Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia - kristallisatsioon (0)

1 Hindamata
Punktid
Kristallisatsoon ühest lahusest
  • Polümorfismide saamises on kasutusel erinevad kristallisatsioonid: a) aeglane solvendi aurustamine: küllastatud lahus filtreeritakse tuumakeste eraldamiseks ja lastakse teatud aja seista rahulikult. Aurustamise kiirust saab reguleerida, kattes anuma spetsiaalse materjaliga (alumiiniumfoolium, Parafilm®), milles on augukesed. b)aeglane küllastatud lahuse jahutamine c)kiire küllastatud lahuse jahutamine.
  • Aine lahustuvus toatemperatuuril peab olema 5-200 mg/ml. Kui lahustuvus on üle 200 mg/ml, saadakse liiga viskoosne , klaasjas lahus. (nt glütserool)
  • Lahusti valikul on määrav tegur lahusti keemistemperatuur , samuti dielektriline konstant ja polaarsus .
  • Tüüpilisemad lahustid on vesi, metanool , etanool , propanool , isopropanool, atsetoon , etüülatsetaat ja heksaan .
  • Protsessi juures on määravaks ka lahuse kontsentratsioon, üleküllastatuse tase; lisaks lahuse temperatuurile ka jahutamise kiirus; kõiksugused lisandid; kristallterade esinemine lahuses ning pH, seda eriti soola kristalliseerumisel.
  • 2 protsessi: a) esialgse faasi täielik lahustumine ja b) kristallisatsioon - stabiilse faasi kasv.
  • Aeglane jahutamine efektiivne kui lahustub paremini kõrgel temperatuuril, aeglane soojendamine siis kui aine on vähem lahustuv kõrgel temperatuuril.
  • Mannitooli 10% lahus: aeglane jahutamine: moodustuvad α-vormid, kiire jahutamine: β-vormid.
  • Osad lahustid soodustavad teatud vormide kujunemist: inhibeerivad ühtede vormide ja samas soodustades teiste moodustumist.

Aurustamine kahe solvendi segust
  • Meetodi puhul kasutatakse ära aine lahustuvuse erinevust erinevates solventides. Sageli valitakse solvendid nii, et aine on paremini lahustuv solvendis, mille aururõhk on suurem. Lahus aurustub , muutub lahuse komponentide koostis, sest solvendid lahustuvad erineva kiirusega ja lõpptulemus on, et aine kristalliseerub välja.
  • Kristallid saadakse kätte kui kuumutatakse ainet ühes lahustis ja siis valatakse lahust teise lahustisse või siis üle purustatud jää.

Kristalliseerumine sulamist
  • Toimub vastavalt Oswaldi seadusele, mille järgi polümorfsete substantside sulami jahutamisel esimesena tekib vähim stabiilne modifikatsioon, mis järgnevalt muutub astmeliselt stabiilsemaks modifikatsiooniks.
  • Kuna metastabiilne vorm omab madalamat sulamistäppi, on tugev jahutamine vajalik selle kristalliseerumiseks sulamist.

  • Pärast sulamist peab süsteemi ka jahutama allapoole metastabiilse vormi sulamispunkti
  • Karastava jahutamisega võib sulami asemel tekkida hoopis amorfne tahke aine, mis järgneval kuumutamisel läheb üle klaasjaks massiks, millele järgneb kristallisatsioon.

  • Sobiva polümorfse vormi saamise meetodid.- www. neti .ee

LAHUSTUVUS JA KRISTALLISATSIOON
  • Aine hulka, mis lahustub teatud koguses lahustis teatud temperatuuril ja teatud rõhul, kutsutakse aine lahustuvuseks. Lahust, mis sisaldab maksimaalselt võimalikku hulka lahustunud ainet, kutsutakse küllastunud lahuseks . Enamiku tahkiste lahustuvus kasvab temperatuuri tõusuga.

  • Kui lahus jätta avatud nõusse, väheneb vedeliku hulk lahusti auramise tõttu. Lahustunud aine ei aura . Mõne aja möödudes pole lahuses piisavalt lahustit kogu soluudi lahustamiseks. Lahus muutub küllastunuks ja lahusti edasisel aurustumisel hakkavad moodustuma tahke soluudi kristallid.

http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/lahused_evelinviks.ht m
www.google.ee/search
  • Kristallisatsioon on aine kristallilise faasi moodustumine gaasilisest,vedelast või tahkest faasist.Kristalliseerumisel vabaneb osa aine siseenergiast soojusena ja väheneb süsteemi entroopia .--Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu.

  • Gaasiline aine kristalliseerub üleküllastunud auru kondenseerumisel--on auru üleminek vedelikuks või tahkeks aineks. Vedelikes tekivad kristallid küllastunud lahusest väljasadenemisel või vedeliku jahtumisel allapoole nulli.

  • Amorfsed ained nt klaas kristalliseeruvad pikaajalisel seismisel. Kondenseerumiseks on vaja ,et aine sisaldaks nn. K-ikesmeid e. Tsentreid, need võivad olla sama aine või mõne muu sobiva tekstuuriga aine tahked osakesed või kolloidosakesed. Edasine kristallisatsioon seisneb kristallikeskmetele uute osakeste lisandumises,stabiilsete kristallialgnete moodustumises ning kristalli kujunemises. Et looduses sisaldavad ained enamsti palju kristallikeskmeid,siis tekib nende kristallatsioonil polükristalliline s.o. paljudest enam vähem ühesuurustest korrapäratult paiknevatest kristallidest koosnev aine nt. Metallid, soolad . Korrapärase suure monokristalli nt rubiin-, fluoriid saamikseks on vajalik ühe domineeriva kristallatsioonikeskme olemasolu.Monokristallide kasvatamiseks rakendatakse msg. Meetodeid nt. Kristallikeskme aeglast väljatõmbamist vedelikust, vedeliktranspordi meetodit.

Kristallisatsioonivesi
  • Kristalse aine nt. CuSo4 5H2O kristallvõres molekulidena olev vesi. Kristallhüdraadisteraldubkuumutamisel 100-400C, seejuures neeldub soojust ja muutuvad kristallvõre parameetrid nt. Võib tekkida uus mineraal .

EE nr 5
Keemia - kristallisatsioon #1 Keemia - kristallisatsioon #2 Keemia - kristallisatsioon #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor camille Õppematerjali autor
Konspekt

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Keemia-lahused-metallid-gaasid
18
docx

Keemia: lahused, metallid, gaasid

Maardu Gumnaasium Mittestatsionaarne osakond Kristina Kralle 9. a klass KEEMIA referaat Maardu 2014 Sisukord 1) Mis on keemia?..............................................................................................3 2) Lahused................................................................................4 3) Orgaanilised ja anorgaanilised ained...............................................6 4) Magneesium...........................................................................8 5) Allumiinium...........................................................................11 6) Süsivesinikud..........

Keemia
Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte
19
docx

Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte

KEEMIA Mateeria ­ kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine ­ mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi. Keemia ­ teadus ainete muundumisest ning nendega kaasnevatest nähtustest, uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained. Element ­ kogum ühesuguse tuumalaenguga aatomeid. (Aine, mida ei saa keemiliselt enam lihtsamateks aineteks jagada) Keemiline ühend ­ keemiliste elementite ühinemisel moodustuv ühend. Keemiliseks aineks ei loeta sulameid ja muid segusid (nt. õhk). Molekul ­ aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida. Lihtaine ­ moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest (O; Fe, Hg, S). Liitaine ­ koosneb erinevatest keemilistest element

Keemia ja materjaliõpetus
Ehituskeemia I
21
docx

Ehituskeemia I

Ehituskeemia Sissejuhatus Ehituskeemia selgitab materjalide keemiliste koostisosade tähtsust, nende olulist rolli materjalide koospüsimisel või lagunemisel toetudes anorgaanilise ja orgaanilise keemia põhimõistele LCA- elutsükli analüüs -Erinevate materjalide ja toodete hulgast valides teostatakse elutsükli hindamine, et süstemaatiliselt hinnata toote võimalikku keskkonnamõju kogu selle eluea jooksul -Aitab välja selgitada võimalused potentsiaalsete mõjude vähendamiseks ja ressursikasutuse vähendamiseks toote elus -Aitab tuvastada kompromisse, näiteks, kas mõne toote keskkonnamõju võib juhuslikult põhjustada teise keskkonnamõju suurenemise

Ehituskeemia
Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011
17
docx

Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010/2011

Anoodid ühendatakse kaitstava konstruktsiooniga paljudest kohtadest, kindla vahemaa järgi Anood tekib galvaanipaarides negatiivsema potensiaaliga metallist. 42. Terase Korrusiooni seaduspärasused - Pinnases - Metalli korrusiooni kiirus sõltub pinnase omadustest: pinnase tüüp, asukoht, struktuur, eritakistus, vee sisaldus, pH, üldine hapesus, Ca ja Mg karbonaatide sisaldus. Kõige kiirem on pinnasest välja tuleva metalli juures kuna seal võib tekkida galvaanipaarid. MOLEKULAARNE KEEMIA Molaarmass ­ aine ühe mooli mass, see on aine suhteline aatom- või molekulmass väljendatuna graamides. Hüdrofoobsed pinnad ­ tõrjuvad vett, ei toimu märgamist Hüdrofiilsed pinnad ­ hea vee märgavusega ning lahustuvusega pinnad. Sisaldab polaarseid või laenguga aatomrühmi, mis võivad moodustada vesiniksidemeid. (soolad, savid, tärklid, tahk) Märgumise kriteerium - Äärenurk ­ 0

Keemia ja materjaliõpetus
biokeemia EKSAM
39
docx

biokeemia EKSAM

rõhk, V-ruumala; S-entroopia; T-temperatuur H=U + pV , kus H- entalpia (osa energiast, mis saab ühenduda soojusega- eraldub/neeldub) G=H −ST → ∆G=∆ H −T ∆ S o Süsteemi Gibbs’i vabaenergia võib muutuda rõhu/temp/koostise muutumise tõttu o Iseeneslikult saavad toimuda protsessid, mis viivad G vähenemise suunas (∆ G<0 ¿, seega G vähenemine näitab ainete vahelise keemilise reaktsiooni toimumise võimalikkust! KEEMILINE KINEETIKA- füüsikalise keemia osa, mis tegeleb reaktsioonide kiirustega. Reaktsiooni kiirus- lähteaine kadumise või saaduse tekke kiirus. REAKTSIOONI KIIRUST MÕJUTAVAD TEGURID: o Mida suurem on reageerivate ainete kontsentratsioon, seda kiiremini toimub reaktsioon. v=k∗[ A ]∗[ B ]; v=k o NÄIDE: N 2 +3 H 2 →2 N H 3, homogeenne o NÄIDE: C O 2 +C (tahke)→2 CO , tahke aine ei saa osa võtta, heterogeenne o Mida suurem on gaasiliste ainete osavõtul kulgeva reaktsiooni

Biokeemia
Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused
30
docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused

materjalide ja nende omaduste kohta ning uuritakse, kuidas mõjutavad materjalid teineteist korrosiooni seisukohalt. Püütakse leida parim variant, et korrosiooni oht oleks minimaalne. 2. Aine ja materjali mõiste, nende eksisteerimise füüsikalised olekud tavatingimustel, rõhu ja temperatuuri mõju nende olekule ja püsivusele. Millest sõltuvad ainete ja materjalide kõik omadused? Ainete ja materjalide klassifikatsiooni skeemi algus keemia valdkonnas. Konkreetsed näited kõikide mõistete ja omaduste juurde. Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, ta võib esineda nii puhtana kui ühendites (on looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend koos püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega). Näide: hapnik Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi reaktsioone ja muutusi (N: alumiiniumpott)

Keemia ja materjaliõpetus
TTÜ YKI0150 Eksam
53
odt

TTÜ YKI0150 Eksam

Kordamisküsimused 2021/2022 õppeaastal sügissemester YKI0150 Üldine keemia Legend ,,Keemia alused” Õpiku tekst on selline :P 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria– kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine– mateeria eksisteerimise vorm/on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik) 2. Aine massi jäävuse seadus. ,,Reaktsioonist osa võtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete

Üldine keemia
KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED
14
doc

KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

1. Keemia põhimõisteid ja põhiseadusi Keemia uurimisobjektiks on ained ja nende muundumised. Keemia on teadus ainete koostisest, ehitusest, omadustest, muundumisest ja sellega kaasnevatest nähtustest. Keemia põhiseaduste avastamiseni jõuti 18. saj lõpul, 19. saj alguses. 1.1 Massi jäävuse seadus Suletud süsteemi mass ei sõltu selles süsteemis toimuvatest protsessidest. Lähteainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. (Laroiser, 1774a.) Keemilise reaktsiooni võrrandi kujutamisel avaldub seadus selles, et reaktsioonivõrrandi mõlemal poolel peab elementide aatomite arv olema võrdne.

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun