LIITSÕNA. Kirjuta iga kriipsu asemele täht, nii et saaksid liitsõna. Võta appi all antud sõnad. 1. _ _ stt _ _ 5. _ _ _ _ ll _ _ _ _ _ 2. _ _ ppk _ _ _ 6. _ _ _ va _ _ _ 3. _ _ _ _ _ _ llt _ _ 7. _ _ kks _ _ _ 4. _ _ kss _ _ _ 8. _ _ _ kkk _ _ _ auk, kaks, karp, kast, kontroll, lennuk, liiva, lukk, mudel, papp, plekk, rist, sada, sepp, tee, töö Igas tulbas on kolm sõnapaari, milles sõnad tuleb kokku kirjutada. Märgi nenede vahele märk +. laulu lind kõrge puu veo auto uus kleit väike lind jõulu puu isa auto siid kleit ränd lind iidne puu sõidu auto kirju kleit pääsu lind kase puu beez auto suve kleit lendav lind kütte puu ...
SÕNA LIITSÕNA LIITEGA SÕNAD 1. Kristall helgib kristalselt. 2. Kass kuulub kaslaste hulka. 3. Printsess ei suutnud käituda printseslikult. 4. Pikk oli pikliku näoga. 5. Lõpp ei too lõplikku otsust. 6. Mäss peabki olema mäslev. 7. Kümme meest saabus kella kümneks. 8. Homme teeme homseid harjutusi. 9. Tallinnas elavad tallinlased. 10. vap____er vaidleb vap____ralt 11. lep____lik peab lep____ima, 12. sall rip____nes ja kinnas rip____us 13. minu kit____el on teiste kit____lite kõrval 14. metal____ säras metal____selt 15. kup____el seisis teiste kup____lite juures, 16. mõt____likku külastavad tihti mõt____ed, 17. pas____igu pas____likku kleiti 18. See ülesan____e tõi kaasa uusi ras__keid ülesan____deid, 19. Lin____laste lin____ on moodne ja lin____lik, 20. kup____el seisis teiste kup____lite juures, Põhjenda, miks kirjutatakse nii. KINDAD - ....................... PIKLIK ...
Interneti-portaalide aadress kirjutatakse läbiva väiketähega Nt: www.rate.ee ~ rate.ee, www.youtube.com ~ youtube.com. Neid käänatakse sidekriipsu abil: suhtleb www.rate.ee-s, luges postimees.ee-st, saatis everyday.com-i kaudu meili. Kuna see hääldub [reit], siis käänama ülakoma abil, nt suhtleb Rate'is, Rate'i konto Teised portaalinimed: Delfi, Skype, Youtube, Everyday jt, kirjutatakse suure algustähega ning püstkirjas. Neidki käänatakse nagu tavalisi võõrnimesid: kasutab Skype'i, luges Delfist ja Everydayst, kuulas Youtube'is muusikat. Portaalinimesid kirjutatakse suure algustähega. Nt: Rate on suhtlusportaali nimi, mistõttu peab selle kirjutama suure algustähega Tsitaatsõnad teised portaalinimed, nagu Delfi, Skype, Youtube, Everyday jt, kirjutatakse suure algustähega ning püstkirjas. Neidki käänatakse nagu tavalisi võõrnimesid: kasutab Skype'i, luges Delfist ja Everydayst, kuulas Youtube'is muusikat.Tsitaatsõnad kirjutatakse eest...
LIITSUBSTANTIIVID … ehk liitnimisõnad on liitsõnad, mille põhiosaks on nimisõna. Liitnimisõnad jagunevad moodustusosade seose järgi laiend- ja rindliitsõnadeks. Laiendliitnimisõna Liitnimisõnade laiendosaks võib olla eri sõnaliigi sõnu (vt tabel 1). Kõige produktiivsemad on nimi- ja omadussõnalise laiendosaga ning muutumatu või kinnistüvelise esiosaga liitnimisõnad. Tabel 1. Kasiku (2015:
mille TÄHENDUS on LEKSIKALISEERUNUD ja SÕNALIIK MUUTUNUD! Sellise sõnaliigimuutuse tõttu kirjutatakse fraas kokku ning see muutub ortograafiliseks sõnaks. Liitsõnades saab küll eristada leksikaalseid moodustusosi, kuid terviku sõnaliik ei vasta põhiosa sõnaliigile. KÄÄNDSÕNAFRAASIPÕHISED VERBIFRAASI- KAASSÕNAFRAASIPÕHISED PÕHISED Liitsõnad, millele tänapäeval ei Kindlad liitsõnad, vasta samasuguse ehitusega fraas: pealtnäha, möödaminnes, mille tähendus on fraasi omast omateada, vahetpidamata, eristunud: teinekord, ükskord, otseteed, igatahes, mistahes, võib- vastuoksa, vastumeelt, paugupealt, suusoojaks, vaeseomaks, omapead, olla kõigepealt käsikäes, sedamoodi, teistmoodi, või millele tänapäeval ei vasta
Sõnade ülesehitus mis ei esine omaette, vaid ainult sõnatüve külge liidetuna (kana- Morfeem on Kõige üldisemalt võib sõnu jagada kaheks tüübiks: sõnad, mis de-le ja kana-la). tähendust koosnevad ainult ühest tähenduskandvast elemendist (morfee- Liitsõnad nagu kalju-kits koosnevad kahest kokkuliidetud kandev mist), näiteks kalju, ja sõnad, mis koosnevad vähemalt kahest tüvest (antud juhul kalju + kits). Liitsõnad meenutavad struk- element morfeemist, näiteks kalju-ne, kalju-kits. Ühe tähenduskandva tuuri poolest aga jälle lauseid, sest nad on moodustatud mitmest
Eesti keel häälikusüsteem (nende arvud ja üksteisele vastavus; tähed): · sõnamoodustus (liitsõnad, tuletised) · vormimoodustus (tüvevaheldus, tunnuste ja lõppude lisamine tüvele; käändsõna vormistik (ainsus, mitmus, käänded); tegusõna vormistik (arv, pööre, aeg, kõneviis, tegumood, kõneliik) · muu (nt sooline vahetegemine) Vene keel 10 täishäälikut (, , , , , , , , , ), 21 kaashäälikut ja 2 tähte, millel puudub häälikuline väljendus (, ). Eesti keel Vene keel Tähtede arv tähestikus 26 33 Vokaalid 9 10 Konsonandid 17 22 Käänete arv ...
tegemist on väikese või armsa lillega. c) Liited, mis muudavad alussõna sõnaliiki. Näiteks moodustub liide –us enamasti omadussõnadest nimisõnu (kade-kadedus), liide –ne aga nimisõnadest omadussõnu (vesi–vesine), ning liide –sti omadussõnadest määrsõnu (kõva- kõvasti) Liitmine- koosneb kahest või enamast tüvisõnast, kuid seda mõistetakse ühe sõnana ehk sellel sõnal on terviktähendus. d) Liitsõnad, mille moodustusosade tähenduslik suhe on ebasümmeetriline, kus üks osa väljendab põhitähendust ja teine osa ainult iseloomustab või täpsustab seda. Näiteks laudlina või voodilina on teatud tüüpi lina. e) Liitsõnad, mille moodustusosade tähenduslik suhe on sümmeetriline. Kui uue liitsõna tähendus on kahe moodustusosa tähenduste summa. Näiteks ööpäev ei ole selline päev, millel on öö omadusi, vaid on lihtsalt öö ja päeva summa.
Liitsõna kokkuvormistus mis tahes ümbruses ja põhiosa mis tahes vormi korral. Põimliitsõna liitsõna, mille eesosa (täiendsõna) laiendab järelosa (põhisõna): koolimaja, lehekülg, linnupesa. Enamik liitsõnu just sellised. Rindliitsõna liitsõna, mille osad on omavahel rinnastatud: ööpäev, pudi-padi, ajaloolis-poliitiline, sinimustvalge. Prefikssoidid e pooleesliited: ala-, üli- Sufiksoidid e pooljärelliited:-võitu, -ohtu, -mees Liitverbid: liitsõnad, mille põhisõnaks on verb: alahindama, kuumsuitsutama, ristküsitlema. Liitverbide moodustusmallid: · Määrsõna + verb · Käändsõna nimetavas + verb · Adj + verb · S + verb Tüvi lihttüvi e juur (käsi/lane, käe/line), tuletatud tüvi (käsitle/mine, käsitse/ja) või liittüvi (käsitöö/line). Tuletusalus e alussõna sõna, millest on tuletis moodustatud. Alussõna tüvi varieerub. Tuletustüvi liite ees olev tüvevariant
Lühi- jm kinnistüvelisi liitverbe on nt esietendama, nurisünnitama, biolagunema, taandarenema. Potentsiaalsete liitverbide eeskujusid kinnistüvelise laiendosaga liitkäändsõnade kujul on sõnastikes rohkesti (salaharrastus, -kartus, -luure, -mõte, -sosin). Kõige rohkem kinnistüvelisi sõnaraamatulekseeme on esiosaga ala-, sageli on neil kõrval üle-alguline liitverb (nt ala- ja ülehindama). Kinnistüvelised liitverbid on sisemise struktuuri järgi kindlad liitsõnad, nendele vastav lahkukirjutatud fraas ei ole võimalik. Nii omadussõnalise kui ka nimisõnalise laiendosaga liitverbe on sõnaraamatulekseemina paarkümmend. Esimesed korreleeruvad verbifraasiga, mida laiendab viisimäärsõna (sügavkülmutama, vrd sügavalt külmutama); enamasti on need moodustatud teatud erialade terminina. Korduvad laiendosad on sügav, külm, kuum, märg, kuiv ja peen. Nimisõnalise
koos murrete ja murrakutega. Lisaks võib uurida ka ühe inimese keelt. Sõna piiride määramise muudab raskeks ortograafia ning kokku- ja lahkukirjutamise reeglid. Näiteks paljastele jalgadele, paljaste jalgadega, paljasse jalga on kahe sõna paljas ja jalg erinevad sõnavormid. Aga paljajalu on iseseisev sõna, mis varem kirjutati lahku. Seega tekibki küsimus, kas kokkukirjutatud sõnad on liitsõnad ja kas kõik liitsõnad omaette sõnad, sest osad verbivormid kirjutatakse kokku, osad aga lahku: ärasaadetud kiri, ärasõitev rong, allakukkunud kivi, ära saata, ära sõitma, alla kukkudes. (Rätsep 2002: 4142) Tavalise kõneleja sõnakasutus Inglise keeletadlane Max Müller (18231900) arvas, et talupoeg teab umbes 300 sõna, kuid sellist seisukohta võib väga ekslikuks pidada ning seda saab lihtsa katse abil ka tõestada. Kui paluda
Ta magas Ta on maganud Ta oli maganud Me magasime Me oleme maganud Me olime maganud Te magasite Te olete maganud Te olite maganud Nad magasid Nad on maganud Nad olid maganud 10) Umbisikuline tegevus Kui ei ole teada, kes tegevust tegi, siis kasutatakse umbisikulist teguviisi. Jutustatakse, jutustati, on jutustatud, oli jutustatud 11) Liitsõnad Liitsõna on mitmest sõnast koosnev üks sõna, millel on lahku kirjutades teine tähendus. Need sõnad kirjutatakse täht-tähelt samamoodi, kui lahku kirjutades. Lapse põlv lapsepõlv Vanade kodu vanadekodu Kui nimisõna ees on omadus-, ase- või arvsõna, siis kirjutatakse need lahku. Punane kool, ilus ilm, see laps Kaks nimisõna kirjutatakse lahku, kui üks neis näitab teise kuuluvust ja vastab küsimusele kelle? Mille? Venna raamat, isa kott
KAASHÄÄLIKUÜHEND Kõik tähed kaashäälikuühendis kirjutatakse ühekordselt: nt kristalne, piklik, tallinlane, kotjas, homne ERANDID: liitsõnad -gi, -ki liide l,m,n,r järel ülipikk s liide algab sama tähega, millega sõna lõppeb lõppklass sinkki marssis rõhkkond VEAOHTLIKKE VORME Õudne: õudse Anekdoot Materiaalne, aga materjal Psühholoogia, psühholoog, aga psüühiline Müüja tahtis saia müüa; ojja, majja, tujju
Keele leksikaalsed kategooriad Sünonüümid Erikujulised sõnad, mis märgivad sama eset,omadust, nähtust jne.Moodustavad sünonüümkondi e jadasid, mille dominantsõna on stilistiliselt neutraalne. Vastastikune asendamisvõime on väga tähtis omadus. Täielikke sünonüüme, mis oleksid asendatavad kõikides tekstides, leidub vähe, ja/ ning, ligidal/lähedal Pale, nägu, lõust, silmnägu Sünonüümid erinevad seostamisvõimelt. Allikad 1. Võõrsõnad ja laenud: autobuss- buss; informatsioon- info; tover- sõber; ; malbe leebe, morn tusane; 2. Tehissõnad - laup otsaesin; raal-rüperaal 3. Murdesõnad- sisask- ööbik; lõhmus- pärn, palukas- pohl 4. Tuletised ja liitsõnad- televiisor- teler; selmet, arvuti, magala 5. Kõnekeel- pastakas, telekas, kustukas Antonüümid Vastandsuhtega sõnapaarid Antonüüme kasutab vastandus e antitees Homonüümid Samakõlalised, erineva tähendusega sõnad. Karjatama,kulu, värvitud huuled, seal on hea elu Homo...
TSITAATSÕNA sõna kirjutatakse võõrapäraselt, kuid märgitakse ära (trükitud tekstis kaldkiri/kursiiv, käsitsi laineline joon all) (spam, beach) PTK 11 * grammatilised andmed: hääldus, rektsioon, tüüpsõna, number, õigeks käänamiseks ja pööramiseks vajalikud vormid * eriala, stiilikuuluvust vm näitav märgend * märksõna sünonüümid, tähenduse seletus või tähendusvihje * näiteväljendid sõna iseloomustamiseks * märksõnaga moodustatavad liitsõnad * märksõnast saadud õigekiri * kohanimede õigekiri * teiskeelsete nimede hääldamise juhised * lühendid SÜNONÜÜMISÕNASTIK sünonüümid EESTI KEELE SELETUSRAAMAT tähenduse seletus, sõna kasutusala, stiilivärving, näitelaused jne VÄIKE MURDESÕNASTIK murdesõnad, murdevariandid, murrak, tähendus EESTI KEELE EÜMOLOOGILINE TEATMIK sõnade päritolu, tähendus, kasutamisnäited FRASEOLOOGIA SÕNASTIKUD püsiväljendid, tähendus, kasutamisnäited,
Liitsõnad lõplik lõppklass liide gi, -ki seda sinki see sinkki piklik pikkpoiss ruljas rullgi ülpikk s l-i, m-i, n-i ja r-i järel liide algab sama tähega, millega sõna marsib marssis lõppeb pulsilöök pulss lipkond keskkond rõhku rõhkkond Koondlause Koma on : · Kuid · Aga · Vaid · Ent Koma pole : · Ja · Ning · Ega · Või · Ehk · Nii kui ka Õuna-, pirni-, kirsi- ja ploomipuud andsid tänavu head saaki. Tegime palju õunamaha, -moosi ja kompotti. Kokkuvõttev sõna : loe , te ja lu. Novembris on järgmised kalendri tähtpäevad : mardi-, kadri- ja andresepäev. Loe, te ja lu kokkuvõttev sõna. Mardi-, kadri- ja andresep...
Tekstilõik ,,Sa otsi riistad ülesse ja raiu sooned kivisse. Tee veskikivid teravaks, löö aknad puhtaks, säravaks, küll tuleb rahvas rõõmuga siis kõrge veskikoormaga." näitab, et domineerib siiski isamaa- armastus, sest lootuseks on vanale veskile taas tuul rattaisse puhuda, kaasata inimesi, kes loovad ühtse veskikoorma kui ühiskonna ehk teisisõnu taas õitsele äratada Eestimaa. Luuletuse keskmeks on sõna ,,veski", mis on ka kõige enam kasutatud. Sõnaga on moodustatud liitsõnad veskimees, veskikivi ja veskikoorem, mida võib tänapäeval nimetada passiivsema sõnavara hulka, sest inimkond areneb pidevalt ning kuna veski ei ole nüüdisajal enam nii tähtsal kohal, on see ka keelepruugis vähem kasutatav. Veskid kuuluvad minevikku. Sõna ,,vesi" esineb luuletuses nii alguses kui lõpus kui element, mille voolavus võib olla kõige alus. Kui luuletust mõtestada teises mõttes, on näiteks sõna veski riigi kõnekujundiks ja kasvõi veskikoorem ühiskonna kõnekujundiks
päripidi ,kõnelen ma väga palju .Kui sa loed mind tagurpidi ,põletama olen valju ? Arva ära ,valemmõistatus! An 4? Arva ära ,valemmõistatus! Mida tähendab . SAA 1X 5 A2 Arva ära ,valemmõistatus! 1 000 000 ilma Kuidas kirjutada nullideta KUI LOED PÄRIPÄEVA ÜLE ÜHE TÄHE, SAAD TEADA MIDA PILLE ÜTLEB.' Kirjuta vastus paberile. Palju kulub Tõnul poes raha ? Arvuta Lahenda ,kirjuta vastus paberile! Lahenda! Leia liitsõnad! Kirjuta ,puuduvad toiduained! Sokolaadikook 200 g tumedat ................ 200 g võid 200 g ................... 4 suurt muna 1 sl ................ Kirjuta ,puuduvad toiduained. Kräsupea kook 4 suurt muna 340 g ............. (4 dl) 350 g nisujahu (6 dl) 1 tl ............. 400 g paksemat .......................... 3 sl kakaopulbrit Mõsita-mõista ,arva ära! PUNANE JA MAGUS PALL TRIIBULISE KOORE ALL. Mõsta mõista ,arva ära! MEES ÜHEL JALAL METSAS
Eesti Lennuakadeemia Eesti keele häälikuortograafia probleeme Referaat Juhendaja Karin Kaljumägi Sisukord Referaat.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Tsitaatsõnad ja võõrsõnad.............................................................................................. 4 Häälikute õigekiri...........................................................................................................4 Lõppsilbi kirjutamine..................................................................................................... 6 Tuletised.........................................................................................................................6 Kaashäälikuühendid..........
Kuidas kantakse eesti keele eest hoolt? ??!! Mis on keelenormid? • … ehk normid on on mingil ajal mingis keelekollektiivis objektiivselt eksisteerivad sõnade häälikehitus ja tähendused, sõnamoodustus- ja sõnamuutmismallid, süntaktiliste üksuste (sõnaühendite, lausete) mallid. • Keelenormi, mis on fikseeritud keelekorraldusallikais, nimetatakse keelenorminguks. Keelenormidest eristatakse Kirjakeele Ajakirjandus- normid normid Ilukirjandusnormid Kirjakeele normid • Kirjakeeles normitakse: sõnade õigekirjutust, hääldust (rõhk, välde), vormimoodustust (käänamine, pööramine, võrdlusastmed), sõnamoodustust (tuletised, liitsõnad), sõnade stiiliväärtust, lauseehitust ja soovitatavaid tähendusi. • Näited: ajameelne- hajameelne, sokk- sokkki, kapp- kapi- kappi, kodu + tu = kodutu, kodu + loom = koduloom, varas pani ehted pihta ja tegi vehkat j...
taimestik ja loomastik väga palju erineb Saksamaa omast. Ka sõnad mis tähistavad tehnilisi innovatsioone ja mida polnud keele tekkimise ajal olemas. Seega sõnu väga palju miksitakse teistest keeltest kokku. Näiteks: Aviong ,,lennuk" (portugali avião), Televisong ,,televisoon" (portugali televisão). Samuti on paljud muud sõnad moodustatud portugali sõnadest millele on liidetud saksa sufiks. Näiteks: Canecache, "väike tass", portugali caneca, "tass" ja saksa sufiks chen. Liitsõnad nagu Schuhloja "kingapood" saksa Schuh ja portugali loja. Saksastunud portugali tegusõnad: lembreere "mäletama"; respondeere "vastama" (portugali lembrar, responder). Igatahes, olenemata kõikidest nendest laenudest-- grammatika ja sõnavara on siiski suuremalt jaolt saksa. Vaatamata sellele, et Riograndenser Hunsrückisch on kõige kasutatavam murre lõuna Brasiilias, selle kõnelejate arv väheneb. Hunsrik on ohustatud keelte nimistus 7. tasemel, mis tähistab ,,ohustatud" taset.
AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID 14.Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 15. Morfoloogia tegeleb: SÕNADE SISEEHITUSEGA 16.Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on: SÕNE SÕNAVORM SÕNAVORMITÜÜBI TEALISATSIOON 17.Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 18.Sünteesiindeks näitab MORFEEMIDE HULKA SÕNAS 19
Peeter Pärna Teie 10.08.2008 nr 62 Kalda 4a-12, Meie 18.08.2008 nr 62 61301 Tartumaa Järelepärimine detailplaneeringu kehtestamise kohta Austatud härra Pärna Vastuseks Teie järelpärimisele teatame, et Pihlaka vallavolikogu arutas Kalda 2 katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamist 14. augusti 2008. a istungil. Järgmine istung peetakse 11. septembril kella 1517 vallamaja saalis. Lugupidamisega Taivo Sirel volikogu aseesimees Metsa 6 tel 123 4567 rg-kood 1233455465 Pihlaka vald faks 123 5436 ak 12354365476546 61301 Tartumaa e-post [email protected] SEB Pank Arvude kirjutamine. Kontorisse toodi neli kasti raamatuid. ' Sealses talus on 12 lehma, 5 lammast ja 2 kitse. * Mäng lõppes seisuga 6 : 4. * 7500 osalejat * 25 000 osalejat * 12 000 osalejat * 5000-7000 osal...
AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID 14.Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 15. Morfoloogia tegeleb: SÕNADE SISEEHITUSEGA 16.Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on: SÕNE SÕNAVORM SÕNAVORMITÜÜBI TEALISATSIOON 17.Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 18.Sünteesiindeks näitab MORFEEMIDE HULKA SÕNAS 19
järele nii, et morfide piirid jäävad struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse Aglutiantsiooniks 17. Seotud morfeem esineb ainult koos teiste morfeemide või sõnadega, liitub sõnatüvele 18. Sisekohakäänded on illatiiv, inessiiv, elatiiv 19. Millistes sõnavormides on tegemist fusiooniga? jalgu, kanu 20. Arvu kategooria markeerimata liige/liikmed on ainsus 21. Millise järgmistest on ortograafilised liitsõnad? sõnaraamatusõna, sõnaraamat, valge-toonekurg 22. Sünteesiindeks näitab morfeemide hulka sõnas 23. Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ilus 24. Radikaalid on katkestatud morfid 25. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on isoleeriv 26. Morfeemide põhiomadus on see, et nad kannavad tähendust 27. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed (me) laulaksime, (te) laulvat 28
16. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed: (ME) LAULAKSIME, (TE) LAULVAT 17. Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID 18. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lükitakse üksteise järel nii, et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: FUSIOONIKS 19. Kongruents on: SÜNTAKTILINE ÜHILDUMINE 20. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d): VIISNURKNE 21. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? SÕNARAAMATUSÕNA, SÕNARAAMAT, VALGE-TOONEKURG 22. Morfeemide põhiomadus on see, et: NAD KANNAVAD TÄHENDUST 23. Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 24. Sufiksid on: TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID, EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD 25. Morfoloogia ei uuri: SÕNAJÄRJE MÕJU LAUSE TÄHENDUSELE 26. Leia kõneviisi kategooria markeerimata liige/liikmed: (TA) KIRJUTAB 27. Seotud morfeem: ESINEB AINULT KOOS TEISTE MORFEEMIDE VÕI SÕNADEGA, LIITUB
AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID 14.Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 15. Morfoloogia tegeleb: SÕNADE SISEEHITUSEGA 16.Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on: SÕNE SÕNAVORM SÕNAVORMITÜÜBI TEALISATSIOON 17.Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 18.Sünteesiindeks näitab MORFEEMIDE HULKA SÕNAS
.....................................8 3. KOKKUVÕTE.......................................................................................12 KIRJANDUS............................................................................................13 1. SISSEJUHATUS Fraseologism on enamasti lausest väiksem üksus, sõnaühend või üksiksõna. Tegemist on kõne kujundliku struktuurielemendi, retoorilise vahendiga. Fraseologismid on metafoorsed, piltlikud, kindla püsivusastmega sõnaühendid, liitsõnad, laused või lausekatked, näiteks vesi on ahjus, vanajumala seljataga, hinge vaakuma, a ja o olema, Achilleuse kand, rikas nagu Riia kikas, Taavet ja Koljat. Fraseoloogilistel sõnaühenditel on oluline koht keele ilmekate väljendusvahendite hulgas, taotledes keelelise väljenduse vaheldust, mitmekesisust ilmekust. Fraseoloogia on universaalne keelenähtus ehk seda esineb kõigis keeltes. Fraseologisme on keeles üle 10 000. Need võivad olla algupärased või laenulised. Eesti
Liiga palju lihtlauseid. Kokkuvõttes toon väite, mida pole sisus kajastanud. Kirjutan nagu katkendit ajalooõpikust, kuid ei analüüsi kirjutatud väiteid ega too endapoolset arvamust teema kohta. Õigekirjavigu on palju. Sidesõna, ja ees käib koma, kui mõte muutub. Verbita lauselühend, järellisand ja üte eraldatakse komadega. Küsisõna ette pannakse koma, kui too asetseb lauses sees ja millele järgneb öeldis. Liitsõnad kirjutatakse kokku. Kui lauses on mõtte muutus, eraldatakse uus idee sealt alates komaga. Omaenda kirjutatakse kokku. Keelevaistu mittetundes oleks mõistlik õppida need sõnad pähe, mis on veaohtlikud. Vaesetel on vale kirjapilt, õige oleks vaestel. Välismaiseid nimesid käänatakse ülakoma kasutades, näites Goriot´d. Numbritest üle kümne kirjutatakse sõnadega ja järelliite kasutamine on vale, näites 20-nt
Eesti keel Inglise keel Tähestik Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Ss, Zz, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Tt, Uu, Zz, Tt, Uu, Vv, Ww, Õõ, Ää, Vv, Ww, Xx, Yy, Zz. Öö, Üü, Xx, Yy. Vokaalid a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü.(9) a, e, i, o, u (mõnikord ka y). (6) Konsonandid b, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, b, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, s, s, z, z, t, v.(18) q, r, s, t, v, w, x, y, z.(21) Liitsõnad Eesti keeles kirjutatakse Inglise keeles võib liitsõnu liitsõna osad alati kokku, ...
Keelte võrdlus Eesti keel ja vene keel Eesti keel Vene keel Tähtede arv tähestikus 32 33 Vokaalid 9 (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü ) 10 (, , , , , , , , , ) Konsonandid 17 (h, j, k, l, m, n, n, p, r, s, s, s, 22 (b, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, t, v ) q, r, s, s, z, z, t, v, w) Häälikuline väljendus 0 2 (, ) puudub Käänete arv 14 6 Rõhk Pearõhk ja kaasrõhk Ainult üks rõhk Sooline vahetegemine Puudub Kolm sugu: mees-, nais- ja kesksugu Sõnamoodustus L...
ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 6. Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 7. Eesti keele algvormid ehk sõnaraamatuvormid on SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA-INFINITIIV 8. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 9. Liidepartikkel on KLIITIK -KI/-GI 10. Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 11. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? SÕNARAAMAT VALGE-TOONEKURG SÕNARAAMATUSÕNA 12. Morfeemide põhiomadus on see, et NAD KANNAVAD TÄHENDUST 13. Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 14. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 15. Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele, on AGLUTINEERIV 16. Millis(t)es sõnavormi(de)s on tegemist fusiooniga? JALGU KANU 17. Väliskohakäänded on ADESSIIV ABLATIIV
loetakse iseseisvaks sõnaks, adverbiks. Varem kirjutati see lahku ja loeti sõnade paljas ja jalg instruktiivivormideks. Instruktiivi kui käänet eesti keele grammatikas ei tunnistata, aga seda ei saa mitte arvestada, sest jäävad veel: lehvivi hõlmu, säravi silmi, leekivi silmi jpt. Kas lehvivi, säravi ja leekivi on iseseisvad sõnad või sõnade lehvima, särama, leekima vormid? Kirjateksti analüüsimisel tekib küsimus, kas kõik kokku kirjutatud sõnad on liitsõnad ja kas kõik liitsõnad on omaette sõnad. Selgelt tuleb välja see probleem ühendverbide puhul. Kokkuleppeliselt kirjutatakse osa verbivorme adverbidega kokku: ärasaadetud kiri, ärasõitev rong, allakukkunud kivi, kuid osa aga lahku: ära sõitma, ära saata, alla kukkudes. Kas tuleks lugeda kokku kirjutatud vorm üheks sõnaks või mitte? 1 KUI PALJU SÕNU TUNNEB JA KASUTAB TAVALINE KÕNELEJA?
Moodustusviisid 8. SÕNASTRUKTUUR tähendab sõnatüve siseehitust e morfoloogilist koostist. Struktuuritüübid: lihtsõnad ja komplekssõnad ( tuletised ja liitsõnad). Lihtsõna e juursõna on ühemorfeemilise, liigendamatu tüvega lekseem. Komplekssõna tüvi koosneb rohkem kui ühest morfeemist MORFEEM on väikseim tähendusega keeleüksus. 9. KOMPLEKSSÕNAD on tuletised ja liitsõnad. Tuletise tüvi koosneb juurmorfeemist ja tuletusliitest v liidetest, liitsõna tüvi koosneb mitmest juurmorfeemist, ehkki võib sisaldada ka tuletusliiteid. 10. SÕNAMOODUSTUS tähendab neid keelesiseseid põhimõtteid, mille järgi olemasolevad komplekssõnad on moodustatud ja uusi sõnu e lekseeme on võimalik moodustada. Kesksemad sõnamoodustusviisid on tuletamine e derivatsioon ja liitmine e kompositsioon. 11
· ij tegijanimedes või liitsõnades fantaseerija, ootaja, meteoriidijärv *+ paratamatud erandid, nt. tegija, olija · üi olemas ainult kahes sõnas: rüiu, süit · ji ainult mõnes võõrsõnas: projitseerima, jidis III KAASHÄÄLIKUÜHEND Reegel: kaashäälikuühendis kirjutatakse tähed ühekordselt. lõplik, bors, metalne *See reegel ei kehti neljal erineval juhul: erand 1: liitsõnad: tippsportlane, kammtehnika erand 2: l, m, n, r järel ülipikk s: valss, marss erand 3: liite -gi/-ki ees: linngi, ehkki, vurrgi erand 4: liide algab sama tähega, millega sõna/tüvi lõpeb: modernne, keskkond IV VÕÕRSÕNAD 1. v, hv ja v valikul aitab ainult õige hääldus või teadmine karahvin, asfalt, vundament, fundamentaalne, salvrätik 2. f ja s kirjutatakse ainult pikalt (üks täht) või ülipikalt (kaks tähte), v.a. kaashäälikuühend, kus kehtib
sümbolid sõnade asemel. ● Lühendid: kirjakeele tavalühendid (n-ö, st), suulise keele tavalised lühendvormid,netisuhtluses kasutatud erilühendused, mida iseloomustab täishäälikute maksimaalne ärajätmine, üksiktähed täheühendi asemel. ● Ühe postitusega saadetud lausungid on tavaliselt lühikesed Olema-verbi ärajätmine ka tavalistes lausetes ● Suulise keele jooned: häälduspärane kirjutusviis, suulised liitsõnad ja liitfraasid. ● Argisõnad, kirjakeele sõnadest argisõnade tegemine argituletuse abil. ● Mitteverbaalse tegevuse kirjeldused ja märkimised: naer, helide ja häälitsuste märkimine. ● Suulisele kõnele lähedane tugev emotsioonide väljendamine. Emotikonid. Sünkroone ja asünkroone suhtlus Sünkroonse suhtluse puhul on osalejad ühel ajal internetis, näevad teise teadet kohe pärast selle sisestamist ja reageerivad vahetult .
barakk, hopakk, kusett, niknäk ) Häälikuühendites märgitakse iga täht ühekordselt tema pikkusest olenemata. - liidetega sõnad - kui tüve lõpus ja liite algug erinevad tähed, siis kirjuta kõik ühekordselt ! mäslev, kasjas, metalne, tipmine, portugallane - r/n+s - kirjuta kõigis käänetes ühekordselt, nim- bors, om.- borsi , os.- borsi - erandid : tüvi+rõhuliide - ki/-gi : lillgi, ehkki, sokkki, vattki ; liitsõnad (tüvi+tüvi) : keskkool, purskkaev ; Tüve lõpus sama kaashäälik, mis liite algul - modernne, siinne ; l,m,n,r + ss , kui ei järgne kaashäälikut ja ühendi pikkus kannab ss : simss, ressurss, forsseerima, kirss ; - nud+ n-lõpuline tüvi : veennud, möönnud ; diftongi asemel on 2 silpi : poeem, viiul, müüa - t kõrvale kirjutan s ja d kõrvale käib z ( tsekk, tsello , dzuudo,dzinn ) 3. Võõrsõnade õigekirja ja tähenduste tundmine (harjutuste lehed, konspekt,
Kaashääliku ühendi põhireegel ütleb, et kashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühe kordselt. Selle reegli alla kuuluvad kärbse, türanlik, usjas jpt. Erandlikud on kond liitega sõnad. Ka kond liitega sõnades kehtib kaashäälikuühendi põhireegel. Põhireeglist kõrvale kalduvad sõnad on kirss, morss, valss. Reegel ütleb , et l, m, n, r järel kirjutatakse ülipikk s. Kui sõna lõpus ja liite alguses on ühesugused tähed ei kao ära kumbki(ehkki, salkkond). 2.2 Liitsõnad Liitsõnade puhul ei jää sõnade liitumise piirilt ära ükski täht(purskkaev, sukkpüksid). Probleemsede on liitsõnad erinevate seppade puhul. Ka nende kirjutamisel kehtib sama reegel. Näiteks plekksepp, kingsepp jt. Teiste seppadega segamine aga kipub minema erandlik sõna rätsep. 2.3 Liited Liide likkus kirjutatakse alati kahekorde k tähega. See reegel kehtib näiteks sõnade võimalikkus, paindlikkus ja tootlikkus puhul. Liidete lik, -mik, -vik, puhul omastavas käändes
ja lõppude lisamist kasutades. Need moodused on aga eesti keele morfoloogia tüüpi lähendanud Lääne-Euroopa keelte morfoloogilisele tüübilise, samal ajal on see kõik kaugemate sugukeelte seisukohalt väga uuenduslik. Eesti kirjakeele üheks suurimaks vooruseks peab Hint väga paindlikku sõnamoodustus- ja tuletussüsteemi. Selle ökonoomsust ja väljendusvõimalusi on kõrgelt hinnatud nii Eesti keeleteaduses kui ka välismaalastest eesti keele uurijate poolt. Liitsõnad nagu nurgakivipanek või umbrohutõrje on kõik võrreldavad teiste keelte parimate liitsõnamoodustamismudelitega. Mõnel keelel pole selles osas midagi võrdväärset ette näidata. Veel efektsemad ja efektiivsemad on omadussõnalised ja määrsõnalised liitsõnad. Eesti lauseehituse üheks omapärasemaks jooneks on suhteliselt vaba sõnajärjestus, mille teeb võimalikuks morfoloogiliste vormide suur hulk. Kõige tavalisemaid lauseid võib eristada
Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Väike Merineitsi Kirjanikud: Taani keel ei ole ilus keel! · Kokkuhoidlik keel. · Ei raiska vaimumaaki uue sõna sulatamiseks, kui võib vana korduvkasutusele võtta. · Taanlastelgi on olemas liitsõnad: 1. Tolmuimeja 2. Sealiha 3. Lennumasin 4. Rinnanibu ·. Taanlase "Tere"="Hei" ja "Head aega"="Heihei" ·. Vääritimõistmise vältimiseks peavad kuulajad hoolega kõrvu kikitama! · Jõulud on aasta suurim Tavad ja püha (Terved kombed: perekonnad lähevad metsa ja langetavad koos
Keeletüpoloogia-keeleteaduse haru, mis tegeleb maailma keelte ühisjoonte kirjeldamise ja süstematiseerimisega. Eesti keel on SVO keel, sest sõnade järjekord lauses on alus(subject), öeldis(verb), sihitis(object). Universaal-tunnusjoon. Üle 2000-de avastatud keeleuniversaali moodustavad inimkeelte tuuma. Neid on otsitud kaua, kuid suur osa omadustest on veel avastamata. Häälikud jagunevad vokaalideks(täishäälikuteks) ja konsonantideks(kaashäälikutest). Keele prosoodilised vahendid võimaldavad häälikujärjendeid erineval viisil hääldada. Vahendid on intonatsioon, rõhk, toonid, väited. Flektiivne keel- sõnavorme saadakse tüve kuju muutmisel (eesti, vene, inglise) vesi-vee-vett Isoleeriv keel- sõnad on sama kujuga, tunnuseid ei liitu, sõnadevahelisi suhteid väljendatakse sõnajärje ja abisõnadega (inglise, hiina) Agultinatiivne keel- sõnavorm moodustab sõnatüvele tunnuste ja lõppude lisamise teel (eesti, türgi) tuba-de-le Polüsünteetiline kee...
hääldusele: jes, jee, vau, hellou, stoori, sorri, thäts, hleb, markovka; topeltsulgudes kommentaarina võib lisada originaalkeele kirjapildi: laav ((love)); · g, b, d võõrsõnade alguses kirjutatakse vastavalt kirjapildile, st g, b, d abil; · h sõna alguses märgitakse vastavalt hääldusele: hobune / obune; · võõrsõnades märgitakse rõhuline silp pika vokaali või konsonandiga: Ta`maara, Kar`paatov; · mittekirjakeelsed liitsõnad kirjutatakse kokku: onju, nojah, eksole; · lahku hääldatud liitsõnad kirjutatakse lahku: sünni päev; · pealkirjad ja nimed märgitakse samade reeglite järgi nagu muudki sõnad. Nende alguses on suurtäht. Jutumärke ei kasutata. · arvud tuleb sõnadega välja kirjutada vastavalt hääldusele: kakskend=kaks, kaeksada=kolgend=öeksa. Varieerumise näiteid 1 ainult 467 aint 143 ainud 3 ainlt 1 ainuld 2 aind 36 ainut 7 Varieerumise näiteid 2 aitä 7 aitäh 1100
Kokku- ja lahkukirjutamine 1) täiendav sõna lühenenud-omadussõna ees Nt: võõrkeel - Nt: võõras keel 2)liigisõna(täiendsõna nimetavas käändes) - omadussõna, omastav kääne Nt: laudlina,raudtee,pildiraamat - Nt: valge lina, ema lina 3) täpsustamine Nt: see kassipoeg - selle kassi poeg 4) mitmus - ainsus Nt:raamatute kujundus - raamatukujundus 5) omaette mõiste lasteaed - laste aed lapsepõlv - lapse põlv 6) ühendtegusõna, liitsõnad -mine ja -ja on koos Nt: läbi mõtlema - läbimõtlemine, läbimõtleja 7) -line, -ne Nt: viie-aastane, järkjärguline 8) Kerese-nimeline P. Kerese nimeline 9) arvud kokku: kümnelised, sajalised, teistkümnesed lahku: tuhandesed, ühelised, miljonilised 10) kohanimed/ isikunimed Nt: Vana-Vigala, Mari-Liis
Kokku- ja lahkukirjutamine Oma normaalolekus on sõnad üksteisest lahku kirjutatud. Kokkukirjutisi on kahesuguseid- liitsõnad ja muud kokkukirjutised. Liitsõna osad kirjutatakse alati kokku, ükskõik mis vormis või ümbruses nad ka ei esineks, nt raudtee ,sünnipäev, pealkiri, umbusaldama. Muude kokkukirjutiste osad on kokku kirjutatud ainult vaid siis, kui tegusõna on kesksõna vormis ja lauses eestäiendisks , nt lahtivõetav kapp, asetleidnud õnnetus. Ortograafia seisukohalt ei ole see vahetegemine siiski oluline, sest ortograafia ülesandeks on kirjeldada igasuguse kokkukirjutuse tingimusi. Liitsõnade ehitust ja tüüpe käsitleva raamatu sõnamoodustuse osa. Kahe või rohkema grammatilises seoses oleva sõna kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjust. Eesti keeles arvestatakse sõnade kokku- või lahkukirjutamisel järgmisi põhimõtteid: 1)Sematiline ehk tähenduspõhimõte- kokkukirjutised tähistavad erinevat ...
1. Modernistliku romaani Liigid: süvapsühholoogiline romaan teadvuse süvakihtide ja aistinguliste seoste kujutamine filosoofilis-intellektuaalne romaan analüüsib inimeksistentsi üldisi ideid, keskendub vaimuelule (kultuur, filosoofia jm) absurdiromaan põhineb absurdivõtteil allegoorilis-sümbolistlik romaan põhineb sümbolitel, mõistukõnel eksistentsialistlik romaan lähtub eksistentsialismi filosoofiast sürrealistlik romaan mõistuse kontrolli välistav, aluseks alateadvuse automatism uus romaan vormieksperimentide kasutamine maagilis-realistlik romaan tegelikkuse kujutamine fantastiliste, üleloomulike kujundite abil Esindajad: A.Camus, V.Woolf, J.Joyce, M. Proust, H. Hesse 2.Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus 3.Eesti kirjanduse jagunemine/la...
LIITADJEKTIIVID Liitomadussõnadeks on liitsõnad, mille põhiosaks on omadus- või kesksõna. Liitomadussõnad jagunevad laiendliitsõnadeks ja rindliitsõnadeks. Produktiivse ja arvukaima rühma moodustavad ne- ja line-liitelise põhiosaga liitsõnatuletised, mis korreleeruvad nimisõna-, kaassõna- või hulgasõnafraasiga. LAIENDLIITOMADUSSÕNA Laiendosaks on: 1. nimisõna (välk+kiire) – nimisõnalise laiendosaga liitmismallid on avatud, võimaldavad semantilise seose korral vabalt moodustada tekstiliitsõnu 2. omadussõna (tume+pruun) – liitomadussõnade moodustustüüp on piiratud produktiivsusega, liitumisvõimalused on seotud moodustusosade semantikaga 3. kinnistüvi (üli+odav) 4. muu sõnaliik (vähe+tähtis). Enim liitomadussõnu on nimisõnalise laiendosaga. Laiendosa saab olla kas lihtsõna (külma+kindel), tuletis (askeldus+rohke), liitsõna (eesmärgi+kindel) või võõrsõna (fantaasia+vaene). Seejuures moodustustüvi on ...
- tehisloomest a) vaba ehk suvaline kombineerimine (nt raal) b) aluskeelendile toetumine: raie (malev male), täiendamine (ürp türp), jrk vahetamine (elevandiluu vandel), assotsiatsioonide kasutamine (vaip laip) - võõrkeelte laenud. Laenatakse nt sugulaskeeltest, eriala juhtkeeltest (nt ingl k geim ja sett). a) Tsitaatlaenud (nt de iure) b) Pärislaenud võõrsõnana (nt disain) c) Tõlkelaenud (nt viisaastak) d) Tähenduslaenud (nt arvutihiir) e) Laenlühenditega liitsõnad (nt e-hääletus, m-pilet) f) Ladina ja vanakreeka morfeemid (nt hüper-, -loogia). Soovitatavalt otseülevõtt (nt küberneetika, mitte saibernetiks). Kasutatakse juurmorfeeme, järelliiteid, eesliiteid, prefiksoide, sufiksoide. VÕÕRTERMINID OMATERMINID Lihtsam võõrkeelset kirjandust lugeda. Segab võõrkeelse kirjanduse lugemist. Rahvusvaheline suhtlus on lihtsam
rajav - - - - - - olev - - - - - - ilmaütlev - - - - - - kaasaütlev - - - - 2 0,8% 2.2.1.1890. aastate ajakirjanduskeele vasted 1890. aastate ajakirjanduse alamkorpuses on sõnale ema 35 vastet. Nende seas on tuletised, liitsõnad, ainsuslikud ja mitmuslikud käändevormid. Liitsõnad (emakeel, ema- eesel) ja tuletised jäävad analüüsist kõrvale. Kõige levinum käändevorm on ainsuse nimetav – kasutati 13 korral, näiteks tema ema ja wanem õde on nõdrameelseks jäänud). Ka selles näitelauses on näha, kuidas ema ees on tihtipeale täiend, mis näitab suhet temaga. Mitmust esines korpuses vaid korra ning see oli mitmuse nimetava vorm (kust eesti emad ja lapsed), mis näitab ema esimeses
See eristab nt liitsõna kalliskivi fraasist kallis kivi, vrd kalliskivist ja kallist kivist. On vaid üksikuid liitsõnu, mille eesosa ühildub järelosaga, nt vaenelaps (vaeselapse, vaestlast), teinepool (teisepoole, teistpoolt), viimnepäev (viimsepäeva, viimsestpäevast). Kalliskivi ja vanaema, kuid ka vaenelaps ja teinepool erinevad fraasidest kallis kivi, vana ema, vaene laps, teine pool tähenduslikultki. 10. Liitsõna struktuur. Nagu fraasid jagunevad ka liitsõnad osade vastastikuse suhte alusel kaheks: põimliitsõna on selline, mille eesosa (täiendsõna) laiendab järelosa (põhisõna), nt liitsõnas naisterätsep laiendab sõna naiste sõna rätsep; rindliitsõna on selline, mille osad on omavahel rinnastatud, nt ööpäev, pudi-padi, ajaloolis-poliitiline, sinimustvalge. Enamik liitsõnu on põimliitsõnad. 11. Täiendsõna liitumise viisid.
allmaaraudtee jaam) 6) paarissõnad - isa-ema, enam-vähem, tahes-tahtmata, edasi-tagasi, siin- 3) täiendsõna mitmuse omastavas - tavaliselt LAHKU, nt vigade seal, tere-tere (Eesti-Vene läbirääkimised, prantsuse-eesti sõnaraamat); parandus, ekspertide komisjon, sisehaiguste kliinik 7) pikemad liitsõnad - korvpalli-meistrivõistlused, elektri-veesoojendi; Erandid: a) täiendsõna kahesilbiline - KOKKU, nt lasteaed, naistepäev, 8) liitsõna piiril 3 või enam ühesugust tähte - maa-ala, plekk-katus. meestesärk, noorteõhtu, käterätik; b) kindlakskujunenud ühendid - KOKKU, nt vanadekodu, võõrastemaja, HARJUTUS hingedepäev. Ühenda kokkukuuluvad sõnad kaarega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
