Silm ja silmanägemine (0)

Silm ja nägemine
Silm- valgustundlik meeleelund . Umber 90% infost väliskeskkonnas võetakse vastu silma abil. Silm võimaldab täpselt hinnata kaugusi ja vahemaid, me näeme ruumiliselt.
Nägemine- võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta .
Silma kaitsevad :

• Silmakoopad- kaitsevad silmamuna külgedelt ja tagant.
  
• Silmalaud - kaitsevad silma muna eest.
  
• Ripsmed- kaitsevad tolmu ja võõrkehade eest.
  
• Kulmud- kaitsevad vee ja higi eest.
  
• Pisaravedelik - niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, kaitseb võõrkehade eest, parandab silma optilisi omadusi.
  

Silmaosade ülesanded:
Silmalihased - välised silmalihased liigutavad või hoiavad paigal silmi. Nad kindlustavad silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise eseme vaatlemisel või pilgu pööramisel.
Lääts- ülesandeks on viia kujutis võrkkestale
Klaaskeha - annab silmale kuju ja tugevuse, sisaldab vedelikku.
Silmamuna- kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga:

Sarvkest - katab ja kaitseb silmamuna eestpoolt, valguskiired tungivad sellest läbi, ta suunab valguskiired järgmistele silmaosadele.

Vikerkest ehk iiris - ümbritseb silmamuna eestpoolt, ta sisaldab pigmenti millest sõltub silmade värvus.

Kõvakest- katab silmamuna tagumist poolt, eespoolne nähtav osa on silmavalge

Soonkest- asub kõvakesta all, sisaldab palju veresooni, ta varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temp. Reguleeriminses.

Võrkkest- katab silma tagaosa seestpoolt. Võrkkestale tekib objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis.
Seal asuvad valgustundlikud rakud nagu kolvikesed ja kepikesed .
Kepikesed ja kolvikesed- valgustunlikud rakud, mis võtavad vastu valgusärritusi. Nendes moodustuvad närviimplusid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda.
Kepikesed- ( 150 mil. )- eristavad musta valgest , objektide heledust ja tumedust.
Kolvikesed – (7 mil.)võimaldavad tajuda värvusi.
Kollatähn- võrkkestal pupillil vastas olev koht, kus kolvikesi on kõige rohkem, see on kõige teravama nägemisega piirkond.
Pimetähn- võrkkesta piirkond, kus nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke.
Valgusliikumine
Silma jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkestas asuva silmaava ehk pupilli . Silmaavast liiguvad valguskiired läbi silmaläätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. SARVKEST- SILMAAVA-LÄÄTS-KLAASKEHA-VÕRKKEST.
Kui objekt asub silmale lähedal
Ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeraks ning vähendatud kujutis tekib võrkkestale, sidemed lõdvad.
Kui objekt asub kaugemal
Ripslihas lõtvub, lääts muutub lamedamaks, kujutis tekib võrkkestale, sidemed pingul.
Isegi kui meie võrkkestale tekkib ümberpööratud kujutis, me näeme ja tajume õigetpidi, sest ajus töödeldakse informatsiooni ja kogemustega me tajume asju õigetpidi.
Nägemishäired

Lühinägevus- võib tekkida juba koolieas, kuna silmade koormus on koolis suur. Kujutis tekib silmaläätse ette. Miinusprillid vähenadavad kiirte murdumist ja kujutis tekib võrkkestale. Miinus prillid nõgusa prilliklaasiga.

Kaugnägevus- näeb kaugele hästi, see on seotud inimese vananemisega, tavaliselt on 40-50 aastastel inimestel ja on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest. Pluss prillid kumera prilliklaasiga. Kujutis tekib võrkkesta taha.

Daltonism ahk värvipimedus- inimene ei suuda eritada teatud värve, tavaliselt rohelist ja punast. Enamasti on värvipimedus kaasasündinud ehk pärilik. Esineb rohkem meestel kui naistel. Nad ei tohi olla nt autojuhid.

Kanapimedus- inimene ei näe hämaras. Selle vältimiseks peaks inimene saama toidust piisalavalt A-vitamiini kui ka teisi vitamiine.

Hallkrae ehk katarakt - läätse tuhmumine , põhjustab vanemas eas nägemise halvenemist.
Kuidas hoida nägemist

• Toitumine- vajalik on A- vitamiin kui ka B- ja C- vitamiin .
  
• Töö- ja õppimistingimused- sobiv valgustus, paigalseisev pilt.
  
• Värvid- erksad värvid ei ole head ka punane.
  
• Televiisor - pidev liikuv pilt ärritab silmi.
  
• Õhk – suitsune ja tolmune õhk ärritab silmi.