Juhendaja: Kristina Pikas Avinurme 2013 Sissejuhatus Minu referaadi eesmärgiks on anda väike ülevaade 3-7 aastastest lastest (koolieelikud). Mul on välja toodud kuidas laps selle ajaga areneb. Mida ta õppib tegema nt. joonistama, mängima. Kuidas ta hakkab suhtlema oma teiste lastega. Tõin välja ka 2 teooriat lapse arengust. Oma referaadis kasutasin ka koolieelikute seksuaalset arengut. Tänu sellele lapsel kujuneb täielik pilt soorollidest. Selgemalt teadvustab laps endale, mis on sobiv ning mis ebasobiv. Koolieelik Koolieelikuiga kestab 3-7 aastaselt. Selle aja jooksul lapse maailm laieneb, ta hakkab koguma teadmisi ja hakkab suhtlema rohkemate inimestega, kui oma perekond. Koolieelik hakkab mõistma, mis on lubatud, mis mitte. Lapsel arenevad tahtejõud, fantaasia ja iseloom. Kui lapsel on võimalus ise jõudu proovida ja tegutseda, leiab ta, et maailm on tore paik. 1 1 http://www.miksike
Kas sooline võrdõiguslikkus on Eestis probleem? Sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus lähtub arusaamast, et mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema valikuid ilma stereotüüpsetest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad sünnivad naise või mehena. Ühiskond areneb kiiresti, aga inimeste arusaamad muutuvad väga aeglaselt. Ajaloo jooksul on
Sooline võrdõiguslikkus Sooline võrdõiguslikkus ● Olukord, kus õigused, kohustused ja vastutus on kõigis eluvaldkondades võrdväärselt kättesaadavad igale inimesele ● Nii mehed kui naised on vabad arendama oma võimeid soorollidest seatud piiranguteta ● Arvestatakse meeste ja naiste erinevaid vajadusi ja tegevusi ning väärtustatakse neid võrdselt Sooline võrdõiguslikkus Peaks olema: ● Võrdne võimalus elada majanduslikult sõltumatut elu Palgavahed Eestis on naiste ja meeste vahel suured, ressursside jaotus ebavõrdne ● Võrdne võimalus edutamiseks Mehi kiiremini Naised- õed, õpetajad, teenindajad- väike palk Sooline diskrimineerimine
surrogaatemaduse lubamisega kaasnevatest ohtudest. Ning, juhul kui lubada, siis tuleb seadusega sätestades surrogaatemadusega kaasneda võivad võimaliku ohud miinimumini viia. 5. Asendusemadusega kaasneda võivad probleemid Kuigi asendusemaduse teema puudutab otseselt väga väheseid, on sellega seotud eetilised ja ühiskondlikud küsimused siiski väga põhimõttelist laadi. Uued avanenud võimalused lapse saamiseks seavad küsimärgi alla meie arusaamu perekonnast, sugulusest, soorollidest ja inimõigustest. Tänapäeva meditsiin võimaldab lapse eostamist ja emaks olemist lahutada mitmeteks eraldiseisvateks osadeks. Kombinatsioonide hulk on päris aukartust äratav doonorrakkude kasutamisel võib laps olla geneetiliselt sidumata nii asendusema kui ka sotsiaalse emaga (ja isaga). Tõsi, sotsiaalse ema rolli on võimaldanud bioloogilisest lahutada juba pikaajaline lapsendamise traditsioon. Nagu ikka tundlike eetiliste teemade puhul, on riikide kogemused asendusemadusega
mehe kohuseks jahilkäimine ning teiste füüsilist pingutust nõudvate toimingute tegemine, naised hoidsid aga kodu korras, kasvatasid lapsi ja tegelesid korilusega. Selline rollide vahekord pole aja jooksul palju muutunud. Tänapäeval on aga aktuaalseks küsimuseks muutunud sooline võrdõiguslikkus. Viimane lähtub arusaamast, et mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema valikuid ilma stereotüüpsetest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt- nad ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad on sündinud naise või mehena. Mida aeg edasi, seda rohkem
Meestele omistatakse ühiskonnas traditsiooniliselt liidri ja jõulise tegutseja rollid, naistele hoolitseja, alluva ja kaasaelaja rollid. Sellest võib järeldada, et soorollid ei ole müüt, vaid täiesti igapäevane reaalsus. Allikad: 1) Tartu Ekspress: "Meestejutud lasteaias" http://www.tartuekspress.eu/index.php? page=1&id=495 2) Dokfilm Tööl ja kodus ehk sooline võrdõiguslikkus Eestis (Eesti 2011) http://etv2.err.ee/videod/211d8864-6556-48b9-a10d-13c363154096 3) ,,Soorollidest" - Anti Einpaul http://www.tnk.tartu.ee/0soorollidest.html 4) Õhtuleht: ,,Rekkajuht Kirsi: hästi võimas tunne on keerata suure auto rooli!2 5) www.Praxis.ee 6) www.sirp.ee
suhted eakaaslastega. On üsna tavaline, et eelistatakse eelkõige samasoolisi mängukaaslasi. 7- ndal eluaastal hakatakse tähelepanu pöörama soorollide sotsialiseerumisele ning veedetakse aega ka vastassoost laste seltsis. Täiskasvanud võivad selles vanuses laste seas märgata seksuaalse alatooniga mängude vähenemist, kuid seda eelkõige seetõttu, et neid mänge osatakse senisest oskuslikumalt varjata. Lastel kujuneb välja lõplik pilt soorollidest ja soostereotüüpidest ning hakatakse käituma ühiskonnas väljakujunenud tavadele vastavalt. Armastatakse kanda riideid, mis rõhutavad selgelt seda, kas lapse näol on tegemist poisi või tüdrukuga ning otsitakse teadlikult tegevusi, mis viitavad väga otseselt nais- või meessoole. Kujunemas on lõplik sooidentiteet. Teksti koostamisel on kasutatud järgmisi allikaid: (http://www.teatoimeta.ee/6_-_7aastaste_laste_seksuaalne_are_163.htm) 1. Almann, S. (2000)
kuid vahel võib neid valesti kasutades juhtuda nii naljakaid kui ka traagilisi situatsioone ( E. 2011). Teame ka seda, et vaimuvaene mõtlemine on mõjutanud inimese seksuaalelu. Ühiskonna kehtestatud normid panevad inimese valiku ette ning vahel loobub inimene oma soovist ja valib selle, mida peetakse õigeks. Soo-ja sugupoolesüsteem Sooroll on inimese käitumisviis, mida ühiskonnas seostatakse mees- ja naissooga. Noorte ettekujutus soorollidest määrab, kui ,,mehelik" või ,,naiselik" teismeline paistab ja tahab olla. Soorollid hakkavad toimimima lapse sünnist alates, esialgu oma vanemate näitel, seejärel läbi meedia ja ühiskonna, kuid alles teismeliseeas hakatakse soorollides kahtlema ja teadlikult erinevaid rolle valima. Soostereotüüp on lihtsustatud ettekujutus inimesest, mille aluseks loetakse vaid tema soolist kuuluvust. Nii näiteks tüüpilist
tegutseda, proovida ja teada saada. Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad tema küsimustele, areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Lapsed küsivad palju miks - küsimusi. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a). Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei
ja meestetöödest, soost lähtuvatest käitumisnormidest jne. Viimased põhinevad kõik kinnistunud stereotüüpidel meeste ja naiste rollidest erinevates elu aspektides. Antud eelarvamuslikel veendumustel ei ole küll sama füüsilisi ja kriminaalseid tagajärgi nagu näiteks rassismil, kuid kahjulikud on need sellegipoolest, kuna mõjutavad suuresti naiste maksustamist tööturul, tulevaste põlvede arusaamu soorollidest, pere ja tööelu ühildamise võimalusi ja selle kulgemist, pinget soorollidele vastamise osas ning palju muud eluliselt olulist, mis viiks meid parema ühiskonna ja sellega paremate inimestevaheliste suhete poole. Stereotüüpidega on suuremal või vähemal määral seotud ennasttäitvad ootused ehk isetäituvad ennustused, millel on muljete loomise juures tähtis roll. Kui inimene arvab teist inimest
käitumisele, kuid vähe on pööratud tähelepanu naabruskonnale. Selgub, et tüdrukutele mõjub halb naabruskond palju intensiivsemalt ja kahjulikumalt kui poistele. Ei ole saladus, et kõige olulisem on siiski perekond. Uuringutest selgub, et pere alahindab võimalusi tüdrukute sattumiseks kuritegelikule teele. Kuritegevusele satuvad ka need noored, kel puudub korralik perekond ehk kasvanud ühe vanemaga või talunud väärkohtlemist. Kui peres puudub isa, siis milline jälg soorollidest jääb lapsele? Koolil peaks samuti olema ülesanne tegeleda sugude vahelise sotsialiseerumise arendamisega. Selles artiklis olevat tulemused on sobilikud koostööks sotsioloogiste uurimustega identiteedi esikerkmisest. Lisaks kasutavad naised kuritegudes nii enda naistelikke tunnuseid, kuid võtavad omaks ka maskuliinse käitumise, et saavutada enda eesmärke. Selline soorollide muutlikkus näitab vajadusele laiendada seda uuringut identiteedi teooria abil.
(Mida tähendab diskrimineerimine?). Peamine tähelepanu on suunatud soolisele võrdõiguslikkusele, vähemusrahvuste õigustele ning puuetega inimeste õigustele, kuid käsitletakse ka seksuaalvähemuste positsiooni ühiskonnas ja vanuselist diskrimineerimist. Sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus lähtub arusaamast, et mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema valikuid ilma stereotüüpsetest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta. Nagu mujal maailmas, on ka Eestis sooline diskrimineerimine suureks probleemiks. Kuigi soolise diskrimineerimise probleem on eksisteerinud sajandeid, on tänapäeval märgata probleemi kiiret paranemist. Eesti ühiskonnas on üldiselt levinud tõekspidamised, mis toetavad meeste domineerimist ja ühiskonna soolist kihistumist. Ka tänapäeval valitsevad Eestis kindlad soorollid ning soorolle toetavad hoiakud.
kahe kõige suurema sotsiaalse grupi – naiste ja meeste sotsiaalsete suhete, sh võimusuhete tasakaalustamisega. Poliitika rakendamine on tingitud muutustest ühiskonnakorras ja majanduses. Majanduslik areng eeldab nii naiste kui meeste panustamist tasulisse ja tasustamata töödesse Sooline võrdõiguslikkus eeldab, et naised ja mehed on oma õigustes ja valikute tegemistes vabad stereotüüpsetest soorollidest. Naised ja mehed ei pea olema ühesugused oma püüdlustes ja vajadustes, kuid nende areng ja eneseteostus ei tohi olla piiratud lähtudes nende soost. Sooline võrdõiguslikkus on nii demokraatia kui ka inimõiguste alane küsimus. Sooline kihistumine seab takistused demokraatliku ühiskonna arengule ja viib inimõiguste rikkumisele. Eestis on laialdaselt levinud klassikalised stereotüübid, mis väljenduvad elukutse valikul jaotades ametid naiste ja meeste aladeks, kui ka koduses
relvad“. Naisliikumine Eestis on konservatiivne, kuna ei taheta tegelikult „pärisfeminismi“, mis tähendaks tõsist võitlust oma õiguste eest, selle asemel räägitakse naiseksolemisest. Sellest tingitult ei ole naisliikumine ka selgelt sõnastanud mida nad tahavad. Mida siis on liberaalseks pidaval Eestil feminismilt õppida? Eelkõige peaksime tähelepanu pöörama ühiskonnas juurdunud arusaamadele soorollidest, mis võivad kahjustada kodanike võrdset kohtlemist. Tuleks rääkida ausalt diskrimineerimisest töö tasustamisel, kus riiklikult tasustavatel töökohtadel on enamasti tööl naised ja palgad on madalad. 7 KOKKUVÕTE Antud referaadis käsitlesin feminismi Eestis. Esimeses peatükis andsin ülevaate feminismi ajaloost. Tõin välja kolm peamist feminismi lainet, millest esimene laine
rollid täiendavad üksteist rohkem. Neist kujunevad reeglitel põhinevad mängud. Soolise identiteedi areng (Freud): laps omandab soolise identiteedi samasoolise vanemaga identif.des (et saada lahti süü- ja hirmutundest, mis tekivad fantaasiatega kadestatava vanema asendamisest) oidipaalkonflikt. Piaget´aga leidis, et intellekt.d protsessid soolise identiteedi kujunemisel ja mõistmisel on olulisemad. Kohlberg väitis, et teadmised sugudevahelistest erinevustest tekivad pärast arusaama soorollidest ja soolisest identit.st. Fischer ja Lazerson uskusid, et enne 4.a saavad lapsed aru vanusest ja soorollist erandi, mitte aga koos. JOONISTUSED: elemendid, mis aluseks graafilistele sümbolitele või sümboli tähendusega geom.kujundid. Luquet: juhuslik realisem (kritseldused); intellekt.realism (j varane sümboliline periood). Joonistatakse seda, mida teatakse, mitte nähakse. Visuaalne realism (püüd 3D raskusi ületada). Hagen aga leiab, et pärast sümbolilise kuj
Maskides näeb Nochlin vahendit kustutamaks maalil figureerivate naiste identiteedid samal ajal kui kõik mehed on teosel äratuntavad. Ta peab tähelepanuväärseks teoses samaaegselt esinevat sensuaalsust ja brutaalsust. Nochlin on tuntud feministliku kunstiajaloolase ja kriitikuna ning ka Manet’ teost analüüsides esindab ta feministliku seisukohta keskendudes seega peamiselt soorollidest ning klassikuuluvusest tulenevatele sotsiaalsetele aspektidele tolleaegses ühiskonnas. Naisfiguurid maalil kõnelevad tema arvates nende seksuaalsest objektistatusest ja naisest kui meestele mõeldud kaubast, mille kättesaadavus oleneb naise sotsiaalsest staatusest ja positsioonist ühiskonnas. Maskiballi karnevalilik õhkkond peegeldab tema arvates just seda võltsmoraali, mille varjus toimub naiste sooline diskrimineerimine
Käitumuslik väljend - vajadus varjata oma nägu Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad - ühel päeval üks sõber, teisel teine). Suureneb verbaalne suhtlemine. Oluline lapse arengus on mäng - oma reeglite ja piiridega (rollimängud, fantaasiamängud) ning osalemine mängudes eakaaslastega. 7 Tekib sooidentiteet, ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). 1.5. Emotsionaalne areng Lapse emotsionaalses arengus on kõige olulisemad kaks esimest eluaastat. Emotsioon on tundmuse vahetu läbielamine. Emotsioonid avaldavad seega mõju tajule ja tähelepanule ning füsioloogilistele protsessidele. Emotsionaalne areng algab looteeas. Pärast sündi reageerib laps erksalt oma ema tunnetele ja on suhtluseks emotsionaalselt avatud
lõpuks ka seksuaalvahekorrani. Mõnikord kulgeb see protsess kiiresti, kuid enamasti kulub seksuaalkogemuste lisandumiseks aastaid individuaalsed erinevused on siin suured. Järk- järgult tekib võime luua rahuldustpakkuvaid lähisuhteid, mis on kantud andmisvajadusest ja hoolimisest. Kujuneb välja sooline identiteet ehk enese sügavam tunnetamine mehe või naisena, mis on tugevasti mõjutatud antud keskkonnas toimivatest mees- ja naissoo rollimudelitest. Stereotüüpne ettekujutus soorollidest võib tekitada raskusi oma tunnete mõistmisel ja ebakindlust oma soovide väljendamisel, seda peetakse seksuaalse riskikäitumise üheks põhjuseks. Teismeliseeas võib esineda kiindumust nii oma- kui ka vastassooliste suhtes, samuti on paljudel inimestel homoseksuaalseid seksuaalfantaasiaid. Teismeliseea lõpuks kujuneb arusaam iseenda seksuaalsest orientatsioonist. Homoseksuaalse orientatsiooniga noored võivad tajuda sotsiaalset isolatsiooni ja rusutust ning see võib väljenduda
Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Lapsed küsivad palju miks – küsimusi ja saadavate vastuste kvaliteet määratleb paljuski lapse arengu. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Sisenemine koolikeskkonda annab võimaluse arendada suhteid eakaaslastega, tekivad sõbrad või vaenlased. Väga oluline lapse arengus selles eas on mängul (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn. poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). ( Anu Leuska, Arengupsühholoogia 2010) Lapse isiksuse areng koolieelses eas sisaldab kaks olulist aspekti: 1) laps hakkab üha enam mõistma ümbritsevat maailma ja teadvustab oma koha selles - viimane põhjustab uute käitumismotiivide tekke; 2) tundmuste ja tahte areng, mis kindlustavad käitumise püsivuse.
· Samas võib oluline olla mitte seotuse tüüp iseeneses, vaid asjaolu, et laps ise on rõõmsameelse ja rahuliku loomuga (Kagan, 1984) John Bowlby ema ja lapse varase kiindumussuhte häirimine toob tagajärjena kaasa selle, et inimene on oma hilisemas elus emotsionaalselt ebakindel · Kohlberg (1966): teadlikkus oma soolisest identiteedist - ,,poisilikud või tüdrukud" objektid ja inimesed Kognitiivse soolise identiteedi mõistmine => uskumused stereotüüpsetest soorollidest => täiskasvanute imiteerimine => eriline kiindumus samasoolisse vanemasse Moraalne areng (2) Lawrence Kohlberg 1. staadium: Prekonventsionaalne (tagajärg; tegija vajadused) 2. staadium: Konventsionaalne (kavatsus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sots korra säilitamine, kohustuste täitmine) 3. staadium: Postkonventsionaalne (transtsendentsed moraalsed printsiibid - ühiskonnas kokkulepitud väärtused; isiklik südametunnistus)
Diskrimineerivaks ei peeta isiku või grupi toetamist positiivsete erimeetmetega, kui nende abil püütakse heastada nende eelnevat nõrgemat seisundit. Võrdse kohtlemise põhimõtet rikutakse, kui üht sugupoolt koheldakse teisest erinevalt (tavaliselt ebasoodsamalt) mingite sugupoolegrupile ja seeläbi ka selle üksikesindajale oletatavalt omaste või omistatavate omaduste tõttu. Tavaliselt lähtub see eelarvamustest, stereotüüpsetest arusaamadest, traditsioonilistest soorollidest, kehtivast sooideoloogiast. Sooliste eelarvamustega keskkond soodustab diskrimineerivate hoiakute ja kogemuste püsimist ning piirab nii meeste kui naiste võrdset osalust sotsiaalmajanduslikus, poliitilises ning pereelus. 5 Feminism Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Feminism sai alguse 19
Sellise käitumise eeliseks on kiire tee eesmärgile, kuid probleemiks paindumatus. Sootundlik pedagoogika Sootundliku pedagoogika mõiste on tihedalt seotud soolise võrdõiguslikkuse mõistega. Sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus lähtub arusaamast, et mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema valikuid ilma stereotüüpsetest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad on sündinud naise või mehena (Sotsiaalministeerium. Sooline võrdõiguslikkus). Sootundlik pedagoogika järgib neid põhimõtteid haridusasutustes.
Ta tahab palju tegutseda, proovida ja teada saada. Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad tema küsimustele, areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad–tekib lapses süütunne.Lapsed küsivad palju miks küsimusi.Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad,tekivad sõbrad (mittepüsivad).Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud)Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema. ) Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine–igakülgne enesetäiustamine ja arendamine.Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus–igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, tedakritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt,
Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on tööd. mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). eakaaslastelt. Psühhosotsiaalse arengu astmed Psühhosotsiaalse arengu astmed
Ehkki küll paljud poliitikud, ajakirjanikud ja teised avaliku elu tegelased kahtlevad seaduse vajalikkuses ja suhtuvad sellesse teatud naiivse eelarvamusega, on nimetatud seaduse vastuvõtmine tänases Eestis lausa hädavajalik. Seaduse vastuvõtmine tähendaks kahtlemata liikumist kaasaegsema ja inimkesksema ühiskonna poole. Loomulikult ei piisa vaid ühestainsast seadusest muutmaks eestlaste mentaliteeti ja sellest tulenevaid arusaamu ja tõekspidamisi traditsioonilistest soorollidest, ent selles võiks näha kui esimest pääsukest, kes kuulutab uue, avatud ja õiglase ühiskonna tulekut, mis loob nii naistele kui meestele enese realiseerimisel ja püstitatud eesmärkide saavutamisel võrdsed võimalused. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu defineerib valdkonna põhimõisted: soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise, otsese ja kaudse soolise soolise diskrimineerimise, seksuaalse ahistamise. Nende mõistete sisu täpne tundmine
(Krull 2000: 137) Täiskasvanud kohtlevad poisse ja tüdrukuid sündimisest peale erinevalt ning koos sellega edastavad neile sõnumi, kuidas mees või naine peaks käituma. Nii soorolli omandamine kui ka paljude teiste isiksusejoonte kujunemine toimub järk-järgult keerulisemaks muutuvate sotsiaalset 4 pädevust eeldavate ülesannetega toimetuleku õppimisena. Nii on laps pideva surve all, et ta võtaks omaks teatud kultuuriruumi käitumisviisi. Arusaamad soorollidest kujunevad just oma ema või isa käitumise põhjal. Samuti ostetakse lapsele vastavalt soole erinevaid mänguasju: tüdrukutele nukke, pehmeid mänguasju, köögitarbeid; poistele autosid, mängusõjariistu, palle. Kõik see kokku mõjutab last vastu võtma talle omase rolli. Vanemate kasvatus mõjutab üsna palju seda, kuidas laps soorolli omaks võtab. Vanemad kasvatavad (mõjutavad ja suunavad) last
igasuguse hirmuta patriarhi ees. 9 3. 2. Põhimõisted 9 http://www.geocities.com/Athens/Academy/4573/Lectures/feminism.html (dr Visam Mansuri) 10 Androgüün seksuaalsusrollid pole kindlalt defineeritud, mehe ja naise rollid võivad olla lõimunud ja vabalt väljendatud. Kasutati tihti 1970ndatel selleks, et kirjeldada ähmasust või kombinatsiooni soorollidest nii et kumbki (maskuliinsus, feminiinsus) ei oleks domineeriv. Vastureaktsioon S. Faludi mõiste; naistest eemalduv või naiste vastane liikumine 1980ndatel Ecriture feminine filosoofia, mis edendab naiste kogemusi ja tundeid. Hélène Cixous: naised peavad kirjutama naistest ja tooma naised kirjanduse juurde. Kogemus on asetatud keelest ette. Meelega õõnestatakse kogu hierarhilist korda meeste ratsionaalsest filosoofiast.
(Krull 2000: 137) Täiskasvanud kohtlevad poisse ja tüdrukuid sündimisest peale erinevalt ning koos sellega edastavad neile sõnumi, kuidas mees või naine peaks käituma. Nii soorolli omandamine kui ka paljude teiste isiksusejoonte kujunemine toimub järk-järgult keerulisemaks muutuvate sotsiaalset pädevust eeldavate ülesannetega toimetuleku õppimisena. Nii on laps pideva surve all, et ta võtaks omaks teatud kultuuriruumi käitumisviisi. Arusaamad soorollidest kujunevad just oma ema või isa käitumise põhjal. Samuti ostetakse lapsele vastavalt soole erinevaid mänguasju: tüdrukutele nukke, pehmeid mänguasju, köögitarbeid; poistele autosid, mängusõjariistu, palle. Kõik see kokku mõjutab last vastu võtma talle omase rolli. Vanemate kasvatus mõjutab üsna palju seda, kuidas laps soorolli omaks võtab. Vanemad kasvatavad (mõjutavad ja suunavad) last
Ühiskonna võimekus saaavutatakse iga liikme heaoluga, minimeerides erinevusi. b) Olemasoleva olukorra analüüsi lühikokkuvõte, teenuse vajalikkuse põhjendus. Paarisuhtevägivald on tõsine sotsiaalne probleem mitmel põhjusel. Vägivald ei mõjuta mitte üksnes vägivalla osapooli- kannatanut ja toimepanijat – vaid ka teisi pereliikmeid. Vanemate vaheline vägivald avaldab seda pealt näinud lastele tõsist psüühilist mõju, kujundades neis arusaamu peresuhetest ja soorollidest ning luues niiviisi soodsa pinnase vägivallamustri edasikandumiseks põlvest põlve. Vägivald ei ole ainult mehe ja naise või pere probleem, vaid kogu ühiskonna probleem. Vägivallal on ka kõrge hind ühiskonna jaoks. Vägivalla kulud võivad olla otsesed, näiteks ravikulud, vigastute tõttu töölt puudumine, psühholoogilise ja õigusabi või juhtumi kriminaalmenetluse kulud. Samas on vägivallal ka palju kaudseid kulusid, mida rahasse arvestada on väga raske
Suurematest projektidest on käivitumas järgmised: 1. Naiste toetamine majandusotsuste tegemisel. 2. Massimeedia roll võimusuhete kujundamisel. 3. Riigiametnike koolitamine soolise aspekti integreerimiseks tegevuskavadesse. 4. Soolise mõju hindamise metoodika väljatöötamine. Sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus lähtub arusaamast, et mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema valikuid ilma stereotüüpsetest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad sünnivad naise või mehena. Soolise võrdõiguslikkuse temaatika on valdkond, kus ühe sugupoole kaotus ei ole
proovida ja teada saada. Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad tema küsimustele, areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Lapsed küsivad palju miks - küsimusi. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja
Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad tema küsimustele, areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Lapsed küsivad palju miks - küsimusi. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema).(Leuska, 2010) 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda
Vaba aja veetmine enamus inimesi vaatab vabal ajal televiisorit, surfab netis, kuulab raadiot, loeb ajakirju, ajalehti Oluliseks lüliks majanduses: kujundab reklaami abil turul nõudmist. Kuidas mõjutab televisoonis näidatav seks, vägivald jm inimeste igapäevast suhtlemist, hoiakuid ja väärtussüsteeme? Uurimustulemused tegelikkuses ebaselged. Massimeedia mõju pikaajaliselt on raske mõõta, siiski saavad lapsed meedia kaudu esimese pildi soorollidest ja ümbritsevast keskkonnast. Iseasi on see kui õige see pilt on. Teemavalik massimeedia kaudu edastatakse ainult teatud informatsiooni, millega loovad ise uue reaalsuse. Mis on uudis? Otsustavad need, kes teabevahendeid kontrollivad. Uudiste valik ja samas ka vastuvõtmine sõltub sotsiaalsest kontekstist. Raamidesse paigutamine rahvale arusaadavaks tegemine. 47. massimeedia mõju indiviidi identiteetidele: nt kas me oleme olemas kui meid pole Orkutis või Facebookis? TV mõju:
Sooline identiteet · Sooline identiteet soorolli mõistmine ja interpreteerimine, kujunemine, kas tajume iseennast mehe või naisena · Sigmund Freud (1938) identifitseerumine samasoolise vanemaga Oidipuse kompleks · Piaget (1952) teadvustatud intellektuaalsed protsessid · Kohlberg (1966): teadlikkus oma soolisest identiteedist - ,,poisilikud või tüdrukud" objektid ja inimesed Kognitiivse soolise identiteedi mõistmine => uskumused stereotüüpsetest soorollidest => täiskasvanute imiteerimine => eriline kiindumus samasoolisse vanemasse Prosotsiaalne käitumine · Empaatia · Abistav käitumine · Heateod ehk positiivsed moraalsed teod Eneseohverdamine Altruism (on tõenäolisem siis, kui enda vajadus sotsiaalse heakskiidu järele on rahuldatud) Empaatia · Otsene emotsionaalne vastus teise inimese emotsioonidele (juba ühepäevastel imikutel) Klassikaline tingimine Kaasasündinud stressreaktsioon, hädakisa
ja teada saada. Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad tema küsimustele, areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Lapsed küsivad palju miks - küsimusi. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt,
Tihtipeale köetakse ennast üles tänu publikule. Kui on pealtvaatajaid, siis avaldub agressiivsus teatraalsel moel ja kui publikut ei ole, siis vaibub vaikselt ära. Põhjused Kaasasündinud põhjused, mis soosivad hüsteerilisi jooni, võivad olla sarmikatel, elavatel lastel. Imetletakse nende olemust. Nad jäävadki lootma välisele eeldusele. Nad loodavad kõigile meeldida. Kõige tundlikum iga nende joonte tekkeks on 4-6 eluaasta. Seda seustab Rieman eelkõige soorollidest arusaamise tekkega. Selles vanuses hakatakse lapsi teadvustamata rohkem suunama teatud rolli (mehe või naise) poole läbi kasvatuse. Siis nad hakkavad ka ise rohkem teatud mehelikkuse või naiselikkuse rollile vastavaid tegevusi eelistama. Põhjuseks võib olla see, et mingitel põhjustel on olnud lastel eeskujudest puudus. Selleks, et laps lakkaks olemast laps, et ta püüdleks täiskasvanu maailma poole. Lapsemaailm on see, kus ei tule eriti vastuatada millegi eest
nooukite hulgas postindustriaalsetes ühisondades. · TELEVIISORI VAATAMISE MÕJU lapsed vaataval väga palju televiisorit. Arvatavasti sõltub televisiooni mõju mitmest tegurist, nagu lapse vanus, sugu ja päritolu, aga ka saate olemus. Samuti on muretsetud, et televiisorist nähtav vägivald võib muuta lapsin agresiivsemaks ja et paljud saated protesteerivad stereotüüpseid kuvandeid soorollidest või rahvusvähemusest. · TELESAATED KUI SOTSIAALSETE STEREOTÕÕPIDE ALIKAS teine televisiooniga seotud probleem on see, et saated võivad esistada stereotüüpse pildi tegelikkusest elust, mis võib põhjustada soovimatuid eelarvamusi. Need võivad olla näiteks naiserollide etniliste vähemusgruppide või rahvuste ja puudega inimeste kohta. Telesaated,
*) Selle taga seisneb hirm olla mitte armastusväärne. -) Iseloomulik agressiivsuse vorm on intriig ning tihti kütab hüsteeriline inimene end üles läbi publiku. * Hüsteerilise inimese tekkepõhjused: -) Kaasasündinud tegurid: üliemotsionaalsus, spontaansustung end väljendada need lapsed meeldivad pingutuseta enamusele ning neid armastatakse ja tuuakse esile, kuid täiskasvanuna seda enam ei tehta ning see võib süvendada hüsteerilisi jooni. -) Ettekujutlus soorollidest luuakse neljandal-viiendal eluaastal. *) Sel ajal küsitakse ka väga palju käskude ja keeldude põhjuseid -) Et laps saaks hiljem astuda täiskasvanute maailma, peab olema eeskujusid või jäädaksegi lapse staadiumisse. *) Tihtipeale on hüsteerilistel inimestel olnud puudusi eeskujudest ning vanemad pole suutnud neile eeskujuks olla. -) Hüsteerilisi jooni soodustab ka kaootiline miljöö, kus kõik muutub kiirelt ja lastel puudub pidepunkt.
Tihtipeale köetakse ennast üles tänu publikule. Kui on pealtvaatajaid, siis avaldub agressiivsus teatraalsel moel ja kui publikut ei ole, siis vaibub vaikselt ära. Põhjused Kaasasündinud põhjused, mis soosivad hüsteerilisi jooni, võivad olla sarmikatel, elavatel lastel. Imetletakse nende olemust. Nad jäävadki lootma välisele eeldusele. Nad loodavad kõigile meeldida. Kõige tundlikum iga nende joonte tekkeks on 4-6 eluaasta. Seda seustab Rieman eelkõige soorollidest arusaamise tekkega. Selles vanuses hakatakse lapsi teadvustamata rohkem suunama teatud rolli (mehe või naise) poole läbi kasvatuse. Siis nad hakkavad ka ise rohkem teatud mehelikkuse või naiselikkuse rollile vastavaid tegevusi eelistama. Põhjuseks võib olla see, et mingitel põhjustel on olnud lastel eeskujudest puudus. Selleks, et laps lakkaks olemast laps, et ta püüdleks täiskasvanu maailma poole. Lapsemaailm on see, kus ei tule eriti vastuatada millegi eest.
Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad tema küsimustele, areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Lapsed küsivad palju miks - küsimusi. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). Vastutuse eeldamine; tegutsemisel eesmärk ja tagajärg; sisekõne. 4) Töökus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea
Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad tema küsimustele, areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Lapsed küsivad palju miks - küsimusi. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). Vastutuse eeldamine; tegutsemisel eesmärk ja tagajärg; sisekõne. 4) Töökus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea
Tihtipeale köetakse ennast üles tänu publikule. Kui on pealtvaatajaid, siis avaldub agressiivsus teatraalsel moel ja kui publikut ei ole, siis vaibub vaikselt ära. Põhjused Kaasasündinud põhjused, mis soosivad hüsteerilisi jooni, võivad olla sarmikatel, elavatel lastel. Imetletakse nende olemust. Nad jäävadki lootma välisele eeldusele. Nad loodavad kõigile meeldida. Kõige tundlikum iga nende joonte tekkeks on 4-6 eluaasta. Seda seostab Rieman eelkõige soorollidest arusaamise tekkega. Selles vanuses hakatakse lapsi teadvustamata rohkem suunama teatud rolli (mehe või naise) poole läbi kasvatuse. Siis nad hakkavad ka ise rohkem teatud mehelikkuse või naiselikkuse rollile vastavaid tegevusi eelistama. Põhjuseks võib olla see, et mingitel põhjustel on olnud lastel eeskujudest puudus. Selleks, et laps lakkaks olemast laps, et ta püüdleks täiskasvanu maailma poole. Kui tal ei ole
Sooroll on teadvustatud intellektuaalne protsess. 33 Kohlberg kõigepealt mõistab laps, mida sooline identiteet tähendab, siis saab teada, kuidas üks korralik naine käitub, mis on kultuurilised ootused, siis hakkab alles neid jäljendama. Sellest tulenevalt tekib sarnasus samasoolise vanemaga ja ka eriline kiindumus temasse. Seega kognitiivse soolise identiteedi mõistmine => uskumused stereotüüpsetest soorollidest => täiskasvatute imiteerimine => eriline kiindumus samasoolisse vaenamsse. Prosotsiaalne käitumine. Oluline on teada, mis on empaatia võime kaasa tunda teisele; see on kaasasündinud. Nt kui imik kuuleb vastsündinud lapse kisa, siis ta hakkab ka kisama. Peetakse põhjuseks, miks me teisi inimesi abistame (abistav käitumine). Heateod ehk positiivsed teod on eneseohverdamine; altruistlik käitumine (on tõenäolisem siis, kui enda
Tihtipeale köetakse ennast üles tänu publikule. Kui on pealtvaatajaid, siis avaldub agressiivsus teatraalsel moel ja kui publikut ei ole, siis vaibub vaikselt ära. Põhjused Kaasasündinud põhjused, mis soosivad hüsteerilisi jooni, võivad olla sarmikatel, elavatel lastel. Imetletakse nende olemust. Nad jäävadki lootma välisele eeldusele. Nad loodavad kõigile meeldida. Kõige tundlikum iga nende joonte tekkeks on 4-6 eluaasta. Seda seustab Rieman eelkõige soorollidest arusaamise tekkega. Selles vanuses hakatakse lapsi teadvustamata rohkem suunama teatud rolli (mehe või naise) poole läbi kasvatuse. Siis nad hakkavad ka ise rohkem teatud mehelikkuse või naiselikkuse rollile vastavaid tegevusi eelistama. Põhjuseks võib olla see, et mingitel põhjustel on olnud lastel eeskujudest puudus. Selleks, et laps lakkaks olemast laps, et ta püüdleks täiskasvanu maailma poole. Lapsemaailm on see, kus ei tule eriti vastuatada millegi eest
· Vaba aja veetmine enamus inimesi vaatab vabal ajal televiisorit, surfab netis, kuulab raadiot, loeb ajakirju, ajalehti · Oluliseks lüliks majanduses: kujundab reklaami abil turul nõudmist. · Kuidas mõjutab televisoonis näidatav seks, vägivald jm inimeste igapäevast suhtlemist, hoiakuid ja väärtussüsteeme? Uurimustulemused tegelikkuses ebaselged. Massimeedia mõju Massimeedia mõju pikaajaliselt on raske mõõta, siiski saavad lapsed meedia kaudu esimese pildi soorollidest ja ümbritsevast keskkonnast. Iseasi on see kui õige see pilt on. 129 Teemavalik massimeedia kaudu edastatakse ainult teatud informatsiooni, millega loovad ise uue reaalsuse. Mis on uudis? Otsustavad need, kes teabevahendeid kontrollivad. Uudiste valik ja samas ka vastuvõtmine sõltub sotsiaalsest kontekstist. Raamidesse paigutamine rahvale arusaadavaks tegemine. 18. RELIGIOON
annaabi.ee 
