Kokku-ja lahkukirjutamine Lühenenud tüvi- võõrkeel, triivjää, pesemisvahend Nimisõnad 1) nimisõna+ nimisõna Raudtee- täiendosa nimetavas käändes Pildiraamat venna raamat täiendosa näitab liiki, laadi; täiendosa näitab kuuluvust Tindipott punase tindi pott- täiendosa on laiend TäiendosaPuusärk ains. omastavas Lapsepõlv, - lahkukirjutus tähendab midagi muud või ei tähenda üldse midagi lapse põlv Raamaturiiul täiendosal mitmuslik sisu Eesti keel Haapsalu rätt Tartu sai täiendiks kohanimi Kadripäev Kadri sai- kus isikunimi ei märgi kuuluvust ega ole kauba nimi, siis kokku Eriala (spetsiaalne ala) eri alal ( erineval alal )
3. Kui täiendsõna väljendab põhisõnaga tähistatuainet või materjali, siis võib olenevalt konkreetsest sõnast esineda kas nimetav või omastav. Üldpõhimõte on, et nimetavalist liitumist kasutatakse juhul, kui liitsõna sisuliseks keskmeks on põhisõna, nt vaskpott = pott, mis on vasest (tehtud), klaashelmes, kipskuju, paberraha, palkmaja, pitspluus, plekk- karp, sametkleit, teivasaed. Ja vastupidi, kui liitsõna põhisisu kannab täiendosa ning põhiosa väljendab täiendsõnaga väljendatu hulka, kuju, liiki vms, tarvitatakse omastavat, nt klaasitükk, liivakoorem, tammepuu, metsamüür, lumevaip, rauakild, pilveloor, veesammas. Sageli on niisuguse liitsõna täiendosa tarvitatav liitsõna asemel, nt klaasitükk = klaas, tammepuu = tamm, lumevaip = lumi. Tegelikus kasutuses esineb siiski palju kõikuvusi ja erandeid põhiliselt omastava kasuks: rookatus, sitsirätik, vatitekk
Põrgulava kammersaal, sammassaal, kaminasaal, nurgatuba Tähtkujud ja sodiaagimärgid Kaljukits, Veevalaja, Kalad, Jäär Ülekantud tähenduses mingi Arvan, et Ameerikaid enam ei nähtus avastata. Kohanime täpsustav täiendosa Ees-Aasia, Taga-Kaukaasia, Sidekriipsuta: Väike-Maarja, Suure-Jaani, Suurbritannia, Vana-Kreeka Valgevene, Täiendosa käändub: Suur Munamägi, Väike Tütarsaar
Produktiivsed- ja; -lane; -line. Abstar- us; - lus; -mus. Rühm ja kogu- kond; -stik;-stu. Eitust väljendavad liited- eba; - mitte. Omadusõna liited- -ne; -lik; -line; ( tu; -kas; -jas; -mine) . Tegusõna tuletus- ta/da; -sta; -nda; -u ja ne; - ise ja tse; - ata; - skle ja le. Määrsõna- lt; -sti; - ti; -tsik ja stikku; -kuti ja li. Liitsõna koosneb põhiosast ja täiendosast. Põhiosa annab põhitähenduse, täiendosa täpsustab ja kitsendab seda. Liitsõnamoodustuse mallid- viis, kuidas moodustada sõnu.: * Tüveline liitmine- tegu- ja määrsõnad. Eraldatakse ma- tegevusnime tunnus ja saadud tüvi liidetakse põhiosale: leid/ma leid+laps; maha+ kirjutamine. * Nimetavaline liitmine- täiendosa nimetavas käändes: kolm+nurk; jalg+ratas; see+tõttu. * Omastavaline liitmine- omastavas käändes: kolme+kohaline; selle+pärast; noore+ poolne. * Lühitüveline liitmine- lühenenud tüvekuju:
Suur ja väike algustäht kohad ja ehitised · Kohanimed läbiva suure tähega välja arvatud liigisõna (meri, jalg, mägi jne) · Kohtade ümberütlevad nimetused väikese tähega ( suur lomp(Atlandi ookean)) · Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüüpi iseloomustamiseks kasutatav kohanimi suure tähega. · kohanime täpsustav täiendosa suure tähega : Mandri-Eesti · Kohanime juhuslik täiend: mineviku Eesti · Kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti riigilipp, Karksi murrak, Rooma number. · ERANDID! väikese tähega: · hulkkondade ja keelte nimetused : eesti keel · Rahvaste ja hõimude nimetused · kultuuriasjad rahvusluse rõhutamiseks : saksa vanasõna, araabia maad. Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused
NB! Kui sõna maa ees olev nimi on sisult mitmuslik, siis kirjutatakse maa(d) lahku (Skandinaavia maad, Läänemere maad, Balkani maad). Reegel #3: ! Tänavate, väljakute, turgude, teede ja puiesteede nimed kirjutatakse lahku (Viru tänav, Uus turg, Kadaka tee, Sõpruse puiestee). (*) Kui nime täiend osa on omadussõna, siis tuleb jälgida, kas see käändub või mitte (Käändub: Musta mere ääres, Valgel merel)(Ei käändu: Mustjõe ääres, Valgejõel, Punaojast). (*) Kui täiendosa esineb ka muudes ühendites ning iseseisva nimena, siis kirjutatakse lahku (Võhandu jõgi, Balti meri, Kaspia meri, Altai mäestik, Habaja külas). (*) Kui täiendosa ei kasutata iseseisva kohanimena, siis kirjutatakase kokku (Annelinn, Emajõgi, Läänemeri, Põhjameri, Väljaküla, Äänisjärv). Koostas: TAAVI. MUUD SÕNALIIGID + OMADUSSÕNA Reegel #1: ! Käändsõna ja omadussõna kirjutatakse harilikult kokku (tulipunane, tuhkkuiv, hulljulge, imekena, püstirikas, verinoor). NB
Tuletamine-sõnatüvele tuletusliite lisamine. Liitmine-ühendatakse kaks sõnatüve. Nimisõnaliited:laulja, eestlane, manuline, kaevur, soosik, aednik, inimene, karjus, trükkal, müüjanna, poolatar, õgard, peletis, volask, mühkam. Omadussõnaliited:ebaselge, mullane, usklik, muretu, hapukas, alumine, traatjas. Tegusõnaliited:eestindama, pigitama, peituma,sisisema, pisenema, võpatama, olesklema. Määrsõnaliited:kindlalt, kiiresti, reedeti, rinnutsi, rinnakuti, rinnastikku, pikali. Nulltuletus-liidetakse tegusõna tunnused ja lõpud otse tüvele. Liitsõna moodustusosad on tüved, mis teineteisele liidetakse. Liitumismallid:tüveline, lühitüveline, nimetavaline, omastavaline. Põhiosa annab põhitähenduse, täiendosa täpsustab ja kitsendab seda.
Skorpion, Ambur. Nt Mati on sündinud Käiade märgi all, Jüri on Skorpion. Marija Kadri on Kaksikitd. · Kohtade ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa (Egiptus), tõusva päikese maa (Jaapan) · Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüübi iseloomustamiseks käsutatav kohanimi kirjutatakse suure algustähega: Arvan, et Ameerikaid enam ei avastata. See talu on olnud minu Vargamäe. · Kohanime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Ees-Aasia, Taga-Kaukaasia, Kesk-Euroopa, Ülem-Sileesia, Vana-Vändra, Uus-Lõuna-Wales. · Märkus. Paar nime kirjutatakse sidekriipsuta: Suurbritannia, Valgevene, Kui täiendosa käändub, kirjutatakse ta lahku: Suur Munamägi, Väike Tütarsaar. · Kohanime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: mineviku Eesti, tuleviku
, /i/ , /t/ , /ju/ , /j/ , /u/ EESTI KEEL VENE KEEL Sõnamoodustus Liitmine Tuletamine Otsetuletus Tagasituletus Liitsõnad Põhiosa + täiendosa Tuletised Nimisõnatuletis Produktiivsed ja ebaproduktiivsed tuletised Tegusõnade vormistik EESTI KEEL VENE KEEL Pöörded Ainsus 1.pöördkond Mitmus 2.pöördkond
Suurtähelised on ka ümberütlevates nimetustes sisalduvad teised nimed: Neevalinn, Taaralinn, Emajõe Ateena. Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüübi iseloomustamiseks kasutatav kohanimi kirjutatakse suure algustähega: Arvan, et Ameerikaid enam ei avastata. See talu on olnud minu Vargamäe. -- Üksikud seesugused kohanimed on üldnimestunud, nt mahtra (lööming), soodom (suur segadus). Kohanime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Ees-India, Taga-Kaukaasia, Kesk-Euroopa, Ülem-Sileesia, Vana-Vändra, Uus- Lõuna-Wales, Lõuna-Eesti, Ida-Euroopa, Põhja-Jäämeri, Väike-Maarja, Suure-Jaani, Ladina- Ameerika, Välis-Eesti, Kodu-Eesti, Kõrg-Eesti ja Madal-Eesti (mullanduse terminid), Mandri- Eesti, Stepi-Krimm, Mägi-Krimm, Muinas-Egiptus, Vana-Kreeka, Antiik-Rooma, Tsaari- Venemaa. Märkus
Kokku ja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna Liitsõna Täiendosa põhiosa Vesiveski, sarvloom, verivorst Ainsuse omastav Jaanuarikuu, maikuu jne kuud. Hulka ja kogu väljendavad ühendid, nt liivahunnik, suhkruvatt, klaasikild, singiviil Mitmusliku sisuga ainsuse omastav, NT: tikutoosm raamatukapp, teatriliit, tellisetehas, kartulipanek. Kolm või enamgi tüve, nt: aedviljakonserv, aruandeaasta, okaspuumets, allmaaraudteejaam Lahku Isa saapad, eesli saba, naabri auto, osakonna juhataja. Omadus-,arv-, asesõna või muutumatu sõna+nimisõna
-põhipalk- võib olla kõigil töötajatel ühesugune -lisatasu erioskuste eest - stimuleerib töötajaid otseselt õppima juurde tööga seotud erioskusi -individuaalne boonus - võiks võtta arvesse paremate töötajate suuremat tööjõudlust, paremat töö kvaliteeti ja valmisolekut teha vajadusel üleajatööd. 21. Erinevate tasustamisvormide plussid ja miinused -ajapalk tagab töö kõrge kvaliteedi ja täpsuse; -tükipalk lihtsaim tulemuspalga alaliik; -lisatasu palga täiendosa; -preemia palga täiendosa; -kasumi jaotamine teatud % kasumist töötajale; -omandisuhetesse kaasamine võimalik töötaja pikaajaline sidumine firma eesmärkidega. 22. Karjääri planeerimine. Karjääri planeerimine on protsess, mille käigus fikseeritakse ametikohad ning nende seosed ja tööalase liikumise teed organisatsioonis. Karjääri juhtimine on indiviidide ettevalmistamine karjääriks. Karjääriplaan hõlmab kõiki töökohti organisatsioonis. Töötaja edutamisel
Jäär. Ruumid: Tuhande Samba saal, Merevaigutuba (vrd kaminasaal). Ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Pühavaimu kirik, Kadrioru staadion, Suur Rannavärav, Inglisild, Patkuli trepp. Ülekantud tähenduses: Ameerikaid enam ei avastata. See talu on minu Vargamäe. Kohanime täpsustav täiend suure tähega, liitub sidekriipsu abil: Kesk- Euroopa, Taga-Kaukaasia, Ladina- Ameerika, Välis-Eesti, Mandri-Eesti, Vana-Kreeka, Tsaari-Venemaa. Sidekriipsuta: Suurbritannia, Valgevene Kui täiendosa käändub, lahku: Suur Munamägi, Väike Tütarsaar. Kohanime juhuslik täiend säilitab oma algupära, lahku: mineviku Eesti, tuleviku Jaapan, laulupeo Tallinn, spordi Sydney, lava Vargamäe, Nikolai Venemaa. Vormilistel või sisulistel põhjustel sidekriips: Euroopa ja mitte-Euroopa riigid, nüüdis-Eesti, parema tuleviku- Eesti poole. Kohanimi suure tähega ka kohanimelise täiendiga ühendeis: Tartu murre, Austria õlu, Inglise miil, Tallinna kilud, Rootsi laud, Hiina köök,
liidetakse ühesõnalise nime, tähe liigisõnana kohanimest lahku või numbriga sidekriipsu abil (Tiigi tänav) (Kerese-nimeline) -teist, -kümmend ja sada Kohanimeks on käänduv (kaksteist) omadussõna (Vaikne ookean Vaiksel ookeanil) Nimega lahutamatult seotud Maad (mitmuses) riigi tähenduses liigisõnad (Pühajärv) kohanimest lahku (Euroopa maad) Täpsustav täiendosa ühendatakse Ühendtegusõnad määr- ja kohanimega sidekriipsu abil tegusõnast koosnev (ette võtma) (Lõuna-Eesti) Maa kohanimega enamasti kokku Väljendtegusõna käänd- ja (Eestimaa) tegusõnast koosnev (juttu ajama) Liittegusõnad- sõna või sõnaosa Määr- ja kaassõna teistest ja tegusõna lahutamatu ühend, sõnadest tavaliselt lahku (väga mille osi ei saa teineteise suhtes hea, niisama osav, üsna kaval)
puudub Käänete arv 14 6 Rõhk Pearõhk ja kaasrõhk Ainult üks rõhk Sooline vahetegemine Puudub Kolm sugu: mees-, nais- ja kesksugu Sõnamoodustus Liitmine; tuletamine; Liitmine, tuletamine otsetuletus Liitsõnad Põhiosa + täiendosa Tüvi+sõna: nimisõna+ nimisõna, omadussõna+ nimisõna, nimisõna+ omadussõna, nimisõna+ tegusõna Tuletised Nimisõnatuletis; produktiivsed Vene keeles on palju eesliiteid,
Panso-nimeline Voldemar Panso nimeline - MINE Läänemere-äärsed sooja mere äärsed ettevõtmine U-kujuline suure U kujuline vastupanemine 290-leheküljeline Tartu ja Viljandi vaheline pealtvaatamine Kokku- ja lahkukirjutamine võib sõltuda kaastekstist Täiend kuulub põhisõna juurde Täiend kuulub täiendosa juurde suur puuleht suure puu leht suur liivahunnik märja liiva hunnik usinad kooliõpilased meie kooli õpilased rahustav metsavaikus lumise metsa vaikus igihaljad männioksad kõrge männi oksad SIDEKRIIPS
· Tähtkujud · Riikide ametlikud nimed (Eesti Vabariik; Ameerika Ühendriigid) · Kaksikpaarisnimed, mille esimene osa on ilmakaar või mõni muu iseloomustav tunnus ja kohanimed täpsustava täiendiga (Väike- Maarja; Mandri- Eesti; Tsaari- Venemaa; Kilingi- Nõmme; Lõuna- Eesti)erandid: Suurbritannia, Valgevene NB! Kui nime eesosa tuleb koha- või talunimest, siis sidekriipsu ei kasutata (Vargamäe Andres)NB! Kui täpsustav täiendosa käändub, siis kirjutatakse lahku (Suur Munamägi);ajalooliste isikute puhul sidekriipsu ei kasutata (Ivan Julm) · Ajakirjade ja ajalehtede(perioodikaväljaanded) nimed va. sõna ,,ja" (Meie Meel; Pere ja Kodu) · Väljakujunenud terminid (Baltimaade Pariis; Must Manner; Vana Maailm; Uus Maailm; Roheline Manner; Igavene Linn; Metsik Lääs; Kolmas Maailm) · Tiitlit näitav fraas, mida kasutatakse erilise austuse väljendamiseks (Tema Pühadus
NS, kui see mõiste sõiduauto, märtsikuu märgib liiki või laadi sihitisliku täiendiga konkreetse üksikjuhtumi rukkilõikus, kartulipanek, vennaarmastus, omaette tähendusega korral omastav NS-st matsavaht, kinga parandamine, vaiba ühendid lahku puhastamine, kirja saatja hulka ja kogu väljendavad kui täiendosa on liitsõna liivahunnik, suhkrutükk, piimaliiter, ühendid singiviil, mereliiva hunnik, peegliklaasi kild mitmusliku sisuga tikutoos, riidekapp, hambaarst, ainsuse omastav männimets, marjakorjamine kolm või enamgi sõnatüve liiga pikki kokkukirjutisi aedviljakonserv, jalgpallikohtunik,
kirjutatakse kokku väljakujunenud ühendites. Nt: hingedepäev, surnutepüha, pühadekaart, rahvastepall, saadikutekoda, vanadekodu. 5.KOLAKi oleneb täiendi kuuluvusest. märja turba hunnikud --- märjad turbahunnikud. tähtsa linna elanikud --- tähtsad linnaelanikud. meie kooli õpetajad --- meie kooliõpetajad. 6.Sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid(täiendosa märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud) kirj. Kokku. Nt: vennaarmastus(armastatakse venda); venna armastus(vend armastab), rukkilõikus(lõigatakse rukist), rõõmuavaldus(avaldatakse rõõmu). 7.Hulka ja kogu väljendavad ühendid = kokku. Kui täiendosa on liitsõna, kirjutatakse lahku. Nt: veetilk, piimaliiter, klaasikild, singiviil, rahvahulk
., rongipilet, bussipilet, kontserdipilet, teatripilet .., kingapood, raamatupood, rauapood, toidupood ..; elektrituli, eksamitöö, muusikakool, laulupidu, koolikohustus, jõulupühad, rahvatants, keeleteadus, sõiduauto, marjakorv, aprillinali, põhjatuul, seapraad, tangusupp, tammepuu, särjekala, märtsikuu, linnulaul, röntgenikabinet, südamearst. Sellesama reegli järgi kirjutatakse kokku ka: sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid (täiendosa märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud), nt vennaarmastus (‘armastatakse venda’, vrd venna armastus ‘vend armastab’), rõõmuavaldus (avaldatakse rõõmu), rukkilõikus (lõigatakse rukist), kartulipanek, rehepeks, karjakasvatus, kalapüük, tuletõrjuja, buldooserijuht, metsavaht, raamatupidamine, pesupesemine. Konkreetse üksikjuhtumi korral kirjutatakse selline omastav järgnevast
1. Liitsõnad, mille moodustusosade tähenduslik suhe on eba- võõrast päritolu (eba-kindel, mitte-kodanik, a-sotsiaalne, anti- sümmeetriline: üks osa väljendab põhitähendust, teine osa kangelane, il-legaalne, ir-ratsionaalne, in-definiitne, de-konst- ainult iseloomustab või täpsustab seda: näiteks taskurätik on tea- rueerimine, dis-harmoonia, pseudo-teadus). tud tüüpi rätik. Täiendosa asub siin põhiosa ees. Põhiosa määrab Nii nagu liitsõnad võivad olla teiste liitsõnade aluseks võivad alati, millisesse sõnaliiki uus liitsõna kuulub. Näiteks rahaahne ka tuletised olla edasituletiste aluseks. Erinevalt aga liitmisest, on omadussõna, sest põhiosa ahne on omadussõna. kus keelekasutajal on sõnade üksteise otsa kuhjamiseks peaaegu
30. Sõnamoodustus olemasolevatest sõnadest uute saamine liitmise või tuletamise teel. Tuletamise puhul lisatakse sõnatüvele tuletusliide, liitmise puhul liidetakse 2 sõnatüve. 31. Produktiivseimad omadussõnaliited: -ne, -lik, -line. Produktiivseimad nimisõnaliited: -ja, -lane, -line. 32. Produktiivseimad tegusõnaliited: -ta, -da. Produktiivseimad määrsõnaliited: -lt, -sti. 33. Liitsõna koosneb põhiosast ja täiendosast. Põhiosa annab põhitähenduse, täiendosa täpsustab ja kitsendab seda. nt tütarlaps, raudteeülesõidukoht, kirjutuslauasahtel, lasteaiaküps, rasketööstustootmiskoondis, kergekuulipilduja, reoveepuhastuskaev, haldusõigusrikkumine, elevandiluurannik, maailmasõjaveteran. 34. Lause on keeleüksus, mis väljendab üht mõtet keeleliselt terviklikul kujul. Lause koosneb fraasist, fraasid sõnadest. Fraas on lause vahetu moodustaja. Fraas koosneb põhisõnast ja laienditest või ainult põhisõnast.
Kokku- ja lahkukirjutamine. NIMISÕNA+NIMISÕNA KOKKU LAHKU Esimene sõna ainsuse nimetavas või Kui täiendosa on liitsõna (mereliiva lühenenud (nahkmööbel, sarvloom, hunnik, aknaklaasi kild, prantssaia viil). kuningriik, tellimisleht). Esimene sõna ainsuse omastavas, Kui ainsuse omastavas olev sõna näitab näitab liiki, tekib kindlakskujunenud kuuluvust (sõbra koer, minu töö, mõiste (jahikoer, eksamitöö, toodangu kvaliteet, tuule undamine). raamatupidamine).
nimetus kaugeneb prototüübi tähendusest, kuid säilitab sellega semantilise seose. (Õim 2001B: 555) 2.1. Fraseoloogiliste isikunimetuste struktuur Struktuurilt on fraseoloogiline isikunimetus kas liitnimisõna või nominaalfraas, mille põhjaks on substantiiv (Õim 2001B: 555). Liitnimisõna (tunnus + selle kandja) Substantiivse täiendosisega fraseoloogilised nimisõnad, milles põhisõna märgib metafoorselt inimest ja täiendosa iseloomustab teda lähemalt mingist tunnusjoonest lähtuvalt. Selliste sõnade kohta kasutatakse ka terminit ,,metafoorsed liigisõnad" ning nende kirjeldavad täiendosad võivad viidata omadusele (vedelvorst, kuldsuu), iseloomulikule tegevusele (pigikäpp, pättjalg), välimusele (lokilammas), elukohale (maarott) jne. Süntaktilise teisenduse käigus tekkinud liitnimisõnad. Need on eeskätt verbifraasist
Vigane Õige Olete Meie poole pöördunud Olete meie poole pöördunud sooviga osaleda täiendkoolitusel, sooviga osaleda täiendkoolitusel, mis toimub 1-3 mai käesoleval mis toimub 1.-3. maini käesoleval aastal, Tallinna koolituskeskuses. aastal Tallinna koolituskeskuses. .. mis ilmus 25. august 2017 .. mis ilmus 25. augustil 2017 KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMINE Kindlasti tuleb sõnaühend kokku kirjutada, kui esimene sõna e täiendosa on nimetavas käändes või sõna tüvi jäänud koguni pooleli. (Kuna sageli on täiendosa lõpus `s', siis nimetatakse seda teinekord ka s-liseks liitumismalliks.) Vigane Õige Võtsin 3 aastat mõtlemis aega. Võtsin kolm aastat mõtlemisaega. täiendus koolitus täienduskoolitus raamatupidamis eriala raamatupidamise eriala v raamatupidamiseriala
· Tegusõnatuletus: filmima, triikima, riivima (mida tegema) · Omadussõnatuletus: mullane, mudane, värvine (milline) · Määrsõnatuletus: kurvalt, ilusti, rinnuli (kuidas) 30. Mida võimaldab sõnade liitmine? Sõnade liitmine võimaldab sõna täehndust kitsendada j atäpsustada 31. Liitsõna moodustusosad! · Liitsõna koosneb põhisõnast ja täiendosast. · Põhiosa annab põhitähenduse, täiendosa täpsustab ja kitsendab seda 32. Lause mõiste! Lause on keeleüksus, mis väljendab üht mõtet keeleliselt terviklikul kujul 33. Lause tähendus! Lause tähendus koosneb situatiivsest ja modaalsest tähendusest 34. Millest koosneb lause? Lause koosneb fraasidest, fraasid koosnevad sõnadest 35. Fraasi mõiste! Fraas on sõnaühend mis koosneb põhisõnast ja laiendist
kohanimi kirjutatakse suure algustähega: Arvan, et Ameerikaid enam ei avastata. Pole vaja 13 ehitada uusi Lasnamägesid ja Annelinnu. See talu on olnud minu Vargamäe. Üksikud seesugused kohanimed on üldnimestunud, nt mahtra `lööming, madin', soodom `suur segadus'. Kohanime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Ees-Aasia, Taga-Kaukaasia, Kesk- Euroopa, Ülem-Sileesia, Vana- Vändra, Uus- Lõuna-Wales, Lõuna- Eesti, Ida- Euroopa, Põhja- Iirimaa, Väike-Maarja, Suure- Jaani, Ladina- Ameerika, Välis- Eesti, Kodu- Eesti, Kõrg-Tatra, Mandri-Eesti, Stepi- Krimm, Mägi-Krimm, Muinas-Egiptus, Vana- Kreeka, Antiik-Rooma, Tsaari- Venemaa. Märkus
märgib selle nimisõnaga väljendatud mõiste liiki või laadi, moodustades koos temaga ühe kindlakskujunenud mõiste: jahikoer, linnukoer, taskukell, seinakell, rongipilet, bussipilet, eksamitöö, muusikakool, seapraad - Sellesama reegli järgi kirjutatakse kokku ka: a) sihitisliku täiendiga omaette tähenduse ühendid: vennaarmastus, rõõmuavaldus, kartulipanek, rehepeks b) hulka ja kogu väljendavad ühendid: liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts. Kui täiendosa on liitsõna, siis kirjutatakse lahku: mereliiva hunnik, peegliklaasi kild c) mitmusliku sisuga ainsuse omastav: tikutoos, raamatukapp, palgikoorem d) kolm või enamgi tüve: adviljakonserv, jalgpallikohtunik, seisuametnik Liiga pikaks minevaid kokkukirjutusi võib liigendada sidekriipsu abil või kirjutada lahku - Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse järgnevas nimisõnast lahku: isa saapad, naabri auto, õpetaja portfell
kaheksakümmend NB viietuhandes on kokku !! Kohanimed Nimega lahutamatult mseotud liigisõna Kohanimi kirjutatakse liigisõnast lahku, kui kirjutatakse kokku: Pühajärve,Annelinn, seda saab kasutada ka ilma liigi sõnata samas Kütiorg,Vahemeri tähenduses: : Pärnu linn(Oärnu),Peipsi järv (peipsi) Täpsustav täiendosa ühendatakse kohanimega Tänav,maantee,väjak vms. Liigisõna sidakriipsuga: Lõuna-Eesti, Taga-Kaukaasia kirjutatakse lahku: Tiigi tänav, Viljandi maantee , Pikk jalg Kohanimeks on käänduv omadussõna: Vaikne ookean, Must meri. Maa kirjutakase kohanimega enamasti kokku: Maad (mitmuses) riigi tähenduses kirjutatakse
ta märgib selle nimisõnaga Nt. teaduste akadeemia, vigade parandus, väljendatud mõiste liiki või laadi, raamatute nimestik, ekspertide komisjon, moodustades koos temaga ühe sademete hulk, sisehaiguste kliinik, kindlakskujunenud mõiste Nt jahikoer, kurttummade kool, muusikariistade karjakoer, toakoer, linnukoer, taskukell, kauplus, uudiste agentuur seinakell, käekell, tornikell, rongipilet sihitisliku täiendiga omaette täiendosa on liitsõna Nt. mereliiva tähendusega ühendid (täiendosa hunnik, peegliklaasi kild, prantssaia viil märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud) Nt kartulipanek, rehepeks, karjakasvatus, kalapüük, tuletõrjuja, buldooserijuht, hulka ja kogu väljendavad ühendid Täiendsõnal on täiend Nt. meie pere nt liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts, liikmed, suure kassi pojad vihmapiisk, veetilk, räimekilo, piimaliiter,
Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõste liiki või laadi, moodustades temaga kindlakskujulise mõiste ning vastab küsimusele missugune? (mis liiki?, mis laadi?, mis?). nt. Jahikoer, bussipilet, koolikohustus, särjekala, karjakasvatus, marjakorv. Sellesama reegli järgi kirjutatakse kokku ka: a) Sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid (täiendosa märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud). nt. Vennaaarmastus ( armastatakse venda), rõõmuavaldus (avaldatakse rõõmu), rukkilõikus ( lõigatakse rukist), kartulipanek, rehepeks, kalapüük. NB! Konkreetse üksikjuhtumi korral kirjutatakse selline omastav järgnevast nimisõnast lahku. nt. Vaiba puhastamine, kinga parandamine, põranda värvimine, kirja saatja. b) Hulka ja kogu väljendavad ühendid. nt
tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud, d'Artagnanid, uus Jaan Talts, mõlemad Dulcinead. [Erand: Isikute ümberütlevad
tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud, d'Artagnanid, uus Jaan Talts, mõlemad Dulcinead. [Erand: Isikute ümberütlevad
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Läbiva suurtähega kirjutatakse: 1) Isiku- ja olendinimed, · Müütilised olendid: Vanapagan, Vanemuine, Herakles 2) Koha- ja ehitisenimed, · Liigisõna kirjutatakse väikese tähega (meri, jõgi, linn, tänav, kaar, jalg, saal) · Idamaad, Põhjamaad · Taevakehad ja nende süsteemid, tähtkujud ja sodiaagimärgid (Neptuu, Suur Vanker, Koot ja Reha) · Kohanime täpsustav täiendosa (Muinas-Egiptus, Ees-Aasia,Lõuna-Eesti, Välis- Eesti, Kodu-Eesti, Uus-Lõuna-Wales) · Kohanime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku (mineviku Eesti, laulupeo Tallinn, Nikolai Venemaa, tuleviku Euroopa) Kui seda tingivad vormilised või sisulised põhjused, ühendatakse juhuslik täiend sidekriipsuga: nt vormilised- Euroopa ja
b) absoluuttarindi tegevussubjekti, nt Lind istub pesal, tiivad sorgus; c) ütet, nt Võta end kokku, Juku; d) alusega ühilduvat öeldistäidet, nt Ilm on ilus. Kindlatel tingimustel (vt lähemalt SÜ 40–43) vormistab ta: e) täissihitist, nt Praht visati lõkkesse; f) täissihitise sarnast aja- või kvantumimäärust, nt Ootasin kolm päeva. Suusatasinviis kilomeetrit. Lisaks vormistab nimetav: g) eeslisandit, nt Küsige seda härra Tammelt; h) liitsõna täiendosa, nt kuldkell, sukkpüksid. Nimetaval käändel puudub tunnus. Nimetav kääne Nimetav on abstraktne kääne, mille põhifunktsiooniks on vormistada a) täisalust, nt Lind istub pesal. Samuti vormistab nimetav alusele lähedasi lauseliikmeid: b) absoluuttarindi tegevussubjekti, nt Lind istub pesal, tiivad sorgus; c) ütet, nt Võta end kokku, Juku; d) alusega ühilduvat öeldistäidet, nt Ilm on ilus. Kindlatel tingimustel (vt lähemalt SÜ 40–43) vormistab ta:
NT: tõusva päikese maa (Jaapan), linn seitsmel künkal (Rooma). *Mõnda hüüdnimestunud nimetust võib kirjutada läbiva suure tähega. NT: Must Mander, Roheline Mander 2. Kui kasutatakse kohanime mingi nähtuse või sündmuse iseloomustamiseks, siis kirjutatakse see suure algustähega. NT: Pole vaja ehitada enam uusi Lasnamägesid. See paik on olnud minu Vargamäe. 3. Kohanime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ja sidekriipsuga abil kokku. NT: Kesk-Euroopa, Taga-Kaukaasia. NB!: Uus-Lõuna-Wales. 4. Kohanime juhuslik täiend kirjutatakse väikese algus tähega ja ilma sidekriipsuta. NT: mineviku Eesti, muusikalinn Praha, kultuurilinn Moskva. 5. Rõhutatakse seotust riigiga. NT: Eesti lipp, Norra diplomaat, Taani kodakonsus, Iisraeli peaminister, Hollandi rahvaarv, Läti hümn, Leedu pass,
Õige on kirjutada ugri keeled. Õige on kirjutada Eesti kodanikud (ühendi esimene sõna suure algustähega). Lause sees on sõnad lisa ja joonis väiketähega: vt lisa 1, vt joonis 2. Kirjutada Kadri sai. Õige on Eesti loodus (ühendi esimene sõna on suure algustähega). Õige on e-valitsus, aga lause alguses E-valitsus. Ühendis Egiptuse nuhtlus on esimene sõna suure algustähega. Õige on kirjutada Mandri-Soome ja Mandri-Eesti. Kohanime täpsustav täiendosa on suure algustähega ja ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil. Õige on kirjutada Berliini roheline. Õige on kirjutada Aasia köök, Indoneesia köök, Hiina köök (ühendite esimene sõna suure algustähega). Õige on kirjutada Pühalepa tanu. Kirjakeeles on vana testament väikeste algustähtedega. Kirjutada väikeste algustähtedega: külm sõda, laulev revolutsioon. Õige on kirjutada Türgi diivan. Sõnad toora ja talmud on väikese tähega.
huvitavat, ent lause struktuuri seisukohast teisejärgulist infot auditiivne foneetika- kuulmist uuriv foneetika binaarne- kahendvastandusel olev bitt- informatsiooni statistiline ühik denotatsioon- välismaailmale viitav suhe dentaal- kui sulg ja müratekitav koht on esihammaste piirkonnas deontiline modaalsus- viitab välisele sunnile, kohustusele või loale determinatiivsed liitsõnad- liitsõna, millel on erineva tähtsusega osad, põhiosa ja täiendosa diakrooniline käsitlus- ajaloolisi arenguetappe jälgiv dialektsed teisendid- inimesest endast ja tema taustast tingitud variatiivsus üksikisikute vahel diatüüpsed teisendid- kui sama inimese keel varieerub sõltuvalt olukorrast diftong- kahe samasse silpi kuuluva vokaali järjend distinktiivne funktsioon- tähendust eristav funktsioon distributsioon- jaotumine dünaamiline modaalsus- viitab subjekti enda võimalusele, võimele või sisesunnile
Soovime head uut aastat! Suure algustähe läbiv kasutamine (Soovime Head Uut Aastat!) on väär. Kirjutada Kadri sai. Õige on Eesti loodus (ühendi esimene sõna on suure algustähega). Kauneid jõule! Teine sõna on väikese algustähega. Õige on e-valitsus, aga lause alguses E-valitsus. Ühendis Egiptuse nuhtlus on esimene sõna suure algustähega. Õige on kirjutada Mandri-Soome ja Mandri-Eesti. Kohanime täpsustav täiendosa on suure algustähega ja ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil. Õige on kirjutada Berliini roheline. Õige on kirjutada Aasia köök, Indoneesia köök, Hiina köök (ühendite esimene sõna suure algustähega). Õige on kirjutada Pühalepa tanu. Kirjakeeles on vana testament väikeste algustähtedega. Kirjutada väikeste algustähtedega: külm sõda, laulev revolutsioon. Õige on kirjutada Türgi diivan. Sõnad toora ja talmud on väikese tähega.
c. ütet, nt Võta end kokku, Juku; d. alusega ühilduvat öeldistäidet, nt Ilm on ilus. Kindlatel tingimustel vormistab ta: e. täissihitist, nt Praht visati lõkkesse; 2 f. täissihitise sarnast aja- või hulgamäärust, nt Ootasin kolm päeva. Suusatasin viis kilomeetrit. Lisaks vormistab nimetav: g. lisandit, nt Küsige seda härra Tammelt; h. liitsõna täiendosa, nt kuldkell, sukkpüksid. Nimetaval käändel puudub tunnus. Omastav kääne Omastav on ennekõike noomeni ja nominaalse verbivormi laiendi kääne. Laiendi-omastav vormistab: a. täiendit, nt maja aknad, ussi hammustus, surmanuhtluse pooldaja; b. lisandit, nt Vanemuise teater, Tamme Jürka; c. käändelise verbivormi tegevussubjekti, nt koera näritud kondid, See pole meie teha; d. võrdlusalust võrdlustarindeis, nt poisi pikkune; e
Raamisisesed kirjad (kõik tekstilis-numbrilised kirjad kaardiväljal): identifitseerivad kirjad (kohanimi e toponüüm, tähised) ja leppekirjad (iseseisvad, LP täiendavad kirjad). 54. Millistest komponentidest koosneb kohanimi? Nimetuum-kohanime unikaalosa (Tartu, Järve, Valga). Liigisõna-kohanime üldosa, mis näitab nimeobjekti liiki ja võib olla kokku kirjutanid nimetuumaga. Hargtäiend- kohanime täiendosa, mis lisab korduvale nimele eristuva tunnuse ( Suur(e)-, Väike-, Mäe-). Vana(hargtäiend)-Kalmuse(nimetuum) talu(liigisõna). 55. Millised on kohanimede funktsioonid? Haldussüsteem-igal pinnal riigipiiri sees on hooldaja(riik, maakond, KOV(vald, linn),eramaa). Asustussüsteem-ühiskonnas toimuvate rahvastikuprotsesside produkt (linn, alev,alevik, küla, talu). Aadresssüsteem-aadressi komponendid (Tiigi tänav), kogu aadress (Kadrioru loss)
o Riikliku Kirjastuse keeletoimkond Keelekomisjonid 1960ndatest alates · 1960 vabariiklik õigekeelsuskomisjon (VÕK) o I koosseis 1960-1965 üksikud morfoloogiaotsused; probl: kreeka nimed o [1969-1972 Emakeele Seltsi keeletoimkond: uute sõnade võistlus, keelesoovitused jm] o II koosseis 1972-1978 morfoloogiaotsused, kohanime täiendosa, murdenimetused, mitme keele nimede praktilise transkriptsiooni reeglid Keelekomisjonid 1970-1990 · [keelekorralduse ja keeleõpetuse komisjon 1979] · vabariiklik õigekeelsuskomisjon III koosseis 1979-1983 (ametlikult kuni 1997) o olulised morfoloogiaotsused (muusem-tüüp, ne- ja s-sõnad, kõnelema-tüüp, õppima- muutuma vahekord, tingiva kõneviisi vormistik)
Postimees, Valge Hobuse mägi, Pärnu jõgi Erandid: riigid ja osariigid (Eesti vabariik ~ Eesti Vabariik), registreeritud juriidilised isikud (Tallinna tehnikaülikool ~ Tallinna Tehnikaülikool, Uuno raadio ~ Uuno Raadio, Vara põhikool ~ Vara Põhikool, Eesti arstide liit ~ Eesti Arstide Liit, Tartu linnavalitsus ~ Tartu Linnavalitsus) LÄBIV SUURTÄHT: Maailmajaod: Euroopa, Põhja-Ameerika Maad ja paikkonnad ilmakaare järgi ja kohanime täpsustav täiendosa: Lähis-Ida, Ida-Euroopa, Lõuna-Eesti, Antiik-Rooma Väikekohad: Nurga talu, Kolme Pärna talu, Tiigiveski park, Raekoja plats, Sõpruse puiestee Ehitised: Pühavaimu kirik, Kadrioru staadion Ruumid: Tuhande Samba saal, Tiigrisaal Maastikuesemed: Saja Hobuse puu, Suur Munamägi Ümberütlevad nimetused: Emajõe Ateena, Taaralinn Kohanimelise täiendiga ühendid: Hiina köök, Tartu murre, Eesti kroon, Rootsi laud Taevakehad, tähtkujud: Suur Vanker, Koot ja Reha, Kalad, Jäär
i. Identifitseerivad kirjad (kohanimi ehk toponüüm, tähised) ii. Leppemärgid (iseseisvad, leppemärke täiendavad kirjad) 84. Millest koosneb kohanimi ehk toponüüm? a. Nimetuum kohanime unikaalosa (Tartu, Järve, Valga, Lahemaa) b. Liigisõna kohanime üldosa, mis näitab nimeobjekti liiki ja võib olla kokku kirjutatud nimetuumaga c. Hargtäiend kohanime täiendosa, mis lisab mõnele korduvale nimele eristuva tunnuse (Suur(e)-, Väike-, Mäe-, Ala-) 85. Millistest komponentidest koosneb järgnev kohanimi (kirjutage iga komponendi taha vastav nimeosa): Vana-Kalmuse talu a. Vana- <- hargtäiend b. Kalmuse <- nimetuum c. Talu <- liigisõna 86. Kirjeldage kohanime liike. a. Haldussüsteem: riik->maakond->linn/vald->eramaa (talu, asutus) b
b) absoluuttarindi tegevussubjekti, nt Lind istub pesal, tiivad sorgus; c) ütet, nt Võta end kokku, Juku; d) alusega ühilduvat öeldistäidet, nt Ilm on ilus. Kindlatel tingimustel vormistab ta: e) täissihitist, nt Praht visati lõkkesse; f) täissihitise sarnast aja- või kvantumimäärust, nt Ootasin kolm päeva. Suusatasinviis kilomeetrit. Lisaks vormistab nimetav: g) eeslisandit, nt Küsige seda härra Tammelt; h) liitsõna täiendosa, nt kuldkell, sukkpüksid. Nimetaval käändel puudub tunnus. Osastav kääne väljendab piiritlematust või osalisust ning vormistab: a. osasihitist, nt Mari luges raamatut; b. osasihitise sarnast aja- või kvantumimäärust, nt Juhtunust polnud möödunud veel tundigi; c. osaalust, nt Põrandal vedeles prahti; d. osaöeldistäidet, nt Jüri on meie helgemaid päid; e. hulgasõna laiendit, nt Toas oli kolm inimest; f
· raamisisesed kirjad (kaardiväljakirjad), [kõik tekstilis-numbrilised kirjad kaardiväljal] 54. Millistest komponentidest koosneb kohanimi? Kohanimi koosneb: · Nimetuum kohanime unikaalosa (Tartu, Pirita, Metsa, Lahemaa); · Liigisõna; Kohanime üldosa, mis näitab nimeobjekti liiki, võib olla nimetuumaga kokku kirjutatud (linn, jõgi, org, mets, niit, tuletorn); · Hargtäiend kohanime täiendosa, mis lisab mõnele korduvale nimele eristava tunnuse (Suur(e)-, Väike-, Mäe-, Ala-) 55. Millised on kohanimede funktsioonid? Haldussüsteem Asutussüsteem Aadress Funktsioonaalsüsteem mälestis 56. Millised on ametlikele kohanimedele esitatud nõuded? Nõuded: · on eestikeelne ja eesti-ladina tähestikus · erandkorras võib kasutada ka võõrkeelset kohanime (rootsikeelsed kohanimed)
tähendust ega kuulu seetõttu ortograafia valdkonda. Sõnaraamat ja sõna raamat tähistavad eri asju (vastavalt ’teatud liiki raamat’ ja ’teatud kuuluvusega raamat’) ja nende esinemissagedused on väga erinevad, aga mõlemad on igati võimalikud terminid, mille väliskuju järgi ei ole mingit alust otsustada nende ortograafilisuse üle. Peamine sõnade liitmise juures ettetulevate lahkarvamuste allikas on täiendosa kääne. Praegu populaarses dominantkeeles sõnade liitmi- sel genitiivi ei kasutata, mis vähendab selle populaarsust meilgi. Keelte arengu pikas perspektiivis käänded küll kaovad ja tekivad taas üsna loomulikult, aga palju lühema mõjuga terminivalikute juures tasuks vähemalt kaaluda eesti keele senise traditsiooni järgimist. Nimetavaline liitumine Nimetavalise liitumise korral on liitsõna täiendosa nimetavas käändes,
Sellise ärinime puhul sobiks õigusvormitähis ette ning näitaks ühtlasi ära, et tegemist on nimega, mis ei ole tõlgitav. 2. Seletav-kirjeldavat laadi nimetus (mille koostises ei ole keelelist nime), nt Eesti Kinnisvarateabe AS, Kose Maakorralduse OÜ jne. Sellise nimetuse moodustavad asukohamäärang, tegevusala, tegevusobjekti või toodangu nimetus ning kohustuslik õigusvormitähis. Õigusvormitähise koht on nimetuse lõpus ning sellele eelnev täiendosa on omastavas käändes. 3. Seletav-kirjeldav nimetus ning keeleline nimi (ilunimi, erinimi, pärisnimi). Õigusvormitähis peaks paiknema ärinime keskel, kirjeldava osa ning nime vahel, eraldades ühtlasi nimetuse komponente, nt Eesti Kergetööstuse OÜ Estar. Sellisel juhul on selge, mis moodustab nime ning on üksi kasutatav. Äriseadustiku järgi on niisugune nimetus aga seadusevastane. Seadusekuulekas oleks Estar Eesti Kergetööstuse OÜ.
käändes. Rahvakeeles determinante dubleeritakse: lähedased nimed pannakse kokku. Kui determinant nimes puudub, siis räägitakse elliptilisest nimest. Ellips e väljajätt. Arvatud, et nimed determinandita on vanad nimed, tänapäeval on asutusnimedel on determinant juurdemõeldav. Loodusnimedes on elliptilisust vähem, aga võimalik. Kui põhiosa determinandiga kokku, siis tekib põhi, mida ei saa ära jätta. Küla ei pruugi alati küla tähendada. Nime täiendosa atribuut võivad olla apellatiivid, isikunimed ja teised kohanimed. Ka järjendid, millest etümoloogiat läbi pole võimalik näha. Determinant alati tagajärjendis, atribuut alati eesjärjendis. Balti areaalis selline tavalisem. On piiripealne nähtus terminnimed nimed, kus just kui atribuuti pole, on vaid determinant, aga käibib kohanimena nt linn, aga mõeldakse Tallinnat, Tartut. Tavakeeles lihtne viis millelegi viidata kui kontekst on selge. Sellest on arenenud kohanimesid
Komisjonitasu vahendustasud, sõltuvuses töötulemustest. N: % läbimüügilt. Akordpalk aja või koguse akordpalk, vastavalt õige-aegsuse või töökoguse eest. Põhipalk + akordtasu. Kollektiivne variant ka võimalik. + kiireloomuliste tööde teostamiseks - kvaliteedi potentsiaalne langus Kahetariifne palgasüsteem - uutel töötajatel madalam palk. + palgakulud väiksemad - nõrk seos töösooritusega Preemia palga täiendosa erilise töösoorituse eest. Grupi vorm ka võimalik. N: juhtimises osalemine, uuenduste juurutamine, tähtaegne või ennetähtaegne töö, kvaliteet, ülenormatiivne toodang jne. Tulu jaotamine org. tulu jaotatakse töötajate vahel. Levinuim nn. Scanloni plaan töötajad osalevad juhtimises & arvesse võetakse nende uuendused ja ettepanekud (töökorralduse kohta), mida hindav komisjon võib määrata lisavahendeid tasustamiseks.
annaabi.ee 
