Kreeka linnriigi ajalugu (0)

Kreeka linnriik : Kreekas kujunes linnühiskond.Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik ehk polis ,mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga.Kõik linnriigi täieõiguslikud kodanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid ka linnriigi sõjaväe.Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul,kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi .Igas linnriigis oli nõukogu,mis oli suure tähtsusega.Olulised küsimused arutati läbi ja nõukogu otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele.Nõukogu oli ka kõrgem kohus.Sõjavägi koosnes peamiselt kodanikest, kes ise hankisid endale relvastuse.Läksid sõtta faalanksina. Sparta riik:Sparta riik keskuse Lakoonika .Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda .Sparta keskuse ümbruse elanikud olid spartiaadid .Lakoonikas elasid perioigid.,isiklikult vabad. Heloodid olid maad harivad orjad .Sparta riigi eesotsas seisis kaks kuningat.Võim oli päritav.Nad juhtisid sõjaväge ja ja täitsid preestrikohustusi.Juhtis riiki ka nõukogu-geruusia.kontrolliti kuningaid.Lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul.Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust.Nad kehtestasid kasvatussüsteemi, mis oli riigi range kontrolli all ja mille pea eesmärk oli arendada sõjameheomadusi.Kõik pidid looma perekonna,sest abieluta olemist tauniti.Demokr. Ateena : Ateena riik oli tavatult suur.Ateenas valitses aristokraatia varasel perioodil. Solon kärpis rikaste eesõigusi ja suurendas vaeste võimalusi.Tema reformid panid aluse demokraatia arengule.Mõneks ajaks haarasid Ateenas võimu türannid.Selle kukutamise järel kehtestati kõigile võrdsed õigused.Ateena laevastiku tugevnemise ja mereliidu tekkega tõusis vaeste kodanike osatähtsus veelgi. Perikles kehtestas kindla demokraatliku riigi.Kogu võim kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid võrdsed.Kodan.kasv. ja harid .:Kõik linnriigid hoolitsesid kodanike, seega poiste kasvatuse eest.Tüdruku kasvatamine oli pere enda asi.Ainult Spartas tegelesid tüdrukud korrapäraselt kehaliste harjutustega.Poisid saadeti 7.a kooli, kus õpiti lugema,kirjutama(muusikat ja luulet). Rikkad õpetasid lapsi kodus pedagoogi käe all.Tähtsal kohal olid homerose eeposed .Hariduse hulka kuulus ka gümnastika.18-20.a veetsid poisid priiteenistuses ja said sõjalise ettevalmistuse.Pärast seda olid noormehed täiskasvanudHaridustase piirdus enamikel kodanikel väheste kooliaastatega.Templid:Kreeka pühamu keskpunkt oli altar .See oli madal enamasti kividest laotud alus, millel toodi jumalatele ohvreid.Altar paiknes lageda taeva all.Kõigis tähtsamates pühamutes oli ka jumalakoda ehk tempel.Templid olid enamasti linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised. Templis hoiti jumala kuju, väikesel altaril põles jumala koldetuli.Templi sisemus oli vähemoluline kui välimus.Oraaklid:Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased endeid.Kreekas olid ka spetsiaalsed pühamud kus võis nõu küsida jumalatelt.Neid kohti minetati oraakliteks.Kuulsaim Delfi oraakel .Mitte alati ei küündinud inimlik mõistus jumaliku tõeni.Surmajärgsus:Kreeklased ei pannud suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma.Inimese saatus pärast surma ei sõltunud oluliselt tema tegudest eluajal.Hakati ka uskuma seda, et siinpoolses elus elades vooruslikult sai mõjutada surmajärgset saatust.Spordivõistlused: Sport oli üks meelisharrastusi.Kuulusid usupidustuste programmi.Neid peeti enam-vähem kõigis linnriikides.Hinnati ilusat musklis keha. Kreeklased sportisid alasti.Noormehed ja poisid veetsid palju aega gümnaasiumis.Nii kujunesid Gümnaasiumid hariduskeskusteks.Spordi juurde kuulusid võistlused. Kohalike ürituste seas kerkisid esile ülekreekalised võistlused ja nende seas omakorda olümpiamängud.(Esimene olümpia-776 eKr,peeti iga 4.a järel.).Teater:Draamakunst sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest.Tragöödiad olid tõsised ja ülevad.Need kasvatasid kodanikk, panid mõtlema üksikisiku.( Aischylos ja sophokles).Komöödiad ehk lõbusa sisuga näitemängud ammutasid ainest igapäevasest poliitikaelust.Näitlejad kandsid maske.Riigimeestele lisaks võis naerda jumalate üle, ilma et tulnuks karta nende pahameelt ja kättemaksu. Filos . ja teadus:( Thales ja Demokritos ).Kreeka filosoofia sai alguse arutlustest füüsilise maailma tekke ja toimimise üle, kui alates 5.saj.eKr tegutsenud sofistidest ja sokratesest pöördus filosoofide tähelepanu ka moraaliprobleemidele.Sokratese ja tema mõtte jätkajate Platoni( sofist ) ning Aristotelese ideed mõjutavada filosoofiat tänapäevani.Kreekas kujunes esimest korda teoreetline teadus.Hellenismiperi.:Kreeka linnriigid langesid Makedoonia võimu alla.Makedoonia kuningas Aleksander Suur vallutas palju maid.Hellenismiperioodil levis Vahemere idarannikul kreeka keel ja kultuur ning kujunesid Kreeka linnad, mille seas oli tähtsaim Aleksandria Egiptuses.Hellenismiperioodi suurriikides valitsesid peaegu piiramatu võimuga kuningad.Kreeka linnriigid allusid Makedoonia kuningale .Kreeklasi mõjutas idamaa rahvaste religioon . Võeti omaks Idamaa jumalaid, sobitades neid omadega. Hellenismiperiood on Kreeka teaduse hiilgeaeg.( astronoomid usukusid et ma on kerakujuline.)(Archimedes-kuulsaim füüsik ja leiutaja.)( Matemaatik - Eukleides ).