Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Soren Kierkegaard -referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kierkegaar, kierkegaard, filosoof, hegel, hegeli, teoloog, aabraham, äng, schelling, kumb, ängi, kristlus, filosoofid, friedrich, iisak, teoloogia, eksistentsialism, aabrahami, iisaki, schopenhauer, 1841, terav, elad, 1813, 1837, inimesena, värin, ller, üksikisik, omaenda, silmakirjalikkus, kristlased, schopenhaueri, philosophy, 1836, lõpetamineTallinna Nõmme Gümnaasium Sören Kierkegaard Susanna Peek 12D Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Elulugu.........................................
). Filosoof on veendunud, et inimese ülim taotlus peaks olema mõtestatult eksisteerimine. Eksisteerimist saab võrrelda kahe erineva kutsari näite varal: 1. Purjus kutsar see on mõtestamatu eksisteerimine, hobune juhib kutsarit mitte kutsar hobust, kutsaril pole mingisugust kontrolli toimuva üle. 2. Virge kutsar mõtestatud eksisteerimine, kutsar juhib hobust mitte hobune kutsarit, kutsaril ENDAL on siht, mille suunas ta hobust juhib. Üksikindiviidi elu mõtestatusele mõtlev filosoof heidab ette akadeemilisele filosoofiale: · eksistentsi mõtte tagaplaanile jätmist · liigset süsteemust · liigset spekulatiivsust · liigset üldsõnalisust erinevates teooriates, kus on unustatud üksikisik · Kokkuvõtvalt öelduna mõistab Kierkegaard mõiste "eksistents" all eelkõige inimese eneseks saamise protsessi, järjest iseenda mõtte ja olemuse uute tahkude avastamist. Usk ja paradoks Mis teeb usu usuks
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R11-KÕ2 Margit Kiviväli SOREN KIERKEGAARD Referaat Õppejõud: Raine Linnas Mõdriku 2013 Sisukord: 1. Lapsepõlv ja kooliiga.......................................................................................... 3 1.2 Kihlus ja loominguline kõrgaeg.........................................................................5 1.3 Maailmatunnetus ja –valu......................................
SISSEJUHATUS Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põimitud. Lisaks rõhutab eksistentsialism ka vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Oma eel-eksistentsialistlike eksistentsi-määratlustega on olnud eksistentsialismi eelkäijateks Sören Kierkegaard, Henri Bergson ja Martin Heidegger. Selleks, et eksistentsialismi õieti mõista peamegi ajas tükk maad tagasi minema, nimelt Sören Kierkegaard'i juurde. Teda peetakse eksistentsialismi isaks. Kierkegaard kritiseeris teravalt oma aja hegeliaanlust ning Taani kiriku sisutühja "kristlikkust". Paljud tema teosed käsitlevad religioosseid teemasid, nagu usk Jumalasse, kirik kui institutsioon, kristlik eetika ja teoloogia jne.
42. Selgitage, mille poolest erineb Locke’i arvates tunnetusvõime otsustusvõimest (ingl judgement). Locke’i arvates erineb tunnetusvõime otsustusvõimes seepärast, et tunnetusvõime annab vaid tõestatud ja õigeid ideid, kuid otsustusvõime puhul ei tea, kas sealt tulevad ideed on õiged või väärad. Otsustusvõime võib otsustada asju tegelikkusest erinevalt, samas tunnetusvõime toimib ainult tõestatud ideedel. 43. Selgitage Hegeli väidet: Orjal ei saa olla kohustusi; neid saab olla vaid vabal inimesel. Hegeli väide seisnes selles, et ainult vabal inimesel saavad olla kohustused (näiteks tööl käimine, koolis käimine jne.), orja elu aga seisnebki igasuguste ülesannete tegemises. Orja jaoks pole need ülesanded kohustused, orja jaoks on need paratamatus. 44. Selgitage, milles seisneb Hegeli arvates maailmamõistuse kavalus.
mis sõltuvad olendist, kes neid tunnetab. 42. Selgitage, mille poolest erineb Locke'i arvates tunnetusvõime otsustusvõimest (ingl judgement). Locke'i arvates erineb tunnetusvõime otsustusvõimes seepärast, et tunnetusvõime annab vaid tõestatud ja õigeid ideid, kuid otsustusvõime puhul ei tea, kas sealt tulevad ideed on õiged või väärad. Otsustusvõime võib otsustada asju tegelikkusest erinevalt, samas tunnetusvõime toimib ainult tõestatud ideedel. 43. Selgitage Hegeli väidet: Orjal ei saa olla kohustusi; neid saab olla vaid vabal inimesel. Hegeli väide seisnes selles, et ainult vabal inimesel saavad olla kohustused (näiteks tööl käimine, koolis käimine jne.), orja elu aga seisnebki igasuguste ülesannete tegemises. Orja jaoks pole need ülesanded kohustused, orja jaoks on need paratamatus. 44. Selgitage, milles seisneb Hegeli arvates maailmamõistuse kavalus.
Teadmine sisaldab mõistelist elementi, mis puudub aistingus. Seega ei saa teadmine olla vaatlus. II teadmine on õige mõistmine. Aga kui õige mõistmine on juhuslikul või vääral põhjusel? III Teadmine on õige käsitlus või arusaamine koos põhjendusega. See seletus kestab tänapäevani. Filosoofias ei usuta midagi ilma mõistuspärase põhjenduseta. Sokrates – õppimine on meelde tuletamine ehk meenutamine. Teine Sokratese seletus on, et õige mõistmine viib õigete tegudeni. Ta oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist. Platon Kui Sokrates 399ekr suri, oli tema andekaim õpilane Platon 28-aastane. Tema Surma vapustas Platonit ja ta asus teda kirjutistes kaitsma. Mõnedes kirjutas ta Sokratese tegevust, kuid mõnedes peitus Sokratese nime taha ja arendas enda seisukohti. Erinevalt Sokratesest ta kirjutas palju ja tema kirjutised on siiani säilinud. Ta ei olnud niivõrd filosoofiline
...................................................21 Inimõigused...............................................................................................................................21 Kant (vt Lisa 25).......................................................................................................................21 Romantism.....................................................................................................................................22 Schelling (vt Lisa 26)................................................................................................................22 Herder (vt Lisa 27)....................................................................................................................22 Fichte (vt Lisa 28).....................................................................................................................22 Hegel (vt Lisa 29)............................................................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Liane Tsimmer SR119 HEGEL Referaat Juhendaja: Piret Kirme Tallinn 2012 SISUKORD EESSÕNA Hegelita oleks kaasaegne filosoofia mõeldamatu. Marxist Merleau-Ponty'ni ja Kierkegaardist Nietzcheni on tema varjus töötanud kõik, kelle ideed on kujundanud kaasaegset mõtlemist. Sest Hegelt probleemid on osutunud meie endi omadeks. Ühiskonnas eksleva üksikisiku
kohtades põhimõtteliselt mittejälgitavad kõrvalekalded. Sellele ideele tugineb üks tänapäevase iseorganiseerumise teooria (nn. dissipatiivsete struktuuride teooria) rajajaid -- Ilya Prigogine (19172003), kes on kasutanud printsiipi ,,korrastatus fluktuatsioonide kaudu". KESKAJA FILOSOOFIA (II - XIV S.) PATRISTIKA ehk kirikuisade õpetus (IIVI sajand). Patre = isa. Aurelius AUGUSTINUS (IVV s.) Keskaja kuulsaim teoloog. Põhiteos "Pihtimused". Jumala looming väärib ülistamist (seda Augustinus oma teoses ,,Pihtimused" peamiselt tegigi). Augustinuse arutlused aja mõistest. Augustinus väitis: "Jumal lõi taeva ja maa mitte ajas, vaid koos ajaga." ,,... minevikku enam ei ole, tulevikku veel ei ole." Prohvetid ei saa ennustada tulevikku. On olemas 3 aja komponenti -- 3 olevikku: mineviku olevik, oleviku olevik ja tuleviku olevik. Kõik nad eksisteerivad inimese hinges
Georg Wilhelm Friedrich Hegel Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770- 1831) saksa filosoof objektiivne idealist saksa klassikalise filosoofia esindaja Elulugu sündis 27. augustil 1770 Stuttgardis ei olnud nooruses imelaps; arenes aeglaselt oli erakordselt viljakas kirjutaja aastal 1811 abiellus 20- aastase Marie von Tucheriga, kellega tal oli kaks poega eluõhtuks tõusis Saksamaa valitsevaks vaimutegelaseks suri 14. novembril 1831. a Berliinis Hariduskäik kolmeaastasena saadeti "saksa kooli" viieaastasena saadeti ladina kooli alates 1777
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood.
inimesele võõrast. -Selle asemel tuleb lähtuda subjekti ja objekti ühtsusest -See ühtsus on kehastatud eksistentsis. Eksistentsialism-pessimistlik eluvaade -Inimene leiab iseenda juhustest koosnevas maailmas, kus valitseb kannatus, võitlus ja surm. -Inimest valdab hirm: ta tunneb kohustust, et ta on vaba valima iseenda eksistentsi kujundamist ja et ta ainsana kannab vastutust selle eest. Sören Kierkegaard(1813-1855) -Eksistentsialismi isa -Taani filosoof ja teoloog -Sündis Kopenhaagenis vaimulikus perekonnas -Arvas, et inimese tõeline olemine ilmneb hirmus ja meeleheites -Eristab kahesugust tõde: 1)Objektiivne tõde 2)eksistentsiaalne tõde Inimeksistentsi tüübid: 1)Esteetiline-naudingud 2)Eetiline-moraal, inimene annab oma elule tähenduse 3)Religioosne-Kõrgeim tüüp, pühendumine jumalale Kierkegaardi seisukohad: 1)Maailmal ja elul puudub eesmärk(ühtki neist asjadest pole võimalik tõestada) 2)Universum on seletamamtu nähtus
kogu trööst on kadunud? Armastus. Mis säilib siis, kui kõik muutub? Armastus. Mis on jääv, kui kaob see, mis on poolik? Armastus. Mis annab tunnistust, kui ettekuulutused vaikivad? Armastus. Mis on see, mis ei jäta maha, kui kaob visioon? Armastus. Mis annab selgust, kui lõpeb hämar jutt? Armastus. Mis õnnistab ülevoolavaid ande? Armastus." Tema sisu mõte on selles, et armastus katab kinni kõik üleastumised. Masenduse ülemlaulik, Kierkegaard, kirjutas selle siis, kui oli minema peletanud oma kihlatu, verinoore Regine. Seda, et armastusel on võime üleastumisi kinni katta, on palju tähele pandud. Armunud inimesed suudavad paigalt nihutada kivisid ja veeretada nad mäkke. Ainult, et need kivid on Sisyphose kivid, mis ikka ja jälle tahavad alla kukkuda, sest inimeseloomus on juba selline, ei suuda koguaeg armastada ning vahehetkedel kivid kukuvadki ja teevad väga haiget. Mis mina arvan, mis on armastus
Eksistentsialistid elu absurd Maailmas valitseb minu jaoks üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: mis on enesetapp. Inimene otsustab, kas elada või mitte, vastab filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu mitu mõõdet on maailmal, mitu kategooriat on vaimul tuleb teises järjekorras. See on nagu mäng, kus tuleb enne vastata. Näiteks kui on õigus Nietzschel, kes arvab, et lugupidamisväärne filosoof peab õpetama eeskuju kaudu, siis omandab see vastus mõistetava tähtsuse, sest ta käib otsustava teo eel. Kuidas eksistentsialistid tõlgendavad elu absurdi? Inimese olemise määravad tema olemasolu piirid elatakse sünnist surmani. Esimene aastakümme on justkui roosiline ja tundub paradiisina, kuid kui nähakse läbi eksistentsi absurd, siis sealt hakkab ,,tappev mäng" ning koheselt suureneb aja väärtustamine. Indiviide
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari
Soren Kierkegaard- ei meeldi Hegeli süst-''koomiline jutustus''. vastu oli H soov kuulutada objektivset tõde, K kirjutas aint iseendast. Filos on praktika, mis seostub eluga, ei karda välja öelda tõde, raskusi. Tähtis mõista saatust, leida eluidee. Elada iseenda maailmas, mitte ehitada seda teistele. Objekt tõde- kammitseb inimest, 2x2, piirid, upsakus, nt teadus. Elamiseks ON oluline usk, filos vaid illusioonide purustaja. K usub ainult 1 o.tõde- o.ebakindlus (kindel on ainutl see, et miski pole kindel), in peab uskuma, pole ol mida, vaid kuidas. K usk Kristusesse. Eksistents- in eksiteerimine-põhiküs. in eksiteerib vaid kui ta on tema ise, sisemine kirg. See ununeb sooviga kuuluda GRUPPI (kui kõik räägivad, siis on tõde; valitakse ja otsustatakse nii nagu teised; kombed, rollid jne). USK- mitte miski kindel ei jäta võimalust uskuda; usu teeb usuks eksimise võiamlikkus, risk eksida. In valib, millesse usub, siis oma VALIKu headusesse. HÜPE- ei saa kindlad olla valik
1 EKSISTENTSIALISM Eksistentsialism on olnud paljudele meie ajastu filosoofiaks. Kaasajal ta seda enam ei ole. Selleks, et eksistentsialismi õieti mõista peame ajas tükk maad tagasi minema, nimelt Sören Kierkegaard'i juurde. Suundumus üksikinimesele ja tolle konkreetselele situatsioonile, mida oleme Kierkegaard'i juures õppinud tundma, on ühine kõigile eksistentsialistidele. Ühine on peaaegu kõigile ka Kierkegaard'lik õpetus hirmust (Angst) kui kohalolemise (Dasein) põhialusest, inimese üksindusest ja inimeseksolemise kõrvaldamatust traagikast. Ühine ei ole religioosne elamus, millest lähtudes Kierkegaard'i tuleb mõista. See põhikogemus ei ole loogiliselt haaratav. See on "hüpe" mille kaudu üksik tuleb usule ja "kristlaseks saab". See on hüpe sealpool mõistust asuvasse valdkonda, hüpe absurdi ja paradoksi. Kaasaegsete eksistentsialistide hulgas seisab sellele Kierkegaard'i mõttele kõige lähemal prantslane Gabriel Marcel (1889 - 1973). Marcel ise ütleb, et ta
naudingute üle. Puhas vaimsus läheb vabatahtlikult tuleriidale, kui ta oma imetletud maailmavõitjas avastab madala, liha kütkes oleva tavalise lihtsureliku). Realistlike teoste seeriat kroonib värssromaan ,,Adam Homo" (kolmes osas, 1842-48), mis käsitleb ilma halvustamata, kuid kindlalt tagasi lükates keskpärase läbivõikeinimese tiitlite ja tunnuste jahil olevat elukäsitlust. Kaasaegne usufilosoof Sören Kierkegaard (1813-55) oli palju valjem, leppimatum, tulisem keskpärasuse ja karjameele vihkaja kui Paludan-Müller. Tema filosoofiline õpetus salgas ära esteetilise, nautiva maailmasuhtumise. Tema tuntud teos ,,Embkumb" (1843) väljendub tema kategooriline nõue, kas täiesti usklik või täiesti esteet, ilma mingisuguse vahepealsusetta. Tema teine tähtsam teos ,,Astmed elu teel" (1845), arendab üleminekujärke esteetiliselt, eetilise kaudu religiossele elukäsitlusele
Teo utilitarism: käitu nii, et sinu teo tagajärjeks oleks rohkem õnne. Reegli utilitarism: käitu reegli järgi, mille rakendamine ühiskonnas tooks kaasa olukorra, kus inimesed on õnnelikumad. Vastuväide nr1: kuidas õnne mõõta, et reeglitest juhinduda saaks. Vastuväide nr2: midagi ei ole välistatud. Eksistentsialistlik eetika: Kierkegaard: ,,tõeline tegu ei ole mitte väliselt nähtav tegu, vaid sisemine otsustus, millega üksikisik realiseerib potensiaalse võimaluse ja identifitseerib end oma mõtte sisuga." Otsustada saab olla kolmel tasandil: 1. esteetiline tasand: suhtumine naisesse nauding( Võrgutaja päeviku minategelane) 2. eetiline tasand: Suhtumine naisesse abielu ( kohtunik Wilhelm emb kummas)
Juudid ei ole kusagil kaitstud, tuleb luua juudiriik, kus ei ole antisemitismi. K.Popper kirjeldas, kuidas kaasajastamisega vabaneda diktatuurist. Kaasajastamine eeldab ühiskonan avardamist. Titus Lucretius Carus tema teos ,,Asjade loomusest" esindas epikureismi. Tegemist oli poeemiga. Kreeklased arvasid, et ühiskonnast tuleb eemalduda, tema arvas, et ühiskonna probleemidega tuleb tegeleda. Hegel pidas vaimufilosoofia kõrgeimaks astmeks absoluutset vaimu. Xenophanes kreeka filosoof, eleaatide koolkonna rajaja. Panteismi esindaja. Müüdid on inimeste väljamõeldis. Aabraham juutide esiisa, vana Testament B-Spinoza ratsionalit, juudi päritolu hollandi filosoof. T.Hobbes empirist, materialist, ühiskondliku lepingu teooria. Riik tekkis kui ühiskondlik leping. A.Comte positivism. Teaduslik tunnetamine, mõtlemise kolm staadiumit. Dzainism on pluralistlik õpetus. Uusaja kaks põhilist õpetust olid empirism ja ratsionalism. Pluralismi arenguetapid: 1
tegusid. René Descartes kui ratsionalist cogito ergo sum. Descartes on küps sõnastama läänemaise filosoofia kuulsaimat üksikut ideed. Ükskõik kui kaval jumalike võimetega varustatud paha vaim ka poleks, ta saab mind eksitada vaid siis, kui mina olen olemas. Ekslikud kujutlused saab sünnitada ainult siis, kui ma olen olemas mõtleva olendina. Cogito ergo sum- mõtlen, järelikult olen olemas. René Descartes oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa. Descartesilt pärineb kuulus ütlus "Mõtlen, järelikult olen (olemas)". Ladinakeelne originaal kõlab "Cogito ergo sum", sellega püüdis Descartes väita, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda. See on kõige ilmselgem ja kõigele alustpanev tõde. Teine ilmselge tõde seostub ülimalt targa, võimsa ja täiusliku Jumala ideega, mille inimene oma mõistuses avastab
maailm. 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. Aquino Thomas, ratsionaalsest seisukohast leiab et on 2 liiki tõdesid, loomupärased ja ilmutuslikud tõed, on teatud tõed, milleni ratsionaalsusega aga ei jõua, seal vajame ilmutust, kas vahendatuna või otseselt. Mõõduka seisukoha järgi, Hume ja W. Jamesi kohaselt usku mõistusega võtta ei saa - tuleb panustada usule. Irratsionaalsest seisukohast, Augustinus, Kierkegaard, usutakse sellepärast, et ei mõisteta, usutõdede küsimuses mingit tõestus olla ei saagi. 1. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Inimese tahe kõikuv, jälgi jätmata kulgetakse lõpplahenduse poole. 2. Mida arvab Cioran inimese elust? Elu seotud pettumusega. Elu on võimalik vaid siis, kui unustame elu. Vajalik on lohutuse leidmine oma mandumisele. 3. Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab? Väljaspool enesetappu pole lunastust. 4
See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus Sokratese käsitlus armastusest: armastus kõige puhtamal kujul ei ole suunatud teisele inimesele, vaid tarkusele, teadmisele ja hüvele
Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia. Empirism ja ratsionalism. 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt. 17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. 20. Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju. 21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. 22. Kunst kunsti pärast kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. 23. Kunst kui religiooni aseaine
Antiikfilosoofia "ma tean, et ma midagi ei tea". * Vestlusmeetodit/filosoofeerimis nim. dialektiliseks.*kuulsamad õpilased Platon ja Antisthenes * inimese Sokrates hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik Ei väärtustanud demokraatiat, vaid aristrokaatriku. õpetus ideaalsest riigist 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, käsitöölised (rahvas) - valitsejad on kõige väärtuslikum Platon seisus - teised on vähemväärtuslikud. inimese hing on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast. *eristas loomulikke ja kunstlikke asju - loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene *igal asjal on olemas sisu ja vorm *põhjusõpetus: 1)aineline 2) materjal 3)vormiline Aristoteles
ja suhteliselt kergekäeliselt. Samuti ei olnud ma kursis autori filosoofiliste tõekspidamistega üleüldiselt. Olles Ludwig Wittgenstein`i teose ,,Loogis-filossoofiline traktaat" (edaspidi LFT) läbi lugenud valdas mind esmalt märkimisväärselt suur hirm teema refereeringu õnnestumise seisukohalt. Võttes mõtlemisaega ja lastes LFT traktaatidel enda sees seeduda, vaimustab mind järjest enam autori mõtte erksus ja jõud, millega kuulus filosoof on lahanud maailma. Valgustavalt on mõjunud autori loogika käsitlus, mis jätkuvalt tõestab inimmõistuse piiritust positiivses mõttes. Tänu sellistele, särava mõistuse potentsiaaliga inimestele, nagu on Ludwig Wittgenstein, ongi meil kaasajal võimalik nautida erinevaid teaduse loodud hüvesid. Ma pean siin silmas televisiooni, mobiilsidet, internetti jne. Eessõnas on autor märkinud: ,,Seda raamatut mõistab võib-olla vaid see, kes on
täiendavad teine teist. Ilmutuslikud tõed on samuti ratsionaalsed, kuid inimene oma piiratud tunnetusliku aparaadiga nendeni ei jõua. Mõõdukas seisukoht: David Hume, William James teatud olukordades on mõistlik panustada asjadesse, milles me ei saa tõsikindlad olla (sõprus, armastus). Kui ei ole põhjust kahelda, siis on mõistlik sellega arvestada. Samuti tuleks käituda jumala usuga. Irratsionaalne: Augustinus, Kierkegaard usu tõdede küsimuses mingisugust tõestust ei saa olla. Need ei pruugi meile ka mõistlikud lahendused paista. Ma usun kuna ei mõista. Just selle pärast, et mul ei ole võimalik teada, ma usun.
.13 Lisad...................................................................................................................................................14 Lisa 1..............................................................................................................................................14 2 Sissejuhatus Antud referaadi teemaks on Jacques Derrida. Referaadi käsitletakse ajastulugu, mil antud filosoof elas, tema põhiveendumusi ning põhiteese ning kuidas on ta mõjutanud kaasaega. Töö koosneb kuuest peatükist ning kolmest alapeatükist. Esimeses peatükis käsitletakse Derrida elulugu. Järgnevates peatükkides on Derrida kolme ideed, raamatud ja seos tänapäevaga. Töö ilmestamiseks on toodud pildimaterjali. 3 1. Elukäik 1.1 19301959 Jacques Derrida, algse nimega Jackie Derrida, sündis 15
põhitunnuseid.! 2. Mis on kunstiteos? 1. Platoni mimesis kunstiteos on millegi objektiivse koopia/imitatsioon/jäljendamine On olemas looduslikud objektid. Kui kunstnik kujutab oma teosel sama, mis on looduses juba olemas, siis ongi see kopeerimine. 2. Romantikud (enamasti) kunst on millegi subjektiivse, näiteks autori enda mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. 3. Aristoteles, Hegel, romantikud kunst on millegi objektiivse, kuid kehatu, konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Kunstiteos on liitsubstants. Vaadakem vaasi kui kunstiteost - kunstnik küll lõi vaasi, aga ta ei mõelnud vaasi välja, ta andis vaasile ühe konkreetse materiaalse vormi. Kunstiteose olemust puudutavad vaidlused: *kunstiteise piiride küsimus: kas kunstitoes on piiratud zanrilise või väljendusvormiliste reeglitega
Sissejuhatus Referaadi teema valiku tegin eelnevalt Ludwig Wittgenstein`i teosega tutvumata. Samuti ei olnud ma kursis autori filosoofiliste tõekspidamistega üleüldiselt. Olles aga tutvunud Ludwig Wittgenstein`i teosega ,,Loogis-filosoofiline traktaat" (edaspidi LFT) valdas mind esmalt märkimisväärselt suur hirm teema refereeringu õnnestumise seisukohalt. Kuid olles selle peale mõnda aega mõelnud, vaimustab mind järjest enam autori mõtte erksus ja jõud, millega kuulus filosoof on lahanud maailma. Valgustavalt on mõjunud autori loogika käsitlus, mis jätkuvalt tõestab inimmõistuse piiritust positiivses mõttes. Tänu sellistele, särava mõistuse potentsiaaliga inimestele, nagu on Ludwig Wittgenstein, ongi meil kaasajal võimalik nautida erinevaid teaduse loodud hüvesid. Ma pean siin silmas televisiooni, mobiilsidet, internetti jne. Eessõnas on autor märkinud: ,,Seda raamatut mõistab võib-olla vaid see, kes on
Kes tegi surma? Life sucks and then you die Tundmatu autor Religioossed sümbolid, õpetuslikud teesid muutuvad pidevalt, kuid neid kandev printsiip jääb samaks. Olen ka varem juurelnud Testamendi stroofide vastuolude üle. Kust tuli surm? Kes tegi surma? Vastamiseks tuleb otsida vahendeid e diskursust ja dialektikat, millega ,,probleem" lahendada. Testamendi näol peaks tegu olema enam-vähem algupäraga, sest vastasel juhul kaotaks Piibel oma põhiväärtuse kirjasõna. Mida tähendab, et Jumal pole teinud surma kui ilmeksimatu faktina surm ju eksisteerib?! Ka ilma jumalata. Kuid kes siis tegi surma? Tegelikult polegi Jumal usklikele surma välja käinud. Jumal andvat meile hoopis igavese elu. Ainult tingimusel kui sa oled selle nö välja teeninud e triviaalselt usklikega on asi JOKK. Minu ja ilmselt ka paljude teistega nii lihtsalt asi ei lähe. Mina mädanen kirstus (Hitchskocki versiooni kohaselt ja ka füsiognoomiast lähtudes) ja siis lendab mu hing kuhugi ürg
1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Tuleb eristada kristlikust eetikast ja moraaliõpetusest. Religioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil ja tegeleb küsimustega kuidas olla jumalale meelepärane, millised on inimese käitumise eesmärgid kui ta mõnda religioossesse kogukonda kuulub.. jne. Religioonifilosoofia töötab teisel tasandil. Religiooni küsimus võiks olla: kas inimese olemasolul, eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte? Kui on, siis kust see tuleb? Kust tähendus ja mõte tuleb, et inimese olemasolul on mõte? Pascal leiab, et mõte tuleb üles leida. Kui ma leian et mu elul on mõte, kas see on paigutatav minu enda tegevuse tagajärge (kas inimene ise on suuteline mingisuguse mõtte oma elusse sisendama?)? Inimese elu mõte kõige laiemalt on andnud talle teised inimesed. Mõte kehtestub läbi teiste (ema: elu mõte on laps). Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Või et jumalat ei ole? K
annaabi.ee 
