Soojusautomaatika eksamiküsimuste vastused 1. Põhimõisted automatiseeritud tootmise alalt. Automaatikasüsteemide klassifikatsioon nende otstarbe järgi. Näited. Automatiseeritud tootmise põhimõisted: 1. Objekt 2. Regulaator 1. Andur 2. Tajur 3. Automaatikasüsteem Automaatikasüsteemide klassifikatsioon otstarbe järgi: 1. Automaatreguleerimise süsteemid (ARS) 2. Distantsioonjuhtimise süsteemid (DJS) 3. Tehnoloogilise kaitse süsteemid 4. Automaatblokeeringu süsteemid (ABS) 5. Reservseadme automaatse käivitamise süsteem (RAKS) 6. Automaatsed tehnoloogilise kontrolli süsteemid (ATKS) 7. Signalisatsioonisüsteemid (SS) valgus ja helisüsteemid 1. Tehnoloogiline SS andmed seadmete töö ja üksikute parameetrite kohta 2
Suletud reguleersüsteem, struktuur, skeemi elemendid ja tööpõhimõte: Automaatreguleerimissüsteem (ARS) on seadmete kompleks, mis koosneb töömasinast ning reast abiseadmeist, mis on ette nähtud töömasina juhtimiseks. Abiseadmed moodustavad automaatregulaatori. Reguleerimist iseloomustab pidev kontroll reguleeritava suuruse üle. Kontrolli teostadakse tagasiside abil. Sektoriteks jagatud ringikestaga 2 tähistadakse signaalide liitmist. Valgesse sektorisse saabuv signaal loetakse positiivseks, musta sektorisse saabuv signaal negatiivseks. 1) Seadur annab välja võrdlussuuruse X0, millega määratakse vajalik reguleeritava suuruse väärtus 2) võrdleb seadurist X0 ja andurist y tulevaid signaale ning tekitab vajadusel veasignaali x= X0-y 3) ülesandeks on anda X0-ga samasuguse füüsikalise iseloomuga signaal y, mis on reguleeritava parameetriga võrdeline 4) muunduri ülesandeks on vajaduse...
· Kuidas toimub mootori käivitamine, reverseerimine, seiskamine? · Milles seisneb kolmefaasiliste mootorite reverseerimise põhimõte? · Miks pärast mootori käivitamist ei tohi töölaud liikuda teekonnalüliti S3 poole? · Mis on abikontakt ja milleks seda vaja on? · Mis on nullkaitse? · Mis juhtub, kui skeemi mingis osas tekkib lühis või ülekoormus? Temperatuuri automaatreguleerimise skeem Temperatuuri automaatreguleerimise skeem on ette nähtud õhu või vedeliku temperatuuri reguleerimiseks. Õhu temperatuuri reguleerimise puhul kasutatakse mootori asemel kolmefaasilist soojapuhurit või muud kolmefaasilist kliimaseadet, vedeliku puhul aga näiteks kolmefaasilisi küttekehasid. Skeemis on ette nähtud kaitse lühise ja ülekoormuse eest. Skeemi toiteks on viiejuhtmeline kolmefaasiline 400/230 V madalpingesüsteem.
· Trummelpidurimehhanism: ehitus, liigitus, aktiivne ja passiivne klots, klotsi ja trumli vahelise kauguse reguleerimine, automaatregulaatori tööpähimõte.. Oluline häärdkatete ja trumli piirkulumise suurused; · Ketaspidurimehhanism: tööpõhimõte, ehitus, liigitus ja täätamine, kulumise indikaator, klotside ja ketaste piirkulumise määrad · Trummel- ja ketaspidurite võrdlus: soojusõlekanne, ehituse lihtsus, vee eemaldumise hõlpsus, klotsi automaatreguleerimise tarviduse puudumine, , klotsi materjali suurem vastupanu erisurvele ja temperatuurile, suurem pidurdusjõud ja tarvidus võimendi järele. · Pidurdusjõuregulaator nn. rõhkude erinevusel toimiv proportsionaalsusklapp nn. P- klapp · Kahekontuuriline P-klapp X-kontuurilisel süsteemil · P ja BV klapp rõhuregulaator ja sellest möödavooluklapp, ühe kontuuri lekke korral; · LSPV klapp kui koormustundlik rõhuregulaatorklapp
Saadud elektriline signaal suunatakse mõõtemuundurist võimendisse ja selt läbi ajarelee ja voolumuunduri näidikutesse. Mahtuvusliku anduriga nivoo KMR kastutatakse tsisternide ja (põhja)tankide vedelikunivoo mõõtmiseks. Vaadeldavas skeemis on nivooanduriks kondensaator, mille üheks plaadiks on metallmahuti sein, teiseks vertikaalselt mahutisse kinnitatud sondi elemendi pind. 8.Jahutusvee ja määrdeõli temperatuuri automaatreguleerimise skeemid (traditsioonilised ja kaasaegsed). Jahutusvee ja määrdeõli temperatuuri reguleerimine toimub kolmel põhiviisil: drosseldamine pumba surveventiiliga vähendatakse toru läbimõõtu vähendades pumba tootlikkust, seega läbivoolava vee hulka. Taolist reguleerimismeetodit kasutatakse otsevoolu süsteemides. Kaasajal otsevoolusüsteeme ei kasutata. Sellise skeemi järgi töötab kütuse eelsoojendisse antava soojuskandja reguleerimine.
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Päevane osakond ELEKTRIMOOTORI KIIRUSE AUTOMAATREGULEERIMISE SÜSTEEM Kursusetöö Õppeaine automaatreguleerimine Juhendaja: V. Purro Konsultant: V. Purro Tallinn 2010 2 Sisukord KURSUSETÖÖ ÜLESANNE...........................................
SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 1. ANDURID..............................................................................................................................4 1.1. Induktiivandur...............................................................................................................6 1.2. Magnetväljaandur........................................................................................................9 1.3. Optoelektroonilised andurid.....................................................................................13 1.4. Mahtuvusandur..........................................................................................................17 2. MITTEELEKTRILISTE SUURUSTE MÕÕTMINE.......................................................20 2.1. Temperatuur....................................
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3. TOITEALLIKAD 3.1 Klassifikatsioon ja põhinõuded Toiteallikad on ette nähtud tööstuslike elektriliste koormuste katmiseks. Kaasaegsete ratsionaalsete elektrivarustussüsteemide loomisel esitatakse toiteallikatele kindlad tehnilis- majanduskilud nõuded: · piisav võimsus ja töökindlus, · väljastatava elektrienergia nõutav kvaliteet (sageduse ja pinge stabiilsus, pinge siinuselisus, 3-faasilise süsteemi sümmeetria jne). · kõrge kasutegur ning madal elektrienergia maksumus. Tähtsateks nõueteks võivad osutuda veel nende kiire sisselülitamine, automatiseerituse aste, vähesed kulutused hooldusele ning keskkonnasõbralikkus. Olenevalt konkreetsetest asjaoludest võib toiteallikaks olla: 1) energiasüsteem, 2) tarbija oma elektrijaam, mis ttöötab paralleelselt ühtse võrkgug...
· Ajaline selektiivsus vv lültakse vastava signaali saabumise ajal · Sageduslik selektiivsus - põhiline Dünaamiline diapasoon sisendsignaali suurima lubatava taseme ja tundlikkusega määratud väiksema nivoo suhe [dB] Veel parameetreid: · Signaali ülekande kvaliteet: lineaar- ja mittelineaarmoonutused; faasimoonutused; · häälestuse täpsus ja stabiilsus; · automaatreguleerimise võimalused 48. Selgitada vastuvõtja ribalaiuse mõistet. Ribalaiuseks nimetatakse ühenduseks kasutatavat sagedusvahemikku. Sidesüsteemis edastatava signaali ribalaius näitab,kui laia sagedusala signaal katab. 49. Selgitada saatja struktuurskeemi; millised on astme genereerimise tingimused. Juht- f-
Esimesse gruppi kuuluvad snkroongeneraatorid, cos = 0.8. Teise gruppi kuuluvad snkroonkompensaatorid, vimsustegur mahtuvuslik -0.9. Kolmandasse gruppi kuuluvad kondensaatorid, pooljuhtkompenseerimisseadmed ja prlevad snkroonkompensaatorid. Kondensaatoreid valmistatakse pingetele 220V...10kV, vimsusega 5...300kVAr, faaside arvuga 1 vi 3. Kondensaatorpatareid koosnevad kondensaatoritest, kuhu kuulub veel korrelatsiooni ja kaitse aparatuur, automaatreguleerimise seadmed, mte ja signalisatsiooniseadmed. Seda kike kokku nimetatakse kondensaatorseadmeks. Snkroonmootorid on kas 380V vi 6kV. Snkroonkompensaatorid ja tristorkompensaatoreid nimivimsusega le 10MW kasutatakse tstuse elektrivarustuses harva. Ventiilkompensaatorid mitte ainult ei kompenseeri reaktiivvimsust, vaid parandavad ka elektrienergia kvaliteeti. Nad kompenseerivad nii aeglaselt kui ka kiirest muutuvat reaktiivvimsust. Kiirelt muutuva reaktiivvimsuse korral kasutatakse tavaliselt palju
Generaatorite ergutussüsteemid on ühed generaatorite tähtsamad osad, vaatamata sellele, et nende võimsus on tavaliselt vaid 0,4 - 0,6% generaatori võimsusest. Ergutussüsteemidel on eriti tähtis osa generaatorite ja omatarbe elektrimootorite talitluse stabiilsuses. Ergutussüsteemid peavad vastama järgmistele tingimustele: . tagama generaatori ergutusmähise pideva toite nii normaal- kui avariitalitluses . võimaldama ergutuspinge reguleerimise etteantud piirides . tagama ergutuse automaatreguleerimise vajaliku kiiruse . tagama avariitalitluses piisava ergutuse forsseeringu kordsuse . tagama generaatori mahaergutuse ja avariide korral kiire (magnet)väljakustutamise. Ergutussüsteemi talitluskiiruse põhiparameetrid on: ergutuse forsseeringu kordsus k e = Ue,maks / Ue.n kus Ue,maks - maksimaalne ergutuspinge ja Ue.n - ergutuse nimipinge ja ergutaja ergutuspinge tõusukiirus dUe / dt = 0,632(Ue,maks - Ue.n) / Ue.n t1 kus t1 - aeg ergutuse
·kõrgem on sageduspiir. Samas on aga nõutav LC või mõne muutüübilise võnkeringi olemasolu, elementide parameetrite täpne valik ja häälestus. Viimatitoodud analoogjagurite puuduste tõttu on digitaalsed jagurid (kus sageduspiir või mõni muu kaalutlus seda võimaldab) analooglahendusi välja tõrjumas. 5.3.1.Üldised võimenduse automaatreguleerimise (AVR) põhimõtted- Vaatlesime varemalt mõningaid näiteid automaatse võimenduse reguleerimise kohta. Üldisemas plaanis kasutatakse AVR realiseerimisel järgmiseid põhimõtteid: ·levinuimaks oli signaali nivoole reageeriv tagasiulatuv AVR ajalise viitega. ·Kui aga on vaja mõõta signaali amplituudi, siis valitakse AVR, mis toimib müranivoo järgi. ·Kasutatakse ka AVR- i
ülesanded, on VV-tel terve rida ühiseid elektrilisi tunnussuurusi, mille järgi neid hinnata ja tarbe korral võrrelda (nt. asendamise puhul). Nendeks tunnussuurusteks on: 1) tundlikkus 2) selektiivsus naaber- ja peegelkanali suhtes 3) sagedusala 4) väljundvõimsus 5) signaali ülekandekvaliteet 6) lineaar- ja mittelineaarmoonutused 7) häälestustäpsus ja stabiilsus 8) mitmesugused automaatreguleerimise võimalused Peale eelnimetatute eristatakse mõnda liiki VV-tel veel mitmeid lisatingimusi nagu: 1) elektriline ja mehhaaniline tugevus 2) käsitsemise lihtsus 3) ökonoomsus 4) mõõtmed, kaal, gabariit 5) hind 1. Tundlikkus - pinge suurus V-des, mis on 400Hz-lise sagedusega 30% sügavuselt moduleeritud ja mille rakedamisel läbi standardse aseantenni VV antenni sisendile tekib VV väljundis 10% nimiväljundvõimsusest.
6 7 1 Toitevesi a 5 7 A - A A I A-A 2 8 9 b 3 84 3 5 6 11 2 7 810 9 4 7 I 8 10 6 1 2 3 2 3 4 2 11 5 2 24 9 9 3 3 1 5 ...
suur või on siirdeprotsess võnkelise iseloomuga või on siirdeprotsessi kestvus liiga pikk. Sellistel juhtudel tuleb korrigeerida elektriajami dünaamilisi omadusi. Dünaamiliste omaduste korrigeerimine seisneb selles, et elektriajami skeemi lülitatakse korrigeerivad lülid, mis muudavad vajalikul viisil tema omadusi. Korrigeerivate lülide skeemi, parameetrite ja ühenduskoha määramine või nagu räägitakse, nende süntees, tehakse automaatreguleerimise teoorias väljatöötatud meetodite abil, lähtudes siirdeprotsessi kvaliteedi etteantud kriteeriumidest. Korrigeerimise eesmärk seisneb elektriajami automaatjuhtimisskeemist põhisignaalide tuletiste ja integraalidega võrdeliste signaalide saamises ning nende kasutamises dünaamiliste omaduste parandamiseks. Teisisõnu, dünaamiliste omaduste korrigeerimine näeb ette täiendavate paindlike tagasisidede kasutamist. Need tagasi-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
