3. Madal- ja siirdesoode kasvukohatüübid; nende lühiiseloomustus Madalsoo - kasvukohatüüp paikneb nõgudes, jõelammidel ja tasastel madalatel maadel. Taimestik toitub põhjaveest. Turbalasundi paksus on 1-2 m, vahel ka rohkem. Muld on keskmise viljakusega. Põhiline puuliik on sookask. Harvem leidub mändi. Alustaimestik on liigivaesem kui lodus, iseloomulik on tarnade esinemine. Metsa uuenemine looduslikult toimub põhiliselt sookasega. Siirdesoo - tekkinud tarnamadalsoo edasise soostumise tagajärjel, asub tasastel madalikel. Mikroreljeef on mätlik. Tegemist on segatoitumisega. Taimed toituvad peamiselt sademeteveest, mikroreljeefi madalamates osades asuvad taimed aga põhjaveest. Põhjavesi on väheliikuv, üleujutused nõrgad. Turbalasundi paksus on tavaliselt 1-3 m, mõnel juhul kuni 8 m. Turba pindmine kiht on halvasti lagunenud ja toitainetevaene. Enamik siirdesoid on kaetud metsaga. Põhiline puuliik on mänd. Metsa
järvede kinnikasvamisest,vee hoidlate rajamisest,mandrijää tegevuse tagajärejest,pinnamoest Põhjavesi on kujunenud pika aja jooksul sademete imbumise tagajärjel maapõue. Keskkonnaprobleemideks kujunevad liigne kasutatavus, ja et mereäärsetel aladel kaasneb sellega oht, et soolane merevesi võib valguda seni magedat vett sisaldanud põhjavee kihtidesse. Sood tekivad veekogude kinnikasvamise või maismaa madalamate osade soostumise tagajärjel. Soo arengu astmed Madalsoo 57% Siirdesoo 12% Kõrgsoo ehk raba 31% Turba paksus Turba paksus Turba paksus paks, õhuke,liigirikkus kõige keskmine,liigirikkus liigirikkus vaene,toitaineid suurem,saab toitaineid keskmine,toitained olenevad saab õhust vihmaveest. turbalt. MÄND,SOOKASK turbapaksusest. (sama) TURBASAMMAL,JÕHVIK
11. Migratsioonivormid? 12. 3 maastikuvormi migratsioonivormi järgi? 13. Mis on juhtelemendid? 14. Biokeemiline barjäär? 15. Maakoore enamlevinud elemendid? 47 % - hapnik 29,5 % - räni 8 % - alumiinium 4,7 % - raud 3 % - kaltsium - naatrium 2,5 % - kaalium 16. Klarki Vernatski seadus? 17. Reljeefi mõju maastikele? Otsene või kaudne. Kliima, taimestik ja muld kuuluvad sinna alla.madalates tingimustes tekivad soostumise tingimused. 18. Diskreetsus ja pidevus? Diskreetsus on taimkatte katkendlikkus. 19. Leetumine? Mulla mineraalosa lagunemine happeliste ainete mõjul. 20. Kamardumine? Huumuse ja mineraalide kuhjumine mulla pindmisse kihti rohttaimede all. 21. Pleistumine? 22. Mis on mineraliseerumine? 23. Mis on bioloogiline ring? Elusaine kujunemine ja lagunemine. 24. Klark? Elemendi keskmine sisaldus maakoores %-des. 25. Milliseid elemente on kõige rohkem elusolendites? 26
soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad: mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüsedusena. 2) soometsad: metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Klassid omakorda jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade jaotamisel on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veereziim. Soometsade jaotamisel on aluseks soostumise iseärasused. 1.1. Arumetsad: 1.1.1. Loometsad Leesikaloo - loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp. Väga õhukesed paepealsed mullad. Puistutest domineerivad männikud. Puud tormihellad (õhuke mullakiht!). Alusmetsas nt. kadakas, pihlakas. Alustaimestik hõre, iseloomulikud nt. lillakas, sinilill. Sambla-samblikurinne on katkendlik. Taasmetsastamine on väga keeruline.
Kõrgustikel leidub küngaste vahel palju väikseid soid. Soode teket soodustab tasane maa ja sademeterohke jahe kliima. Eesti sooderohkus on tingitud kahest asjaolust: esiteks on Eesti suuremas osas tasa maa ja seetõttu voolab sademete vesi merre aeglaselt ja teine tähtis tegur , mis mõjutab soode tekkimist on kliima. Eestis sajab kaks korda rohkem, kui jaheda kliima tõttu vett aurab. Sood tekivad seal, kus sademete vett koguneb kiiremini, kui päike seda aurustada jõuab. Soostumise esimesi märke võin näha näiteks seal, kus koprad ojale tammi ehitavad. Sood tekivad väga pika aja jooksul. Soo elustik on eriline, kuid liigivaene. Soos kasvab vähe eri liiki taimi ja vaid osa neist kõlbab loomadele toiduks. Sood kujunevad väga pika aja jooksul , sest turbakiht kasvab aeglaselt, umbes 1,5-2mm aastas. Soodel saab eristada kolme arengujärku: madalsoo, siirdesoo ja raba. Rabas elab mitmesuguseid putukaid ja ämblikke.
Vettpidav kiht laseb vett halvasti läbi ja takistab sellel imbumist sügavamale maa sisse. Põhjavee kasutus: 1) joogivesi 2) tööstus 3) põllumajandus 4)mineraalvesi joogiks oma tervendavate omadustega . Põhjavee reostus: 1) maavarade kaevandamine 2) põllumajandusreostus 3) transportreostus 4) olmereostus Sood ...liigniisked alad, kus suurem osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. Soode tekkimine: 1)maismaa soostumise tagajärjel 2) veekogude kinnikasvamine 3) põhjavee taseme tõus. Madalsoo: 1. toitainete rohke 2) taimed toituvad: põhjavesi, sademed ja pinnavesi 3) turbakiht õhuke 4) turvas hästi lagunenud, musta värvi, sisaldab tarna, pilliroo jäänuseid 5) taimed: tarnad, osjad, ubaleht Siirdesoo: 1) üleminekuvorm soolt rabale 2) toitaineid keskmiselt 3) mätastel rabataimed, lohkudes sootaimed Raba: 1) toitainete vaene 2) taimed toituvad: sademetest ja õhus olevast tolmust 3)
*maapinna sisselangemised Soo soo on püsiva liigniiskusega ala kus ladestub turvas soo tekib kui sademete hulk ületab auramise ja puudub vee äravool turvas- *niiskuse ja hapnikuvaeguse tõttu osaliselt lagunemata,jäänud taimejäänustest tekib sete *turvas koguneb,kui taimse materjali lagunemise jaoks pole tingimused soodsad-vesi külm, hapniku vaene ja happeline vesi soo definitsioon eestis- *kui on üle 30cm turvast *soode areng algas u 10000 aastat tagasi põhilised soostumise viisid- *veekogu hakkab kinnikavama(järv) *mineraalmaa soostumine soid liigitatakse toitumise järgi- Madalsoo- *soostumis esimene etapp *turvast vähemalt 30cm *taimede juured hakkavad kaotama kontakti maaga *palju taimeid *toituvad põhjaveest Siirdesoo- *soo moodustamise teine etapp *turvast üle 1m *turbasambla suur osakaal *osaliselt toitub veel ka põhjaveest,kuid põhiliselt sademetest *ülemineku etapp rabaks *madalsoo taimed hakkavad asenduma rabatüüpi taimedega
liustikesse, olme- ja tootmisvee võtmine või selle heitmine veekogusse. Veenilanss annab ettekujutuse maa-ala, veekogu või muu osa veega varustatusest. Kokkuvõtteks Järvenõgude tekke järgi liigitatakse järved tektoonilisteks ( maakoore nihke tekkel), vulkaanilisteks ( kustunud vulkaanidesse kogunenud vesi), lammi-, karsti-, pais-, tehisjärvedeks. Nende kuju, sügavus ja suurus on ajapikku muutuvad inimtegevuse, kinni kasvamise ehk soostumise, setete ladestumise, veevahetuse ( aurustumine, läbivool, sademete hulk) ja geoloogiliste muutuste tõttu. Järved toituvad voolu- valg- ja põhjaveest ning sademeist. Nad kuuluvad aeglase veevahetusega veekogude hulka ning nad jaotuvad umb-,lähte-, läbimis- ja suubumisjärvedeks. Veetase sõltub juurde ja äravoolu suhtest, aastaajast ja kliimast. Aastaajast sõltuv veetase ei ületa tavaliselt 1m -rit aga kliimast tingitud veetaseme erinevus
Pealmiseks kihiks on üle 30 cm paksuse kihiga turbahorisont. Need mullad on väga toiteelemendirikkad. Profiili ehitus: Koosneb peamiselt hästi ja väga hästi lagunenud turbakihtidest. Õhkese turbaga madalsoomuldadel lisandub profiili ka tugevasti gleistunud mineraalne lähtekivim või lausaline gleihorisont (T3-CG, T2-T3-G jt). Kujunemine: Peaaegu kõik väga õhukesed ja õhukesed madalsoomullad on kujunenud mineraalmaa, peamiselt glei- ja turvastunud mulla edasise soostumise tagajärjel. HINNANG KASUTUSSOBIVUSELE Leostunud gleimulda kultuurimaaks kasutamiseks tuleb maa-ala korralikult kuivendada kuna on ajuti kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked. Keskmise lõimisega kuivendatud leostunud gleimullad on head põllumaad, ning sobivad hästi peamiste põllukultuuride kasvatamiseks. Kergema lõimise korral sobib kõige paremini põldheinte kasvatamiseks, vähem kartuli, rukki ja odra kasvatamiseks ning nisule ei sobi üldse. Mulla
lisandub üksikuid kõrgemaid ja madalamaid künkaid (kühmusid). Pikka aega oli kuplistik kaetud heinamaadega, mis pakkusid suuresti silmailu, kuna kuplite kuju ja piirid olid selgelt nähtavad. Nüüd saab niisugust maastikupilti näha vaid üksikutes kohtades ja sedagi piiratud alal, sest võsastumine ja metsastumine sulgeb vaate Karula kõige iseloomulikumale maastikule. Kaika kuplistiku kaguosa reljeefi liigestatus on vähenenud intensiivse soostumise tõttu. Veetka küngastik Täpset piiri Kaika kuplistikuga on raske määrata, kuid Veetka külast lõunasse kuni Ähijärveni ulatuva ala pinnamood erineb Kaika ümbruse omast. Iseloomulikud on suured ebakorrapärase kujuga 3035 m kõrgused omavahel liitunud moreenkünkad, mis suuremas osas on veel lagedad. Paljud söötis põllud viitavad siingi metsa peatsele pealetungile. Lüllemäe kuplistik Karula kõrgustiku läänepoolne geomorfoloogilis-maastikuline esindusala. Siin
*jõgede äravool-jõgede laudu ära voolava vee hulk *valgla-maa-ala, millelt vesi veekogusse voolab *infiltratsioon-sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse. *niisutuspõllundus-põllud, mille puhul kasutatakse kunstlikku niisutamist !!19.Missugune on põhjavee a) tähtsus 3p. *tähtsaim joogiveeallikas *täiendab jõgede veevaru *tamedele vajalik b) kahju 3p. *ujutab üle sahte ja kaevandusi *kutsub esile soostumise *karstinähtused 20.Nimetage põhjavee liigid, kus piirkonnas võib neid esineda 4+4p. *surveta e. vabapinnaline põhjavsei- asub esimese vettpidava eralduskihi vahel. Lähte. *arteesia e. surveline põhjavesi- põhjavesi on tunginud vettpidavate kihtide vahel, puurkaevudes. Hiiumaa. *mineraalvesi-rohkelt lahustunud mineraalained sisaldav põhjavesi,ravitoimeline.Värska. *termaalvesi-põhjavesi,mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele.Vulkaanilised piirkonnad.Island,Uus-Meremaa. 21
cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal. Enamasti IV-V boniteet. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib esineda ka I-III bon. Klassid jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade jaotamisel tüübirühmadesse on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veereziim. Soometsade jaotamisel tüübirühmadesse on aluseks soostumise iseärasused: kas põhjavee või sademetevee mõjul soostumine, liikuv või väheliikuv põhjavesi. Arumetsad jagunevad järgmistesse tüübirühmadesse: 9.1 Loometsad Siia rühma arvatakse maapinnalähedasel, vähem kui 30 cm. paksuse peeneselise mullakihiga pael, samuti õhukesel rähksel või klibumullal kasvavad, enamasti madala tootlikkusega ja omapärase kseromesofiilse alustaimestikuga metsad. Metsa tootlikkus on madal (III-V boniteet)
liivadel. Jagunevad: 1) Huumuslikud leedemullad. Põhitunnuseks huumushorisont U. 2) Huumuslikud leedemullad 3) Gleistunud leedemullad V Leetunud gleimullad (LKG) Kestvalt või pikka aega liigniisked mullad, mis on kujunenud välja reljeefi madalamatel aladel kõrge põhjavee seisu korral. Kihisemine puudub. Jagunevad: 1) Näivleetunud gleimullad 2) Leetunud gleimullad (Lkg). On tekkinud leetumise ja intensiivse soostumise tulemusena. Mullaprofiil sõltub lõimisest. VI Leede-gleimullad metsamullad. Pindmiseks horisondiks O, siis järgneb ülemises osas U, valkjas-hall liiv E, Bhf horisont ja siis G. VII Gleimullad (G) Need on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mineraalmuldade soostumise tulemusena tekkinud mullad. Samuti tekivad taoliselt lubjarikka põhjavee mõjutusel. Kestvalt liigniiske. Jagunevad: 1) Karbonaatsed gleimullad (Gk). Mullad, kus kihisemine on kõrgemal kui 30 cm
liivadel. Jagunevad: 1) Huumuslikud leedemullad. Põhitunnuseks huumushorisont U. 2) Huumuslikud leedemullad 3) Gleistunud leedemullad V Leetunud gleimullad (LKG) Kestvalt või pikka aega liigniisked mullad, mis on kujunenud välja reljeefi madalamatel aladel kõrge põhjavee seisu korral. Kihisemine puudub. Jagunevad: 1) Näivleetunud gleimullad 2) Leetunud gleimullad (Lkg). On tekkinud leetumise ja intensiivse soostumise tulemusena. Mullaprofiil sõltub lõimisest. VI Leede-gleimullad metsamullad. Pindmiseks horisondiks O, siis järgneb ülemises osas U, valkjas-hall liiv E, Bhf horisont ja siis G. VII Gleimullad (G) Need on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mineraalmuldade soostumise tulemusena tekkinud mullad. Samuti tekivad taoliselt lubjarikka põhjavee mõjutusel. Kestvalt liigniiske. Jagunevad: 1) Karbonaatsed gleimullad (Gk). Mullad, kus kihisemine on kõrgemal kui 30 cm
valdavalt vettpidavad savid, liiv- ja viirsavid (Läänemaa loodus, 1998). Esines arvukalt lahtesid, mis maastumise käigus muutusid laguunideks ning kasvasid peagi kinni. Toitainevaeste liivade naabruse tõttu algas soostumine siirdesoo tekkega ( Kurm 1959). Sellisel viisil on tekkinud Läänemaa Suursoo . Nüüdisaja klimaatilised tingimused, mille puhul sademete hulk ületab peaaegu kahekordselt aurumise, soodustavad halbade äravoolutingimuste korral soostumise jätkumist. Nüüdseks on turbakiht soos kasvanud kuni viie meetri ( 5,25 m ) paksuseks, soos on enda ala matnud arvukalt rannamoodustusi ja neelanud mitmeid endisi madalaid rannajärvi (Eesti maastikud, 2008). Suursoo on säilinud suhteliselt terviklikult. Soopinnast kerkivad endiselt kõrgemale rannamoodustised ja mereluited, mis paiknevad kaarjalt kirde-edela-suunaliselt, tähistades kunagise rannajoone asupaika. Eriti soo loodeosa ilmestavad mitmed endised luited, mida turba juurdekasv
Siseveekogude vesi on valdavalt mage. · Jõgede ja järvede vee omdused sõltuvad suurel määral kohalikest kliimatingimustest, pinnamoest, muld- ja taimkattest. · Jõgede kaudu voolab üleliigne vesi jõgikonnast ära. · Järved ja sood on kujunenud maapinna nõgudesse, kust vee äravool on takistatud. · Sood on liigniisked alad, kus tekib ja laguneb turvas. Sood tekivad järvede kinnikasvamise või maapinna soostumise tagajärjel. · Jäätunud alade hulka kuuluvad mäe- ja mandriliustikud, igikeltsa ja alalise merejää levikualad. · Mageveevarud on maailmas kahanemas, sest nende kasutamine on suurem, kui neid looduslikult juurde tuleb. · Maailmamere põhilised kasutusalad on laevandus, kalandus, loodusvarade ammutamine, puhkemajandus,energeetika. · 2. loodusvööndid on välja kujunenud sõltuvalt päikesekiirguse jaotusest maakeral.
· õrnade metsamuldade vee- ja toitereziimi kaitse · võimalikult väike seenhaiguste levikuoht kevadsuvise raietegevuse käigus Kuivendussüsteemid. Eestimaa liigniiske kliima põhjustab maade soostumist, kuna aastane sademete hulk ületab aastase aurumise ligikaudu kaks korda. Pikemas perspektiivis on kestev soostumine põhjustanud mullaviljakuse ja puistute kasvu järjepideva languse ning metsade osalise asendumise soodega. Pikka aega kestnud soostumise tulemusel asendusid kunagised liigniisked metsad lõpuks puis- ja lagesoodega, madalsood rabadega. Teadaolevalt kaevati Eestimaal esimesed metsakuivenduskraavid 1920ndatel, sihipäraseid metsakuivendusi tehti alates 1940ndatest. Metsakuivendustööde maht saavutas haripunkti 1969-1975, mil kuivendati umbes 150 000 ha metsamaid. Kokku on Eestis erinevatel andmetel kuivendatud 520 000-560 000 ha metsamaid. Täna paiknevad rajatud kuivendussüsteemid ligi 450 000 hektaril. Selleks, et leida
Indoneesia tuumaenergiajaamad on kognud suurt pahameelt erinevatelt Greepeace'lt ja ka kohalikelt. Meeleavaldus Indoneesias tuumaenergia vastu Põllumajandus Paiknemine ekvatoriaalses kliimavöötmes võimaldab saada 2-3 saaki aastas. Ent Indoneesia on suhteliselt mägine ning head tingimused põllumajandusega tegelemiseks on vaid suurte jõgede aladel ning vulkaanilistes piirkondades. Mujul on liigniiskuse ja soostumise tõttu enamasti istandused. Kasvatatakse palmi õli, riisi, teed, kohvi, pähkleid, tapiocat, kakaod ja erinevaid vürtse. Peamiselt eksporditakse oma saadusi Jaapanisse(22,3%), Ameerika Ühendriikidesse(13,8%) ja Hiinasse(9,1%). Põllumajandusega tegeleb Indoneesias umbkaudu 45% elanikkonnast. Põllumajandustehnika on väga tihti veel algeline ja enamus tööd tehakse käsitsi. Suuremad istandused ja firmad ostavad ka välismaalt erinevaid masinaid. Piisonid kündmas riisipõldu
- Mis iseloom karsti kui nähtust, nim karsti vorme? - Millised kivimtüübiga on karstinähtus seotud? - Millistel tingimustel toimuvad maalibisemised ja varingud? - Mis on soliflukatsioon? Järved ja sood Millised on järvede peamised setted? Millised on järvenõgude võimalikud tekked? Mis iseloomustab sood kui geoloogilist piirkonda? Millised setted on iseloomulikud? Iseloomusta soode arengu etappe. Millised on soostumise põhilised viisid? Kuidas toimub turbast grafiidi tekkimine? Mis tingimused on selleks vajalikud? Vee liikumine: hoovused - barrid - veealused liivavallid - tombolo saare ja maismaa vahele kuhjatud setted - karbonaatse kompensatsiooni sügavus ~3,5-4,5 km - Nimeta maailmamere põhjareljeefi elemendid? - Kus on maailmamere kõige soolasemad piirkonnad? Ekvaatori kandis - Kuidas jaotub hapniku sisaldus vertikaalselt?
· seinavaipade punumine · dekoratiivtaim tiikidel · reoveepuhastus taim Pilliroog · mitmeaastane rohttaim · õied moodustavad pähiku · vili: tumepruun väike teris, mis meil enamasti ei valmi · varred puistised · kasvab sellistes kohtades, kus põhjavesi on maapinnale suhteliselt lähedane · näitab suurt toitainete sisaldust · kasvab seal, kus on eutrofeerumise(soostumise) oht · tugev risoom(paljunemine) · õisik: suur pööris · elupaik, varjamiskoht, söögikoht, biopuhastus · saaks ka biokütust · "hamba jäljed" Päideroog ehk harilik paelrohi · niidutaim, niisketel kasvukohtadel · värskelt on lehed sinakasrohelised ja kuivanult õlekarva · keeleke on 6 mm pikk · kasvab kogumikuna · heintaimena(loomasöödana) · võib pillirooga segamini ajada
Kurk on tundlik pinnase tiheduse suhtes ja liig tiheda pinnase puhul arenevad taimed halvasti. Optimaalne tahke mulla, vedeliku ja gaasi suhe on 1:2:3. Vegetatsiooniperioodi teisel poolel pinnas tiheneb, vajadusel peab pinnast kobestama, tehes peajuurte vahele hargiga sügavad torked. 2- 4 torget 1 ruutmeetrile. Et juuri vähem traumeerida, võib suurema osa torgetest teha peenra ääres, kus on vähem juuri. Samasugust kobestamise tehakse soostumise korral. Saagi koristamisel tuleb arvestada, et viljade suurus sõltub oluliselt sordist. Saagi koristuse valmidus määratakse sõltuvalt vilja läbimõõdust. 3-3.5 cm läbimõõduga vili on täiesti formeerunud. Ta võib olla 7-10 kuni 20-30 cm pikkune. Korniðoni tüüpi sordid koristatakse väikestena, kuni 2.5 cm läbimõõdu juures. Vilju ei tasu kasvatada liig suurteks, ülekasvanud viljad kiirendvad taime vananemist. Varase saagiga viiakse mullast välja toitained.
väljauhtumise tõttu Al ja Fe ühendid. Parasvöötme rohtla A, B ja C Liikumine ↓↑ Kõige toitainerikkam muld Mullaprotsessid Kamardumine – huumuse kujumine Okasmets (taiga) A, B, E ja c Liikumine ↓ Mullaprotsessid Leetumine – sademete tõttu savirikas alla poole, väheviljakas kiht tekib – leetehorisont A, B ja C, gleihorisont?? Gleimullad – soostumise esimene aste (vesi näha pildil). Vesi liigub vähe, sest igikelts tuleb vastu. Mullaprotsessid: Gleistumine - soostumine Savann Liikumine ↑ Mullaprotsessid Sooldumine
Viimase arengus võib eraldada kaht astet. Neist esimeses, oligotroofses faasis on raba pind kumer ja vesi pinnases liikuvam kui teises, dustroofses arengufaasis. Viimane saabub rabaturba pideva juurdekasvu tagajärjel, mis raba servaalal on tavaliselt suurem kui raba keskel. Dustroofses faasis on raba keskkosa lame, muutunud on veerezhiim ning veelgi halvenenud tingimused taimede kasvuks. Kas soo on tekkinud veekogu või mineraalmaa soostumise tagajärjel, seda näitab turbalasundi põhjas järvesetete esinemine v mitteesinemine. Üheaegselt järvemuda settimisega asustavad veekogu kaldavööndit soo- ja veetaimed, mille surnud osadest mood turbakiht. Madalaveelistes ja lamedakaldalistes järvedes toimub kinnikasvamine tavaliselt kogu kaldavööndil järve põhjast pinna poole, sügavatel ja järskude kallastega järvedel algab aga kinnikasvamine õõtsikuna tavaliselt järve tuulevaiksemal kaldal ja veepinnalt põhja poole.
suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal, enamasti IV-V boniteedi puistud. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib boniteet ulatuda I-III. Klassid omakorda jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade jaotamisel tüübirühmadesse on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veereziim. Soometsade jaotamisel tüübirühmadesse on aluseks soostumise iseärasused: kas põhjavee või sademetevee mõjul soostumine, liikuv või väheliikuv põhjavesi. Arumetsad jagunevad järgmistesse tüübirühmadesse: 1.1 Loometsad Siia rühma arvatakse maapinnalähedasel, vähem kui 30 cm. paksuse peeneselise mullakihiga pael, samuti õhukesel rähksel või klibumullal kasvavad, enamasti madala tootlikkusega ja omapärase kseromesofiilse alustaimestikuga metsad. Metsa tootlikkus on madal (III-V boniteet). Sagedamini esinevad männikud, harvem
loomännikud, sookaasikud ja lammimetsad. Samuti on leitud tõendeid leppade, jalakate, künnapuude ja sarapuude esinemist metsade koosseisus. (V.I.E LK 7) Laialeheliste metsade ja kuusikute eellaskooslused hakkasid levima 8000- 5000 aasta eest, mil valitses Atlandikuline kliimastaadium. Sel ajal leidus suures osas sangleppasid ja kuusikud. Rohked kooslused olid ka laialeheliste puude hulgas, kuid vähenes männimetsade pindala. 5000 aasta eest, peale rabade tekke ja soostumise hakkas kliima kuivenema ja eriti konkurentsialtiks sai kuusk. Kuusk lisandus männikutesse ja enamustesse laialehelistesse kooslustesse. (V.I.E LK 7) Kliima jahenemine ja taas niiskemaks muutumine sai alguse 2500 aastat tagasi. Metsades võis kliimamuutust märgata eelkõige rabade peale tungis ja kiirenenud soostumises. (V.I.E LK 7) Kui võeti kasutusele rauast tööriistad hakkas metsade pindala vähenema ja nende koosseis muutuma. Kui 13
pidevat samblarinnet. (Lõhmus, E. 2004). Kuna terve kvartal on liigniiske, siis on gleimullad terves kvartalis domineerivad. Puistu esimese rinde moodustas sookask ja teises rindes kasvas kuusk. Järelkasv: haab ja pihlakas. Lähtekivimiks on punakaspruun põhimoreen. Veereziim oli liigniiske. Gleimuldade kujunemine toimub eelkõige kamardumise ja soostumise koosmõjul. Mullateket iseloomustab 1) orgaanilise aine kuhjumine pindmisesse horisonti, 2) gleistumine ja 3) mitmesuunaline ainete migratsioon. Küllastunud gleimullad on kujunenud lubjarikka põhjavee mõju all algselt lubjavaestel sorteeritud veesetetel.Keemine neis puudub, kuid põhjavee mõjul on ka mulla pindmised horisondid küllastunud kaltsiumiga
Vesi koguneb väikestesse veekogudesse - älvestesse ja laugastesse. Laukad meenutavad väikesi järvekesi. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad vaid üksikud kõverad rabamännid. Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel. (http://test.sc.ee/lefo/eSheets/?lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1042&teema=1002967) Soode teke ja areng Esmased sood tekkisid Eestis pärast jääaega (umbes 10000 aastat tagasi). Intensiivsem maismaa soostumise algas umbes 8000 aastat tagasi, kuid veekogude kinnikasvamisega kaasnev mültumine sagenes umbes 6500 aastat tagasi. Ulatuslik soode teke võis Eestis toimuda umbes 5500 kuni 4000 aastat tagasi. Soode arv ja pindala on kasvanud aastasadadega. Praegu moodustavad sood ja rabad umbes viiendiku Eesti pindalast. Kõige 4 rohkem leidub meil soid, mis on alguse saanud kunagistest järvedest, mida oli pärast jääaega rohkesti
Samaaegselt uhtusid järvelained vee alla jäänud moreeni. Pärast jääjärve taandumist moodustasid järvepõhja kõrgemad alad uhutud moreenitasandikud ja nendevahelised madalamad alad, kuhu olid kuhjunud savi ja liiv, jääjärvetasandikud. Nendel äärmiselt tasastel aladel on põhjavee tase väga kõrge, mistõttu kevadeti ja sügiseti ulatub põhjavesi maapinna lähedale (Arold, 2005). Vaatamata liivasele pinnale, mille veeläbilaskvusvõime on hea, kannatavad alad soostumise all. Seda seetõttu, et maapinna väikses kalde tõttu on vesi väheliikuv ning soostumisele aitab kaasa ka Peipsi veetaseme tõus. Veetaseme tõus tuleneb sellest, et nõo, milles Peipsi järv asub, lõunaosa vajub ja nõo põhjaosa tõuseb. Just seetõttu on antud maastikurajooni soostumus 42% pindalast, mis teeb sellest suurima soode osakaaluga maastikurajooni Eestis. Peipsi madalikul asub Eesti suurim delta-soostik, milleks on Emajõe-Suursoo. Emajõe suudmealal asuv
b) Heledad näivleetunud gleimullad 2) Leetunud gleimullad a) AT E Bhf G b) AT Eg BG G 15 VII Tüüp Leedegleimullad LG 1) Leedegleimullad O E Bhf G 2) Turvastunud leedegleimullad O T E Bhf G VIII Tüüp Soomullad S mullad, mille turba lasumi tüsedus on üle 30cm. (võib olla mitu meetrit) võivad tekkida: 1) mineraalmuldade edasise soostumise tulemusena 2)veekogude kinnikasvamise tulemusena a)veekogu kasvab kinni põhjast b)veekogu kasvab kinni pinnalt (äärmiselt ohtlikud sood) õõtsik sood. Sood jagunevad. 1) Madalsood M tekivad turvastunud gleimuldade edasise soostumise tulemusel või kui järved kasvavad kinni põhjast. Toitainete rikkad sood. a) Halvasti lagunenud turvas M1 turvas käsi ei määri ja tuleb vett pigistades b) Keskmiselt lagunenud turvas M2 vesi peaaegu must
kujunesid välja liigivaesed taigamatsade taolised kuusikud, sellele aitas kaasa ka ale 10 põletamine. Leitud on aga ka pööki. Laiemalt hakkasid levima ka rabamännikud, kasvama hakkasid ka mitmed stepipäritolu taimed, sest kliima oli kuiv. Subatlantiline periood 500 aastat e.Kr. - praegu, kliima niiskem ja jahedam kui eelmisel perioodil. Turba juurdekasv kiirenes, rabamännikute pindala on oluliselt suurenenud, arumetsade soostumise arvelt suurenes rabastunud metsade osatähtsus veelgi, seoses järvede veetaseme tõusuga on kasvanud ka madalsoode pindala, seal kasvab enamasti kasemets, hakkasid kujunema rabamassiivid ja laukad. Kuusemetsad taandusid mõneti, lepikute osatähtsus suurenes. Meie ajaarvamise alguses saavutas kuusk Eesti territooriumil oma teise maksimumi. Kuusikute kõrval omasid suurt tähtsust ka männikud, mis tol ajal kasvasid
Taimekoosluste suktsessioonnirida järve kinnikasvamisel on hästi jälgitav. Sagedam on olnud veekogude kinnikasvamine ja edasine soostumine Lääne-Eesti madalikul, läänesaartel ja Põhja-Eesti lavamaal. Suhteliselt harva seevastu esineb jäevede soostumist Pärnu madalikul, Kõrg-Eesti alal, Pandivere kõrgustikul ja Sakala kõrgustikul. Maismaaline soostumine Ligikaudu 2/3 meie soodest on tekkinud arvatavasti maismaa soostumise tulemusel. Vajalikuks eelduseks on kestev liigniiskus, mis tavaliselt eeldab halvasti vettjuhtiva pinnase olemasolu. Kuid ligi 30% maismaalise tekkega soode areng on alanud liivadel. See viitab piirkonna kõrgele pinnavee tasemele. Reljeefi madalamates osades on veetaseme tõusuga vesi ulatanud maa-pinnale ja nii on seal kasvanud metsad hävinud ning alanud soostumine. Isegi pinnasevee taseme järgnev alanemine ei ole sageli suutnud peatada soostumist.
künnistest ja seljakutest ning neid lahutavatest soostunud tasandikest. [1] 4 1.1.3 Maastikuline liigendus 1. Kaika kuplistik – kuppelmaastiku esindusala Eestis. Domineerivad keskmise suhtelise kõrgusega (10– 25 m) kuplid, mille hulka lisandub üksikuid kõrgemaid (kuni 42 m) ja madalamaid künkaid (kühmusid). Kaika kuplistiku kagupoolse vööndi reljeefi liigestatus on aastatuhandete jooksul vähenenud intensiivse soostumise tõttu, kus keskmiselt 10–12 m kõrgused kuplid kerkivad metsaselt sootasandikult. [4] 2. Veetka küngastik- täpset piiri Kaika kuplistikuga on raske määrata, kuid Veetka külast lõunasse kuni Ähijärveni ulatuva ala pinnamood erineb Kaika ümbruse omast. Iseloomulikud on suured liitunud ebakorrapärase kujuga 30–35 m kõrgused moreenkünkad, mis suuremas osas on jäänud veel lagedaks. [4] 3. Lüllemäe kuplistik- Karula kõrgustiku läänepoolne geomorfoloogilis-maastikuline
lahutavatest soostunud tasandikest. [1] 1.1.3 Maastikuline liigendus 4 1. Kaika kuplistik kuppelmaastiku esindusala Eestis. Domineerivad keskmise suhtelise kõrgusega (10 25 m) kuplid, mille hulka lisandub üksikuid kõrgemaid (kuni 42 m) ja madalamaid künkaid (kühmusid). Kaika kuplistiku kagupoolse vööndi reljeefi liigestatus on aastatuhandete jooksul vähenenud intensiivse soostumise tõttu, kus keskmiselt 1012 m kõrgused kuplid kerkivad metsaselt sootasandikult. [4] 2. Veetka küngastik- täpset piiri Kaika kuplistikuga on raske määrata, kuid Veetka külast lõunasse kuni Ähijärveni ulatuva ala pinnamood erineb Kaika ümbruse omast. Iseloomulikud on suured liitunud ebakorrapärase kujuga 3035 m kõrgused moreenkünkad, mis suuremas osas on jäänud veel lagedaks. [4] 3
Ohtlike kemikaalide ja jäätmete käitlemise nõuete rikkumine ettevaatamatusest. Inimese tervisele või keskkonnale ohtlike kemikaalide või jäätmete käitlemise nõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või keskkonnale - karistatakse tahalise trahvi või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui toime pani juriidiline isik - rahaline trahv. Üleujutuste, soostumise ja veehulga lubamatu vähenemise põhjustamine: Kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale - rahaline trahv või kuni üheaastane vangistus. Kui on põhjustatud ettevaatamatusest - rahaline trahv Kui on põhjustatud juriidilise isiku poolt - rahaline trahv Üleujutuste, soostumise ja veehulga lubamatu vähendamise põhjustamine ettevaatamatusest Kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale - rahaline trahv
o Hapnikudefitsiit o Vee raskendatud äravool o Turvas Millised setted on soole iseloomulikud? Iseloomusta soode arengu etappe. o Eutroofne e madalsoo nõo sügavamas osas algab turba tekkimine o Mesotroofne e siirdesoo turbasamblad hakkavad kujunema mätastena ja toovad kaasa turba juurdekasvu kiirenemise o Kõrgsoo e raba turbasambla mättad laienevad ja liituvad Millised on soostumise põhilised viisid? o Mineraalne soostumine o Veekogu kinnikasvamine Kuidas toimub turbast grafiidi tekkimine? Mis tingimused on selleks vajalikud? Turvas pruunsüsi kivisüsi antratsiit grafiit. Vajalik orgaanilise ainese koostis, vastav temp, aeg ja rõhk Vee liikumine: hoovused - barrid - veealused liivavallid - tombolo saare ja maismaa vahele kuhjatud setted - karbonaatse kompensatsiooni sügavus ~3,5-4,5 km
Rohumaadena boniteet 1-2 klassi kõrgem kui põlluna. MKT: sõnajala, tarna, III-V boniteet. Leetgleimullad LG 117000 ha (2,9%) kestvalt liigniisked mullad, paiknevad Lk ja Lkg muldadest veelgi madalamatel reljeefielementidel; - muldadel tugevasti happeline reaktsioon; - välja kujunenud karbonaadivaesel lähtekivimil,enamasti liivadel - põhjavesi ulatub pidevalt või sageli mullaprofiili, sellest tõusev kapillaarvööde ei ulatu maapinnale; - intensiivse soostumise tulemusena tekkinud AO horisont; - levik peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis. Rohumaadel jussheina kkt., Eesti halvimad mullad. MKT: mustika-karusambla männikud, III-IV boniteet a) Leetunud gleimullad LkG b) Turvastunud leedemullad LG1 Soomullad 23,2% Eestimaast (920000 ha) alaliselt liigniisked alad (esmane põhjus), pinnal > 30 cm turvast; - mineraalainete sisaldus < 50%; - soomullaks on turbamassi pindmine kiht; - põllu- või metsamaj. seisuk. - soometsad, -karjamaad, -põllud;
paikonnaga 2 Niiske Pinnavee äravool pole ajuti tafatud, mille ühek tunnuseks on 0,003 lähedased maapinna loodulikud kalded. Esineb lühiajalist sügavamad ja pinnasevesi on külmumispiirist ainult vähe sügavamal ja mõjutab kasvupinnase niiskumist, mistõttu kasvavad niiskuselembelised taimed, võib esineda isegi pindamise soostumise tunnusedid. Esinevad peamiselt savikad pinnased suhtelise niiskusega alla 0,8W on võimalik piki- ja põikplaneerimisega ning kraavitamisega tee külgnevate alade niiskumist vähendada ja saavutada esimesed paikonna plukord. Kõik paikonnad süvend ja 0-profiilid. 3 Liiga niiske ( Pinnavvete äravool on raskendatud, esineb pikaajalist märg) seisuvett
tugevasti gleistunud BmG horisont, kihisemine 30-60cm sügavusel. GI-AO-ELg-BfG-G Kihisemine võib ulatuda isegi ELg horisonti. MKT angervaksa (kuusk, haab) II-III klass, osja (kask, kuusk, mänd jne.) sõltuvalt veereziimist III-V klass 2. Gleimullad G FAO Eutryc, Dystrya Glysols 2,7% haritavast maast · profiil A0-G · need mullad on välja kujunenud lubjarikka põhjavee mõjutusel, soostumise ja küllastumise koosmõjul · jaotatakse pH järgi a) küllatunud pH >6,0 (lab 5,6) G(0) b) küllastamata pH <6,0 G(I) 1. Turvastunud gleimullad G1 · väljakujunenud kõigi eelnevate gleimuldade edasisel soostumisel · pindmiseks kihiks <30 cm tüsedune turbahorisont, järgneb BG või gleihorisont T-G · oluliseks tunnuseks neutraalne reaktsioon ja kõrge huumuse sisaldus
Pindmine kiht huumus, selle all sisseuhtekiht gleipesadega. pH 6, huumus 3-10%, N 0,2-0,3%, P ja K alla 10 mg. Märjad põllumullad, vajavad kuivendamist ja mineraalväetisi. b) kamargleimuld (G) tekib kamardumise ja gleistumise käigus, kus huumuskihi all tekib lausaldane gleikiht. Märjad rohumaa mullad. Levinud Põhja- ja Lääne- Eestis. pH 6-7, N 0,2- 0,3%, p ja K alla 10 mg. Vajavad kuivendamist ja mineraalväetisi. c) turvastunud kamargleimuld (G1) tekib kamardumise ja soostumise tagajärjel. 30 cm turvast , selle all gleikiht. Põhja- ja Lääne Eesti rohumaade mullad. pH 4-6, huumus 10% piires, N 0,2-0,3%, P ja K alla 10 mg. Alaliselt märjad, vajavad kuivendamist ja mineraalväetisi. 7) Soostunud leetmullad a)gleistunud kamarleetmuld (Lkg) moodustub leetumise ja soostumise protsessiga. Pindmine huumus e. külvikiht (A1), siis leetkiht (A2), milles rooste ja gleipesad. pH 4-5, huumust 2-3%, N <0,1%, P ja K <10 mg. Need on märjad põllu või rohumaa mullad
· Humiinhappeline puhverdus pH > 6.0 madalsood · Kõrge Ca2+, SO42- sisaldus · Domineerivad rohundid ja nn pärislehtsamblad · Bikarbonaatne puhverdus - 12 - Klatsifiilsed taimed Kaltsiumirikkas pinnases on vähe laahustunud forsforit. Enamus fosforit on lahustumatul kujul apatiidina või apatiidilaadseis Ca ühenditeis. Kaltsifiilid eritavad juurte kaudu oksaalhappeid ja lahustavad klatsiumfosfaati. Mineraalmaise soostumise 4 tüüpi sõltuvalt vee keemilisest koostisest 1) soostumine jõelammidel, kuhu üleujutusega satub rohkesti mineraalset ja orgaanilist ainet. 2) Soostumine mineraalaineterikka karbonaatse vee mõjul (aluspõhjaliste kõrgendike naabruses) 3) Allikasoode kujunemine kõrgustike nõlvadel põhjavee väljakiildumisaladel 4) Soostumine toitainetevaese veega liivasel pinnasel kasvavate männikute hävimisel või kanarbikunõmmede rabastumisel.
Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainesisalduse tõttu madal. Enamasti IV- V bon puistud. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib bon ulatuda I-III. Klassid omakorda jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade klassis on 7 tüübirühma (jaotamise aluseks on mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veerežiim), soometsade klassis 3 tüübirühma (jaotamise aluseks soostumise iseärasused: kas põhjavee või sademetevee mõjul soostumine, liikuv või väheliikuv põhjavesi). Erinevad kasvukohatüübid on paigutatud Lõhmuse metsakasvukohatüüpide ordinatsiooniskeemile. 1. Loometsad- maapinnalähedastel, vähem kui 30cm paksuse peeneselise mullakihiga pael, samuti õhukesel rähksel või klibumullal kasvavad, enamasti madala tootlikkusega (III-V bon). Leesikaloo (II) kkt. (Loometsade kõige kehvemate tingimustega kkt)
leedemuld A puudub või väiksem kui 2cm 100% liivalõimis 100% mänd tavaliselt O-Ea-Bhs-C huumuslikud leedemullad tuleb nt kuuske sisse gleimullad alaline liigniiskus AT v T kuni 10cm turvastunud mullad alaliselt liigniisked 10-30cm turbahorisont T või turvastunud metsakõdu soomullad ehk turvasmuld, turbahorsiondi paksus üle 30 cm tekivad glei ja turvastunud muldade edasise soostumise tulemusend või veekogude kinnikasvamise tulemusel lammimullad A levivad jõgede järvede kallaste aladel, kus leiab aset perioodiline üleujutus, mille käigus kantakse setteid lammialale rannikumullad mere poolt lähiminevikus või hetkel üleujutatud tugevasti liigniisked mullad, mis sisaldavad kergesti lahstuvaid soolasid noored ja õhukesed erodeeritud ja deluviaalmullad künklikel aladel erodeeritud mullad mäe peal deluviaal mäe jalamil 62
horisont, kihisemine 30-60cm sügavusel. GI-AO- ELg-BfG-G Kihisemine võib ulatuda isegi ELg horisonti. MKT - angervaksa (kuusk, haab) II-III klass, osja (kask, kuusk, mänd jne.) sõltuvalt veereziimist III-V klass 2. Gleimullad G FAO - Eutryc, Dystrya Glysols 2,7% haritavast maast · profiil A0-G · need mullad on välja kujunenud lubjarikka põhjavee mõjutusel, soostumise ja küllastumise koosmõjul · jaotatakse pH järgi a) küllatunud pH >6,0 (lab 5,6) G(0) b) küllastamata pH <6,0 G(I) 1. Turvastunud gleimullad G1 · väljakujunenud kõigi eelnevate gleimuldade edasisel soostumisel · pindmiseks kihiks <30 cm tüsedune turbahorisont, järgneb BG või gleihorisont T-G · oluliseks tunnuseks neutraalne reaktsioon ja kõrge huumuse sisaldus
see protsent 30 peale. Siiani prognoositakse põllumajandussektoris jätkuvat kasvu. Aastatel 2010 on põllumajandust kasvanud iga aastaga keskmiselt 3.2%. Indoneesia 2009 aasta seisuga moodustab Indoneesia maaalast 52% metsad, 25% põllumajanduse pinnad, niidud ja karjamaad 6% ja ülejäänud 18%. Indoneesia on suhteliselt mägine ning head tingimused põllumajandusega tegelemiseks on vaid suurte jõgede aladel ning vulkaanilistes piirkondades. Mujul on liigniiskuse ja soostumise tõttu enamasti istandused. Paiknemine ekvatoriaalses kliimavöötmes võimaldab saada 2-3 saaki aastas. Seal on väga soodne kliima põllumajanduseks-palju päikest ja vihma. Vegetatsiooni periood kestab aastaringi. Pidevast kiirest aineringlusest tingituna (või sellest hoolimata) on vihmametsade mullad väheviljakad, kuna kiiresti lagunevast orgaanilisest ainest kasutavad teised organismid enamiku väärtuslikest toitainetest ära enne, kui need mulda jõuavad.Soojas ja niiskes
Raba vesi pärineb peamiselt sademeist, mineraalaineid saab ta tolmust. Taimkatte järgi eristatakse rohusoid (nt tarnasoo), põõsasoid (nt porsasoo), puissoid (peamiselt puisraba, kus kasvab harvalt kiduraid mände) ja soometsi e metsastunud soid (nt lodu). Kõdusoo on kuivendatud soo. Jääksoo on ärakasutatud turbasoo. Soostumine - liigniiskes keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, milles orgaanilist ainet sisaldavad horisondid turvastuvad ja mineraalsed horisondid gleistuvad. Soostumise laad oleneb liigniiskust põhjustava vee keemilisest koostisest; mineraalainerohke neutraalse vee korral moodustub soostunud kamarmuld ja edaspidi madalsoomuld, mineraalainevaese ja happelise vee puhul soostunud leetmuld ja edasisel soostumisel rabamuld. Lodu - toitainerohke pinnavee läbivooluga liigniiske ala. Kuivendatud lodumets kujuneb kõdusoovõi salukuusikuks. Turbasamblad - on valkjasrohelised, pruunikad või punakad, risoidideta, nende 2-50 cm kõrgune vars
(väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat Rohumaa peamiselt rohttaimedega kaetud ala. Valdavaiks on mitmeaastased rohttaimed. Rohumaa hõlmab niite, heina- ja karjamaad. V Sood SOO veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. Turba paksus enam kui 30 cm, õhemaga nim soostunud aladeks. Levik 3 % maismaast, kõige enam okasmetsade levikualal parasvöötmes. Pindalalt on soid kõige enam Kanadas, siis Venamaal. Soostumise järgi :Soome31%. Eesti21% Iirimaa17%. Rootsi16% Kanada14% Indoneesia13,6% TEKE- järvede kinnikasvamine, maismaa soostumine. Kergesti lagunevad- sõnajalad; Keskmiselt tarnad, villpead; Raskesti turbasamblad, puhmad (sookail, kanarbik) Soode tüübid Eestis, taimestik ja loomastik. Madalsoo -57%, madalamatel aladel,toitub mineraaliderikkast veest. Teke-vesi voolab lohku kokku;allikast allikasoo;üleujutusala lammisoo.Liigitus: Õõtsik- luha-, allikasood,
Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. Soostumine - liigniiskes keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, milles orgaanilist ainet sisaldavad horisondid turvastuvad & mineraalsed horisondid gleistuvad. Soostumise laad oleneb liigniiskust põhjustava vee keemilisest koostisest; mineraalainerohke neutraalse vee korral moodustub soostunud kamarmuld & edaspidi madalsoomuld, mineraalainevaese & happelise vee puhul soostunud leetmult & edasisel soostumisel rabamuld. mullatekketingimusi ja -protsesse tundras karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses toimub gleistumine ja turvastumine.
..7o) jahedam * lühem vegetatsiooniperiood * raskemalt haritavad (puudulik kandevõime). 15. Kuidas tekkib soo? Soode tekkimise põhjuseks on liigniikuse poolt tekitaud hapnikuvaene keskkond, kus hapniku puuduliku juurdepääsu tõttu surnu taimejäänused aeglaselt lagunevad. See on turvastumine, mille tagajärjel tekib turbakiht. Sooks nim maastiku seda osa, mille looduslikus seisundis on vähemalt 30 cm tüsedune turbakiht.Soo tekib veekogude kinnikasvamise või mineraalmaa soostumise tagajärjel. Veekogu kasvab kinni timedega kas veekogu põhjast või veekogu pinnalt. Mineraalmaa soostub alalise liigniiskuse tagajärjel. Kõik tegurid mis soosdustavad liigniikuse tekkimist(mulla halb veeläbilaskvus, äravoolu takistav maapinna reljeef, kõrge põhjaveeseis, suur sademete hulk, vähene aurumine) aitavad kaasa mineraalmaa soostumisele Vett raskesti läbilaskev muld ja maaala liiga väike lang põhjustavad mulla liigniiskust, mille
looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) Soometsad o Metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Klassid jagunevad tüübirühmadeks Arumetsade jaotamisel o Tüübirühmadesse on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veerežiim. Soometsade jaotamisel o Tüübirühmadesse on aluseks soostumise iseärasused: kas põhjavee või sademetevee mõjul soostumine, liikuv või väheliikuv põhjavesi. Loometsad Leesikaloo (II) – loometsade kõige kehvemate kasvukohatingimustega tüüp, mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm. Kastikuloo (kl) – samuti paepealsetel muldadel, kuid huumushorisont on tüsedam kui eelmisel tüübil: 10-30 cm. Esinevad saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis Nõmmemetsad
· kuna raie teostatakse ühe võttega, ei vigastata tulevikus enam noori puid; · lageraiel saab laia valiku puidusortimente. Puudused: · lageraiete tulemusena kujunevad ühevanuselised metsad; · järsult muutub metsa elukeskkond; · kaob vana metsa turve, suureneb külmakahjustuse oht; · raiesmikule kasvab LU teket takistav rohttaimestik ja võsa; · raie käigus lõhutakse taimkate ja tihti ka metsamuld; · tekib raiesmike soostumise oht; · nõlvadel tekib erosioonioht; · hulgaliselt raiejäätmeid on metsakahjureile soodsaks sigimispaigaks. Raiesuund - selle all mõeldakse lankide paigutust. Lageraielank tuleb alati paigutada kvartali idaserva, s.t. raiesuund on idast läände, sest Eestis on valitsevad lääne - ja edelatuuled. Vastasel juhul avataks mets tuulele ja suureneks tormikahjustuste oht. Liikudes raiesuunaga idast läände, soodustame ka raiutud alade looduslikku uuenemist, sest uuenev ala jääb allatuult.
annaabi.ee 
