Tallinna Polütehnikum Trükitehnoloogia Inimese silm Referaat Tallinn 2015 Silm on meeleelund Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastuvõtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Inimesel on kaks silma ja tavaliselt vaatleme esemeid korraga mõlema silmaga
Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpuls, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele".( Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 68.) ,,Inimese silm on erakordselt tundlik. Isegi kõige parem filmilint on 1000. korda vähem tundlik kui inimese silm". (Brian J. Ford, ,,Inimene",lk.20. ). Silm on nägemiselund ,,Silm on meeleelund, mille abis saame kujutuse ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abis saame ligikaudi 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi"
Samuti aitab aju mõista kujutisi, mida me näeme. Nägemishäired Kõige sagedamad nägemishäired on kaugelenägevus ja lühinägevus. Kaugelenägevatel inimestel on silmalääts kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem, mistõttu lähedale vaadates tekib esemete kujutis võrkkesta taha. Kaugelenägevus on seotud inimese vanusega. Kaugelenägevad inimesed peavad nägemise parandamiseks kandma kumerate klaasidega prille. Lühinägevuse korral näeb silm hästi lähedale, kuid kaugel asuvad esemed paistavad talle ähmastena. Lühinägevust põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. Sellise silmaehituse korral murduvad valguskiired silmas liiga tugevalt ja kujutis moodustub võrkkesta ette. Lühinägelikel inimestel tuleb nägemise parandamiseks kanda nõgusate klaasidega prille.
KORDAMISKÜSIMUSED, SISENÕRENÄÄRMED; KESKNÄRVISÜSTEEM: MEELEELUNDID. 1,. Mis on sisenõrenäärmed? - Sisenõrenäärmed on näärmed, mille ülesanne on toota hormoone ja eritada neid otse verre. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad organismile edasi vajalikku infot. 2. Joonistelt leida kõik sisenõrenäärmed, nimetada nende hormoonid ja toime organismis. Ajuripats ehk hüpofüüs on herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Lisaks toodab ta kasvuhormooni ja endorfiine ehk heaoluhormoone ning reguleerib suguelundite ja luustiku arengut. Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Asuvad kõri piirkonnas ning toodavad hormoone mis
Silm ja nägemine Silm- valgustundlik meeleelund. Umber 90% infost väliskeskkonnas võetakse vastu silma abil. Silm võimaldab täpselt hinnata kaugusi ja vahemaid, me näeme ruumiliselt. Nägemine- võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Silma kaitsevad : · Silmakoopad- kaitsevad silmamuna külgedelt ja tagant. · Silmalaud- kaitsevad silma muna eest. · Ripsmed- kaitsevad tolmu ja võõrkehade eest. · Kulmud- kaitsevad vee ja higi eest. · Pisaravedelik- niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, kaitseb võõrkehade
Kolvikesed vajavad rohkem valgust, sp inimene hämaras eriti ei eristi värvusi. Kohta, kus nägemisnärv seob silma võrkkestaga ,nim pimetähniks. Seal valgustundlikke rakke ei ole ja nii on nimetus õigustatud. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, eespoolne nähtav ala on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest, see sisaldab palju veresooni. See varustab silma rakke hapniku ja toitainetega, osaleb silma temp . reguleermises. Kaugnägevuse korral näeb silm kaugele hästi kuid lähedal olevad objektid on ebaselged. Selle inimese silmalääts on kas liiga lame või silmamuna normaasest lühem, sp tekib lähedalt vaadates eseme kujutis võrkkesta taha. Seotud inimese vanusega. Silma elastsus väheneb, sp lähedale vaatamisel silmalääts ei kumerdu enam piisavalt,st jääb liiga lamedaks. Inimene hakkab lugedes teksti üha kaugemale nihutama, et seda selgesti näha. Kaugelenägevad inimesed peavad nägemise parandamiseks
Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 3 1.1 Mis kaitseb meie silmi? Lk 3 1.2Silma ehitus Lk 4 1.3Miks me näeme lähedale ja kaugele Lk 4 1.4Kujutiste tekkimine võrkkestale Lk 5 1.5Värvide eristamine Lk 5 1.6Elu pimedama Lk 5 1.7Testid/pildid Lk 6 1.8Kasutatud materjalid Lk 6 2 Sissejuhatus Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. 1.1 Mis kaitseb meie silmi? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas,
Võrkkestas on valgustundlikud rakud: kolvikesed(keskosas)(kollatähn) ja kepikesed(äärealadel), mis võtavad vastu valgusärritusi. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. Kolvikesed tagavad värvilise, kepikesed aga must-valge nägemise. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga, nimetatakse pimetähniks. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest. Kõvakesta all paikneb soonkest. Inimene näeb ruumiliselt. Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvaid esemeid hägusena, sest lähedale vaadates tekib kujund võrkkesta taha. Tuleb kanda kumerate ehk plusskraadidega prille. Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed näivad ähmastena. Lühinägevuse korral murduvad valguskiired silmas liiga tugevalt ja kujutis moodustub võrkkesta ette. Tuleb kanda nõgusate ehk miinuskraadidega prille. Kolvikesi on kolme tüüpi, iga põhivärvuse, s.o punase, kollase ja sinise jaoks
Kõik kommentaarid