tea 2003 3 1. identiteedi/ vastuolu põhimõte, mis tähendab, et kui väide on tõene, siis selle eitus on vale ning vastupidi. 2. Eelnevalt kehtestatud harmoonia põhimõte, mille järgi mõjutab ühe esemega juhtunu teist, ilma, et need üksteist otseselt mõjutaksid. 3
GATEKEEPER By Philip Shelby Presentation by Tauri Udras Marseille New York 1990-es Characters Hollis Fremont - 1) main character 2) parents killed 3) grew up in Idaho 4) life in Marseille Sam Crawford - 1) Omega group 2) hunts Handyman 3) meets and helps Hollis Harry Jacoby - 1) Muffin Men 2) helps Sam and Hollis Handyman 1) assassin 2) events in airport 3) pombs in Bedford Hills 4) shooting in Liberty Island Dawson Wylie 1) brought Hollis up 2) kills Paul 3) betrayed Hollis Paul McGann - 1) betrayed Hollis 2) wants to kill Hollis and Sam Timeline
Kavandajad tsaariajal (probleemiks see, et eestis arhitekte ei õpeta) Baltisakslased(Paremad riiast) - Eestimaa, liivimaa(Riia – arhitektid tehnikumist) ja kuramaa kubermang Venelased Peterburist – Bubõr ja Vassiljev Soomlased – Lindgren, Saarinen ja Gesellius Eesti ehitusinsenerid – Hellat, Uesson, Kangro, Jürgenson Esimesed eesti arhitektidal 1910 Tallinnas hakkab tööle Karl Burman ja Artur Perna Riialased Kesksed arhitektid 1920-40 Herbert Johanson Eugen Haabermann Erich Jacoby Anton Soans Edgar Kuusik 1905 riias revolutsioon ja minnakse Saksamaale kooli. Töötavad baltisakslaste juure, peale sõda on valmis Eestit üles ehitama 1918 loodi Tallinna Tehnikum august Volberg Edgar Velbri Erika Nõva Harald Arman Nikolai Kusmin Boris Tšernov Edgar johan Kuusik Miks kuusik tähtis on Raamat “ehituskunst” Õppejõud, kunstihoone, ohvitsride kasiino(NO99). Kuusik pärit Abjalt, suurimad mõisamaad, esimene koht, kust Eestlased jõukaks saavad, ehitatakse külapank
väljunud haiglast ning jälginud õhust haigla kõrval olevat parki ja autoteed. Lisaks kirjeldas patsient haigla kolmanda korruse aknaääre taga olevat hästi kantud tennist, mille paelad olid kinga kanna alla peidetud (Clark, 1984). Üks põhjustest, miks Harborview haigla juhtumi korral kõik kirjeldatu tõele vastas, võis olla asjaolu, et patsient oli alateadlikult tajunud ja meelde jätnud detaile, mida ta hiljem endale uudsetena kirjeldas. (Debner, Jacoby, 1994) Pikalt usuti, et Harborview haigla juhtum on eriline, sest esialgselt juhtumit uurinud Clark kirjeldas, kuidas leitud tennist ei olnud võimalik näha haigla siseruumidest. Samas loodi 1996. aastal skeptikute Hayden Ebbern jt. (1996) poolt samas haiglas olukord uuesti ning leiti, et tennist ja tennisepaelte asukohta oli lihtne märgata nii väljaspool haiglat kui ka haigla seest. Seega on põhjust kahelda algsete andmete esitamise tõesuses
Berliinis. Tema unistus saada kontsertviuuldajaks purunes peale randmevigastuse saamist. Kahe aasta pärast läks ta õppima Max Reinhardti lavakunstikooli ja hakkas tegelema hoopis näitlemisega. Karjäär Max Reihardti lavakunstikooli kõrvalt töötas Marlene alguses teatrites koorilauljana ja väikestes rollides. Alguses ei pööranud keegi talle erilist tähelepanu. 1922. aastal oli tal esimene lühike osa Georg Jacoby filmis "Nii need mehed on". Produtsent Rudolph Sieber, Marlene hilisem abikaasa ja tema ainsa lapse Maria Elisabeth Sieberi isa, valis ta varsti peale seda väikesesse rolli rezissöör John May filmis "Armastuse tragöödia". Järgmistel aastatel võis teda tihti näha ekraanidel erinevates kõrvalosades. 1929. aastal sai Marlene ootamatult rolli, mis tegi ta üleöö kuulsaks ja pani aluse tema femme fatale'i, saatusliku naise kuulsusele. Selleks oli
Georg Wilhelm Friedrich Hegel Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770- 1831) saksa filosoof objektiivne idealist saksa klassikalise filosoofia esindaja Elulugu sündis 27. augustil 1770 Stuttgardis ei olnud nooruses imelaps; arenes aeglaselt oli erakordselt viljakas kirjutaja aastal 1811 abiellus 20- aastase Marie von Tucheriga, kellega tal oli kaks poega eluõhtuks tõusis Saksamaa valitsevaks vaimutegelaseks suri 14. novembril 1831. a Berliinis Hariduskäik kolmeaastasena saadeti "saksa kooli" viieaastasena saadeti ladina kooli alates 1777. a õppis gümnaasiumis 1788. a astus teoloogilisse õppeasutusse Tübinger Stift teoloogiat ja filosoofiat õppima Karjäär 1793 koduõpetajaks Bernis, 1797-1800 Frankfurdis Maini ääres 1801- 1805 Jenas eradotsent, alates 1805 erakorraline filosoofiaprofessor ajalehe Bamberger Zeitung toimetaja 1808- 1816 Nürnbergis gümnaasiumidirektor alates 1816 professor ...
Puit- ja paefunktsionalism PÄRNU: modernistliku arhitektuuri pealinn Eestis (suvitamine) Sisekujunduses art déco ja historitsism Funktsionaalsete gruppide rõhutamine Iseloomulikud jooned Traditsioonilised materjalid, vähe tehnilisi uuendusi Asümeetria Lintaken, ümaraken, nurgaaken Kaaravaga müür aedade eraldamiseks Krohvitud heledad fassaadid Kastjas kuju ja lamekatus Klaasakendega torn Tuntuimad arhitektid Ernst Jacoby Eugen Haabermann Herbert Johanson Edgar Johan Kuusik Funkarhitektuuri näited · Palitseri villa Nõmmel · Paefunktsionalism Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level
majandusteadus, retoorika, poeetika. (Meos, 2000) 5 1. ARISTOTELES'E FILOSOOFIA ,,Ideed" ehk ,,vormid" on need, mis annavad igavesti vormitult voolavale ,,mateeriale" määratluse, teevad sellest ,,asjad". Mõte, et puhas mateeria omandab olemise alles määratlemise läbi, et on ainult see, mis on korrastatud, on filosoofia ajaloos osutunud tänase päevani erakordselt viljakaks. (Jacoby, 2001) 1.1 Loogika ja keelefilossofia Aristotele loogikaalased kirjutised koondatakse enamasti üldnimetuse ,,Organon" (kr 'tööriist' ) alla. Tema suurimaks saavutuseks loogika valdkonnas on süllogismi avastamine ning ühes sellega arusaamine, et teatud järelduste kehtivuse üle saab otsustada kõigest nende vormi alusel. Süllogism koosneb kahest eeldusest ,,Kõik inimesed on surelikud" ja väiksest eeldusest ,,Kõik kuningad on inimesed" tuleneb
päriselt olemas. Tema mõte ideaalriigist, kus riiki juhiksid filosoofid, on huvitav, aga ma arvan et see toimiks ainult praktikas ja päriselus oleks seda keeruline tulemuslikult rakendada. Platoni ideed olid siiski väga külluslikud, ta on üks maailma mõjukamaid filosoofe ning temalt on palju õppida. 5 KASUTATUD KIRJANDUS Jacoby, E. 2003. 50 klassikut. Filosoofid. Mõtlejad antiigist tänapäevani. Tallinn: TEA Kirjastus. Gaarder, J. 1991. Sofie maailm. Tallinn: Koolibri. Saarinen, E. 1985. Filosoofia ajalugu, tipult tipule, Sokratesest Marxini. Tallinn: Avita. Internet: https://et.wikipedia.org/wiki/Platon 6
ja inimese ning looduse kooskõla. Hoone asetseb joa peal. Integreeritus ümbrusega väljendub isegi väikestes detailides, nt. kui klaas kohtub kiviga, ei ole seal vahel metallpiiri; hoones olev trepp on sama joone peal, mis jugagi ning on tunne nagu trepp läheks sujuvalt joaga üheks. EESTI Esimene funktsionalistlik elamu valmis Eestis alles 1929. aastal, see oli funktsionalistliku arhitektuuri olulise riikitooja arhitekt Herbert Johansoni eramu. Vähem tähtsad polnud arhitektid Erich Jacoby, Eugen Habermann ja teised, kes samuti võtsid vähehaaval järjest kasutusse Euroopas kinnistunud funktsionalismi tüüpilisi väljendusvahendeid: lamekatus, sammastele tõstetud hoone(osa), horisontaalne aknariba, ornamentidest puhtad (tihtipeale valged) seinapinnad, vaba ruumiplaneering. Funktsionalismi kõrgaeg jääb Eestis suhteliselt lühikesse perioodi: aastaisse 1931- 34, millest viimane tähistab vaikiva ajastu algust ja samal ajal esinduslikuma
1991 Taasiseseisvumine, hakatakse 1991 muutus väga palju seoses taastama vanu traditsiooni vaikselt. taasiseseisvumisega: uued õpetajad, õppemeetodid, ained erinevad. Reaalkooli ajalugu (päevikust) · 1881 Alguses oli Reaalkooli nimi Tallina Peetri Reaalkool (Petri Realschule zu Reval) · 1884 Avati pidulikult reaalkooli uus õppehoone (arhitektid M.Hoppener, C. Jacoby) · 1885 Tallinna Peetri Reaalkooli lõpetas I lend · 1886 Kooli asjaajamiskeeleks sai vene keel · 1887 Toimus esimene avalik lõpuaktus · 1890 Kooli nimi muudeti ära Revalskoje Petrovskoje Realnoje Utsilistse-ks. · 1906 Hakati õpetama eesti keelt vabatahtliku õppeainena · 1916 Koolis moodustati linna üks esimesi skaudirühmi. · 1917 Realistid astusid A. Õunapuu moodustatud Õppiva Noorsoo (ÕN) Roodu.
Ma polnud varem Ludwig Wittgensteinist ega Viini Ringist varem kuulnudki. Tema uurimused keele kasutamise kohta on väga huvitavad ja mõtlemapanevad. Öeldakse, et keelega võib tappa ja samuti ka õnnelikuks teha. See kõik paneb sügavalt mõtlema kuidas keelt õigesti kasutada. Sellele mõeldes võib filosoofiliselt väga huvitavatele järeldustele tulla. 9 Kasutatud allikad 1. Jacoby, Edmund "50 klassikut.Filosoofid.Mõtlejad antiigist tänapäevani", Tallinn, Tea Kirjastus 2006 2. "Filosoofia leksikon" Tallinn, kirjastus "Eesti Raamat", 1965 3. Wikipedia entsüklopeedia- www.wikipedia.org 4. Wittgenstein, Ludwig "Filosoofilised uurimused" Kirjastus Ilmamaa 2005 10
tingimusel. Üldiselt on Rousseau' filosoofia teoreetiliselt väga ilus ja paljulubav, ent praktiliselt peaaegu et võimatu. Ei saa me ju minna uuesti linnriikide aega ega metsas elada, käpuli toitu otsides. Progress on juba toimunud ja Rousseau' järgi on kahju juba tehtud. Tsivilisatsiooni tagurpidi liikuma panna ega aega tagasi keerata paraku ei saa. 7 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Jacoby Edmund ,,Filosoofid" lk. 156-161 2. Saarinen Esa ,,Symposium" lk. 200-206 3. Salo Age- Kirjanduse konspektid antud isiku kohta 8
1940. aastal alustati sotsialistlikke ümber korraldustega, mis NSV Liit endaga kaasa tõi. Uued võimud soovisid end kehtestada tööliste riigina, hoolitsedes eelkõige lihtrahva eluolude eest. Eestist lahkusid mitmed baltisakslased (Erich Jacoby, Ernst Kühnert, Konstantin Bölau, Robert Natus jt). Ehitati pooleli jäänud majad lõpuni, et sõjaväelastele elamispinda jaguks. Esimene Nõukogude võimu all olev aasta toimus suur rahvakorterite ehitamise, millele andis tõuke ka vähemalt Eesti aja lõpul väikekorterite ehitamiseks valmistumine. Arhitekt Alar Kotli kavandatud Ra-Ko (rahvakorterite) projekti põhjal ehitati maju näiteks Lõime, Nisu ja Rukki, Majaka ja Sikupilli tänavale Tallinnasse
Tammekanni villa Tartus http://www.utu.fi/tiedostot/aurora/pdf/4-2000/tammekann1.jpg Tallinna Kunstimuuseumi konkurssprojekt (1936-37) Nagu Pärnu supelasutuse projekt nii jäi ka Aalto Tallinna Kunstimuuseumi projekt realiseerimata ning ei saanud ka konkursil esikohta. Konkursile kutsuti Alvar Aalto Soomest, Ragnar Östberg Rootsist, Gyula Rimanoczy Ungarist, kutsutud olid valitud vastava maa arhitektide ühingu poolt. Esimene preemia jagati aga Edgar Johan Kuusiku ja Erich Jacoby vahel. Aalto sai kolmanda preemia. Alvar Aalto Kunstimuuseumi projekt pakkus muuseumihoonet avara siseõuega, mille ümber koondusid näitusesaalid. Siseõue küljel paiknes ruumikas astmeliselt tõusev ning kitsenev fuajee, mille alumistelt tasanditelt pääses parempoolsetesse näitusesaalidesse (rahvakunst, tarbekunst, kirikukunst, skulptuur), kõrgematelt galeriil asuvasse maali ja graafika ekspositsiooni. Astmelisuse rakendamine andis suurepärase
Inimene on tal loomult ,,poliitiline olend". Iga inimese jaoks parim on kesktee egoismi ja altruismi, privaatse ja avaliku vahel. Aristoteles ei ütle, kas ta peab parimaks riigivormiks traditsiooniliste institutsioonidega monarhiat, vooruslikkusega legitimeeritud aristokraatiat või konstitutsioonilist demokraatiat, kuid ta vihkab äärmusi üksikisiku türanniat, väheste rikaste ja pööbli võimu. Kasutatud kirjandus: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles 2) Edmund Jacoby ,, 50 klassikut : filosoofid mõtlejaid antiigist tänapäevani"
eksisteerida, kuna meie rahu ja stabiilset arengut kontrollivad mitmed organisatsioonid. Samuti on lähiajaloost teada mitmeid näiteid, mil kõikvõimsa valitseja võimuletulek on pigem kahju kui kasu toonud. Küll aga on ka tänasest maailmast teda riike, kus puudub demokraatia ning võimu koondumine ühe isiku kätte pole välistatud. 6 7. Kasutatud kirjandus 1. Edmund Jacoby ,,50 klassikut.filosoofid-mõtlejaid antiigist tänapäevani", Tea 2003 2. Peter J. King ,,Sada filosoofi. Maailma suurimate mõtlejate elu ja töö", Sinisukk 2005 3. Filosoofiaõpik gümnaasiumile 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Thomas_Hobbes ,29.01.2009, kell 18.00 7
universaalide tüli. Universaalide probleem seisnebki küsimuses, et kas universaalid on üldse olemas ning kui on, siis mis mõttes nad olemas on? Seisukohad jagunesid kolmeks: realism, nominalism ja nende kahe vahel tasakaalu leida püüdev kontseptualism. Realismi kohaselt on universaalid olemas kas konkreetsetest asjadest eraldi või siis neis asjades endis. Nominalistide arvates on universaalid ainult sõnad. Kasutatud allikad 1. Braun, U, Jacoby, E. Filosoofid. Mõtlejaid antiigist tänapäevani. Eesti keelne tõlge Reiksaar, T. Tallinn: Tea, 2003. 2. King, P.J. Sada filosoofi. Maailma suurimate mõtlejate elu ja töö. Eesti keelne tõlge Veede, R. Tallinn: Sinisukk, 2005. 3. Partikulaar. http://wiki.zzz.ee/index.php/Partikulaar 4. Salumaa, E. Filosoofia ajalugu II. Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastus-ja infoosakond, 1993. 5. Universaalide probleem. http://wiki.zzz.ee/index.php/Universaalide_probleem
) 5. asukoht (kohamäärus) 6. aeg (küsimus millal?) 7. tegevus (tegusõna) 8. tehtavus (mida antud asjaga tehakse) 9. asend (küsimus kuidas?) 10. omamine (millega on isik või ese varustatud) 10 Kasutatud kirjandus Peter J. King ,,Sada filosoofi: maailma suurimate mõtlejateelu ja töö", Sinisukk 2005 Edmund Jacoby ,,50 klassikut: filosoofid, Mõtlejad antiigist tänapäevani", Tea 2003 Jüri Eintalu ,,Loogika näidisülesanded ja harjutused" lk.3-10, 2006 http://wiki.zzz.ee/index.php/Aristotelese_loogika http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles 11
Descartes soovitab tõeni jõudmiseks lugeda valeks isegi sellised väited, mis tunduvad pelgalt kahtlased ning mille suhtes ilmselget kindlust ei ole. Sel kombel jõuab ta veendumuseni, et ainus kindel asi siin ilmas on mõtlemine. Selle väitega võib nõustuda või sellele vastu vaielda, kindel on aga see, et kui inimene mõtleb, siis on ta olemas, olgu see siis ainus või üks paljudest kindlatest veendumustes. 10 KASUTATUD KIRJANDUS I Jacoby, Edmund (2003) 50 Klassikut Filosoofid. Tln: TEA,312lk II Descartes, R. Meditatsioonid esimesest filosoofiast. Akadeemia, 1996, nr 8. III Descartes, R. Eessõna Filosoofia printsiipidele. - Akadeemia, 2004, nr 2. Interneti allikad Rene Descartes elulugu http://www.iep.utm.edu/descarte/ http://wiki.zzz.ee/index.php/Rene_Descartes http://www.hot.ee/indrme/descartes.htm Esimene Meditatsioon http://www.wright
oktoober 2013 http://et.wikipedia.org/wiki/Platon 29. oktoober 2013 http://moodle.lvrkk.ee/moodle20/pluginfile.php/10283/mod_resource/content/1/Loeng umaterjal.%20Sissejuhatus.%20Antiikfilosoofiapdf 2. november 2013 http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3271:kolmas- platonism&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3111 2. november 2013 Saarine, E. (1985). Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini. Tallinn: Avita 5. november 2013 JACOBY, E., Brauniga, U. (2003). 50 Klassikut.Filosoofid. Mõtlejad antiigist tänapäevani. Tallinn: TEA Kirjastus 5. november 2013
mõistusetõdedega (on arvatud, et ilma Leibnizita oleks teoloogia jäänud oma aja vaimuelus täiesti marginaalseks kõrvalnähtuseks). Lisaks kõigele võib teda nimetada veel matemaatilise loogika rajajaks. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Künnapas T. Suured mõtlejad. trükk, Tallinn Kirjastus Olion, 1992, 131-141 lk. 2. Durant W. Lood filosoofia ajaloost. trükk, Tallinn Kirjastus Olion, 1998, 132, 186 lk. 3. Jacoby E. Filosoofid. trükk, Tallinn Kirjastus TEA, 2003, 134-141 lk. 4. http://www.scribd.com/doc/2554881/elulood-gottfried-von-leibniz
SOOVITATAV KIRJANDUS: · Aurelius Augustinus. 1993. Pihtimused. Tallinn: Logos · Jostein Gaarder. 1996. Sofie maailm. Tallinn: Koolibri · Ene Grauberg, Kiira Kivinurk. 1991. Maailm. Tõde. Vabadus. Sissejuhatus Lääne-Euroopa filosoofia ajalukku. Tallinn: Valgus · Johannes Hiiemets. 1994. Augustinus. Tallinn: EELK · Edmund Jacoby. 2003. 50 klassikut. Filosoofid. Mõtlejad antiigist tänapäevani. Tallinn: Tea · Teodor Künnapas. 1992. Suured mõtlejad. Tallinn: Olion · Tony Lane. 2002. Õhtumaa mõtte loojad. Tallinn: Logos · Bryan Magee. 2000. Filosoofia lugu. Tallinn: Varrak · Elmar Salumaa. 1993. Filosoofia ajalugu II. Keskaja filosoofia. Tallinn: EELK
Leian, et Sokratese õpetustele peaksime ka tänapäeval rohkem tähelepanu pöörama. Arvan, et me oleme liiga harjunud mugavusega mitte mõelda. Tänapäeval peetakse end väga tihti teadmat vastust peaaegu et kõigele, kuid nii see kahjuks ju ei ole. Sokratese omanäoline ja pilkupüüdev sõnastus ei jäta kedagi külmaks. Sellest arusaamine pole lihtne, kuid annab aimu kellegi uskumusest ja visioonist. 13 Kasutatud kirjandus Jacoby, E. 50 klassikut filosoofid. TEA 2003. lk 22-27 Kessidi, F. Sokrates. Eesti Raamat, 1986 Magee, B. Filosoofia lugu. Varrak, 2000. lk 20-23 Meos, I. Antiikfilosoofia. Koolibri, 2000. lk 31-35 Saarinen, E. Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokrtesest Marxini. Avita, 1996. lk 12-15 http://wiki.zzz.ee/index.php/Main_Page http://www.miksike.ee/ http://www.ut.ee/flfi/Tool/00_004/Sokrates.doc http://www.slideshare.net/kaia06/sokrates-1982339 http://hum.ttu.ee/indrek/powerp/sokrates/index.html http://et
Seda ei tohi kellelegi peale sundida. Pean huvitavaks ka fakti et kuigi Taanis on kristlus hetkel ebapopulaarne, on nende kõige tuntum filosoof kristlane ja temast räägitakse ajakirjanduses tihti. Kokkuvõttes pean Kierkegaardi huvitavaks isiksuseks kelle töödega tasuks kindlasti tutvuda. Tema töid ei tasuks lugeda mitte ainult kristlastel, vaid iga valdkonna inimestel, sest seal on kirjas palju huvitavaid ja häid mõtteid. 5.Kasutatud materjalid: 5.1. Raamatud: Edmund Jacoby : ,,50 klassikut filosoofid" lk 220-223 Søren Kierkegaard :,,Fear and trembleing" 5.2. Teaduslikud artiklid: Annika Koppel, intervjuu tõlkija Arvo Alasega "Kierkegaard ärgitab inimest massist eralduma" (PM 13.2. 1999) Elmar Salumaa, Sören Kierkegaard kristliku aatlejana. Akadeemia nr. 3/1939 5.3. Internetileheküljed: Wikipedia : http://en.wikipedia.org/wiki/Kierkegaard Wikipedia: http://en.wikipedia.org/wiki/Philosophy_of_Søren_Kierkegaard
üritasid erakondi vähendada. Robert Natus EKA maja 1932 - kindlustuse amet, tollel ajal aktsaselts ja hittmaja, kuna tegu oli pilvelõhkujaga. Robert Natus Äri- ja eluhoone Pärnu mnt + Roosikrantsi nurgal 1936 TRADITSIONALISM rahvusliku vormi otsimine, eestis oli väga raske kõige tähtsam hoonel on katus, dekoor kaob ära, puhas seina pind Ehitusühing - Oma kolle'' - Herbert Johanson + Eugen Haberman 1922-26 Majad Kolde pst Erich Jacoby Tallinna Filterveevärgi settebasseinid tsaari aeg on lemberi maja ja eesti aeg on tallinna maja supelfunktsionalism (pärnu, olev siinmaa) kikkis majad paefunktsionalism - kasutati vange töö jaoks, kasutati paekivi. Herbert Johanson puitfunktsionalism esindustraditsionalism - mis peab näitama riigi võimsust ja ajaloolist vägevust, fassaadi arhitektuur. Esindus muutub tähtsamaks kui funktsionaalsus. talutraditsionalism - toimus maareform, maa riigistati, võeti ära baltisakslastelt
teenuse peale kulutama. Lõppkokkuvõttes on klient see, kes maksab palga. Kliendisuhete ja -lojaalsuse olemust hakati põhjalikumalt uurima 1940ndate aastate lõpul 1950ndate aastate algul Ameerika Ühendriikides. 1960ndate aastate keskpaigaks keskendus suur osa uuringuid teabe ökonoomikale, s.t. klientide kulutustele ja võimele otsida informatsiooni alternatiivide kohta ning mõista margivalikuid. 1970ndate aastate alguses tõstatasid Jacoby ja Kuner küsimuse margitruuduse ja taasostukäitumise vaheliste suhete kohta. Nad oletasid, et lojaalsuse tekkepõhjusi peaks olema võimalik selgitada psühholoogiliste teguritega. 1978 aastal avaldasid Jacoby ja Chestnut töö ,,Brand loyalty: Measurement and Management". See töö kujunes vundamendiks, millele on rajatud suur osa arusaamu tarbijate markide eelistustest, nende vahel otsustamisest ja ostu sooritamisest.
provintsides kehtis nii palju erinevaid süsteeme. 1797 - valmistati plaatinast etalonmeeter - nn arhiivimeeter ja kg, hoiule Prantsuse Vab. arhiivi. Meeter, sekund, kilogramm ja liiter põhiühikud. Meetermõõdustiku alusel ühtlustati ka rahasüsteem. Hakati rakendama Prantsusmaal, kehtestati üldiselt 1840. levikut soodustasid maailmanäitused. 1867 pariisi maailmanäitusel mõõtude, kaalude ja müntide komitee. 1869 tegid Vene akadeemikud Struve, Wild ja Jacoby ettepankeu Pariisi akadeemiale, 20.05.1875 Pariisis kirjutati alla meetrikonventsioon, millega ühines 17 riiki. Kõik said uued etalonid. Eestis 1.1.1925 NSVL-s 21.7.1925 II Vanad vene kaalu- ja môôduühikud Kuna Venemaa asub Eesti vahetus läheduses, toimus temaga tihe kaubavahetus. Nii rootsi kui ka vene ajal olid paralleelselt kohalike môôtudega kasutusel vene môôdu- ja kaaluühikud. Esimesed märgid kaalude ja môôtude kasutamisest Venemaal ulatuvad 10.
sajandi Eestis. Funktsionalistliku arhitektuuri tellija oli toonases Eestis valdavalt inimene, kes tahtis oma naabrile märku anda, et ta on moodne haritud eurooplane, kes tunneb end ühtviisi hästi nii Põlvamaa küngaste vahel kui Pariisi tänavatel ning on kursis tehnika viimase sõnaga. Siiski valmis esimene funktsionalistlik elamu Eestis alles 1929. aastal, see oli funktsionalistliku arhitektuuri olulise riikitooja arhitekt Herbert Johansoni eramu. Vähem tähtsad polnud arhitektid Erich Jacoby, Eugen Habermann ja teised, kes samuti võtsid vähehaaval järjest kasutusse Euroopas kinnistunud funktsionalismi tüüpilisi väljendusvahendeid: lamekatus, sammastele tõstetud hoone(osa), horisontaalne aknariba, ornamentidest puhtad (tihtipeale valged) seinapinnad, vaba ruumiplaneering. Funktsionalismi kõrgaeg jääb Eestis suhteliselt lühikesse perioodi: aastaisse 1931-34, millest viimane tähistab vaikiva ajastu algust ja samal ajal esinduslikuma arhitektuurisuuna riiklikku soosimist
annaabi.ee 
