Vaatamata sellele, et avalikkuses kujunenud käsitus temast oli sedavõrd ekslik, tunnistab Sokrates osutatud teoses, et need vaated ei ole tekkinud tühjale kohale, vaid on tõesti leidnud aset üks elulooline sündmus, mis olevat saanud niisuguse arusaamatuse aluseks. Nimelt olevat kord üks tema sõber esitanud kreeklaste tähtsaima usukeskuse Delfi oraaklile küsimuse: “Kas on keegi targem kui Sokrates?” ning olevat saanud preestrilt teada jumala vastuse: “Ei, mitte keegi ei ole Sokratesest targem.” Sokrates kõneleb edasi sellest, et jumala niisugune vastus oli olnud talle mõistatuseks – ühelt poolt ei teadnud ta endal mingit erilist tarkust olevat, teiselt poolt ei saanud ta ka arvata, et jumal ei räägi tõtt. Sellest kimbatusest leidis Sokrates oma sõnul järgmise väljapääsu. Ta otsustas välja otsida mõne inimese, keda üldise arvamuse järgi targaks peeti, ja tuvastada temaga vestluses, et leidub inimene, kes on temast, Sokratesest, targem. Seejärel oleks ta
1. pealkiri Ohvrilaev 2. autor G.Helbemäe 3. miljöö (aeg, ruum) 1930ndad 4. tegelased, iseloomustus Martin Justus-ajalooõpetaja; Isabella(Isebel)- noor juuditüdruk 5. lühidalt süzeest (kava) Direktor pakub Martinile inspektori kohta. Tuues ettekäändeks tulevast ametikõrgendust ja soovi Sokratesest raamat kirjutada, loobub õpetaja abikaasa ja tütrega Narva-Jõesuusse puhkama sõitmast ning jääb linna korterisse. Tänaval kohtub Martin Isebellega, kelle vanemaid ta juba varasemalt teadis. Nende vahel sõlmub poolsõnatu kokkulepe olla koos 30 päeva nagu Delose ohvrilaeva retk.
sööma Isreeli põllu pal ja teda ei pea maha maetama!“ Teda loobiti ka kividega. Tegelastevahelised suhted (kelle vahel, millised, kuidas esitatud, konflikti olemasolu): Martin ja Isebel – armastajad, 30-päeva Martin ja ta naine – armastuseta abielu Martin ja Astrid – isa-tütar - isa kardab, et tütar on liiga keskpärane, ema mõju on liiga tugev Isebel ja ta ema – konfliktne suhe Millega romaan algab (alguse roll teoses kui tervikus): Martini kõne Sokratesest kooli lõpuaktusel. – teoses läbiva teemana Sokratese lugu, paralleelid Sokratese ja Martini vahel; soovitab, et säilitataks küsivat vaimu – vihje motole; definitsioonide tundmine (armastus, kohusetunne jne) – ta hakkab ka ise endalt neid küsima; õpetamise teema; seos ussidega (Martin avastab Borissi plagiaadi, ta pere läheb puhkama ja Martin jääb linna suveks.) Lühidalt sündmustest (tooge eraldi välja tähtsad sündmused):
7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses, tunnetuse võimalikkuse aprioorsed tingimused, transtsendentaalne filosoofia, aru kategooriad, mõistuse ideed, traditsioonilise metafüüsika kriitika (ES lk 197-213) 8. Kanti eetika: kohus, kategooriline imperatiiv (ES lk 213- 220) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism, üliinimene (loeng + ES lk 307-331) Kirjandus - kohustuslik: ES = Esa Saarinen. Läänemaise filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini. Tallinn, 1996 (2002, 2004) - täiendav: Elmar Salumaa. Filosoofia ajalugu I-V. Tallinn, 1992- 1998 Arvestus on kirjalik, kestab 80 minutit. Sügis 2010 Abimaterjalide kasutamine pole lubatud. Põhiarvestus toimub neljapäeval, 11. novembril 2010, algusega kell 12.15, Ülikooli 16-212. Järelarvestus toimub neljapäeval, 25. novembril 2010, algusega kell 12.15, Ülikooli 16-214.
, mis pidid sel ajal arusaamise järgi tagama inimesele õnneliku elu (eudaimonia) 12. Vooruste määratlemisega seonduv ning läbiv teema Sokratese õpetuses on püüd määratleda seda, mis on teadmine (epistm) 13 ja kuidas see toimib. Et kõik ametimehed midagi oskavad neil on mõni kunst või oskus (techn) 14 , siis selle 5 Filosoofia ajalugu, antiikajast tänapäevani, lk 9 6 Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini, Esa Saarinen, lk 16 7 Wikipedia, Sokrates, http://et.wikipedia.org/wiki/Sokrates, (6.06.09) 8 Sealsamas 9 Sealsamas 10 Sealsamas 11 Sealsamas 12 Sealsamas 13 Sealsamas 14 Sealsamas 6 juurde peab kuuluma ka teadmine sellest, mida nad oskavad, ning seda teadmist peavad oskama nad ka teistele, nt õpipoistele edasi anda, seega peavad oskama
muusikaliselt andekas. Musikaalsuse on ta pärinud oma tasakaalutult isalt, keda tüdruk siiski väga armastas. Isa-ema halvapoolsed suhted on jätnud Isabelile sügava armi. Nüüdseks surnud isa oli sõnaks ema võimu all. Mehe eneseväärikus ja elutahe olid tallatud põrmuks. Isabel tajus kõike seda juba lapsena. Seepärast on ta enesessetõmbunud ning pelglik inimeste suhtes. Suvi on saabunud ning Isabel kohtab Martin Justust- ajalooõpetajat, kes on otsustanud kirjutada raamatu Sokratesest. Martin Justus on abielus, kuid mitte õnnelikus. Ta elab niasega koos puhtast mugavus- ja harjumustundest. Armastus on kustunud juba ammu. Ainukeseks rõõmuks on talle ta tütar Astrid ning loomulikult töö. Martin Justus saadab naise ning tütre suveks Narva-Jõesuu puhkama, et ise alustada teost oma lemmikfilosoofist Sokratesest. Kuid peagi taipab ta, et ei suuda siseneda tollesse kaugesse aega, midagi olulist jään mõistmata. M.
küsimus,mis meil veel on lahendamata.Kandideerige ametlikult,esitage palvekiri Haridusministeeriumile ja mul on heameel teile teatada,et uuest õppeaastast loodetavasti olete teie kinnitatud inspektori kohale."Pärast viimast koolipäeva läks Justus koju, tema naine ja tütar olid juba söönud, aga temale oli kaetud koht. Astrid soovis, et isa tema ja emaga puhkusele Narva-jõesuusse tuleks, kuid Justusel oli mitmeid ettekäändeid: esiteks oli tal vaja suvega valmis kirjutada Sokratesest raamat ja on ettevalmistusi teha inspektori tööks. Tütar ja ema leppisid sellega, et ta nendega puhkusele ei sõida. Kui naine ja tütar oli puhkusele sõitnud hakkas Justus raamatut kirjutama.Kaks nädalat oli ta äärmise intensiivsusega töötanud.Tõusis hommikul kell kaheksa,keetis endale kohvi ja mune ning asus siis kirjutamisele.Kell üks tegi ta lõunavaheaja ja läks nurgapealsesse poodi,et endale midagi osta lõunaks peamiselt vorsti,salatit,kartuleid,piima,õhtuks heeringaid
Saame teada, et Justus on kolleegide poolt lugupeetud, kuid mitte eriti armastatud tema kinnise loomu ja vabamtleja maine tttu. pilasi pab ta konfliktide korral pigem mista ja kaitsta. Pettumuseks on talle, kui tubli ppuri esseed osutuvad plagiaadiks he vhetuntud vene ajaloolase tdest - see tuletab talle meelde, kui vhe on tema petusel igest elust ja eetikast tegelikku mju. Direktor pakub Martinile uuest ppeaastast inspektori kohta. Tuues ettekndeks tulevast ametikrgendust ja soovi phendada Sokratesest raamatu kirjutamisele loobub petaja abikaasa ja trega koos Narva-Jesuusse puhkama sitmast ning jb nende linnakorterisse. Raamat Sokratesest on plaanitud nitama kaasaja inimestele, kuidas filosoof talle mratud surmaotsust trkumata ja hirmuta vastu vttes ji tegelikult vitjaks oma vaenajate ja olude le. Sokrates ootas 30 peva surmaotsuse tideviimist, kuna sel ajal toimus ohvrilaeva merereis ning siis ei tohtinud hukkamisi toimuda. (Ohvrilaevaga sitsid neiud ja noormehed Ateenast Delose
Sokrates Arvustus Lavastus rääkis Sokratesest, kellest sai antiikaja demokraatliku Kreeka ohver. Sokratese lavastaja ja autor Aare Toikka tegi ära imelise töö, et teos Vat teatri laval vaatajateni tuua. Näitlejate valikuga oli tabatud täpselt kümnesse. Minu lemmikuks kujunes Katariina Unti meisterlikus rolle kiirelt vahetada ja nendesse sisse elada. Etendus oli haarav ja huvitav. Lavastuse juures kõige meeldivam ja teistsugune oli see, kuidas näitlejad tulid vahepeal rollidest välja ja suhtlesid publikuga, ning see kuidas publik oli osa lavastusest. Seda, et etendus mind teisiti mõtlema pani ei saa ma öelda, sest pigem mõtlen ja näen maailma samamoodi nagu Sokrates. Eriti meeldis mulle see kuidas ta ütles, et „ Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea.“ Enne esimese vaatuse lõppu, kui Sokrates (Raivo Trass) hakkas värisema, tekkis hirmutunne, et kas temaga võib midagi juhtuda. See jäigi mõistetamatuks, et kas härra elas rolli siss...
ega varandust. Sellises masendavas olukorras kaotas Sokrates huvi ka skulptoriameti vastu. 45 aastaselt oli Sokrates unustanud Korinna ning amunud Xanthippesse, potsepa nooresse tütresse, kellega ta abielluski. Esimest korda kohtas Sokrates Xanthippet pottsepaäris, kus too oma isa valmistatud asju müüs. Neiu oli väga sõnaosav ja vestluses vastust võlgu ei jäänud. Nii arvatigi, et Xanthippe on ainus inimene Ateenas, kes oma terava keelega saab ehk võitu tugevast Sokratesest. Seepärast tahtvatki Sokrates teda endale naiseks, sest see annaks ehk võimaluse neutraliseerida oma vastane. Xanthippe oli üpris sõjakalt meelestatud juba enne abiellumist, kuid abielus omandas ta lausa riiaka ja talumatu naise reputatsiooni. Õigluse nimel tuleb muidugi märkida, et Sokrates jätkas filosoofielu, vesteldes hommikust õhtuni oma sõprade ja tuttavatega, ning pole ehk eriti kiiduväärt,
Ajaloo suhtes, mis Platoni tekstidele järgneb, on nad karjuvalt ebasobivad, puudub täielikult akadeemiline ballast. Platon on intellektuaalse vaimutsemise suurmeister. Ta nägi end eelkõige õpetajana, kes enda rajatud Akadeemias elava sõna kaudu mõju avaldas. "Sarnaselt Sokratesega tahtis ka Platon olla ennekõike õpetaja, teisisõnu mees, kes äratab inimesi iseseisvale mõtlemisele ja vabastab neid kammitsevaist eksiarvamustest". Platon lähtub Sokratesest, kuid möödub peagi oma õpetajast. Platon alustab mõistemääratlusest ning liigub edasi tunnetusteooriasse ja ontoloogiasse, eetikasse, psühholoogiasse ja pedagoogiasse, ühiskonnafilosoofiasse ja seadusandlusesse, esteetikasse ja kosmoloogiasse, lõpuks loodusteadusessegi. Maailm muutub tema haardes esimest korda kirjapandud sõna ajaloos filosoofiliseks süsteemiks. Kuigi Platon kirjanikuna on rõõmus ja mänguline, on tema filosoofia lähtekohad ülevad.
jumalad. Luule eesmärk oli valitsejatele meelelahutust pakkuda, mitte arutleda ühiskonna probleeme üle. Ei kadunud ka teater. Teater oli igas suuremas linnas. Jätkuvalt tehti uusi näidendeid, kuid ka kanti ette vanu. Enam ei eelistatud sügavamõttelisi ja tragöödilisi näidendeid, vaid hoopis komöödiaid. Kreeka filosoofia sai alguse arutlustest füüsilise maailma tekke ja toimimise üle, kuid alates V sajandist eKr tegutsenud sofistidest ja Sokratesest pöördus filosoofide tähelepanu ka moraaliprobleemidele. Kreekas kujunes esimest korda teoreetline teadus. Kreeka kultuuris tekkis palju uusi jooni. Kõik vanad jumalad jäid alles, aga hakati ka austama paljusid idamaiseid jumalaid. Hellenismiperioodil õppisid kreeklased lähemalt tundma ka Mesopotaamia astroloogiat. Leian, et inimesed muutusid julgemaks ja avastasid maailma, millega tõid palju muutusi oma kultuuris ja ühiskonnas.
Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" Helbemäe ,,Ohvrilaev" räägib ühest kooliõpetajast Martin Justusest ja team armukesest Isebelist. Martin Justus saadab enda naise ja tütre Astridi suvepuhkusele ning ise plaanib asuda tööle- nimelt hakkab ta kirjutama raamatut Sokratesest ja ohvrilaeva sõidust Delose saarele. Justuse töö nurjub kuna tal mõte ei jookse. Justus tutvub naabertänavast pärist mustlastüdruku Isabellaga (päris nimi Isebel). Isabella on 20 aastane ilus neiu kelle ema peab väikest nurgapoodi ning isa on tal surnud. Isabella ise armastab muusikat ja on hea klaverikunstnik. Isabella on pooleldi juut ning ta ema väidab, et ka Prantslane. Justusel ja Isebelil tekib armusuhe ning nad mõlemad elavad fantaasiais kus 30- päeva pärast
Raha oleks tal küll olnud, kuid Aristoteles oli metoik (võõramaallane), kellel polnud õigust Ateenas kinnisvara omandada. Aleksander Suure surm kutsus esile Makedooniavastase ülestõusu Ateenas. Aristoteles aga oli tuntud oma sidemetega Makedoonia õukonnas ja nii esitatigi talle süüdistus jumalasalgamises. Tegemist oli järjekordse fabritseeritud süüdistusega (meenutagem kasvõi Sokratese saatust). Aristoteles aga, erinevalt Sokratesest, kasutas tolleaegset õigust lahkuda Ateenast enne kohtuprotsessi, kuid juba õige pea ta suri pagenduses. Võib-olla ta koguni mürgitas end. Aristotelese teaduslik pärand on rikkalik, tema teosed hõlmavad pea kõiki peamisi teadusharusid: loogika, füüsika, psühholoogia, eetika, poliitika jne. Minu arvates oli Aristoteles hea inimene, sest ta oli küllaltki heasüdamlik mees ja loomulikult ka tark. Ta oli nõus olema õpetajaks Aleksander Suurele ja rajas ka omaenda kooli
Justus kees põiktänavasse, et mitte Meeta Rääguga kontakti sattuda. Martin Justus, Tal on naine ja tütar, 16.a. Astrid Tallinna erakooli õpetaja, ajalooõpetaja ja ka 12 klassijuhataja elu on ummikusse jooksnud - töö ja eraelu ei paku enam piisavalt põnevust, inimesed ümberringi tunduvad kitsarinnalised ning ees terendav suvepuhkus Narva-Jõesuus tüütu ( suvitama oma suve korterisse). Seega otsustab ta puhkusest oma perega loobuda ning jääb linna, et kirjutada raamatut Sokratesest ja tema filosoofia kasvatuslikust mõjust inimestele. Naine ning tütar on pettunud, ent lepivad siisk.möödub 2ndl,raamat on nii kaugel et sokrates ootab surma, kuid sealt edasi ei oska ta kirjutada, Jälgib aknast kapsausse, kes naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid. Räägib jalutama minnes naabriga matustest ja kuidas too tahab end lasta matta Ühe
„Ohvrilaev“ Gert Helbemäe „Ohvrilaev“ on 1960. aastal ilmunud Gert Helbemäe romaan, mille peategelasteks ajalooõpetaja Martin Justus ja juuditüdruk Isebel. Oli just alanud koolivaheaeg ning Justuse naine ja tütar Astrid sõitsid maale puhkama. Martin otsustas jääda linna, et kirjutada raamat Sokratesest. Mees kohtub tänaval neiuga, kellel nimeks Isebel. Hoolimata vanusevahest hakkavad nad aina rohkem aega koos veetma. Ühel õhtul, kui nad rannas päikeseloojangut vaatavad, läheb sadamast teele üks purjekas. Justus ütleb nagu muuseas, et laev sõidab Delose saarele ja kolmekümne päeva pärast jõuab laev tagasi ning vahepeal on ilmalik kohus kaotanud oma võimu. Ei ole surma, on ainult elu. Kuna aimasin,
· Riigi eesmärk on tagada kodanikele õnnelik elu, selleks hoiduda äärustest ja leida kuldne kesktee aristokraatia ja demokraatia vahel. · Tegeles paljude ainevaldkondadega, andes paljudele teadustele nimed (loogika, füüsika, psühholoogia, retoorika, eetika). PLATON Sokratese arvukate õpilaste seast on kõige tuntum tema suursuguse päritoluga kaaslinlane Platon.Asutas filosoofiakooli- akadeemia.Erinevalt Sokratesest kirjutas Platon väga palju.Pani oma teosed kirja dialoogidena.Ta püüdis aga Sokratesest selgemalt vastata küsimusele, mis on voorus, mida inimesed vooruse mõistmiseks teadma peavad, ja leidis, et tähtsaim on ideede õpetus.reaalsetest riikidest pidas Platon oma ideaalile kõige lähedasemaks Spartat. · Ideeõpetus ideed on meeltega tajuvate asjade täiuslikud algpõhjused ja asjad nende e batäiuslikud koopiad.
Sterdjaevi raamatust. Justus ütls seda ka Männile ning too vastas talle jultunult, et miks Justus siis talle 2 ei pannud. Koolis oli kaks kuju: Kreutzwald ja Sokrates. Direktor oli küll soovinud Platoni büsti, kuid seda sel ajal saada ei olnud, nii pidi ta valima Sokratase büsti, mille ta soodsamalt sai. Justus oli kutsutud direktori juurde ning ta sai teada, et ta oli valitud inspektoriks. Justusel on planis kirjutada Sokratesest raamat. Ta jäi selle pärast suveks linna. Ta naine ja tütar aga läksid Narva-Jõesuusse puhkama. Linnas olles kohtus ta juuditar Isabellaga , kes andis klaveritunde. Nad jalutasid ning Justus rääkis, et ta kirjutamine enam ei edene ning randa jõudes osutas tüdruk laevale, mis oli sadamast just lahkunud. Ta ütles, et see on ohvrilaev. Ohvrilaev oli laev, mis viis 7 noormeest ja neidu Delose saarele, et need seal ohverdada Apollonile. Sel ajal aga ei tohtinud surmaotsuseid täide viia
iseenesliku vastuolluminekuta universaliseerida!" Mõte: käitumine peaks lähtuma reeglitest, mis peaks olema kõigile. Kui reegel muutub inimeset olulisemaks, on see hirmus. ,,Inimesi tuleb kohelda alati kui eesmärke, mitte kui vahendeid." Ka mistahes moraalireegel ei saa olla inimesest olulisem. K peab oluliseks õiget motiivi käitumises. Arvab, et eetiline käitumine on ratsionaalne. Platon Sokratese õpilane. Elas Ateenas. Platon on see autor tänu kellele me üldse teame Sokratesest. P arvab, et maailm on kaheosaline. Muutumise vool ja muutumatu reaalsus. Meie elame muutumise voolus. Küsib: kuidas me tunnetame maailma? Meeltega, aga meeled on ekslikud. Meelte kaudu kogetav maailm on petlik. Ütleb, et ainuke reaalne maailm on ideede maailm. Ideesid iseloomustab: igavene, muutumatu, nähtamatu, tajumatu. Alg (ürg) kujud. Konstrueerib koopamüüdi. ,,Me oleme justkui koopasse aheldatud, näoga koopaseina poole, seljaga koopasuu poole, varjud on ekslikud."
Sokratese roll filosoofia ajaloos Sokrates oli vanakreeka filosoof, kes elas ja õpetas Kreekas. Kahtlemata on ta filosoofia kõige tuntum inimene ja selleks sai ta juba oma eluajal. Me ei tea Sokratesest kõike, kuna Sokrates ei jätnud meile kirjalikke töid. Meie teadmised tema elust ja õpetusest pärinevad enamasti tema õpilaste ja sõprade või siis ideoloogiliste vastaste teostest ning ka hilisemate autorite, näiteks Aristotelese kirjatöödest. Kõik nad arvasid Sokratest omamoodi. Ja seepärast on väga raske jõuda selgusele, milline oli tõeline, ajalooline Sokrates. Sokrates oli väga tuntud, sest ta tõmbas endale tähelepanu kõigega välimuse ja eluviisiga, tegevuse
enne kui seda mõistetakse" "Lõplikul ei ole ehtsat olemist" "Inimene võlgneb kogu oma eksistentsi riigile" "Mitte keegi ei tea ega isegi ei tunne piiratust või puudust, enne kui ta on sellest üle ja ühtlasi selle taga" "Mis on mõistuslik, see on tegelik, ja mis on tegelik, see on mõistuslik" Kasutatud kirjandus Filosoofia lugu, Bryan Magee: Varrak, Tallinn 2000, lk 158- 163 Läänemaise filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini, Esa Saarinen: Avita, Tallinn 2002, lk 221- 258 Filosoofia leksikon. Eesti Raamat, Tallinn 1985, lk 103- 104 50 klassikut. Filosoofid, Edmund Jacoby: TEA, Tallinn 2003, lk 190- 197
Need kasvatasid kodanikk, panid mõtlema üksikisiku.(Aischylos ja sophokles).Komöödiad ehk lõbusa sisuga näitemängud ammutasid ainest igapäevasest poliitikaelust.Näitlejad kandsid maske.Riigimeestele lisaks võis naerda jumalate üle, ilma et tulnuks karta nende pahameelt ja kättemaksu.Filos. ja teadus: (Thales ja Demokritos).Kreeka filosoofia sai alguse arutlustest füüsilise maailma tekke ja toimimise üle, kui alates 5.saj.eKr tegutsenud sofistidest ja sokratesest pöördus filosoofide tähelepanu ka moraaliprobleemidele.Sokratese ja tema mõtte jätkajate Platoni(sofist) ning Aristotelese ideed mõjutavada filosoofiat tänapäevani.Kreekas kujunes esimest korda teoreetline teadus.Hellenismiperi.:Kreeka linnriigid langesid Makedoonia võimu alla.Makedoonia kuningas Aleksander Suur vallutas palju maid.Hellenismiperioodil levis Vahemere idarannikul kreeka keel ja kultuur ning kujunesid Kreeka linnad, mille seas oli tähtsaim Aleksandria Egiptuses
Justus oli veidi üllatunud, kuna talle teatati sellest viimasel koolipäeval, kuid siiski õnnelik pakkumise üle. Justusel oli koolis austaja, Meeta Räägu, eesti keele õpetaja. Koolist koju minnes avastas Justus, et Meeta Räägu kõnnib natuke maad tagapool tema järel. Justus kees põiktänavasse, et mitte Meeta Rääguga kontakti sattuda. Koju jõudes rääkis Justus oma naisele ja tütrele ametikõrgendusest ja plaanist suvevaheajal kirjutada raamat Sokratesest. Naine kutsust meest Narva-Jõesuu puhkama, mida nad iga aasta suvel tegid, kuid mees keeldus, tuues ettekäändeks raamatu kirjutamise. Justus jäigi üksi linna raamatut kirjutama. Esimesed kaks nädalat läks raamatu kirjutamine lennates. Justus oli jõudnud raamatu kirjutamisega Sokratese kohtumõistmiseni, kus Sokrates pidi surema läbi mürgikarika joomise, kuid surm lükkus edasi, sest Ohvrilaev läks kolmekümnepäevasele merereisile Delose saarele.
Euroopani. Neli aastat enne surma alustas Pulitzeri preemia võitnud Will Durant tööd raamatuga, mis jäi tal viimaseks. Varem oli ta koos oma naise Arieliga välja andnud paljukiidetud raamatusarja ,,Tsivilisatsioonide ajalugu", mille lühikokkuvõtteks võibki pidada alles hiljuti avastatud ja avaldatud raamatut ,,Ajaloo suurkujud". Selles avaneb värvikas galerii isiksustest, kes on olulisel määral kujundanud maailma ajaloo palet: Konfutsiusest Kristuseni, Sokratesest Shakespeare'ini, Periklesest Lorenzo de Medicini. Hiilgava ajaloo populariseerijana suudab Will Durant pakkuda nauditavat lugemist kõigile neile, kel huvi inimkonna ajaloo vastu. Mulle isiklikult see raamat meeldis. Seda oli sellepärast hea lugeda, et enamus informatsioonist on suuremal või vähemal määral juba teada kas ajaloo-, või filosoofiatunnist, aga ka kirjanduse ja usundilootundidest ning selle ülelugemine oli meeldiv meeldetuletus.
Need kasvatasid kodanikk, panid mõtlema üksikisiku.(Aischylos ja sophokles).Komöödiad ehk lõbusa sisuga näitemängud ammutasid ainest igapäevasest poliitikaelust.Näitlejad kandsid maske.Riigimeestele lisaks võis naerda jumalate üle, ilma et tulnuks karta nende pahameelt ja kättemaksu.Filos. ja teadus: (Thales ja Demokritos).Kreeka filosoofia sai alguse arutlustest füüsilise maailma tekke ja toimimise üle, kui alates 5.saj.eKr tegutsenud sofistidest ja sokratesest pöördus filosoofide tähelepanu ka moraaliprobleemidele.Sokratese ja tema mõtte jätkajate Platoni(sofist) ning Aristotelese ideed mõjutavada filosoofiat tänapäevani.Kreekas kujunes esimest korda teoreetline teadus.Hellenismiperi.:Kreeka linnriigid langesid Makedoonia võimu alla.Makedoonia kuningas Aleksander Suur vallutas palju maid.Hellenismiperioodil levis Vahemere idarannikul kreeka keel ja kultuur ning kujunesid Kreeka linnad, mille seas oli tähtsaim Aleksandria Egiptuses
kangelase Akademose nimest. Kooli kõige kuulsam õpilane oli Aristoteles. Kool tegutses kuni 529 pKr Bütsantsi keiser Justinianus I sulges kooli paganluse tõttu. Platon sekkus ka Syrakoysa linna poliitikasse Sitsiilias. Ta lootis seal ellu viia ideaalse riigikorralduse projekti. Surma kohta mitu versiooni: 1) Rahulik surm kodus 2) Surm pulmalauas Õpetaja Sokrates Platoni dialoogid ei anna selget pilti Platonist ja Sokratesest Pole teada, kui palju on Sokratese sõnavõtud Platoni tekstides Sokratese omad ja paljud esindavad hoopis Platoni vaateid Platoni tekstid olid dramaatilised, Sokratese omad iroonilised Õpilane Aristoteles Aristoteles eitas mitmeid Platoni õpetuse põhiteese Kirjutas Platoniga sarnaselt oma vaated ilukirjanduslikesse dialoogidesse, et need arusaadavamad oleksid Filosoofia
45-aastaselt oli Sokrates unustanud Korinna ja armus Xanthippesse, pottsepa tütresse, kellega ta ka abiellus. Neil oli kolm poega (Lamprokles,Sophroniskos ja Menexenos), kelle kasvatamine oli naise õlul. Ka majandusasjad ja majapidamise jättis Sokrates naise ülesandeks ning jätkates oma filosoofielu. Ka Xanthippe oli väga sõnaosav ning tihtipeale arvati, et ta on ainuke inimene Ateenas, kes oma terava keelega üldse oleks võimeline Sokratesest võitu saama. Sokratese eluviis oli väga tagasihoidlik. Sokrates elas üle nii Ateena demokraatia ja kultuuri õitsengu kui ka Ateena languse peale täielikku lüüasaamist Peloponnesose sõjas. Ateena valitsus mõistis Sokratese surma, sest tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse jumalate salgamise. Tema pooldajad pakkusid talle võimalust põgeneda, kuid ta lükkas selle pärast surmamõistmist tagasi ning nõustus valitsuse otsusega.
Mis on filosoofia? Kreeklased nimetavad üldiste probleemide üle juurdlemist filosoofiaks (ehk tarkusearmastuseks) Filosoofiaks loetakse mõtlejate ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsete jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale, et see toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Kreeka filosoofid Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles. Sokratesest puuduvad teosed, tema mõtteid saame luguda tema õpilase Plantoni kaudu. Sokratese arvates oli filosoofia peamine mõte mõista hüve ja vooruse olemust. (Hüve see, mis on olemuselt hea, voorus see, mis aitab hüveni jõuda.) Sokrates (eKr469-eKr399) Elas 5. sajand eKr Sokrates võttis sõna riigivalitsemisest Tal ei meeldinud demokraatlik riigikord, kuna seal olid temajaoks võhikud eesotas Sokrates mõisteti selle eest surma
- nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad." Erinevalt inimestest ei ole sigadel (arvatavasti) võimalust kogeda intellektuaalseid naudinguid, samuti lollpeal - erinevalt Sokratesest. Selline oli vähemalt Milli veendumus. Mille järgi teha kindlaks naudingute kvaliteedi erinevusi? Milli arvates saab kvaliteedi üle otsustada ainult asjatundja. Nauding, mida selline asjaga kursis olev inimene tunneb ole-vat kõrgema, ongi kõrgema kvaliteediga. Mill arvas, et kui kõik või enamik "kvalifitseeritud ja kompetentseid kohtunikke" eelistavad teatud naudingut teisele, siis eelistatu ongi kvaliteedilt kõrgem.
Esmapilgul võib see tunduda kaaluka vastuargumendina väitele, et Puhh on väljapaistev filosoof. Ei saa ka piirduda pelga õlakehitusega - sest mis võid sa siin ilmas kadedate või vähemarukate urina vastu? - , kuna enamikel juhtudel tunnistab Puhh ise sellise iseloomustuse tõeseks. Õnneks on meil käepärast võtta väga lihtne seletus. Kuulutades end Väga Väikese Aruga Karuks, ei tee Puhh muud, kui järgib juba Sokratesest pärit traditsiooni. Väitis ju viimane järjekindlalt end olevat rumala, kuid uudishimuliku inimese. Puhhi arupuudus, nagu ka Sokratese rumalus, on aga kõigest mask, mis vahetevahel eest libiseb. Tegelik tõde ilmneb kuulsas Puhhi ärevuselaulus. See Puhh oli Tohutu Aruga Karu... (Ütle veel, et saaks aru!) Tohutu aruga Karupoeg Puhh on osake lastekirjanduse mõttemaailmast, kuuludes Parnassile võrdselt Astrid Lindgreni loodud Piki maailmaga või Tolkieni kääbikutega.
Kuna inimene erineb teistest olenditest mõtlemise poolest,... Selleks, et olla õnnelik, tuleb välja arvutada intellektuaalsed ja eetilised voorused ja nende kohaselt elada. A erines selle poolest: selleks, et olla õnnelik, tuleb olla aktiivne tegutsemine. Et hästi elada, on vaja midagi teha. Vajalik on voorused täiuslikuks saada. Et olla õnnelik, ei piisa vaid eneseteostusest, õnneks on teatud määral vaja rikkust, sõpru ja võimu e. vedamine. A on Sokratesest teisel seisukohal. Sokrates: ,,See, kes teab, mis on hea, ei hakka heale vastu seisma." A ei olnud sellega nõus. ,,Teada, mis on hea ja seda kasutada, on erinevad asjad." Inimesed, kes on valinud teha halba, teevad seda meelega. Taltsutamatud inimene on afektiseisundis (mõjutus, ärritus), läheb endast välja ja käitub vastupidiselt õigele. Ütleb, et inimene, kes teab ja teeb ikkagi kurja, on hullem. ,,Teadmine voorusest ei tee inimest veel vooruslikuks."
lükkus edasi 30 päevaks, sest ohvrilaev ei olnud veel tagasi tulnud. 7 meest, 7 naist ohverdavad end Delosel ja tulevad 30 päeva pärast tagasi, seni on kõik mõrvad jms. keelatud. Sokrates kirjutab hümni Apollonile, ja hakkab luuletama enne surma. Näeb B. Mändi unes. Ptk. 4 Raamat on täpselt samas seisukorras. Jälgib aknast kapsausse, kes naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid. Kohtab Isabellat . räägivad Sokratesest, Justus on hämmastuses Isabellast, kes on 22a. ja sobiks talle tütreks.Jalutavad mere äärde, kutsuvad mingit purjekat ohvrilaevaks, Justus teab, millest järgmisel hommikul kirjutada, sai Isabellalt ideid. Ptk. 5 räägivad tüdruku raskest elust ja selle tüütust emast, kes ta elu ära rikub. Ema ei lase tal oma muusiku karjääri edendad. Sellest kõigest rääkides vihjab Isabella pidevalt enesetapule oma jutus. Justus ei pea seda tähtsaks
Martin nimetab neiut ka sofistiks, sest Isabella põlgab mõistuse ületähtsustamist, kõige mõistusega võtmist.Ta elab koos emaga, isa on surnud. Isebel on andekas pianist. Kuid tema andekuse edasi arendamist pidurdas ja takistas tema klammerduv ema. Ta armastas väga oma isa, kannatab õnnetu lapsepõlve ja vanemate vaheliste probleemide pärast ning oma ema ta vihkab, aga samas ka armastab. 2) Kuidas Martin ja Isabell kohtusid? Martinil oli pooleli raamatu kirjutamine Sokratesest. Ta jäi kirjutamisega toppama ja läks jalutama. Isabell jalutas talle vastu noodikaust kaenlas, tulles klaveriõpilasele tundi andmast. Nad hakkasid vestlema ja otsustasid lõpuks edaspidigi kohtuda. 3) Milline oli nende armulugu? Kui palju oli selles tundeid, kui palju mõistuslikkust? Nende armulugu pidi kestma 30 päeva, see oli seotud Sokratese looga, mida Martin kirjutas,kus jutu järgi 30 päeva pärast Ohvrilaev pidi naasma Deloselt Ateenasse ja Sokratese surmaotsus viidaks ellu
Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" 1-3. Peatükk · On kooliaasta lõpp ja Martin Justus Tallinna eragümnaasiumi ajaloo ning filosoofia õpetaja peab kõnet Sokratesest ja tema vajalikkusest mitte ainult koolitunnis vaid ka edaspidises elus. Martin rõhub sõnade ausus, valelikkus jne. sügavalt lahtimõtestatud tähendusele ning manitseb abiturientidel neid sõnu lahti mõtestada. · Martin Justus on analüüsiva mõtlemisega mees, keda vanemad kaaskolleegid peavad ebakollegiaalseks, elupõletajaks ja vabamütlejaks, sest pärast okupatsiooni Eestisse
kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad." Erinevalt inimestest ei ole sigadel (arvatavasti) võimalust kogeda intellektuaalseid naudinguid, samuti lollpeal - erinevalt Sokratesest. Selline oli vähemalt Milli veendumus. Mille järgi teha kindlaks naudingute kvaliteedi erinevusi? Milli arvates saab kvaliteedi üle otsustada ainult asjatundja. Nauding, mida selline asjaga kursis olev inimene tunneb olevat kõrgema, ongi kõrgema kvaliteediga. Mill arvas, et kui kõik või enamik "kvalifitseeritud ja kompetentseid kohtunikke" eelistavad teatud naudingut teisele, siis eelistatu ongi kvaliteedilt kõrgem.
viisil ja tagab parima lõpptulemuse. Seelepärast on ilmne, et nad saavutavad oma eesmärgi plaanipäraselt ja mitte üksnes juhuslikult. Kuid millel ei ole teadmist, see ei saa liikuda eesmärgi suunas, kui teda ei juhi olend, kellel on teadmine ja mõistus; nagu noolt juhib vibumees. Nii on olemas mõistuslik olend, kelle kaudu kõik looduse olendid on suunatud oma eesmärkidele; ja seda me kutsume Jumalaks...6 6 Saarinen, Esa. Läänemaise filosoofia ajalugu. Tipult tipule. Sokratesest Marxini. Tallinn: Avita, 1996. 4. Universaalidetüli Universaalide probleem seisneb küsimuses, kas universaalid on olemas ja kui on, siis mis mõttes nad on olemas. Näiteks võib inimene olla õiglane, kuid kas on olemas ka miski, mida võime nimetada õigluseks? Universaalide probleemi puhul kujunes 11.12. sajandil välja kolm seisukohta: realism, nominalism ja kontseptualism.7 4.1. Realism Realism tähistab antud juhul esimest Porphyriose poolt sõnastatud valikut
arvates tegi Bentham: mõndadel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad." Erinevalt inimestest ei ole sigadel (arvatavasti) võimalust kogeda intellektuaalseid naudinguid, samuti lollpeal - erinevalt Sokratesest. Selline oli vähemalt Milli veendumus. Mille järgi teha kindlaks naudingute kvaliteedi erinevusi? Milli arvates saab kvaliteedi üle otsustada ainult asjatundja. Nauding, mida selline asjaga kursis olev inimene tunneb olevat kõrgema, ongi kõrgema kvaliteediga. Mill arvas, et kui kõik või enamik "kvalifitseeritud ja kompetentseid kohtunikke" eelistavad teatud naudingut teisele, siis eelistatu ongi kvaliteedilt kõrgem.
iseennast ning lahendama elulisi probleeme. Filosoofia ärgu olgu mitte abstraktne targutamine looduse üle, vaid õpetus sellest kuidas tuleb elada, arvas Sokrates. Filosoofia peab andma inimesele selge arusaama selest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis tõde ja mis on vale. Kord olevat üks Sokratese sõber Chaiperon küsinud Delphis jumal Apolloni pühamus püütialt (ennustajalt), kelle suu läbi kõneles jumal ise, kas keegi on Sokratesest targem. Püütia vastanud, et mitte keegi pole targem. Sokrates püüdis tõestada, et see väide on vale pannes 2 oma tarkust proovile. Ta vestles riigitegelaste- ja poeetidega, et tõestada oma arvamust. Hiljem veendus Sokrates, et jumala sõnas ei tohi kahelda ning see ongi tõde, et tema on targeim vana- Kreekas. Ta katsed tõestada oma rumalust tekitasid inimestes ainult pahameelt.
Elenktika ehk mis loogilised puudused on vastuses. Maientika ehk uue teadmise sündimine, vastus millelegi. Sokrates oli ämmaemand. 1) Vooruslik (eudaimoniase viib ellu): (Eudaimonia ehk õnnelikkus) Teadmine iseendast, teadmine ideaalist, teadmine millest elatakse. Sokrates on eetik, ehk teab kuidas inimene saab õnnelikuks. Kõik inimesed tahavad saada õnnelikuks isegi kui nad ise seda ei tea. Platon Tema elust 1) Sokratese õpilane 2) Tänu Platonile teame Sokratesest (Platoni üleskirjutatud dialoogid) 3) Sokrates ei kirjutanud midagi ülesse 4) Peale Sokratese surma otsis paremat elutingimust demokraatias 5) Tema küsimus: Kuidas me teame, kuidas käituda? 6) Tema tegi noole loo paremini mõistetavaks. Platoni ontoloogia (ideedeõpetus) 1) On olemas kaks maailma (on olemas päris maailm kus on kõik ideaalne. Meie aga seda maailma ei näe.) 2) Parmenides räägib ühest maailmast 3) Asjad, mis on täiuslikud ei muutu
suhtes. Sokrates ei esitanud positiivset doktriini. Tema filosoofia võib kokku võtta paradoksaalsesse väitesse: ma tean, et ma midagi ei tea. Sokratese käsituses saab selgelt uue tähendusvarjundi sõna "filosoofia" kui tarkusearmastus: mitte püsiv side tarkusega, vaid püüdlemine tarkuse poole. SEOSED KAASAJAGA Sokratese saatusega on veidi sarnane vene endise oligarhi Mihhail Hodorovski saatus. Erinevalt Sokratesest oli Hodorovski ärimees ning teda ei mõistetud surma. Sokratesel oli võimalik lahkuda Ateenast enne kohtuprotsessi või siis põgeneda sõprade abil vanglast, kuid Sokrates välistas selle põhimõtteliselt. Samamoodi olevat otsustanud ka Hodorovski. KASUTATUD ALLIKAD http://www.google.ee/imgres?hl=et&biw=1366&bih=667&tbm=isch&tbnid=6fH4UrAX- 9BbZM:&imgrefurl=http://imageshack.us/photo/my- images/832/sokrates
Platoni ideed olid siiski väga külluslikud, ta on üks maailma mõjukamaid filosoofe ning temalt on palju õppida. 5 KASUTATUD KIRJANDUS Jacoby, E. 2003. 50 klassikut. Filosoofid. Mõtlejad antiigist tänapäevani. Tallinn: TEA Kirjastus. Gaarder, J. 1991. Sofie maailm. Tallinn: Koolibri. Saarinen, E. 1985. Filosoofia ajalugu, tipult tipule, Sokratesest Marxini. Tallinn: Avita. Internet: https://et.wikipedia.org/wiki/Platon 6
E.Saarinen Tipult tipule kokkuvõte Sokrates Platon kirjutas Sokratesest. Need kaks olid omavahel nii kokku loodud, et ei saanud aru, kust algas 1 või lõppes teine. Sokratest kirjeldati inetuna. Ta hukati süüdimõistetuna väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumise pärast. Platoni Pidusöögi dialoogi jutustuse moodustab pidu, mille Agathoni nimeline luuletaja on korraldanud. Ka Sokrates kuulub piduvõõraste hulka. Ta on sel peol elavam kui kunagi varem. Peol otsustati, et keegi ei joo end purju. Sokrates võiks palju juua, sest kannab palju. Öö
loomulik osa. Spinozao on kõige kindlam siis, kui ta käsitleb inimest absoluutseks mõistetud raamis, ületamatute piiride sees. Kuidas elada maailmas, mille saatus on oma tahte ja kätega tabamatu? Seda küsimust valgustab Amsterdami filosoof võib-olla teravamalt kui keegi teine. Aga inimene oma maailma muutjana, oma saatuse pöörajana-selline kujutelm vallandub Spinozalt ja kaob paratamatuse alla. KASUTATUD KIRJANDUS: 1."Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini" Esa Saarinen Tallinn 1996 4 5
Siis jookseb Justusel mõte kinni ja ta ei tea enam ,millest kirjutada. Näeb B. Mändi unes. Ptk. 4 Raamat on täpselt samas seisukorras, seda pole edasi kirjutatud. Jälgib aknast kapsausse, kes naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid. Räägib jalutama minnes naabriga matustest ja kuidas too tahab end lasta matta. Kohtab juuditari Isabellat , kelle ema on kirjatarvete poes müüja. Lähevad jalutama, räägivad Sokratesest, Justus on hämmastuses Isabellast, kes on 22a. ja sobiks talle tütreks. Tahab teda kasvatada ja juhtida jne. Jalutavad mere äärde, kutsuvad mingit purjekat ohvrilaevaks, mis läheb 3+ päevaks Delosele, Isabella hakkab Justusele meeldima, viskab teda takjaga. Arutavad, et keegi ei tohi sellest kohtumisest teada saada, sest kohe saadakse valesti aru. Kui edaspidi kohtuvad, siis salaja. Justus teab, millest järgmisel hommikul kirjutada, sai Isabellalt ideid. Ptk. 5
Järgnes pidusöök ja muud lõbustused. Surmajärgsus Erilist tählepanu elule pärast surma ei pööratud. Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. Kuid aja jooksul kujunes ka tesitlaadi ette kujutusi, millekohaselt pidi elama vooruslikku elu ja pidada rituaale allilma jumalate auks, et oma surmajärgset saatust mõjutada. Kiri, haridus, kirjandus ja teater, filosoofia Kreeka filosoofia sai alguse arutlusest maailma tekke ja toimimise üle, kuid sofinistid ja Sokratesest pöördus filosoofide tähelepanu ka moraaliprobleemidele. Sokratese ja tema mõtte jätkajate Platoni ning Aristotelese ideed mõjutavad filosoofiat tänapäeani. Kreekas kujunes esimest korda teoreetiline teadus. Teadusliku mõtteviisi sünd Hakati vaidlustama jumalike jõudude toimet. Otsiti mõistupäraseid looduse ja ühiskona vastuseid. 5.Hellenismiperiood Millega algas... Aleksander Suure sõjaretke käigus vallutasid makedoonlased ja kreekalased Pärsia
natsionaalsotsialismi või antisemitismi õigustamiseks. 9 KASUTATUD KIRJANDUS · http://www.reinmets.pri.ee/?sisu=homokultuur&homokultuur=nietzsche · http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Nietzsche · http://kreutzwald.kirmus.ee/et/kreutzwaldi_sajand/?event_id=794&timeline_id=6 · Esa Saarinen, 1996, ,,Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxsini", Tallinn, Avita. 10
ajaloolane, kelle elutööks oli "Peloponnesose sõja ajaloo" kirjutamine. Xenophon(u 430 eKr 355 või 354 eKr) oli vanakreeka ajaloolane ja kirjanik, ateenlane, Sokratese õpilane. Ta kirjutas mitmeid teoseid ajaloost, poliitikast, filosoofiast, majandusest ja muudel teemadel, mis on säilinud(Memuaarteos ,,Anabasis" (Sõjaretk), ,,Hellenika" (Kreeka ajalugu), ,,Kyrupaideia" (Kyrose kasvatus), ,,Mälestusi Sokratesest". Xenophoni hinnati eriti tema lihtsa ja selge stiili tõttu. Diogenes Laertios oli vanakreeka biograaf ja doksograaf. ,,Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest" . Menandros komöödiameister - ,,Pahurdaja", ,,Vahekohus". Aischylos (525 eKr Eleusis 456 eKr Gela) oli vanakreeka tragöödiakirjanik, kes sai kuulsaks varsti pärast Kreeka-Pärsia sõda. Nooruses oli ta osa võtnud Salamise lahingust ja seda kirjeldas ta hiljem ka ühes oma näidendis
Siis jookseb Justusel mõte kinni ja ta ei tea enam ,millest kirjutada. Näeb B. Mändi unes. Ptk. 4 Raamat on täpselt samas seisukorras, seda pole edasi kirjutatud. Jälgib aknast kapsausse, kes naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid. Räägib jalutama minnes naabriga matustest ja kuidas too tahab end lasta matta. Kohtab juuditari Isabellat , kelle ema on kirjatarvete poes müüja. Lähevad jalutama, räägivad Sokratesest, Justus on hämmastuses Isabellast, kes on 22a. ja sobiks talle tütreks. Tahab teda kasvatada ja juhtida jne. Jalutavad mere äärde, kutsuvad mingit purjekat ohvrilaevaks, mis läheb 3+ päevaks Delosele, Isabella hakkab Justusele meeldima, viskab teda takjaga. Arutavad, et keegi ei tohi sellest kohtumisest teada saada, sest kohe saadakse valesti aru. Kui edaspidi kohtuvad, siis salaja. Justus teab, millest järgmisel hommikul kirjutada, sai Isabellalt ideid. Ptk. 5
naisi). Järgnes pidusöök ja muud lõbustused. Surmajärgsus Erilist tählepanu elule pärast surma ei pööratud. Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. Kuid aja jooksul kujunes ka tesitlaadi ette kujutusi, millekohaselt pidi elama vooruslikku elu ja pidada rituaale allilma jumalate auks, et oma surmajärgset saatust mõjutada. Kiri, haridus, kirjandus ja teater, filosoofia Kreeka filosoofia sai alguse arutlusest maailma tekke ja toimimise üle, kuid sofinistid ja Sokratesest pöördus filosoofide tähelepanu ka moraaliprobleemidele. Sokratese ja tema mõtte jätkajate Platoni ning Aristotelese ideed mõjutavad filosoofiat tänapäeani. Kreekas kujunes esimest korda teoreetiline teadus. Teadusliku mõtteviisi sünd Hakati vaidlustama jumalike jõudude toimet. Otsiti mõistupäraseid looduse ja ühiskona vastuseid. Hellenismiperiood 338-30 a eKr- Millega algas...
alalhoidliku maailmavaate kui ka vabamõtlemise ja progressi eesmärke. See õpetus on olnud uusplatonismi põhiallikaid ja alates tema renessansiaegadest taassünnist on ta oluliselt mõjutanud Euroopa mõttevoolude kujunemist. Koopa pilt Kasutatud kirjandus 6. klassi ajalooõpik ,,Vanaaeg'' Elmar Salumaa "Filosoofia ajalugu I"; Tallinn "EELK konsistooriumi kirjastus" 1992 Esa Saarinen "Läänemaise filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini";Tallinn Avita 1996 Indrek Meos "Antiikfilosoofia"; Tallinn "Koolibri" 2000 Valentin Asmus "Platon"; Tallinn "Eesti raamat" 1971
annaabi.ee 
