Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Haistmiselundid (3)

1 HALB
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Kordamine bioloogia kontrolltööks 21.jaanuar 2008 Tuuli Varik

Bioloogia kordamisküsimused



  • Silma ehituse osad ja nende ülesanded
    K
    õvakest- katab ja kaitseb silmamuna
    Soonkest - varustab silmarakke hapnikuga ja toitainetega,osaleb silma temp. Reguleerimisel
    Võrkkest -sinna tekib kujutis
    Kollatähn -moodustub terav pilt
    Pimetähn -seal ühineb silmanärv võrkkestaga
    Nägemisnärv -anda kujutise info ajule
    Klaaskeha -aitab kaasa kujutise koondamisel
    Lääts-aitab koondada kujutist võrkkestale
    Silmaava - laseb silma valgust
    Vesivedelik -aitab kaasa kujutise koondamisele
    Vikerkest-annab silmale värvi,kaitseb silma liigse valguse eest
    Sarvkest -katab ja kaitseb silma
    Ripslihas -silmamuna liigutamine
  • Kujutise tekkimine
    Silma jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkestas asuva silmaava ehk pupilli . Silmaavast liiguvad valguskiired läbi silmaläätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale.
    Võrkkestal tekib vaadelavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud – kolvikesed ja kepikesed -, mis võtavad vastu valgusärritusi.
    Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda.
  • Nägemishäired, nende tekkimine ja ravi
    Kaugnäegevus –
    korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged, hägused. Kaugnägevatel inimestel on silmalääts, kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem, mistõttu lähedale vaadates tekib esemete kujutis võrkkesta taha. Kaugnägevus on seotud inimese vanusega. Nägemise parandamiseks peab kandma kumerate, ehk plussklaaside prille .
    Lühinägevus -
    korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmastena. Lühinägevust põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või silmamuna liiga pikergune. Lühinägevus tekib sageli lapseeas ning süveneb kiiresti just koolieas. Nägemise parandamiseks tuleb kanda nõgusate ehk miinusklaasidega prille.
  • Nägemishaistingu teekonna levimise skeem
    sarvkest – vesivedelik – silmaava – lääts – klaaskeha – võrkkest – kollatähn – nägemisnärv – aju
  • Kõrva osad (välis-,kesk- ja sisekõrv) ja nende ülesanded
    VÄLISKÕRV
    kõrvalest –
    helide koondamine kuulmekäiku
    kuulmekäik –
    juhtida helilainete võnkeid

    KESKKÕRV
    trummikile - abil muundatakse helirõhu võnkumine mehaaniliseks võnkumiseks
    vasar
    alusi -
    võimendavad helivõnkeid, edastavad need sisekõrva
    jalus
    kuulmetõri-
    kaitseb kõrva, tasakaalustab õhurõhku

    SISEKÕRV
    tigu
    kindlustab heliaistingu
    poolringkanalid –
    tasakaaluelund kõrvas
    närv –
    impulsside edastamine ajule
  • Tasakaalu hoidmine kõrva abil

  • Kuulmishaistingu teekond ajuni

    kõrvalest – kuulmekäik – trummikile – vasar – alasi – jalus – tigu – närv – aju
  • Nimeta põhjused, mis põhjustavad kuulmise nõrgenemist!
    -
    pikaajaline vali müra
    - haigused
    - ravimid

  • Keele maitsmiselundid – oskad teha skeemi ja näidata asukohta
    Keelenäsad (keelel)
    Maitsmispungad (keelenäsas)
    Tunderakud (maitsmispungas)

  • Haistmiselund (haistesibul, haisterakud), asukoht ja omavaheline seos.

  • Nimeta 3 põhjust, miks on maitsmine ja haistmine inimesele olulised?
    -
    et teada saada, kas toit on värske / kas toit on söödav või mitte
    - tunda/haista ohtu
    3

  • Haistmiselundid #1 Haistmiselundid #2 Haistmiselundid #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Laura200 Õppematerjali autor
    Joonistega!

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    3
    doc

    Meeleelundid

    Meeleelundid 1. Mis on meeleelundid? Vastus: Meeleelundid on elundid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu informatsiooni. 2. Silma ehitus. Joonis. Silma osade ehituslikud iseärasused ja ülesanded (joon lk 95) Vastus: Sarvkest aitab koondada valguskiiri läätsele Vesivedelik kaitseb läätse Silmaava selle kaudu pääsevad valguskiired läätsele Vikerkest reguleerib silmaava suurust Silmalääts murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti Ripslihas ümbritseb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal Kõvakest katab väljaspoolt silmamuna tagumist osa Soonkestas on rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud Kollatähn on koht võrkkestal pupilli vastas, kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn on võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv Nägemisnärv juhib närviimpulsid ajusse Klaa

    Bioloogia
    thumbnail
    1
    rtf

    Bioloogia kontrolltöö vastused, meeleelundi

    moodustusi- keelenäsasid. Nende tipus ja külgedel mikroskoopiliselt tillukesed maitsmispungad, milles tunderakud e retseptorid. Iga maitsmisnäsa pinnal avad, mille kaudu pääsevad sisse lahustunud aineosakesed. Nende kokkupuutel maitsmispungade tunderakkudega tekivad närviimpulsid, miskanduvad mööda maitsmisnärve ajukoore vastavasse piirkonda, kus toimub närviimpulsside analüüs&maitsete eristamine. Eestpoolt taha: magus, soolane, hapu, kibe. Lõhnade tundmine: haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas, täis haisterakke. Ninaõõne sisepind pidevalt niiske, sest näärmerakud eritavad lima. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas&kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nendes närviimpulsse. Need kanduvad mööda haistenärve peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhnad eristatakse. Nohuga ei tunne lõhna, sest haistmiselundi rakud on paksult kaetud limaga&lõhnaainete tungimine nendeni on takistatud.

    Bioloogia
    thumbnail
    24
    pptx

    Meeleelundid

    MEELEELUNDID KOOSTAJA: KIRSTIN KARIS SILM Silma kaitsevad: Kulmud Ripsmed Silmalaud Silmakoobas Niisutav pisaravedelik SILMA SISEEHITUS Sarvkest - katab ja kaitseb silmamuna, suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Vikerkest ehk iiris ­ sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaläätsele Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ja hoiab seda paigal Läätse ees on sültjas klaaskeha, mis aitab koondada valguskiiri Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ja selles on valgustundlikud rakud KOLVIKESED JA KEPIKESED Valgustundlikud rakud Asuvad võrkkestas Kepikesed eristavad musta valgest (heledust ja tumedust) rohkem võrkkesta äärealadel Kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi rohkem võrkkesta keskosas, kollatähnis. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustun

    Bioloogia
    thumbnail
    2
    doc

    Silm

    BIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED (1) Silma ehitus. Erinevate osade ülesanded. Silmalaud, ripsmed ja pisaravedelik ­ kaitsevad silma. Lihased on vajalikud silma liigutamiseks. Sarvkest ­ katab ja kaitseb silma. Vikerkest ­ annab silmale värvi, kaitseb päikese eest. Vikerkesta muutus on kõikidel inimestel erinev. Silmaava e. pupill ­ sealt läheb valgus läbi, läheb väiksemaks ja suuremaks vastavalt valgusele. Reageerimine võtab natukene aega, sellepärast inimene ei näe hästi kui ta astub kas väga pimedasse või väga heledasse ruumi. Lääts ­ ehitus sarnaneb luubile. Ripslihas ­ muudab läätse kuju (ümbritseb läätse). Klaaskeha ­ sültjas moodustis, valgus liigub mööda seda võrkkestale Võrkkest ­ valgustundlikud rakud (kepikesed ja kolvikesed). Kepikesed eristavad heledat tumedast, kolvike eristab värve. Kollatähn ­ asub täpselt pupilli vastas, seal on kõige rohkem kolvikesi. Pimetähn ­ koht kuhu kinnitub silmanärv. x o Soonkest ­ seal asuvad veresooned.

    Bioloogia
    thumbnail
    2
    doc

    Maitsmine, nägemine

    Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säiliada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Pimedatel on ntks hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud nägemine. Tunderakud ehk retseptorid.Meeleelundites tekib närvipulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reg. Inimene vastavalt saadud ärritusele.Inimesed silmad asuvad luudsest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad.Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub silmamuna niisutav pisaravedelik. See eritub koguaeg ja hoiab silamuna niise, vähendab hõõrduumist ja takistab mirkoobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemaid tolmuosakesi ja parandab optilis

    Bioloogia
    thumbnail
    3
    docx

    Närvisüsteem, sisenõrenäärmed ja meeleelundid

    Sisenõrenäärmed on näärmed, millel puuduvad juhad, toodavad hormoone. Hormoon on vees lahustumatu aine,mis kiirendab organismi protsesse, reguleerib rakuainevahetust, kantakse edasi verega, lõhustatakse maksas, aktiivsed, kindla ülesandega. AJURIPATS e HÜPOFÜÜS ­ sünteesib kasvuhormoone ja glükoproteiini (kasvuhormoon, saab suguküpseks). Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. KÄBIKEHA ­ toodetav hormoon reguleerib ööpäevaseid rütme, melaniini süntees. KILPNÄÄRE ­ türoksiin aitab reguleerida rakuainevahetust. Trijoodtüroniin vajalik joodi omastamisel vajalik kasvamisel. KÕRVALKILPNÄÄRE - parathormoon aitab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, luude kasvamisel vajalik. Struma- kilpnöörme suurenemine, joodi vähesus. NEERUPEALISED ­adrenaliin paiskub verre stressiolukordades, suur energiapuhang, kiirendab südametööd, veresooned laienevad, kiirem vereringe, ergutab südametegevust, kõige vähem sügava une ajal. No

    Bioloogia
    thumbnail
    8
    doc

    UURIMUS MEELEELUNDID Inimesel on meeleelundeid kokku 6. Nendeks on nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine ja lihastunnetus. Nende kaudu saab vast võtta otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Kõige rohkem informatsiooni annab meile nägemine. Kuid ka kõigil teistel meeleelunditel on tähtis ülesanne. Kui kõik ülejäänud on samuti terved ja töökorras, saame me keskkonnast kõik vajaliku informatsiooni ja samuti saame ka säilitada kontakti keskkonnaga. Selles uurimuses räägimegi meeleelunditest ning nende ülesannetest ja ehitusest. Meeleelundite ülesanded Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Inimene võtab informatsiooni vastu: · Nägemise · Kuulmise · Haistmise ·

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    1
    doc

    Silm ja kõrv

    Kepikesed ­ valgustundlikud rakud, mis eristavad musta valgest Kolvikesed ­ valgustundlikud rakud, mis võimaldavad tajuda värvusi Pimetähn ­ koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga. Kollatähn ­ võrkkesta osa, kus on ainult kolvikesed Daltoonik ­ värvipime Kanapimedus ­ võimetus hämaras ja öösel näha. Kurtus ­ kuulmise täielik puudumine Kuulmislävi ­ väikseim helitegevus, mida inimene kuuleb Meeleelundid ja nende ülesanne: Meeleelundid on silmad, kõrvad, nina, nahk ja keel. Nende ülesandeks on keskkonnast info vastu võtmine. Silma osad ja nende ül. : Laud ja ripsmed Katavad ja kaitsevad Lihased Liigutamine Sarvkest Katab ja kaitseb silmamuna Pupill e. silmaava Reguleerib silma langeva valguse hulka Iiris e. vikerkest Annab silmale värvuse

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (3)

    maris88 profiilipilt
    maris88: oli küll ainult osaliselt minu materjaliga kattuv kuid hästi koostatud:)
    14:00 02-05-2011
    merku15 profiilipilt
    merku15: hea :)
    22:44 06-02-2009
    kristel1 profiilipilt
    kristel1: ei kurda
    19:07 10-01-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun