Eesti keele sõnamoodustus (1)

Eesti keele sõnamoodustus
Sõnamoodustus tegeleb motiveeritud sõnade analüüsi ja kirjeldusega.

• Arbitaarsed ehk kokkuleppelised: maa, mets, vihm , lumi.
  
• Motiveeritud: nimetamise aluseks on seos mõne teise sõna või nähtusega: maanaine, metsloom . Siia alla kuuluvad ka deskriptiivsed sõnad: auh-auh, kriiks.
  

Sõnamoodustuse analüütiline ehk staatiline aspekt kirjeldab keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud).
Sõnamoodustuse protsessuaalne ehk dünaamiline aspekt jälgib tegelikku keelekasutust ja kirjeldab, kuidas sõnad sünnivad ning kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse.
Sõnamoodustusliigid:

Sõnade liitmine ehk kompositsioon , st sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja .

Sõnade tuletamine ehk derivatsioon , st sõnade moodustamine tüve ja afiksit liites: liivjas, randlane , põrgulik.

Konversioon ehk sõnatüve esinemine mitme sõnaliigina: julge > julgema

Lühendamine: malev > male, automobiil > auto.

Kontaminatsioon ehk kahe või enama väljendi või motiivi ühtesulamine: suits+udu= sudu .

Väljamõtlemine: laup, relv , mõrv.

Reduplikatsioon: susapusa, sigrimigri.

Deskriptsioon ehk kirjeldusele tuginev: vulisema, mühisema, mürts, põmm.
Tüved väljendavad leksikaalset tähendust. Tüved on iga sõna koostisosa . Nad võivad koosneda ühest morfeemist (kivi, vesi), kuid enamasti on tüvi siiski kahe või enama morfeemi järjend, nt:

• Kaks või enam juurmorfeemi – maamaja, jõeäär
  
• Juurmorfeem koos ühe tuletusliitega – laul+ja
  
• Juurmorfeem koos mitme tuletusafiksiga – laul+ja+nna
  
• Mitu juurmorfeemi koos tuletusafiksi(te)ga: talu+poeg+ kond
  

Vastavalt sellele, kas tüvi võib esineda iseseisva sõnana või ainult koos mõne teise morfeemiga, on tüvi, kas vaba või seotud. Protsessinähtuste korral on tüvi sageli pigem seotud kui vaba, esineb koos järgneva vormitunnuse või tuletusafiksiga. Ning mõnikord on seotud tüvi unikaaltüvi, nt kibu -, lau-.

• Muutuvates sõnades seisab tüvi üksi (mees, mehe) või eelneb muutemorfeemile (mees+t).
  
• Muutumatutes sõnades on tüvi ja sõna samad (juba, eile).
  

Tuletusliide ehk afiks on seotud morfeem , mille ülesandeks on uute tüvede moodustamine. [Tuletusliide modifitseerib alussõna tähendust.]
Tuletusliidete mõju tuletusalusele sõnale:

Modifikatsiooniderivatsioon: Sõnaliik ja süntaktilis-semantiline funktsioon lausestruktuuris ei muutu: maja > majake, vaatama > vaatlema.

Muutederivatsioon: Sõnaliik ei muutu, kuid süntaktilis-semantiline funktsioon muutub: mägi > mägilane, pall > pallur.

Muutederivatsioon: Tuletus viib sõna ühest sõnaliigist teise: õnn > õnnetu, puhuma > puhur.

Liited , millel on üks kindel kategoriaalne tähendus: nt eitava tähendusega –tu (õnnetu).

Liited, millest enamik kuulub ühte ja samasse semantilisse rühma: nt –us (kiirus, õnnelikkus).

Liite tähendus on väga üldine ja selgub alles konkreetses sõnas: nt –ik (põlvik, häälik)
Põimliitsõna on selline sõna, mille eesosa laiendab järelosa: koolimaja , lehekülg.
Rindliitsõna on selline sõna, mille osad on omavahel rinnastatud: sinimustvalge , ööpäev.
Tuletusalus ehk alussõna on sõna, millest tuletis on moodustatud.
Tuletustüvi on liite ees olev tüvevariant.
Produktiivsus – teatud liite abil võib teatud malli järgi teksti loomise käigus vabalt tuletisi moodustada, tuletusprotsess on regulaarne, vastuvõtjale ühemõtteliselt selge: nt –mine (laulmine), - lane (tartlane).
Leksikaliseerumine – muutumine kindlaks sõnavaraüksuseks.
Idiomatiseerunud – muutunud tähenduslikult iseseisvaks.
Frekventatiivid väljendavad katkendlikku korduvat tegevust.

–le (rutlema, uitlema)

– skle (tantsisklema, kõnnsiklema)

–tle ( arutlema , imetlema )

–i (sähvima, kompima)

–u laksuma, praksuma)

–ki, -gi (ohkima, möögima)

–ku, -gu (haukuma, näuguma)
Momentannverbid väljendavad ühekordset tegevust.

–ata (jõnksatama, niutsatama)

– ahta (urahtama)
Kontinuatiivverbid väljendavad pidevat kestvat tegevust.

–ise (kolisema, sulisema)

–tse (veritsema, nokitsema)

–rda (ähvardama, leierdama)
-sta

• Tuletab noomenitest faktiivverbe
  

-nda

• Iseseisva liitena tuletab denominaalseid verbe
  

-ne

• Kõige sagedamini adjektiividest
  

I TEGEVUSTULETISED
-mine
-us
-is
-e
-u
-i
-ng
-m
-n
-nd
-ts
-el
II ISIKUTULETISED
Verbitüvedest:
-ja
-nu
-tu
Noomenitüvedest:
-lane
-line
-kas
Mõlemast:
-ur
-nik
III KOHA- JA KOGUTULETISED
-la
-kond
- stik
-ik
-mik
-ndik
-stu
-mu
IV ABTRAKTSEID OMADUSI, AINE- VÕI TEGEVUSALA MÄRKIVAD TULETISED
-us
-dus
-lus
-ndus
V ADJEKTIIVTULETUS
-ne
-line
-lik
-ke
-kas
-jas
-tu
-mine
-ik
-lane
-ldane
-s:-nda
-s
-ur
-v
VI ADVERBI TULETUS
-lt
-sti
-mini
-kesi
-misi
-l
-ti
-di
-tsi
-kil
-kile
-li
-vel
-vele
-ldasa
-si
- kuti
-stikku