Gert Helbemäe "Ohvrilaev" (126)

Gert Helbemäe „ Ohvrilaev ”
Ptk. 1
Algab peale koolist, kus direktor peab abiturientidele lõpukõne. Ajaloo õpetaja Justus on leidnud, et tema lemmik õpilane Boris Mänd on oma ajaloo teadmised ühe vene kirjaniku pealt maha viksinud ja ei ole tema nime oma töödes seejuures maininud. Justus üritab panna poissi üles tunnistama, sest oli talle pannud 5, aga nüüd juba kahetses seda. Räägitakse veel ka matemaatika õp. Meeta Räägust, kes on Justusest sisse võetud ja tal igal pool jalus tolgendab.
Ptk. 2
Peategelane on 45 aastane ajaloo õpetaja Martin Justus. Tal on naine ja tütar, 16.a. Astrid . Perekond tahab minna Narva- Jõesuule suvitama oma suve korterisse. Justus tahab koju jääda, toob ettekäändeks oma raamatu, mis vajab lõpetamist ja selle ,et sai koolis inspektori töökoha sügisest. Ema ja tütar on veidi pettunud ,kuid lepivad.
Ptk. 3
2 nädalat on juba möödunud. Töö on nii kaugel ,et Sokrates on vangis ja ootab surma, mis lükkus edasi 30 päevaks, sest ohvrilaev ei olnud veel tagasi tulnud. 7 meest, 7 naist ohverdavad end Delosel ja tulevad 30 päeva pärast tagasi, seni on kõik mõrvad jms. keelatud. Sokrates kirjutab hümni Apollonile, ja hakkab luuletama enne surma.
Siis jookseb Justusel mõte kinni ja ta ei tea enam ,millest kirjutada. Näeb B. Mändi unes .
Ptk. 4
Raamat on täpselt samas seisukorras, seda pole edasi kirjutatud. Jälgib aknast kapsausse, kes naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid. Räägib jalutama minnes naabriga matustest ja kuidas too tahab end lasta matta. Kohtab juuditari Isabellat , kelle ema on kirjatarvete poes müüja.
Lähevad jalutama, räägivad Sokratesest, Justus on hämmastuses Isabellast, kes on 22a. ja sobiks talle tütreks. Tahab teda kasvatada ja juhtida jne. Jalutavad mere äärde, kutsuvad mingit purjekat ohvrilaevaks, mis läheb 3+ päevaks Delosele, Isabella hakkab Justusele meeldima , viskab teda takjaga. Arutavad, et keegi ei tohi sellest kohtumisest teada saada, sest kohe saadakse valesti aru. Kui edaspidi kohtuvad, siis salaja. Justus teab, millest järgmisel hommikul kirjutada, sai Isabellalt ideid.
Ptk. 5
Justus kohtub rohkem Isabelliga, räägivad tüdruku raskest elust ja selle tüütust emast, kes ta elu ära rikub. Ema ei lase tal oma muusiku karjääri edendada ,sest teab ,et tüdruk sel juhul kodust ära läheb. Sellest kõigest rääkides vihjab Isabella pidevalt enesetapule oma jutus . Justus ei pea seda tähtsaks. Isabella kurdab ,kuidas tal oli võimalus muusika koolidesse minna ,aga ema ei lasknud teda. Räägivad palju ja Isabella mainib kogu aeg Delose laeva ja 30 päeva.
Isabella kutsub Justuse ühte korterisse, mida ta hoiab, kuni omanikud puhkusel on. Ta käib seal klaveril harjutamas, lubab talle mängida. Mängib talle ühe loo, peale seda tunneb Justus ,et on armunud Isabellasse ja nad veedavad öö koos.
Ptk.6
Isabella ütleb Justusele, et nende romanss kestab vaid 30 päeva, nagu Delose laeva sõit. Justus valetab naisele ja tütrele, saadab neile kaardi vastu ja ütleb, et kõik ikka sama viisi, käib ka rutiinselt samu asju tegemas, et naabrid ei kahtlustaks midagi.
Kohtuvad salaja Isabelliga. Käivad palju väljasõitudel. Ei hooli enam , kui tuttavad peaksid nägema. Unelevad kogu aeg.
Isebeli ema tuleb teda otsima , jäävad peaaegu vahele, kuid ema ei aima midagi. Kohtuvad ikka korteris , ühel õhtul Isebel teeb Justusele süüa. Justus ei taha, et 30 päeva nii kiiresti lähex, sest aega on veel 20 päeva. Ta on Isebelli armunud ja mõtleb, mida oma naise ja tütrega teha.
Ptk.7
Justus ja Isebel on rannas , tülitsevad. Justus otsustab Isebelli enda juurde koju viia. Isebellile meeldib seal, tunneb end nagu kodus, Astridi pildi kohta ütleb, et kardab teda. Veedavad öö koos, siis ajab Justus ta minema, sest kardab ,et naabrid näevad midagi. Hommikul räägib naabriga, kes olevat ööd ja päevad unetult akna peal kõõlunud ja ehk neid näinud, too vihjas oma jutuga Isebellile kahtlaselt. Justus kartis ,et jäi vahele.
Ptk.8
Justus näeb halba unenägu, talle meenutab see üht lugu, mille nad kooli ajal professorile korraldasid. Prof . hakkas meeldima üks noor tüdruk oma klassist , mees ise oli 50, plika 21. Kutsus ta salajasele kohtumisele, plika ise ei olnud huvitatud, aga ta sõbranna korraldas asja nii ,et terve klass seda pulli pealt näeksid. Sõbranna saatis professori kohtumispaika ja ise jäid klassiga ootama, mis saab ja kas prof. saab aru, et teda on ninapidi veetud. Lõpuks jalutasid kõik üliõpilased temast mööda ja teretasid viisakalt, siis sai prof. aru ,et tüdruk ei tulegi, läks vihasena ära.
Justus arvab nüüd järsku ,et Isebel mängib temaga sama moodi.
Ptk. 9.
Justus ootab kärsitult Isebeli ja mõtleb ikka, et plika mängib temaga, ta tahab nende afääri ära lõpetada, kui Isebel kohale ilmub. Isebel tuleb kõikide naabrite nähtavalt ukse ees taksost välja ja otse Justuse korterisse, Justus vihastab selle peale ja arvab veel enamgi, et temaga mängitakse. Isebel seletab, miks hilines, et vaja selgitada maja perenaisele, et miks nii palju suitsukonisid korteris oli ja padi oli ka kärssanud veidi.
Tülitsevad tõsiselt. Lõpetavad oma afääri ja Isebel jookseb minema, Justus tahab sisimas talle järele jooksta, aga ei tee seda.
Ptk. 10.
Justus üritab oma eluga edasi minna rutiinselt, nagu poleks midagi juhtunud. Ta üritab edasi kirjutada raamatut ,aga seekord teisest peatükist edasi. Ta läheb poodi ja kuuleb sealt, et juudi tütar olevat endalt elu võtnud eelmisel ööl. Ta sai kohe aru ,et jutt oli Isebelist ja kohkudes läks koju tagasi. Ta on šokis ja otsustab minna Isebeli koju ta ema käest aru pärima, mis juhtus.
Isebel jättis maha vaid teate Justusele, aga tema nime selles ei maini, vaid ,et „Laev on Deloselt tagasi jõudnud.” Justus kohkub ja otsustab koju tagasi minna. Näeb enne ka Isebeli surnukeha. Ta oli end lasknud otse südamesse, enesetapp, nagu ta isa oli kogu elu ähvardanud end tappa, nüüd tegi seda tema tütar. Ema küll üritas relva peita , kuid ta oli selle leidnud. Tuleb välja ,et Isebelil oli probleeme isast lahti laskmisega ja tema surmaga leppimisega, ta oli raske iseloomuga ja temaga oli pidevalt probleeme. Ema kartis, et tema on tütre surmas süüdi, sest ka nemad olid sel päeval tülitsenud.
Ptk.11.
Justus kõnnib ringi nagu zombi, kõikides vanades kohtades, kus Isebeliga käisid varem. Ta mõtiskleb ,kas oleks pidanud talle järele jooksma , oleks ehk saanud teda peatada. Kodus kohtub vana ehitusmeistriga, räägivad Isebellist.
Justusel tekib tunne, et peab ühe vana tuttava üles otsima, politsei uurija Märt Saani, joovad õlu ja räägivad Isebellist. Varjab oma käe haavu , kuid teab ,et inspektor kahtlustab teda millegi varjamises.
Lahkudes meenuvad talle kunagised armukesed, naistuttavad. Mõtleb , et mõni naine tahab ikka temaga magada , ajab segast juttu koguaeg endamisi. Otsib kunagist armsamat Lydiat, kes tuleb välja ,et on abiellunud, mõtleb veel ,et ehk tagab too oma meest petta , aga Lydial oli just paar nädalat tagasi laps sündinud.
Istub kohvikus, joob. Kuulab muusikat ja kritiseerib seda, lahkub vihasena ja kärsituna. Koju minnes ei saa magama jääda ,sest laes on kapsaussi kookon , mis teda häirib.
Ptk. 12.
Justus võtab naise rohukapist mingit valget pulbrit , mis tekitab tal hallutsinatsioone ja ta ei saa mitu päeva magada. Ta kujutab ette, et Isebel ei ole surnu , vaid räägib temaga juttu ja kutsub enda juurde. Ta kujutab ette, kuidas ta vahele jääb selle petmisega ja kuidas erinevad inimesed sellesse suhtuvad.
Ptk. 13.
Tuleb kiri naiselt ja Astridilt, kutsuvad külla, puhkama . Tuleb ka kutse matusele. Pakib asjad ja sõidab Narva –Jõesuhu, sest tütar mainib kirjas, et kohtus B. Männiga. Justus kardab, et Boris võis midagi tütrele rääkida tema kohtumisest Isebelliga. Mida ta oli näinud. Kohale jõudes nõuab Astridiga 4 silma all rääkimist. Lähevad jalutama ja räägivad. Boris oli rääkinud Astridile, et jäi tema isale koolis petmisega vahele ja ,et tal on kahju. Justus räägib ikkagi tütrele seigast Isebelliga, kuigi teab, et Boris midagi ei rääkinud. Astridil tekib respect isa vastu. Justus soovitab tal emale rohkem vastu hakata, et ta ei lõpetaks nagu Isebel. Jalutavad majja tagasi.