Ohvrilaev (9)

Ohvrilaev
Gert Helbemäe
Peategelaseks on ajalooõpetaja ja ka 12 klassijuhataja Martin Justus. Boris Mänd oli saanud ajaloo 5, kuid õpetaja oli hiljem avastanud, et Boris oli oma tööd maha kirjutanud vähe tuntud ajaloolase Sterdjaevi raamatust. Justus ütls seda ka Männile ning too vastas talle jultunult, et miks Justus siis talle 2 ei pannud . Koolis oli kaks kuju: Kreutzwald ja Sokrates . Direktor oli küll soovinud Platoni büsti, kuid seda sel ajal saada ei olnud, nii pidi ta valima Sokratase büsti, mille ta soodsamalt sai. Justus oli kutsutud direktori juurde ning ta sai teada, et ta oli valitud inspektoriks. Justusel on planis kirjutada Sokratesest raamat. Ta jäi selle pärast suveks linna. Ta naine ja tütar aga läksid Narva-Jõesuusse puhkama. Linnas olles kohtus ta juuditar Isabellaga , kes andis klaveritunde. Nad jalutasid ning Justus rääkis, et ta kirjutamine enam ei edene ning randa jõudes osutas tüdruk laevale, mis oli sadamast just lahkunud. Ta ütles, et see on ohvrilaev. Ohvrilaev oli laev, mis viis 7 noormeest ja neidu Delose saarele , et need seal ohverdada Apollonile. Sel ajal aga ei tohtinud surmaotsuseid täide viia. Samas oli just Sokrates surma mõistetud ning ta pidi mürgikarikast jooma, mis laeva tagasi tulekuni edasi lükkus- tervelt 30 põevaks. Selle aja jooksul oli Sokrates luuletama hakanud. Järgmisel päeval läksid Martin Justus ja Isabella( Isebel ) jalutama randa, et rääkima. Tüdruk ütles, et armastab ja vihkab oma ema. Ema oli olnud vast tüdruku klaveriõpingutele. Hiljem viis Isebel Martin Justuse ühte majja, kus tüdruk klaverit harjutamas käis ning mängid Justusele „ Pavaan surnud printsessile”. Varsti jäid nad Kadrioru korterisse üüseks. Kuid Isebeli ema tuli sinna tüdrukut otsima , kuid majas olijad ei vastanud. Isebeli ema oli ka naabritelt küsinud ning nood olid vastanud, et pole kedagi näinud. Siis oli Justus Isebele taksoga koju saatnud ema ootama. Ise oloi ta jalutama läinud ning mõelnud, mis saab peale 30 päeva ning oli seda kartnud, et Isebel temaga lihtsalt mängib. Isebel polnud veel eelmise suve koos veetnud noormehest üle saanud. Päeval olid nad rannas sellest kaudselt rääkinud ning neil oli erimeelsusi olnud, kuid nad valisidvestluseks teiseteema. Isebeli häiris Justuse isalik käitumine. Järgmise õhtu ja osa öö veetsid nad Justuse korteris . Justus oli rahutu ja ärkas ülesening saatis Isebeli koju. Järgmisel päeval Rääkis temaga endine tuletõrjuja ning Justus arvas , et mees teadis tema ja Isebeli suhetest. Järgmisel õhtul kokku saades tegi Justus sellest juttu ning tahtis suhte lõpetada. Neiu vihastas. Ka Justuss tundis endal süüd olevat. Järgmisel päeval poodi minnes kuulis ta, et keegi juudi tüdruk oli enesetapu sooritanud. Seda kuuldes läks ta Isebeli ema poole. Nad rääkisid ja sai teada, et Isebel oli kirja jätnuid: „ Laev on Deloselt tagasi jõudnud”. Nii Justus kui ka ema süüdistasid endeid Isebeli surmas. Isebel oli end revolvrriga maha lasknud, smaga, mis ta isagi. Isebeli ema ütles, et nad olid tptrega riius, kuna too oli läinud Kadrioru korterit koristama ning ema oli hiljem järele löinud. Koju jõudel leidis ta Isebeli surnuna.