Järvede toitelisus, järvevee segunemine ja järvenõgude areng (0)

1 Hindamata

Jakob Westholmi Gümnaasium
Referaat
Järvede toitelisus, järvevee segunemine ja järvenõgude areng.
Georaafia
Mari-Liis Kirt
11.a klass
TALLINN 2010
Sisukord

Sisukord…………………………………………………………………………….2

Järvenõgude areng………………………………………………………………….3

Järvede toitelisus…………………………………………………………………..4

Järvevee segunemine………………………………………………………………4

Kokkuvõte………………………………………………………………………….5

Kasutatud kirjandus………………………………………………………………...6
Järvenõgude kujunemine
Eesti järvenõod on väga erineva tekkega.
    Suurem osa Eesti järvenõgudest on mandrijäätekkelised.
Haanja ja Otepää moreenküngaste vahele on kujunenud saarte, poolsaarte ja lahekestega väga maalilised järved (näiteks Pühajärv, Pangodi , Kavadi, Vaskna jt.).
Vooremaad ilmestavad voorte vahele kujunenud piklikud, kitsad ja võrdlemisi sügavad järved (Saadjärv, Pikkjärv, Kuremaa jt.).
    Sakala kõrgustikul leidub ürgorgudes kujunenud järvi, millest tuntuim on Viljandi järv.
    Rannikuäärsetel aladel leidub hulgaliselt jäänukjärvi. Need on kunagised merelahed, mis on maakoore kerkimise tõttu kaotanud ühenduse merega. Vaid lahe, laisi või mere nimi reedab nende tegelikku päritolu. Sellisteks on Mullutu ja Suurlaht Saaremaal, Sutlepa meri Läänemaal, Harku järv Tallinnas, alles hiljaaegu merest lõplikult eraldunud Käina laht Hiiumaal.
    Loode-Eestis ja saartel leidub mitmeid merest maasäärtega eraldatud laguunjärvi (näiteks Ülemiste järv Tallinna juures). Enamik laguune olid aga juba alguses väikesed ja on ammu kinni kasvanud.
    Jõelookeist on kujunenud väikesed soodijärved,
    rabades on hulgaliselt laugasjärvi.
    Pandivere kõrgustikul leidub pisikesi ajutisi karstijärvi.
    Ainulaadse tekkega kogu Euroopas on meteoriidi kraatrisse kujunenud Kaali järv Saaremaal.
    Päris palju järvi on rajanud ka inimene (veskijärved, veekogud karjäärides, veehoidlad). Neist on suurim Narva veehoidla Eesti-Vene piiril .
Pärast mandrijää sulamist oli Eesti alal järvi palju rohkem ja nad olid suuremad. Möödunud 11 000 aastaga on enamik väikseid ja madalaid järvi kas täielikult või osaliselt kinni kasvanud. Paljud Eesti järved on jõudnud arengujärku, kus neid ääristavad soo- ja õõtsikuribad ning nende põhja katab paks mudakiht. Näiteks Väimela Alajärves on muda kuni 18 m, vett aga vaevalt 2 m. Rohkem põhjasetteid kui vett on ka Võrtsjärves.
Järvede toitelisus ja järvevee segunemine
Oligotroofne (vähetoiteline). Vee mineraal -, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna , Piigandi, Hino jt.). Iseloomulikud liigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi on rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. 2. Semidüstroofne (poolhuumustoiteline). Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas-vesikuuske.
1) Oligotroofsed järved-vees toitaineid vähe,vesi läbipaistev ja hapnikurikas, elustik vaene
2) Düstroofsed ehk huumustoitelised järved-sooveekogud,vesi pruun,pH happeline,elustik väga liigivaene.
3) Eutroofsed ehk rohketoitelised järved-niogeensete elementide (P,N) rohkus , liigirikkad, produktiivsed , vesi rohekaskollane.
4) Hüpertroofsed ehk liigtoitelised järved-toitainete üleküllus,neid ähvardab kinnikasvamine,talvel hapnikupuudus,suvel veeõitseng,vetikate üleküllus,liigiline koosseis vaestunud,üksikute liikide massiline esinemine.
Sõltuvalt klimaatilistest tingimustest on seotud ka järvede vee soolsus , näiteks mida rohkem lõuna poole me läheme seda soolasemad on järveveed, näiteks Surnumeri , mis on maailmas üks kõige soolasemaid järvi üldse, see asub Lähis-Idas ja sinna suubub 29 jõge ja oja kuid välja ei voola sealt midagi, tegemist on umbjärvega, suurim jõgi, mis toob vett sinna järve on Jordani jõgi.
Maa-ala pikaajalises veebilansis sademete suhe on võrdne sealt aurunud veehulga ja äravooluga.
Lühiajaliselt mõjutavad aga veel pinnavee imbumine põhjavette, põhjavee juurdevool, sademevee peetumine taimedes, vee akumuleerumine mulda, järvedesse, veehoidlatesse või liustikesse, olme- ja tootmisvee võtmine või selle heitmine veekogusse. Veenilanss annab ettekujutuse maa-ala, veekogu või muu osa veega varustatusest.
Kokkuvõtteks
Järvenõgude tekke järgi liigitatakse järved tektoonilisteks ( maakoore nihke tekkel), vulkaanilisteks ( kustunud vulkaanidesse kogunenud vesi), lammi-, karsti-, pais-, tehisjärvedeks.
Nende kuju, sügavus ja suurus on ajapikku muutuvad inimtegevuse, kinni kasvamise ehk soostumise, setete ladestumise, veevahetuse ( aurustumine , läbivool, sademete hulk) ja geoloogiliste muutuste tõttu.
Järved toituvad voolu- valg- ja põhjaveest ning sademeist. Nad kuuluvad aeglase veevahetusega veekogude hulka ning nad jaotuvad umb-,lähte-, läbimis- ja suubumisjärvedeks. Veetase sõltub juurde ja äravoolu suhtest, aastaajast ja kliimast . Aastaajast sõltuv veetase ei ületa tavaliselt 1m -rit aga kliimast tingitud veetaseme erinevus ilmneb pikema aja vältel ja võib kõikuda 7 meetrit.
Kasutatud kirjandus
1. http://www.google.ee/#hl=et&source=hp&q=j%C3%A4rvede+toitumine&lr=&aq=f&aqi=&aql=&oq=&gs_rfai=&fp=1&cad=b
2. http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/veed/jarvenogu.html
3. Loodusgeograafia õpik 6. ja 7. klass
6

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 3 allalaadimist

Järvede toitelisus-järvevee segunemine ja järvenõgude areng #1

Järvede toitelisus-järvevee segunemine ja järvenõgude areng #2

Järvede toitelisus-järvevee segunemine ja järvenõgude areng #3

Järvede toitelisus-järvevee segunemine ja järvenõgude areng #4

Järvede toitelisus-järvevee segunemine ja järvenõgude areng #5

Järvede toitelisus-järvevee segunemine ja järvenõgude areng #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mopzyk Õppematerjali autor

Referaat

järvede toitelisus järvevnõgude areng järvevee segunemine

Sarnased õppematerjalid

docx

Järvenõgude areng, järvede toitelisus ja järvevee segunemin

Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Järvenõgude areng, järvede toitelisus ja järvevee segunemine Jaana Junolainen 11a Tallinn 2010 Sisukord Järvenõgude areng ............................................................................................................... ...... lk. 2-3 Järvede toitelisus ............................................................................................................... ......... lk. 3-4 Järvevee segunemine ................................................................. ............................................... lk. 4-5 Kokkuvõte ........................................................................................... .......................................... lk. 6 Kasutatud kirjandus ....................................................

Geograafia

doc

Eesti siseveekogude seisund

........................................ 6 Veereziim ja vee kvaliteet.................................................................................................................. 6 Vee koostis......................................................................................................................................... 7 Ökosüsteemi seisund.......................................................................................................................... 8 Eesti järvede tüübid (1995 a).............................................................................................................. 9 Jõed...................................................................................................................................................... 10 Levik ja tihedus................................................................................................................................ 10 Veereziim................................................

Keskkonnakeemia

doc

Eesti elustik ja elukooslused

Taimede vahel toimub pidev olelusvõitlus, mille käigus hukkub palju taimi. Reeglina säiluvadki need liigid, kes kohastuvad kõige paremini üksteise ja keskkonnaga. Rindeline ehitus- Metsades : puurinne - nende järelkasv põõsarinde - alusmetsa (must ja punane sõstar,näsiniin,harilik pihlakas,harilik toomingas) - rohttaimed (leseleht,maikelluke, sõnajalad, moodustavad rohurinde) samblarindega. Puhma-, rohu- ja sambla-samblikurinne moodustavad alustaimestiku. Aastaajaline areng (sesoonsus) - Okasmetsades, puud aastaläbi rohelised, erinevused vähem silmatorkavad. Lehtmetsades erinevused väga suured. Salumetsade alustaimestik õitseb rikkalikult kevadel, nõmmemetsades aga suve lõpul. Niidud on aga kevadest sügiseni üsna ühte nägu, kuid talvel lume all on neid raske põldudest eristada. Uuenemine- Taimekooslus püsib pikka aega tänu sellele, et kõik taimed uuenevad aja jooksul. Vanad isendid surevad ja asemele kasvavad uued. Uuenemist kindlustab taimede

Hüdrobioloogia

doc

Eesti elustik ja elukooslused

hukkub palju taimi. Reeglina säiluvadki need liigid, kes kohastuvad kõige paremini üksteise ja keskkonnaga. Rindeline ehitus – Metsades : puurinne - nende järelkasv – põõsarinde - alusmetsa (must ja punane sõstar,näsiniin,harilik pihlakas,harilik toomingas) - rohttaimed (leseleht,maikelluke, sõnajalad, moodustavad rohurinde)– samblarindega. Puhma-, rohu- ja sambla-samblikurinne moodustavad alustaimestiku. Aastaajaline areng (sesoonsus) – Okasmetsades, puud aastaläbi rohelised, erinevused vähem silmatorkavad. Lehtmetsades erinevused väga suured. Salumetsade alustaimestik õitseb rikkalikult kevadel, nõmmemetsades aga suve lõpul. Niidud on aga kevadest sügiseni üsna ühte nägu, kuid talvel lume all on neid raske põldudest eristada. Uuenemine – Taimekooslus püsib pikka aega tänu sellele, et kõik taimed uuenevad aja jooksul. Vanad isendid surevad ja asemele kasvavad uued

Eesti elustik ja elukooslused

docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

-suuremad soostikud: Epu-Kakerdi, -älves Puhatu,Lihula-Lavassaare -servamäre SOODE TAIMEKOOSLUSED Madal- ja siirdesoode liigitus Madalsood *Õõtsiksood -esineb: kinnikasvanud või kinnikasvavate veekogude ümbruses -toitainete sisaldus: keskmine kuni kõrge -taimkate: muda-, pudel, ümar- ja niitjas tarn, soopihl, ubaleht. Eutroofsed turbasamblad, sirbikud *Luhasood -esineb: jõgede ja järvede luhtades -iseloomulik: perioodilised üleujutused -toitainete sisaldus: keskmine -taimkate: pilliroog, konnaosi, luht-, sale, põis- ja mätastarn. Põõsastest pajud. *Allikasood -esineb: allikate ümbruses -iseloomulik: survelised põhjaveed -toitainete sisaldus: keskmine kuni kõrge -taimkate: pruun sepsikas, raud-, ääris- ja mätastarn, tömbiõieline luga. Samblarinne tihe. Harva mänd. *Lubjarikkad pärismadalsood

Eesti elustik ja elukooslused

doc

Põhikooli geograafia eksamimaterjal

1. LIUSTIKUTEKKELISED PINNAVORMID Voored leivapätsi meenutavad kõrgendikud, mis on tekkinud jää kuhje ja kulutuse (voorte vahelised nõod) koostoimel. Voored moodustavad voorestikke nt Saadjärve ja Türi voorestik. Moreenkünkad kujunesid setetest, mis tekkisid suuremate jääkeelte kuhjumise ja hilisema sulamise tagajärjel. Künkaid lahutavad üksteisest lühikesed ent sügavad orud ja nõod. Nõod tähistavad mattunud jääpankade sulamisasemeid järved. Kagu-Eesti kõrgustike piirkonnas. Otsamoreen liustiku serva ees kuhjunud piklikud pinnavormid. Vaivara Sinimäed. Moreentasandikud moreeniga kaetud tasane või lainjas kuhjeline pinnavorm. Kõrg-Eestis. 2. LIUSTIKU SULAVEE TEKKELISED PINNAVORMID Jääsulamisvee äravooluorud liustiku sulamisvee kulutusvorm. Nendes paiknevad aheljärvestikud. Oosid ehk vallseljakud jää sulamisveest tekkinud kuhjevormid. Liivast, kruusast ja

Geograafia

doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

-põõsarinne: üksikud või rühmitunud kadakad -rohurinne: madal ja vaheldusrikas, aasta jooksul väga muutlik, sõltudes peamiselt niiskustingimustest. Loomastik: -tüüpilised liigid alvaritele: kiivitaja, alpi risla, punajalg-tilder, kanepilind, kivitäks -rannaniitudest erinevalt ei pesitse alvaritel hanelisi. Lamminiidud- enamasti lagedad, kasvavad kiiresti kinni, kui puudub kasutus, kujunenud enamasti lammimetsadest. Viljakas muld, suurveega suur toitainete sissevool. Levik: leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel Taimestik:  harva esineb üksikuid puid ja põõsaid  puurindes võib kasvada: tamm, hall lepp, haab, toomingas  Põõsarindes võib kohata: pajusid, harilikku sarapuud.  Rohurinne on üsna liigirikkas: harilik kastehein, kassikäpp Loomastik:  Iseloomulikeks liikideks on: tikutaja, kiivitaja, rukkirääk, suurkoovitaja, rohunepp

Bioloogia

doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

August Tammekann Granö järglane, loodusgeograaf. Geograafia professor 1930-1940. Eduard Markus esimene eesti geograafi doktoritöö rahvuslikus ülikoolis. Üks kompleksprofiilide metoodika rajajaid maailmas. Uuris veel mõhnastikke, tööstus ja kultuurmaastikke. Töötas Eestis õpetajana, kui naasis Eestisse. Kompleksprofiil kujutatud mullaprofiile, paned taimestiku peale, saab näha, kuidas looduses toimuvad muutused. Jaan Rumma mõõtis Eesti järvede ja saarte pindala. Planimeetriaga saab pindalasti mõõta. Tema magistritöös uuris, et kas Viljandi järv on selline järv, kust vesi voolab mõlemale poole. Selline seadus on, et igast järvest voolab välja ainult üks jõgi, sest igal järvel on ainult üks madalkoht. August Mieler uurimus Emajõe suudme ja Piirissaare arengust. Geomorfoloog. Ants Laasi magistritöö Vormsi kohta: Vormsi maastikuline selgitus. Põllupinna levimine Eestis 1925. Aasta loenguse järgi.

Eesti loodusgeograafia

Rohkem sarnaseid