Kristallisatsoon ühest lahusest · Polümorfismide saamises on kasutusel erinevad kristallisatsioonid: a) aeglane solvendi aurustamine: küllastatud lahus filtreeritakse tuumakeste eraldamiseks ja lastakse teatud aja seista rahulikult. Aurustamise kiirust saab reguleerida, kattes anuma spetsiaalse materjaliga (alumiiniumfoolium, Parafilm®), milles on augukesed. b)aeglane küllastatud lahuse jahutamine c)kiire küllastatud lahuse jahutamine. · Aine lahustuvus toatemperatuuril peab olema 5-200 mg/ml. Kui lahustuvus on üle 200 mg/ml, saadakse liiga viskoosne, klaasjas lahus. (nt glütserool)
üheaegselt (analoogselt fotoplaadile) Absorbtsioonfotomeetria insrumendid On teada ühe ja kahekiire fotomeetrid. Absorbtsioonfotomeetrid: filterfotomeetrid (piiratud lainepikkuste arv, odavad, suure valgusjôuga) spektrofotomeetrid (sobiv lainepikkuste valik monokromaatoriga, kallid, väike valgusjôud) Ühekiire spektrofotomeeteri kasutamise prodseduur: môôdetakse eraldi proovi ja kontroll-lahust (reference). 100% neeldumine seatakse blokeeritud kiiega, 0% neeldumine - solvendi järgi. ehitatakse standardite järgi kalibreesimissirge ja proov moodetakse samadel tingimustel. Ühekiire spektrofotomeetri näide (Spectronic 1001). kasutab kahte detektorit ja kahte valgusallikat. Kahe kiirega instrumendid: Monokromaatne kiir jagatakse kahte ossa, üks läbib proovi, teine kontroll-lahust Kontrollkiir kompenseerib valgusallika vôimsuse vôi detektori tundlikkuse sôltuvust lainepikkusest (elektroonselt, väljundpilu laiuse muutmisega vôi optilise kiiluga)
27) Hereditas est successio in universum ius quod defunctus habuit Pärimine on kõigi surnule kuulunud õiguste ülekandumine Tekst 17 (23) 23) Furti manifesti poena quadrupli est et ipsius rei, quae est sublata, redhibitio. (Paul.) Avalik teadaanne , mis kaotab karistuse asja varguse eest, kui see, kes varastab tagastab omanikule asja neljakorde summa (Iulius Paulus) Tekst 20 (13, 24) 13) Mora accipiendi Vastuvõtmise viivitus Mora solvendi Võlgniku viivitus 24) Interdicta retinendae possessionis Interdiktid, millega kaitstakse olemasolevat valdust Tekst 21 (5, 12) 5) Damnuim emergens et lucrum cessans Vahetult tekkinud kahju ja saamata jäänud tulu 12) Dictum factum. (Ter.) Öeldud, tehtud Tekst 22 (4, 23) 4) Carpe diem! (Hor.) Püüa päeva 23) Iudex aequitatem semper spectare debet Kohtunik on alati kohustatud silmas pidama erapooletust
8. ius accrescendi – õigus juurdekasvule, ius fruendi – tulu saamise õigus, ius vendendi – müügiõigus.. (pärandi jagamisel vabaks jäänud osa jagatakse kaaspärijate vahel proportsionaalselt. 9. animus possidendi – valdamise tahe, corpus possidendi - asja enda käes pidamine ,– animus transferendi – tahe (omandiõigust) üle kanda 12. probandi necessitas incumbit illi qui agit- tõendamise vajadus lasub sellel, kes kaebab, süüdistab. 13. Mora accipiendi. Mora solvendi – vastu võtmise viivitus. Tasumise/kohustuse täitmise viivitus/edasilükkamine 15. agenda – ettevõtmist, täitmist vajavad asjad = päevakord 16. de lege ferenda – tulevase seaduse kohaselt , seadust välja andma 17. pactum de vendendo –leping müüdava asja kohta 18. pactum de contrahendo – tehingu teostamiseks tehtud leping, eelleping 20. Decem viri legibus scribundis –kümme meest seaduste kirjapanekuks Tekst XXI 1. Praedium dominans. Praedium serviens
radikaalide pöördumise molekulide välispinnale. Valk sadestub lahusest välja ning võib pöörduvalt denatureeruda. Sellisel juhul lahustub tekkinud sade uuesti, kui sadesti kontsentratsiooni vee lisamise teel vähendada. Töö käik: 2 ml munavalgu lahusele lisatakse tilgakaupa ja segu loksutades orgaanilist solventi, kuni tekib sade. Seejärel lahjendada katseklaasi sisu veega. Tulemus: Orgaanilise solvendi lisades tekkis sade, kuid veega lahjendades see ei lahustunud. Toimus pöördumatu denaturatsioon. See võis olla tingitud orgaanilise solvendi lisamises liiga suures koguses. Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud on arvukas bioloogiliste ühendite rühm, mis koosnevad ainult süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Vastavalt struktuurile jaotatakse neid mono- , oligo- ja polüsahhariidideks. Lisaks sellele,
HCOOH, CH3COOH, (COOH)2 ; happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 ; amiinid: CH3NH2 (metüülamiin), C6H5NH2 (fenüülamiin, aniliin) ; mitmealuselised happed II ja eriti III dissotsiatsiooni- järgus Mitteelektrolüüdid:Ained, mis lahustuvad vees kuid ei dissotsieeru;Juhtivuse muutust ei esine; Näiteks: Etanool C2H5OH ; Sukroos C12H22O11 Happed:on ühendid, mis loovutavad prootoneid (e. Vesinikioone); ained, mis dissotsieerudes annavad solvendi katiooni. Alused:on ühendid,mis seovad prootoneid. ained, mis dissotsieerudes annavad solvendi aniooni. Brönsted-Lowry happe-aluse teooria põhiseisukohad-(1923) Happed on ained, mis võivad loovutada prootoni. Alused on ained, mis võivad liita endaga prootoni.Alati eeldatakse prootoni ülekannet happelt alusele. Kuigi aineid saab klassifitseerida hapeteks ja alusteks, ei toimi nad hapete või alustena iseseisvalt
Tahke faasi ekstraktsioon, vedelik-vedelik ekstraktsioon, tahke- vedelikekstraktsioon. 46. Ekstraktsiooni põhimõte. Vedel-vedel ekstraktsioon. Soxhlet ekstraktsioon Ekstraktsioon - protsess, mille käigus saab selektiivselt eraldada huvipakkuvaid ühendeid proovi maatriksist. Vedelik-vedelik ekstraktsioon - kasutatakse segavate ainete eraldamiseks proovist jaotades proovis sisalduvad ained kahe mitteseguneva faasi vahel. Soxhlet ekstraktsioon - solvent kuumutatakse destillatsioonikolvis, solvendi aurud kondenseeruvad tagasivoolu jahutis ja tilguvad ekstraktorisse, kus asub peenestatud tahke proov. See osa täitub aeglaselt sooja solvendiga ja toimub ainete ekstraheerimine tahkest proovist. Kui kamber on peaaegu täis ja vedeliku tase tõusnud sifooni ülemise otsani, siis kamber tühjeneb automaatselt - vedelik voolab tagasi destillatsioonikolbi. Iga tsükli jooksul lahustub väike portsjon huvipakkuvat ainet, mis lõpptulemusena koguneb kolbi. 47
(müüakse naisori meesorja asemel) Error in quantitate- eksimus objekti suuruses(saadus vähem kui lepingus fikseeritud) KUI TEATUD EKSITUS ON LEPINGU KOHTA OLULISE TÄHTSUSEGA, VÕIB LEPING MUUTUDA KEHTETUKS. Eksimus õigusnormides, seaduse mittetundmine aga lepingut tavaliselt kehtetuks ei tee. Lepingu alus-causa-resultaat (taotleb omandiõigus millegi üle) Lepingut võib sõlmida, kas: 1. Causa crediendi-andja saab ka vastu 2. Causa solvendi- kohustuste täitmisena 3. Causa donandi- kinkimisena. Causa onerosa- koormav resultaat-õiguse soetamise eest on tasu(ostu-müügi puhul asja eest hind) Causa lucrativa- tasuta õiguse omandamine(kinkimine) Lepinguid kus resultaat on kõigile nähtav –kausaalseteks Lepingud, kus resultaati pole väliselt näha-abstraktseteks Võimatu sammeg aobligatsiooni don kehtetud. Võimatus võib olla: 1. Füüsiline(puudutada sõmega kuud) , juriidiline(käibevälise asja müümine) 2
Teises katseklaasis, kuhu lisasin etaanhapet, sadet ei tekkinud, sest isoelektilisest täpist erineva pH väärtusega keskkonnas, antud juhul happelises keskkonnas, omandavad valgumolekulid ühesuguse laengu ja agregatsiooni ega väljasadestumist ei toimu. Valkude denatureerimisest tingitud väljasadestumine sõltub keskkonna pH-st. 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli järeldada, kas munavalgule orgaanilise solvendi lisamisel toimub pöörduv või pöördumatu denaturatsioon. Katse põhineb veega segunevate orgaanilistest solventidest, nt. atsetoon, etanool, põhjustatud valgumolekulide aminohapete apolaarsete radikaalide pöördumise molekulide välispinnale ehk toimub valgu dehüdratiseerumine, kus valk sadestub välja. Valgu pöörduv denatureerumine toimub, kui sadestit lisada ettevaatlikult, ja kui sadesti kontsentratsiooni vähendada veega, lahustub tekkinud sade uuesti. Valgu pöördumatu
toru kuumutatakse ja samal ajal puhutakse läbi toru kandegaasi, mis viib eralduvad ained lahutuskolonni. Headspace sisestamine - proov asetatakse viaali ja viaal suletakse, vajadusel kuumutatakse. Lenduvad komponendid difundeeruvad gaasifaasi. Taskaalu saavutamisel võetakse süstlaga proovi gaasifaasist. Split (jagamisega) - sisestuskrambris proov aurustub ja ainult väike osa jõuab lahutuskolonni, ainult ca 1/20 osa proovist sisestatakse kolonni. Solvendi piik on suhteliselt väike ja ei sega kromatogrammi interpreteerimist. Kasutatakse suurte kontside puhul. Splitless (jagamiseta) - proov aurustub kuumutatud sisestuskambris ja kogu proov viiakse kandegaasi poolt lahutuskolonni; proov viibib aurutis rohkem aega; kromatogrammil ilmub suur solvendi piik. Kasutatakse väga väikeste kontside puhul. 20. Lahutuskolonnid GK-s ja statsionaarsed faasid Täidiskolonn - täidetud adsorbendiga või inertse tahke kandjaga, mis on kaetud vedelfaasiga.
Teoreetilised alused Etanool, atsetoon jt. veega segunevad orgaanilised solvendid kutsuvad valgumolekulides esile aminohapete apolaarsete radikaalide pöördumise molekulide välispinnale. Toimub valgu dehüdratiseerumine, mistõttu valk sadestub lahusest välja. Kui sadestit ettevaatlikult lisada ja katseklaasi sisu pidevalt loksutada, denatureerub valk pöörduvalt. Sellisel juhul lahustub tekkinud sade uuesti, kui sadesti kontsentratsiooni vee lisamise teel vähendada. Orgaanilise solvendi lisamine ettevaatamatult kiiresti või suures koguses tekitab solvendi kõrge lokaalse kontsentratsiooni, võib toimuda valgu pöördumatu denaturatsioon ja sade ei lahustu enam täielikult. Töö käik Valasin katseklaasi 2 ml munavalgu lahust. Lisasin tilkhaaval atsetooni pidevalt loksutades kuni tekkis sade. Lisasin vett ja loksutasin kuni sade kadus, mistõttu oli tegu pöörduva denaturatsiooniga. 8 2. Süsivesikute reaktsioonid
Etanool, atsetoon jt. veega segunevad orgaanilised solvendid kutsuvad valgumolekulides esile aminohapete apolaarsete radikaalide pöördumise molekulide välispinnale. Toimub valgu dehüdratiseerumine, mistõttu valk sadestub lahusest välja. Kui sadestit ettevaatlikult lisada ja katseklaasi sisu pidevalt loksutada, denatureerub valk pöörduvalt. Sellisel juhul lahustub tekkinud sade uuesti, kui sadesti kontsentratsiooni vee lisamise teel vähendada. Orgaanilise solvendi lisamine ettevaatamatult kiiresti või suures koguses tekitab solvendi kõrge lokaalse kontsentratsiooni, mille tulemusena võib toimuda valgu pöördumatu denaturatsioon ja sade ei lahustu täielikult. Töö käik: · valasin katseklaasi 2 ml munavalgu lahust · tilgakaupa ja segu pidevalt loksutades lisasin atsetooni, kuni tekkis sade · lisasin nüüd vett, et lahjendada katseklaasi sisu Tulemused ja järeldused:
Etanool, atsetoon jt. veega segunevad orgaanilised solvendid kutsuvad valgumolekulides esile aminohapete apolaarsete (= fudrofoobsete) radikaalide poordumise molekulide valispinnale. Toimub valgu dehudratiseerumine, mistottu valk sadestub lahusest valja. Kui sadestit ettevaatlikult lisada ja katseklaasi sisu pidevalt loksutada, denatureerub valk poorduvalt. Sellisel juhul lahustub tekkinud sade uuesti, kui sadesti kontsentratsiooni vee lisamise teel vahendada. Orgaanilise solvendi lisamine ettevaatamatult kiiresti voi suures koguses tekitab solvendi korge lokaalse kontsentratsiooni, voib toimuda valgu poordumatu denaturatsioon ja sade ei lahustu enam taielikult. Töö käik Katseklaasi valasin 2 ml munavalgulahust. Lisasin orgaanilist sovendi (atsetoon), pidevalt loksutades ja tilgakaupa, kuni tekkis sade (lahus sai hägusaks). Seejärel lisasin vett. Töö tulemus Vee lisamiseks kadus valku sade, millest võib järeldada, et denaturatsioon oli pöörduv.
sisestamise osa (gaasikromatograafi korral koos aurustiga), termostaadis asuv kromatograafiline kolonn, kolonni väljundis asuv detektor ja sellega ühendatud registreerimisseade (isekirjutaja). Kolonni, õigemini termostaadi, temperatuuri saab reguleerida vajalikule tasemele või valida temperatuuri muutumise programmi. Gaasikromatograafiga on ühendatud veel kandegaasi balloon koos gaasi voolu regulaatoriga. Vedelikukromatograafi juurde kuulub kõrgsurve pump solvendi kolonnist läbivoolutamiseks. Välja on arendatud automatiseeritud ja komputeriseeritud kromatograafid spetsiifiliste ülesannete lahendamiseks, sealhulgas gaaside, anorgaaniliste ioonide, mitmesuguste orgaaniliste ühendite ja biokeemiliste segude lahutamiseks. Tandem gaasikromatograaf-massispektromeeter (GCMS) seadmed võimaldavad ka lahutatud komponentide struktuuri identifitseerimist. 26.Vedeliku viskoossust mõõdetakse viskosimeetriga. Dünaamilise viskoossuse määramine
Etanool, atsetoon jt. veega segunevad orgaanilised solvendid kutsuvad valgumolekulides esile aminohapete apolaarsete (= hüdrofoobsete) radikaalide pöördumise molekulide välispinnale. Toimub valgu dehüdratiseerumine, mistõttu valk sadestub lahusest välja. Kui sadestit ettevaatlikult lisada ja katseklaasi sisu pidevalt loksutada, denatureerub valk pöörduvalt. Sellisel juhul lahustub tekkinud sade uuesti, kui sadesti kontsentratsiooni vee lisamise teel vähendada. Orgaanilise solvendi lisamine ettevaatamatult kiiresti või suures koguses tekitab solvendi kõrge lokaalse kontsentratsiooni, võib toimuda valgu pöördumatu denaturatsioon ja sade ei lahustu enam täielikult. Töö käik: Katseklaasi valatakse 2 ml munavalgu lahust. Tilgakaupa ja segu pidevalt loksutades lisatakse orgaanilist solventi kuni sademe tekkimiseni, millest annab tunnistust lahuse hägustumine. Seejärel lahjendatakse katseklaasi sisu veega.
Etanool, atsetoon jt. veega segunevad orgaanilised solvendid kutsuvad valgumolekulides esile aminohapete apolaarsete (= hüdrofoobsete) radikaalide pöördumise molekulide välispinnale. Toimub valgu dehüdratiseerumine, mistõttu valk sadestub lahusest välja. Kui sadestit ettevaatlikult lisada ja katseklaasi sisu pidevalt loksutada, denatureerub valk pöörduvalt. Sellisel juhul lahustub tekkinud sade uuesti, kui sadesti kontsentratsiooni vee lisamise teel vähendada. Orgaanilise solvendi lisamine ettevaatamatult kiiresti või suures koguses tekitab solvendi kõrge lokaalse kontsentratsiooni, võib toimuda valgu pöördumatu denaturatsioon ja sade ei lahustu enam täielikult. Töö käik: Katseklaasi valatakse 2 ml munavalgu lahust. Tilgakaupa ja segu pidevalt loksutades lisatakse orgaanilist solventi kuni sademe tekkimiseni, millest annab tunnistust lahuse hägustumine. Seejärel lahjendatakse katseklaasi sisu veega.
filtreerisime paberfiltriga. Filtrimise teel saime 23 ml lahust, millele lisasime 4,6 ml 0,9% NaCl lahust. Loksutasime, lasime kihistuda ning eemaldasime veekihi. Alles jäi 16 ml kloroformi lahust, millele lisasime 4 ml vesi:metanool (1:1) segu, loksutasime, lasime kihistuda (paremaks lahutamiseks kasutasime tsentrifuugi) ning eemaldasime veekihi. Saadud kloroformilahuse kuivatasime Na2SO4-ga. Filtreerisime lahuse paberfiltriga ning kasutades vaakumrotatsioonaurutit roteerisime solvendi pealt ära. Kolbi jäänud sademe kaalutis oli 0,0438g=43,8 mg, arvestame, et lipiide oli ~40 mg. 2. Lipiidide hüdrolüüs Lahustasime lipiidid uuesti kloroformi, saadud lahuse jagasime kahe ependorfi vahel ühte 10 mg lipiide, teise kogu ülejäänud lahus. 10 mg lahuselt puhusime kloroformi pealt ära, lisasime 500l 0,6N KOH lahust 90% metanoolis ning kuumutasime 55-60 C juures 1,5h, selle käigus toimus lipiidide aluseline hüdrolüüs. 3. Hüdrolüüsitud rasvhapete eraldamine
hüdroksüülrühmadega; eluendina kasutatakse apolaarseid solvente (heksaan, petrooleeter), suurendades polaarsust (lisades polaarset solventi või suurendades selle osakaalu) elueeruvad ka polaarsed molekulid. Pööratud faasi puhul on silikageelile kovalentselt seotud C8 või C18 rühmad, mistüttu interakteeruvad nende apolaarsed molekulid ning polaarsed elueeruvad esimesena, kasutades polaarset eluenti (vesi, metanool). Lisades või suurendades apolaarse solvendi osakaalu (heksaan, atseetonitriil) elueeruvad ka apolaarsed molekulid. Valkude kromatograafia pööratud faasi kolonnis Üle 5A pikkused valgud ja peptiidid on liiga suured, et neid statsionaarsel faasil lahutada. Suurendades orgaanilise solvendi osakaalu gradiendiga; teatud orgaanika kontsentratsiooni puhul valg desorbeerub stats.faasilt ning liigub ilma edasise interakteerumiseta kolonnist välja. Enne desorbeerumist seisab kogu proov eelkolonnis või kolonni pealmises osas.
· lehe struktuuris ei ole karbonüülid orienteeritud ühes suunas nagu heeliksi korral. · heeliksis on ühe aminohappe jäägi kohta 0.15 nm heeliksi pikkuses, lehe struktuuris 0.320.34 nm ·Mõlemad regulaarsed struktuurid on sageli bipolaarsed. Solvendi poole eksponeeritud osas paiknevad polaarsed ja laetud aminohappe jäägid Kas sekundaarstruktuur on ennustatav primaarstruktuurist lähtudes? Chou ja Fasman 1976 ·Homoloogia alusel modelleerimine ·Valkude kokkupakkumise modelleerimine ·Irregulaarsused standardsetes struktuurides ·Helix capping (Asn, Gln)
) põhjustavad valkude Dehüdratiseerimist ja sadestavad neid lahusest välja. Sadesti sisalduse Vähendamisel lahustub tekkinud sade uuesti. Töö käik: Katseklaasi valati 2 ml munavalgu lahust. Ettevaatlikult, tilgakauoa ja segu pidevalt loksutades lisati orgaanilist solventi kuni sademe tekkimiseni. Seejärel segu lahjendati veega. Sade oleks pidanud uuesti lahustuma, aga seda ei juhtunud. Järeldus: Põhjus, miks sade ei lahustunud uuesti, võis olla orgaanilise solvendi kiires lisamises ja võis toimuda ka pöördumatu denatureerimine. 1.2 SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Süsivesikud on ulatuslik ühendite rühm. Organismides on süsivesikud energiaallikaks ja energeetiliseks varuaineks, taimedes selle kõrval ehitusmaterjalideks. Struktuuri alusel jaotatakse süsivesikud mono-, oligo- japolüsahhariidikes. Monosahhariidid on lihtsuhkrud, millede molekuli üldvanem võib olla sama, aga
1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega. Teoreetilised alused: Veega segunevad solvendid põhjustavad valkude dehüdreerimist ja tekkib sade. Sadesti kontsentratsiooni vähenemisel lahustub tekkinud sade uuesti. Töö käik: · Katseklaasi valatakse 2ml munavalgu · + orgaaniline solvent · + vesi (kuni sademe lahustumiseni) Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: Minu juhul tekkinud sade ei lahustunud vesi lisamisel. Võimalikult oli lisanud liiga palju solvendi, mis tekitab pöördumatu denaturatsiooni. Teine osa: Süsivesikute reaktsioonid. Teoreetilised alused: Vastavalt struktuurile jaotatakse süsivesikuid mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Vastvalt vaba aldehüüdrühma esinemisele molekulis jaotakse suhkrud redutseerivateks ja mitteredutseerivateks. Paljud süsivesikud määramiseks kasutatvad reaktsioonid baseeruvasd nende redutseerimisvõimel.
solventi (kuni tekib sade) lahjendada segu veega kuni sade lahustub. (Kui solventi lisada liiga kiiresti või palju võib toimuda valgu pöördumatu denatureerumine.) Tulemus: Lisasin etanooli. Aeglaselt tekkis valgeid niidikesi meenutav sade, ülejäänud segu hägustus õrnalt. Ilmselt lisasin solventi liiga kiiresti, sest veega lahjendades ei lahustunud sade enam täielikult. Järeldus: Etanool dehüdrateeris valgu munavalgu lahusest ja sadestas selle. Solvendi liiga kiire lisamise tõttu oli toimunud valgu pöördumatu denaturatsioon, mistõttu sade enam ei lahustunud. 1.2 Süsivesikute reaktsioonid · Süsivesikute rühma kuuluvad suhkrud, tärklis, tselluloos ning teised polüoosid. · Organismides on süsivesikud energiaallikaks ja energeetiliseks varuaineks, taimedes ka ehitusmaterjaliks. · Süsivesikud jagatakse vastavalt struktuurile mono-, oligo- ja polüsahhariidideks.
Veega segunevad solvendid ( etanool, atsetoon jt.) põhjustavad valkude Dehüdratiseerimist ja sadestavad neid lahusest välja. Sadesti sisalduse Vähendamisel lahustub tekkinud sade uuesti. Töö käik: Katseklaasi valati 2 ml munavalgu lahust. Ettevaatlikult, tilgakaupa ja segu pidevalt loksutades lisati orgaanilist solventi kuni sademe tekkimiseni. Seejärel segu lahjendati veega. Sade lahustus osaliselt. Järeldus: Põhjus, miks sade täielikult uuesti ei lahustunud, võis olla orgaanilise solvendi kiires lisamises. 1.2 SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Süsivesikud on ulatuslik ühendite rühm. Organismides on süsivesikud energiaallikaks ja energeetiliseks varuaineks, taimedes selle kõrval ehitusmaterjalideks. Struktuuri alusel jaotatakse süsivesikud mono-, oligo- japolüsahhariidikes. Monosahhariidid on lihtsuhkrud, millede molekuli üldvanem võib olla sama, aga
relakseerub ning kiirgab footoneid, andes iseloomuliku kitsa monokromaatse valgusspektri. Aatomite neelduvusjooned on äärmiselt kitsad (0.001 nm) ja seetõttu tavaliselt erinevate elementide neelduvusjooned ei kattu. See määrab meetodi ülihea selektiivsuse! 23.Atomisatsioon leegis 24.Absorptsiooni mõõtmise segajad AAS-s Spektraalsed: ● Spektraalsed interferendid (muu elemendi kiirgus või leegis olevate oksiidide, solvendi jms neeldumine). Kõrvaldamiseks valitakse ergastuse lainepikkus, kus segamine puudub. Keemilised: ● Leegis mitte dissotsieeruvate ühendite tekkimine. ● Ionisatsioon (Ba, Ca, Sr, K, Na). Kõrvaldatakse reagentidega, mis seovad segajat tugevamini kui analüüt. Ionisatsioon kõrvaldatakse ionisatsioonsupressori abil. 25.Luminestsentsspektroskoopia põhimõte Molekul ergastatakse elektromagnetilise kiirguse neelamise kaudu ja seejärel molekul ise emiteerib energiakvante.
Lucrum cessans – saamata jäänud tulu Dolus - süü Culpa – hooletus Culpa in faciendo – isiku süü avaldumine tegude sooritamises Culpa in non faciendo – süü avaldumine millegi tegemata jätmises Culpa lata – raske hooletus Culpa levis – kerge hooletus Culpa in concreto – konkreetne hooletus Culpa levissima – kergeim hooletus Casus – juhus Vis maior – vääramatu jõud Mora - viivitus Mora solvendi – võlgniku viivitus Mora accipiendi – kreeditori viivitus Novatio - uuendus Contpensatio - tasaarvestus Contractus - leping Pacta - kokkulepe Pacta sunt servanda – lepingutest tuleb kinni pidada Nudum pactum /pacta nuda/ - paljas kokkulepe Contractus innominati – nimeta lepingud Contractus stricti iuris – leping, mille sisu on seaduse poolt kindlaks määratud ja mida preetor ei saa muuta Contractus bonae fidei – leping, kus preetoril on võimalus võtta arvesse erinevaid
Absorptsiooni piikide lainepikkus korreleeruvad molekulis olevate keemiliste sidemetega. See aitab määrata, milliseid funktsionaalrühmi molekul sisaldab. Woodward-Fieser´i reeglid on kogum empiirilisi vaatlusi, mida kasutatakse max ennustamiseks. max on kõige intensiivsema neeldumise lainepikkus konjugeeritud orgaanilistes ühendites, nagu näiteks dieenides ja ketoonides. Ainult spektri järgi siiski ei saa teha lõplikke järeldusi mingi proovi kohta. Solvendi iseloom, lahuse pH, temperatuur, kõrge elektrolüüdi kontsentratsioon ja segavate ainete olemasolu võivad mõjutada neeldumisspektrit. Eksperimendi parameetrite (nt. spektromeetri pilulaius) varieerimine muudab samuti uuritava aine spektrit. Instrumenti, mida kasutatakse UV/Vis spektroskoopias, kutsutaks UV/Vis spektromeetriks. Instrument mõõdab proovi läbiva valguse intensiivsust (I) ja võrdleb seda valguse intensiivsusega enne proovi läbimist (I0)
koostises. Etanool ja isopropanool lahustuvad vees igas vahekorras. Bensüülalkohol on hea lahusti mõnedele orgaanilistele kiledele ja valgulistele jääkidele, bensüülalkoholi ja bensoehappe segu on samuti kasutusel solvent puhastamisel. Furfurüülalkoholi kasutatakse kui üldpuhastussolventi ja värvivedeldit, nbutanool on hea rasvade, vahade, vaikude, shellaki, värnitsa ja kummide lahustamiseks. Alkoholi kui solvendi omadusi saab parendada mõõduka soojendamisega. ALKOHOLI TOOTMINE Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Vanimad alkoholi tootmise meetodid pärinevad LähisIdast ja Vahemeremaadest. Mono ja oligosahhariide (suhkruid) sisaldavatest taimemahladest või muust lähtematerjalist võib anaeroobse käärimise tulemusena pärmiseente (Sachharomyces sp
Töö käik: Katseklaasi valame 2ml munavalgu lahust. Tilgkaupa ja loksutades lisame orgaanilist solventi kuni sademe tekkimiseni (hägune sade). Seejärel lahjendame katseklaasi sisu veega mittemidagi ei juhtu, sade ei lahustu uuesti. Järeldus: Sade ei lahustu uuesti, sest toimus pöördumata denaturatsioon. Lisaks sellele see võib olla seotud sellega, et orgaaniline solvent oli lisatud kiiresti (aga mina olen kindel, et see ei ole nii). või suures koguses tekitab solvendi kõrge lokaalse kontsentratsiooni, võib toimuda valgu pöördumatu denaturatsioon ja sade ei lahustu enam täielikult. Süsivesinikute reaktsioonid Süsivesikud on ulatuslik ühendite rühm. Organismides on süsivesikud energiaallikaks ja energeetiliseks varuaineks, taimedes selle kõrval ehitusmaterjalideks. Struktuuri alusel jaotatakse süsivesikud mono-, oligo- japolüsahhariidikes. Monosahhariidid on lihtsuhkrud, millede molekuli üldvanem võib olla sama, aga
sadene. 1.1.8. Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Etanool, atsetoon jt veega segunevad orgaanilised solvendid kutsuvad valgus esile aminohapete apolaarsete radikaalide pöördumise molekulide välispinnale. Toimub valgu dehüdratiseerumine, mistõttu valk sadestub lahusest välja. Kui lahustit lisada ettevaatlikult ja katseklaasi sisu pidevalt loksutada, denatureerub valk pöörduvalt. Sel juhul lahustub sade uuesti, kui sadesti kontsentratsiooni lahuses vähendada. Orgaanilise solvendi kiire või suures koguses lisamine võib põhjustada valgu pöördumatu denaturatsiooni. Töö käik Katseklaasi valatakse 2ml munavalgu lahust. Tilgakaupa ja pidevalt loksutades lisatakse etanooli kuni sademe tekkimiseni, millest annab tunnistust lahuse hägustumine. Seejärel lahjendatakse katseklaasi sisu veega ja jälgitakse, kas tekkinud sade lahustub või mitte. Järeldus Etanooli lisamisel denatureerus ja sadenes valk. Vee lisamisel valgu sade ei lahustunud uuesti,
paberi läbipaistvus suureneb (vastu valgust vaadates paberist heledam, pimeda poole vaadates tumedam) Töö käik: Kahte kuiva katseklaasi pannakse 1 g uuritavat tahket ainet. Katseklaasidesse lisatakse orgaanilist solventi (atsetooni). Loksutatakse ning lastakse settida 5 min. Kui sademe kohale on settinud selge lahuse kiht, siis kantakse mõlemast katseklaasist tilk lahust filterpaberile ja lastakse kuivada. Kuiva paberit vaadatakse vastu valgust ja varju suunas. Järeldus: Orgaanilise solvendi lisamisel lipiid lahustus. Filterpaberile kandes ja kuivatades oli selgelt näha, et üks lahus muutis paberi läbipaistvust. Pärast teise lahuse kandmiset paberile ja kuivatamist muutub paber endiseks . Lipiidid sisaldusid proovis nr 2. 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus
sademesse. Kaasasadenemine kui lahuses on teisigi aineid, mille lahustuvuskorrutised on sarnased. Selliseid aineid tuleb vältida, nad mõjutavad ka protsessi kiirust. Kaasasadenemine on tingitud ka sellest, et me sadestame liiga kiiresti või kasutame liiga suure kontsentratsiooniga aineid. Et vältida oklusiooni, tuleb sadestada aeglaselt. Võib kasutada ka tekkiva sadesti meetodit (tagab sadesti tekke optimaalse kiiruse). Sademe pesemine pesuvee või solvendi kogus ei tohi olla liiga suur. Pesu korrata väikeste vee ehk solvendi kogustega. 4 tüüpi : 1. pindadsorptsioon 2. segakristallide moodustumine 3. oklusioon 4. mehhaaniline vahelejäämnine 74. Segakristallide moodustumine. Kaasasadenemise vorm, kus sademe ioonidega sarnaste ioonraadiustega ioonid võivad asetuda kristallivõresse. 75. Oklusioon. Kui kristall kasvab kiiresti, siis mõned vastasioonid ei saa aega pinnalt eemalduda jäävad võre sisse.
pidevalt loksutada, denatureerub valk pöörduvalt. Sellisel juhul lahustub tekkinud sade uuesti, kui sadesti kontsentratsiooni vee lisamise teel vähendada. Töö käik: Katseklaasi valatakse 2 ml munavalgu lahust. Tilgakaupa lisatakse orgaanilist solventi ja loksutatakse pidevalt sademe tekkimiseni. Seejärel lahjendatakse katseklaasi sisu veega. Järeldus: Sade jäi alles. Järelikult oli reaktsioon pöördumatu. Selle põhjuseks võis olla solvendi kõrge lokaalne konsentratsioon. 1.2 SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID Süsivesikud koosnevad ainult süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Vastavalt struktuurile jaotatakse neid mono- , oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid täidavad organismis energeetilist rolli, kuuluvad koensüümide ja nukleiinhapete koostisesse. Ühtlasi on monosahhariidid ka oligo- ja polüsahhariidide ,,ehituskivideks". Oligosahhariidide molekulid koosnevad mõnest (210) monosahhariidi molekuli jäägist
väike kogus klaasplaadile) võetakse klaaskapillaariga väike kogus ainet plaadile. Proovid kantakse varem märgistatud täppidele. Lahustil lastakse plaadilt aurustuda. Järgmiseks asetatakse plaat eluenti (voolutisse). Eluendina on kasutusel tolueeni ja etüületanaadi lahus (95:5), mis on samuti eelnevalt valmis tehtud. Plaat asetatakse mõne millimeetri kõrgusesse eluendi kihti, klaaspurk suletakse kaanega, et kogu plaat oleks eluendi aurudes. Elueeritakse seni, kuni solvendi nivoo jõuab umbes 5 mm kaugusele plaadi ülemisest servast. Plaat võetakse eluendi purgist välja ja fikseeritakse hariliku pliiatsiga frondi piir. Plaat kuivatatakse kuuma elektripliidi kohal. Keemiliseks ilmutamiseks asetatakse plaat eksikaatorisse, mis on küllastunud joodiautudega. Jälgitakse laikude ilmumist ja küllaldase tumeduse saavutamisel võetakse plaat eksikaatorist välja ning fikseeritakse laigud. Plaadilt määratakse iga laigu Rf-id
Sellisel juhul lahustub tekkinud sade uuesti, kui sadesti kontsentratsiooni vee lisamise teel vähendada. Töö käik: Katseklaasi valatakse 2 ml munavalgu lahust. Tilgakaupa lisatakse orgaanilist solventi (selle katse puhul atsetooni) ja loksutatakse pidevalt sademe tekkimiseni. Seejärel lahjendatakse katseklaasi sisu veega ja jälgitakse, kas tekkinud sade lahustub või mitte. Tulemus: Sade jäi alles. Järelikult oli reaktsioon pöördumatu. Selle põhjuseks võis olla solvendi kõrge lokaalne konsentratsioon. 1.2 SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID Süsivesikud koosnevad ainult süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Vastavalt struktuurile jaotatakse neid mono- , oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid täidavad organismis energeetilist rolli, kuuluvad koensüümide ja nukleiinhapete koostisesse. Ühtlasi on monosahhariidid ka oligo- ja polüsahhariidide ,,ehituskivideks". Oligosahhariidide molekulid
kontsentratsiooni vee lisamisel vähendada. Kui aga sadestit pidevalt loksutades lisada, denatureerub valk täielikult. Töö käik · Valan katseklaasi 2 ml munavalgu lahust · Lisan tilgakaupa orgaanilist solventi (etanooli) tekib sade · Seejärel lisan vett Valgulahusele etanooli lisamisel tekkis lahuse pinnale valge vahutav sade, mis tähendab, et valk denatureerud. Vee taaskordselt lisamisel aga sade kadus, sest vähendasin orgaanilise solvendi etanooli kontsentratiooni lahuses. Kuna sade kadus, oli tegu pöörduva denaturatsiooniga.
8. Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Etanool, atsetoon jt veega segunevad orgaanilised lahustid kutsuvad esile aminohapete apolaarsete radikaalide pöördumist molekulide välispinnale. Toimub valgu dehüdratiseerumine, valk sadeneb lahusest välja. Kui sadestit ettevaatilkult lisada ja katseklaasi sisu pidevalt loksutada, denatureerub valk pöörduvalt. Kui sadesti konsentratsiooni vee lisamise teel vähendada, siis lahustub tekkinud sade uuesti. Orgaanilise solvendi liiga kiire või suures koguses lisamine toob kaasa valgu pöördumatu denaturatsiooni. Töö käik: valasin katseklaasi 2 ml munavalgu lahust, lisasin tilkhaaval ja loksutades orgaanilist solventi kuni lahuse hägustumiseni. Lisasin destilleeritud vett, mille toimel hägu ei lahustunud. Järeldus: tegu oli pöördumatu denaturatsiooniga, kuna sadesti konsentratsiooni vähendamisel sade ei lahustunud. Süsivesikute reaktsioonid
kontsentratsiooni vee lisamise teel vähendada. Töö käik: Katseklaasi valame 2ml munavalgu lahust. Tilgakaupa ja loksutades lisame orgaanilist solventi kuni sademe tekkimiseni (hägune sade). Seejärel lahjendame katseklaasi sisu veega. Tulemus: Sade jäi alles Järeldus: Sade ei lahustu uuesti, sest toimus pöördumatau denaturatsioon. Lisaks võib olla see seotud sellega, et orgaanilist solventi oli lisatud kiiresti või suures koguses, mis tekitab solvendi kõrge lokaalse kontsentratsiooni. Süsivesinikute reaktsioonid Süsivesikud on ulatuslik ühendite rühm. Organismides on süsivesikud energiaallikaks ja energeetiliseks varuaineks, taimedes selle kõrval ehitusmaterjalideks. Struktuuri alusel jaotatakse süsivesikud : Monosahhariidid. Monosahhariidid on lihtsuhkrud, millede molekuli üldvanem võib olla sama, aga erinevused on stereostruktuuris ja seetõttu võivad ka omadused erineda.
Töö käik: · Katseklaasi valasin 2 ml munavalgu lahust. · Tilgakaupa ja segu pidevalt loksutades lisasin orgaanilist solventi (atsetooni). Lahus läks häguseks (tekkisis äiksed valged tükkikesed). · Lahjendasin katseklaasi sisu destilleeritud veega. Valge sade enam ei lahustunud. Järeldus: Tekkinud valge sade vee lisamisel enam ei lahustunud. See tähendab, et minu katses tekkis pöördumatu denaturatsioon. Seda võib põhjustada liga suur solvendi kogus. 1.2 Süsivesikute Reaktsioonid Töö teoreetilised alused Vastavalt struktuurile jaotatakse süsivesikuid mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Vastvalt vaba aldehüüdrühma esinemisele molekulis jaotakse suhkrud redutseerivateks ja mitteredutseerivateks. Paljud süsivesikud määramiseks kasutatvad reaktsioonid baseeruvasd nende redutseerimisvõimel.Leeliselis keskkonnas redutseeruvad suhkrud metallide ioone.Suhkrute
apolaarsete radikaalide pöördumise molekulide välispinnale.toimub valgu dehüdreerumine,mistõttu valk sadestub lahusest välja. Sadesti kontsentratsiooni vähenemisel lahustub sade uuesti. Töö käik: Katseklaasi valan 2 ml munavalgu lahust.Loksutan segu pidevalt, lisan orgaanilist solventi kuni sade tekkib. Seejärel segu lisan vesi kuni sade lahustub. Tulemus: Alguses lahus oli läbipaistev,pärast solvendi lisamist tekkis valge sade,toimus valgu dehüdratiseerumine.Kui lisasin lahusele vesi sade lahustus,järelduseks võin öelda,et tegemist on pöörduva denaturatsiooniga. Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud-bioloogiliste ühendite rühm,mis koosneb ainult süsinikust,vesinikustja hapnikust.Vastavalt sruktuurile neid jaotatakse mono-,oligo-ja polüsahhariidideks. molekuli
ehk primaarstruktuuris. 56. Kas denatureerunud valk on funktsionaalne? Põhjendage. Denatureerunud valk ei ole funktsionaalne, sest ta on kaotanud oma natiivse ruumilise struktuuri ja koos sellega oma spetsiifilised omadused. 57. Millised faktorid soodustavad valgu kokkupakkumist? a) konformatsiooniline entroopia - soodustab denaturatsiooni b) polüpetiidahela siseste vesiniksidemete moodustumine c) hüdrofoobne efekt d) polüpeptiidahela ja solvendi vaheliste vesiniksidemete moodustumine 58. Kas valkude termilise denaturatsiooni käigus katkevad ka disulfiid sillad? Ei katke. 59. Mitu protsenti valgumolekulidest on denatureerunud olekus, kui temperatuur on võrdne Tmga? (võivad olla erinevad arvud) 50% 60. Nimetage kolm valkude denaturatsiooni soodustavat keskkonnatingimust. Valkude denaturatsiooni soodustavad keskkonnatingimused on : *keskkonna märkimisväärne temperatuuri muutus
3%) 3. Mis on dispergent? Kuidas kasutatakse? Dispergant ehk dispergeeriv aine on kemikaal, mille abil emulgeeritakse, hajutatakse või stabiliseeritakse mingisse keskkonda sattunud ainet. Dispergante kasutatakse eriti näiteks vette sattunud toornaftakelmete lõhkumisel. Dispergendil on viis olulist omadust: eraldada ja hoida eraldi pulbri osakesi, et sideaine saaks nendega individuaalselt seonduda, suurendada pulbri hulka mõistlikel viskoossustel voolises, vähendada solvendi hulka pastas, nii raha säästmise kui ka kuivamisaja lühendamise eesmärgil ja põleda välja enne paagutamist, et lõpp-produkt sisaldaks ainult soovitud komponente 4. Nimetage jäätmete käitlemise meetodeid laevas. Korjavad nei kategoorija järgi ning pärast: Võimalikud on mitmed töötlemisviisid: •kokkupressimine ja pakendamine •peenestamine ja jahvatamine •tuhastamineIga sellise seadme kohta: •peab olema ära näidatud tema asukoht
molekulidevahelised jõud (madal s.t.), nii kristalsed kui amorfsed ained, lahustuvad hästi nii polaarsetes kui mittepolaarsetes solventides. Kristallilistes materjalides esineb korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.Korrastamata ehk kristallistruktuurita ainet nimetatakse amorfseks. Kristalliline olek- Kristall - lõpmatu perioodiliselt paigutatud ioonide, molekulide või aatomite hulk. Kristallis võivad sisalduda solvendi molekulid (nt kristallhüdraadid). Polümorfism - keemilise aine omadus kristalliseeruda mitmel eri kujul. Ühe elemendi jaoks polümorfismi nimetatakse allotroopiaks. Isomorfism erinevate ainete omadus kristalliseeruda samal kujul. Kristallide kasvatamine - kristall võib kasvada lahuses, sulamis või aurus või nende kombinatsioonis. Osakesed paigutavad nii, et vabaenergia oleks minimaalne. Tahkises tekib kaugkord
· Tilgakaupa ja segu pidevalt loksutades lisasin orgaanilist solventi. Munavalgu lahusele lisasin tilkhaaval lahust. Selle tulemusena tekkisid lahusesse väikesed valged tükikesed ja lahus hägustus. · Lahjendasin katseklaasi sisu destilleeritud veega. Valge sade enam ei lahustunud. Järeldus: Tekkinud valge sade lahuse lahjendamisel enam ei lahustunud. See tähendab, et minu katses tekkis pöördumatu denaturatsioon, mis võis tulla orgaanilise solvendi ettevaatamatu lisamise tulemusena või lisasin seda liiga palju, mistõttu see tekitas liiga kõrge lokaalse kontsentratsiooni ja seetõttu kutsus esile pöördumatu denaturatsiooni. 1.2 SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID Töö teoreetilised alused: Süsivesikud on bioloogiliste ühendite rühm, mis koosnevad vaid süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Vastavalt struktuurile jaotatakse nad: · Monosahhariidid ehk monoosid (nimetatakse ka lihtsuhkruteks) nad täidavad
PHA- d on bakterite sünteesitavad varuained, mis on looduses laialt levinud. PHB on väga heade omadustega bioplast, mis on oma füüsikaliste omaduste poolest väga lähedane polüpropüleenile. PHB sünteesimisega pole mingit probleemi, seda plasti toodavad mikroorganismid valmiskujul. Raskus seisneb selles, et PHB- granuulid asuvad raku sees, olles omakorda ümbritsetud täiendava membraaniga, ning pakitud struktuusete valkudega kokku. Seetõttu tuleb PHB sealt kloororganilise solvendi abil välja ekstraheerida, mis raskendab PHB- bioplasti tootmist ja 9 teeb omahinna kõrgeks. PHB on biolagundav ilma mingite mööndusteta, lagunemine toimub ensüümide vahendusel, mida produtseerivad paljud organismid. Huvi selle plasti tootmise vastu on säilinud ainult tänu tema unikaalsete omadustele. PHB ja selle PHA- analoogid on asendamatud mitmes biotehnoloogilises ja meditsiinilises rakenduses, nt
elektroni. Vool kasvab laviinina. PMT on mõeldud nõrga kiirguse mõõtmiseks. On võimalik detekteerida üksikuid footoneid. PMT tundlikkusele paneb piiri haavelmüra ja pimevool. Spektrofotomeetri ja fotomeetri erinevus- Spektrofotomeeter: Fotomeeter: Skaala laiendamine- 1)tavalises absorptsioon-fotomeetrias: T=0%- kiir blokeeritud, T=100%- solvendi neeldumine 2)“kõrge absorptsioon“- T=0%- kiir blokeeritud, T=100% Cref lahus, Cref < Cproov. 3)“jälgede analüüs“: T=0%- Cref > Cproov, T=100%- solvent. 4)“maksimaalse täpsuse meetod“- T=0% C ref >Cproov, T=100% Cref < Cproov UV-vis spektroskoopia 22. Lambert-Beeri seaduse tuletuskäik, läbipaistvus ja absorptsioon. Kirjeldage fotomeetrilise tiitrimise meetodit ja tooge näide vähemalt kolmest eri tüüpi tiitrimiskõverast. Lambert-Beer-
Tavaliselt on Tr veidi madalam kui Tg . Tm- sulamistemperatuur - polümeeril on see mingi temperatuuri vahemik, siin on tahke ja vedel faas termodünaamilises tasakaalus. Valitseb seos Tg = 2/3 Tm (K) Polümeeri ahel on seda painduvam, mida madalam on Tg ja Tm. Plastifikaatorite lisamine madaldab Tg väärtust. Amorfsete polümeeridega töötamisel / vormimisel/ , et vältida sisepingete teket on töötamistemt. T > Tg Polümeeride lahustuvus Polümeeride lahustuvuse üldreeglid: - määrav on solvendi ja polümeeri keemiline sarnasus. Reeglina polaarsed solvendid lahustavad polaarseid polümeere ja mittepolaarsed solvendid mittepolaarseid polümeer. - molaarmassi kasvades polümeeri lahustuvus väheneb - ristsidumine raskendab (välistab) polümeeri lahustuvust Heige Peets - Konserveerimiskeemia 21.11.2005 Page 6 of 6 Mõiste polaarne :polaarsuse taseme määrab kovalentsideme moodustanud elementide elektronegatiivsuste
Kõrge dielektriline konstant ütleb meile, et veemolekuli dipoolid on võimelised efektiivselt varjestama vesikeskkonnas paiknevaid laenguid. 1 Vesi kui solvent Eluprotsesside toimimine nõuab, et osavõtvad molekulid saaks vabalt ringi liikuda. Selleks peavad nad olema lahustunud kujul. Vesi on universaalne solvent (lahusti) nii raku sise- kui väliskeskkonnas. Vee kui solvendi omaduste eest vastutavad kaks juba eelpoolmainitud veemolekulide omadust: võime moodustada vesiniksidemeid ja polaarne iseloom. Aineid, mis interakteeruvad veemolekulidega ja lahustuvad vees hästi, nimetatakse hüdrofiilseteks (vett armastav) aineteks. Hüdrofiilsed molekulid vesilahuses Molekulid, mis sisaldavad vesiniksideme moodustumist võimaldavaid funktsionaalseid rühmi, kalduvad moodustama vesiniksidemeid vee molekulidega. Funktsionaalrühmad, mis
Tooge näiteid! Määrake keemilistes reaktsioonides Brønstedi ja / või Lewisi happed ja alused. 78. Kirjeldage pH ja pOH skaalat ning nende omavahelist seost. 79. Kirjutage nõrga happe / aluse dissotsiatsioonikonstandi avaldised. 80. Kuidas on seotud happe või aluse tugevus ja sellega konjugeeritud aluse või happe tugevus? Kirjutage konjugeeritud happele ja alusele vastavad võrrandid. Näidake, kuidas happe Ka ja pKa on seotud happega konjugeeritud aluse Kb ja pKb- ga. 81. Selgitage solvendi mõju happe või aluse tugevusele. 82. Ennustage happe suhtelist tugevust, lähtudes selle struktuurist. 84. Arvutage iooni molaarne kontsentratsioon tugeva happe / aluse lahuses. 85. Arvutage tugeva happe / aluse lahuse pH või pOH. 86. Arvutage lahuse pH / pOH kaudu H3O+ / OH- molaarne kontsentratsioon. 87. Leidke nõrga happe lahuse pH ja deprotoneerunud vormi protsentuaalne hulk lahuses. 89. Leidke nõrga aluse lahuse pH ja protoneerunud vormi protsentuaalne hulk lahuses. 93
see näitab head tugevat liimühendust. Pilet 9 Võrrelge fenüülformaldehüüdvaikude novalaki ja resiidi füüsikalisi ja keemilisi omadusi lähtuvalt nende struktuurist. novalak, resiit Novalak ei sisalda aktiivseid rühmi, ilma krosslinkeri lisamiseta ei kõvene, resiit kõveneb katalüsaatoriga aga ka ilma temperatuuri tõstes. Liimide liigid Pöörduvad liimid need on polümeeri lahused või emulsioonid, liim kõveneb lahusti aurustumise tõttu, seega solvendi lenduvus on oluline. Pöörduvad liimid lahustuvad solventides ja kuumutamisel kaotavad oma tugevuse, nt erinevad veel baseeruvad liimid (puiduliimid, PVA-liim) ja termoplatsed polümeeride lahused orgaanilistes solventides (kummiliim, polüstüreen tolueenis). Pöördumatud liimid kõvenemine on keemiline protsess, tekivad põiksidemed, ruumilise struktuuriga. Koosnevad tavaliselt kahest komponendist: poolvedelast põhipolümeerist ja kõvendist
(DNA, RNA, polüpeptiidide, polüsahhariidide) süntees madalmolekulaarsetest radioaktiivmärgitud substraatidest. Polümeerid on reeglina väiksema lahustuvusega kui madalmolekulaarsed ained. Näiteks saab polüpeptiide eraldada aminohapetest etanooli, triklooräädikhappe või ammooniumsulfaadiga sadestamise teel. · Ekstraktsiooni kasutatakse juhtudel, kui substraadi ja produkti jaotus kahe omavahel mitteseguneva solvendi vahel on väga erinev. · Produkti adsorbeerimine tahkele kandjale nagu paber, klaas, ioonvahetuskandjad. · Kromatograafilised lahutusmeetodid: o lahutus võib põhineda substraadi ja produkti erineval, o molekulmassil (geelfiltratsioon), o hüdrofoobsusel (pööratud faasi kromatograafia), o ioniseeritusel (ioonvahetuskromatograafia) , o adsorptsioonil (adsorptsioon-kromatograafia).
annaabi.ee 
