Bioloogia kontrolltöö - Meeleelundid (0)

Soonkest
Selles on rikkalikult veresooni
Varustavad silma rakke hapniku ja toiteainetega, osalevad silma temperatuuri reguleerimises
Kõvakest
Kõvakest on tihedast sidekoest koosnev valge ja suhteliselt paks moodustis, nn silmavalge.
Katab ja kaitseb silmamuna seestpoolt
Vikerkest
Ümbritseb silmaava , värviline.
Reguleerib silmaava suurust.
Võrkkest
Katab silma tagaosa seestpoolt.
Sellele tekib vaadeldava objekti kujutis.
Selles on valgustundlikud rakud .
Silmalääts
Silmaläätsel pole veresooni ega närve.
Koondab valguskiired ja suunab need need võrkkestale.
Vikerkest
See sisaldab pigmenti mis annab silmadele värvuse.
Muudab silmaava suurust
Sarvkest
Silma kõvakesta eesmine , läbipaistev osa.
Koondab valguskiired läätsele.
Triinu jälgib päikesepaistelisel kevadpäeval võilillel tegutsevat lepatriinut. Lähedale vaatamisel on tema silmaläätsed kumerad ja eredas valguses silmapupillid väiksed. Taavi vaatab hilisel suveõhtul merel sõitvaid purjekaid. Kaugele vaatamisel on tema silmaläätsed lamedad ja hämaras silmapupillid suured.
Grete uurib hämaras kuusemetsas, kas puravik on ussitanud. Lähedale vaatamisel tema silmaläätsed on kumerad ja hämaras silmapupillid suured. Hans vaatab metsaserval taevas lendavaid haneparvi. Kaugele vaatamisel on tema silmaläätsed lamedad ja valges silmapupillid väiksed.
Kaugelenägevuse korral tekib kujutis silma taha, kumer prilliklaas suunab selle silma sisse.
Lühinägevuse korral tekib kujutis võrkkestast ette, nõgus prilliklaas suunab selle silma sisse.
1. Kõrvalest püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku, mida mööda jõuavad helid trummikilele ja panevad selle võnkuma.
2. Võnkuma hakanud trummikile paneb võnkuma kuulmeluuksed (vasara, alasi ja jaluse), mis annavad võnkumised edasi sisekõrva, võimendades (umbes 20 korda) samal ajal nende tugevust.
3. Sisekõrva kandunud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Kõrvas on justkui omalaadne mikrofon mis muudab mehaanilise võnkumise elektriimpulssideks.
Heliallika liikumisteekond.
Kõrvalest – Välimine kuulmekäik – Trummikile – Kuulmeluuksed – Tigu
Maitseaisting
1. Süljes lahustunud aineosakesed satuvad läbi väikeste avade maitsmispunga sisse.
2. Maitsmispungas puutuvad aineosakesed kokku tunderakkudega ja tekitavad neis närviimpulsse.
3. Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve vastavasse ajukoore piirkonda, kus neid analüüsitakse ja maitseid eristatakse.
Lõhnaaisting
1. Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda.
2. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haisterakkudes närviimpulsse.
3. Mööda haistmisnärve kanduvad närviimpulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhnad eristatakse ja kus lõhn kindlaks tehakse.
Oma kõrvade hoidmiseks tuleks hoida müra osas distantsi, kui olla müraga kokku puutund tuleks anda kõrvadele puhkust, tuleb vältida pikaajalist kokkupuudet madala sagedusega helidega ja hoiduda lühikese kestusega kõrgsageduslike helide eest.
Oma silmade hoidmiseks tuleks silmade pingutamise ajal (lugemise) vaadata aegajalt mujale, siis ei pea silm vaatama koguaeg ühele kaugusele.
Tuleks kasutada lugemiseks jms tegevusteks head valgust ning piirama digiseadmete kasutamist.
Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid koos kahe kotikesega.
Kollatähn asub pupilli vastas ja seal on nägemisteravus kõige suurem.
Haista saab vaid neid aineid, mis eraldavad õhku molekule.
Inimene tajub nelja põhimaitset: magusat, soolast, kibedat ja haput.
Keskkõrva trummiõõnes paiknevad kuulmeluuksed: vasar , alasi ja jalus .
Pimetähn on koht võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja kust algab nägemisnärv.