Meeleelundid (1)

1. Kirjelda silma ehitust.
Silmamuna : kõvakest, läbipaistev sarvkest , vesivedelik, soonkest , vikerkest, silmaava , lääts, ripslihased, klasskeha, kepikestest ja kolvikestest koosnev võrkkest, nägemisnärv, kollatähn, pimtähn.
Abielundid: kulmud, laud ripsmetega, pisaranäärmed, pisaravedelik , silmalihased.
2. Kuidas tekib nägemisaisting?
1. Valguskiired läbivad sarvkesta, vesivedeliku ja silmaava ning langevad läätsele ja murduvad seal. 2. Murdunud kiired läbivad klaakeha ja langevad võrkkestale kus tekib ümberpööratud ja vähendatud kujutis. 4. Kepikestes ja kolvikestes tekib erutus mis kandub mööda nägemisnärvi suuraju nägemiskeskusesse.
3. Millised muutused toimuvad silmas lähedale ja kaugele vaadates?
Lähedale vaadates on ripslihased pingul ja lääts kumer . Kaugele vaadates on ripslihased lõtvunud ja lääts on lame.
4. Millised muutused toimuvad silmas valgustugevuse muutumisel?
Hämaras on silmaava suur ja eredas valguses on silmaava väike.
5. Kuidas ja millal näeme värviliselt ja mustvalgelt?
Heas valguses näeme kolvikestega ja värviliselt. Nõrgas valguses näeme kepikestega ja must-valgelt.
6. Millest tuleneb lühinägelikkus ja kaugnägelikkus, millised prillid aitavad?
Lühinägevus on kui inimene näeb teravalt lähedale aga kaugele ebatäpselt. Seda põhjustab see, et lääts on liiga kumer, või et silmamuna on liiga pikk. Selle vastu aitavad miinusega nõgusad prilliklaasid.
Kaugelenägevus on kui kaugele näeb hästi aga lähedale ebateravalt. Seda põhjustab see, et lääts on liiga lame või silmamuna liiga lühike. See kujuneb vanematel inimestel, sest ripslihased ei tõmba enam läätse kumeraks . Selle vastu aitavad plussiga kumerad prilliklaasid.
7. Milles seisneb värvipimedus ja kanapimedus?
Daltonism on värvipimedus punase ja rohelise suhtes. Seda põhjustavad geenid . Kanapimedus on see kui kepikesed ei tööta ja hämaras ei näe. Seda põhjustavad Avitamiini puudus või pärilikkus.
8. Kuidas hoida oma silmi?
Kirjutama ja lugema peakspaberist 30-35cm kaugusel.
Töökoht peab olema hästi valgustatud, ning valgus peab lagema selle käe poolt millega inimene ei kirjuta.
Ei tohiks lugeda bussis või rongis, sest siis teevad ripslihased liga palju tööd.
Olles arvuti taga peaks silmi puhkama iga 45 mituti tagant.
Peab sööma toitu mis sisaldab Avitamiini kuid ka B ja Cvitamiini.
9. Kirjelda kõrva ehitust.
Väliskõrv- kõrvalest, kuulmekäik, trummikile . Keskkõrv- trummiõõs, kuulmeluukesed, kuulmetõri. Sisekõrv- luulabürint, kilelabürint (koosneb esikust, teost, 3 poolringkanalist, kotikesest, mõigust, täidab kuulmevedelik ja seintes on retseptorid)
10. Kuidas tekib kuulmisaisting ?
1. Kõrvalest suunab häälelained kuulmekäiku mis omakorda suunab need trummikilele kus need hakkavad võnkuma. Trummikile võnkumine paneb kuulmeluukesed võnkuma. Kuulmeluukesed võimendavad võnkumist ja annavad selle edasi esikuaknale. Sisekõrvas hakkab kuulmevedelik võnkuma see põhjustab eritust retseptorites. Erutus kandub edasi mööda kuulmisnärvi kuulmiskeskusesse ja inimesel kujuneb kuulmisaisting.
11. Mis tähtsus on vaigunäärmetel, kuulmetõrvel?
Vaigunäärmed eritavad vaiku mis kaitseb tolmuosakeste eest. Kuulmetõri õhendab sisekõrva ninaneeluga ja tasakaalustab õhurõhku trummiõõnes.
12. Kuidas hoida oma kõrvu?
Tuleb hoiduda liiga tugeva müra eest.
Muusikat kuulates ei tohi heli ülimalt kõvaks panna.
13. Mis põhimõttel töötab kuuldeaparaat ?
See võimendab helisid ja suunab need sisekõrva.
14. Kuidas toimub organismis tasakaalu säilitamine?
Sisekõrva poolringkanalid koos mõigu ja kotikesega moodustavad taskaaluelundi mis aitavad tasakaalu hoida.
15. Kuidas tunneme maitset?
Suhu võetud toiduained lahustuvad süljes. Lahustund ained ärritavad maitsmispungade meelerakke. Erutus liigub maitsmiskeskusesse suurajus.
16. Kuidas tunneme lõhnu?
Õhuga ninna tulevad aineosakesed lahustuvad nina limaskestal. Haisterakkudes tekib erutus mis liigub haistenärvi mööda keskusesse suurajus.
17. Kuidas ja miks on lõhna ja maitseaistingud seotud?
Väga tugeva lõhna puhul võime tunda maitsmisaistingut ja väga tugevate maitsete puhul võivad tulla lõhnaaistingud.
18. Miks nohuga ei tunne lõhna?
Sest siis on haistmiselundi rakud kaetud paksu limakihiga ning lõhnaainete tungimine nendeni on takistatud.
19. Millised retseptorid kuuluvad kompimiselundi juurde?
Valupunktid , soojuspunktid, külmapunktid, puute- ja survepunktid.
20. Too näide nende retseptorite paiknemisest nahas ja siseelundite juures.
Kui me joome liiga kuuma teed siis soojuspunktid söögitoru juures reageerivad ja me tunneme kuumavoogu või isegi väikest kõrvetust. Kui torkame nõelaga sõrme siis reageerivad valupunktid (närvid).