Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Uute sõnade saamise viisid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Sõnade saamise viisid: * Liitmine - uute sõnade saamine tüvede kokkupaneku teel. Tulemus on liitsõna- sõna, mis sisaldab vähemalt kaks tüve.* Tuletus - uute sõnade saamine olemasolevatele tüvedele tuletusliidete juurdepaneku teel. Tulemus on tuletis - tuletatud sõnu, nt külmuma on tuletatud sõnast külm. *Laenamine- uute sõnade või tüvede võtmine teisest keelest. * Murdetüvede taaselustamine, nende tähendust nüüdisvajaduste järgi seades. *Tehisloome- uute sõnade või tüvede loomine kas häälikuid kombineerides või mis tahes keeles olemasolevate keelendit meelevaldselt muutes. * Uute tähenduste avamine kirjakeele sõnadele.
Tuletamine. A) eesliide e prefiks, tuletusalus. B) järelliide e sufiks . – on sõna, mille kaasil moodustatakse uus sõna e tuletis. Tuletusliide on selline liide , mille abil saab sõnatüvest moodustada uue tüve. Selliseid tuletusliiteid, mis liituvad sõnatüve lõppu, kutsutakse järelliideks. Tuletusaluseks nim tüvekuju, millele liidetakse tuletus+liide. Vara+ndus. Tuletusliidete liigid: * muuta tuletusaluse tähendust * täpsustada tuletusaluse tähendust * muuta tuletusaluse sõnaliiki. Tuletismoodustis- Aktiivsesse sõnamoodustusse kuuluvate tuletiste tähendus sõltub kontekstist, passiivselt moodustatud tuletise tähendus on fikseeritud.
Produktiivsed- ja; - lane ; -line. Abstar- us; - lus; -mus. Rühm ja kogu- kond; - stik ;-stu. Eitust väljendavad liited - eba; - mitte.
Omadusõna liited- -ne; -lik; -line; ( tu; -kas; -jas; -mine) . Tegusõna tuletus- ta/da; -sta; -nda; -u ja ne; - ise ja tse; - ata; - skle ja le. Määrsõna- lt; -sti; - ti; - tsik ja stikku; - kuti ja li.
Liitsõna koosneb põhiosast ja täiendosast. Põhiosa annab põhitähenduse, täiendosa täpsustab ja kitsendab seda.
Liitsõnamoodustuse mallid- viis, kuidas moodustada sõnu.: * Tüveline liitmine- tegu-ja määrsõnad. Eraldatakse ma- tegevusnime tunnus ja saadud tüvi liidetakse põhiosale: leid/ma – leid+laps; maha+ kirjutamine. * Nimetavaline liitmine- täiendosa nimetavas käändes: kolm+nurk; jalg+ratas; see+tõttu. * Omastavaline liitmine- omastavas käändes: kolme+kohaline; selle+pärast; noore+ poolne. * Lühitüveline liitmine- lühenenud tüvekuju: kuning +riik; inim+ohver; hõõg+lamp. Liitsõna moodustab ühe mõiste, sõnaühend väljendab seost kahe mõiste vahel.
Liide. Raudtee/lane, vihikud, kasu/lik, rohel /us, us/jas, mõtte/kas, proovima, reisija/lik, petsime, õp/ik, toolijalal, jala/ts, raamat.
Tuletusalus. Õpetaja- õpetama, poisilik- poiss, ahnus- ahne , jõestik- jõgi.
Muutevorm; Tuletis- Mets- metsast /metsas; metskond/ metasnik. Naaber- naabrilt/naabri; naabritu/naaberlik. Kiri- kirjas/kirjad; kirjalik/kirjutama.
Liitsõna, täiend-põhiosa. Mets- metsaraie, kuusemets ; katsealune, inimkatse.
Uute sõnade saamise viisid #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-09-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MinnieR Õppematerjali autor
Põhjalik kokkuvõte Kontorlltööks. Eesti keele sõnamoodustusviisid, liideteliigi, tuletismoodustis, tuletusaluse leidmine, liite eraldamine, liitsõna ja sõnaühendi moodustamine.

Sarnased õppematerjalid

Eesti keele sõnade moodustamine
8
pdf

Eesti keele sõnade moodustamine

17 Sõnamoodustus. Eesti keele sõnade ülesehitus ja moodustamine Nendest reeglitest on siiski mõningaid erandeid. On olemas tüvesid, mis eraldi sõnana ei esine, vaid esinevad ainult koos tei- se tüve või tuletusliitega

Eesti keel
Sõnamoodustuse kordamisküsimused eksamiks 2015
12
docx

Sõnamoodustuse kordamisküsimused eksamiks 2015

Sõnamoodustus, EKSAMIKÜSIMUSED 2015, kevad. 1. Sõnamoodustus: tuletamine ja liitmine Tuletamine on uute sõnade saamine liidete abil, liite abil moodustatud sõnu nimetatakse tuletisteks. Eesti keeles on peamiselt järelliited (nt andekas, saarestik, korralik), eesliiteid on vähe (nt ebaõnn). Tuletusliidete abil saab moodustada käänd-, pöörd- ja määrsõnu, liited annavd sõnadele uusi tähendusi. Liitsõnu saadakse sõnade liitmisel. Liitsõna koosneb vähemalt kahest osast, põhisõnaks nimetatakse liitsõna viimast osa, täiendsõna täpsustab, iseloomustab põhisõna (hambaarst, kohvikoor, jalgpall). Liitsõna sõnaliigi määrab põhisõna 2. Tuletusalus. Liide. Tuletis. Tuletuspesa. Tuletusalus e alussõna – sõna, millest on tuletis moodustatud. Alussõna tüvi varieerub. Tuletusliited – väljendavad mingit väga üldist, kategoriaalset tähendust,

Eesti keele sõnamoodustus
Kordamine sõnamoodustuse eksamiks
4
docx

Kordamine sõnamoodustuse eksamiks

Arbitaarsed sõnad - kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi, suur, elama, jooma, sööma Motiveeritud sõnad ­ nimetamise aluseks seos mingi teise sõnaga või nähtusega: maanaine, maamees, metsloom, metslane, lumelinn, lumivalge. Sõnamoodustus tegeleb põhiliselt motiveeritud sõbade analüüsi ja kirjeldusega. Sõnamoodustuse analüütiline e staatiline aspekt ­ kirjeldatakse keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne e dünaamiline aspekt ­ jälgitakse tegelikku keelekasutust ja kirjeldatakse, kuidas sõnad sünnivad, kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Ühtlasi kirjeldatakse keeletarvitaja sõnamoodustuskompetentsi. Sõnamoodustuse liike: · Kompositsioon e sõnade liitmine ­ sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja,

Eesti keel
Eesti keele sõnamoodustus
6
doc

Eesti keele sõnamoodustus

Eesti keele sõnamoodustus Sõnamoodustus tegeleb motiveeritud sõnade analüüsi ja kirjeldusega. o Arbitaarsed ehk kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi. o Motiveeritud: nimetamise aluseks on seos mõne teise sõna või nähtusega: maanaine, metsloom. Siia alla kuuluvad ka deskriptiivsed sõnad: auh-auh, kriiks. Sõnamoodustuse analüütiline ehk staatiline aspekt kirjeldab keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud).

Eesti keel
EESTI KEELE STRUKTUUR
27
doc

EESTI KEELE STRUKTUUR

Tähtsaim on tumm ja see on kõigil silpidel, silp võib ka ainult tuumast koosneda. Sest lävi ja sõlm võivad ka puududa. Kui silbi tuumaks võib olla ainult vokaal, siis servad võivad ka olla konsonandid. Silpide liigitamine on oluline, et määrata väldet. Silpide liigid: lühikesed ja pikad silbid. Lühikestele silpidel puudub sõlm ja pikkadel on sõlm olemas. Silbipiir (silbitamine): Silbipiiri tajumine on oluline, sest sellel põhineb sõnade poolitamine. Silbipiiri õige tundmine on ka oluline selleks, et õigesti määrata liike. Sõnade silbitamise tuleb meeles pidada järgmisi asju: 1. Pika kaksiktäishääliku järel kirjutame ühekordse tähe, kuid silbipiir läheb tegelikult sulghääliku vahelt, sest häälduses tekib topelt kaashäälik ehk geminaad. Näide: lui|ke [luik-ke], paa|ti [paat-ti]. 2. Analoogne on see juhtum ka teise vältelistes sõnades. Näide: nu|pu [nup-pu], ko|ti [kot-ti].

Eesti keel
Mitmekeelne oskussuhtlus
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

. . . . . . . . . 130 16.4 Vastuväiteid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 133 17 Terminisaamisviisid 137 17.1 Termini headus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 137 17.2 Tsitaatsõnad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 141 17.3 Sõnade ühendamine püsiühendeiks . . . . . . . . . . . 141 17.4 Sõnade liitmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 142 17.5 Sõnatuletus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 144 17.6 Laenamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 147

Inimeseõpetus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun