Kreeka linnriigi ajalugu (0)

Kreeka  linnriik : Kreekas kujunes linnühiskond.Tüüpiliseks ri givormiks sai linnri k ehk  polis ,mis 
hõlmas linna koos sel e  ümbruskonnaga .Kõik linnriigi täieõiguslikud kodanikud osalesid linnri gi 
valitsemisel ja moodustasid ka linnri gi sõjaväe.Kõigil kodanikel oli õigus osaleda 
rahvakoosolekul,kus otsustati kõige tähtsamaid  küsimusi .Igas linnri gis oli nõukogu,mis oli suure 
tähtsusega.Olulised küsimused arutati läbi ja nõukogu otsus pandi rahvakoosolekul 
hääletusele.Nõukogu oli ka kõrgem kohus.Sõjavägi koosnes peamiselt kodanikest, kes ise 
hankisid endale relvastuse.Läksid sõtta faalanksina. Sparta  riik:Sparta ri k keskuse 
Lakoonika.Ainus polis, mis hõlmas kahte  maakonda .Sparta keskuse ümbruse elanikud olid 
spartiaadid .Lakoonikas elasid perioigid.,isiklikult vabad. Heloodid  olid maad harivad  orjad .Sparta 
riigi eesotsas  seisis  kaks kuningat.Võim oli päritav.Nad juhtisid sõjaväge ja ja täitsid 
preestrikohustusi.Juhtis ri ki ka nõukogu-geruusia.kontrol iti kuningaid.Lõplikud otsused langetati 
spartiaatide koosolekul.Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust.Nad kehtestasid 
kasvatussüsteemi, mis oli ri gi range kontrol i al  ja mil e pea eesmärk oli arendada 
sõjameheomadusi.Kõik pidid looma perekonna,sest abieluta olemist tauniti. Demokr . 
Ateena :Ateena ri k oli tavatult suur.Ateenas valitses  aristokraatia  varasel perioodil.Solon kärpis 
rikaste eesõigusi ja suurendas vaeste võimalusi.Tema reformid panid aluse demokraatia 
arengule.Mõneks ajaks haarasid Ateenas võimu türannid.Sel e kukutamise järel kehtestati kõigile 
võrdsed õigused.Ateena laevastiku tugevnemise ja mereliidu tekkega tõusis vaeste kodanike 
osatähtsus veelgi.Perikles kehtestas kindla demokraatliku ri gi.Kogu võim kuulus 
rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid võrdsed.Kodan.kasv. ja  harid .:Kõik linnri gid hoolitsesid 
kodanike, seega poiste kasvatuse eest.Tüdruku  kasvatamine  oli pere enda asi.Ainult Spartas 
tegelesid tüdrukud korrapäraselt kehaliste harjutustega.Poisid saadeti 7.a kooli, kus õpiti 
lugema,kirjutama(muusikat ja luulet). Rikkad õpetasid lapsi kodus pedagoogi käe al .Tähtsal 
kohal olid homerose  eeposed .Hariduse hulka kuulus ka  gümnastika .18-20.a veetsid poisid 
pri teenistuses ja said sõjalise ettevalmistuse.Pärast seda olid  noormehed  
täiskasvanudHaridustase pi rdus enamikel kodanikel väheste kooliaastatega.Templid:Kreeka 
pühamu keskpunkt oli  altar .See oli madal enamasti kividest laotud alus, mil el toodi jumalatele 
ohvreid.Altar paiknes lageda taeva al .Kõigis tähtsamates pühamutes oli ka jumalakoda ehk 
tempel.Templid olid enamasti linnri kide kõige silmapaistvamad ehitised. Templis  hoiti jumala kuju, 
väikesel  altaril põles jumala koldetuli.Templi sisemus oli vähemoluline kui 
välimus.Oraaklid:Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid  kreeklased  endeid.Kreekas olid ka 
spetsiaalsed  pühamud kus võis nõu küsida jumalatelt.Neid kohti minetati oraakliteks.Kuulsaim 
Delfi  oraakel .Mitte alati ei küündinud inimlik mõistus  jumaliku  tõeni. Surmajärgsus :Kreeklased ei 
pannud  suurt rõhku sel ele, mis saab neist pärast surma.Inimese saatus pärast surma ei sõltunud 
oluliselt tema tegudest eluajal.Hakati ka uskuma seda, et siinpoolses elus  elades  vooruslikult sai 
mõjutada surmajärgset saatust.Spordivõistlused:  Sport  oli üks meelisharrastusi.Kuulusid 
usupidustuste programmi.Neid peeti enam-vähem kõigis linnri kides.Hinnati  ilusat  musklis keha. 
Kreeklased  sportisid  alasti.Noormehed ja poisid veetsid palju aega gümnaasiumis.Ni  kujunesid 
Gümnaasiumid hariduskeskusteks.Spordi juurde kuulusid  võistlused . Kohalike ürituste seas 
kerkisid esile ülekreekalised võistlused ja nende seas omakorda olümpiamängud.(Esimene 
olümpia-776 eKr,peeti iga 4.a järel.).Teater:Draamakunst sai alguse veinijumal Dionysosele 
pühendatud koorilauludest.Tragöödiad olid tõsised ja ülevad.Need kasvatasid kodanikk, panid 
mõtlema üksikisiku.(Aischylos ja  sophokles ).Komöödiad ehk lõbusa sisuga näitemängud 
ammutasid ainest igapäevasest poli tikaelust. Näitlejad  kandsid maske.Ri gimeestele lisaks võis 
naerda jumalate üle, ilma et tulnuks  karta  nende pahameelt ja kättemaksu. Filos . ja teadus:
( Thales  ja Demokritos).Kreeka filosoofia sai alguse arutlustest füüsilise maailma tekke ja 
toimimise üle, kui alates 5.saj.eKr tegutsenud sofistidest ja sokratesest pöördus filosoofide 
tähelepanu ka moraaliprobleemidele.Sokratese ja tema mõtte jätkajate Platoni(sofist) ning 
Aristotelese ideed  mõjutavada  filosoofiat  tänapäevani.Kreekas kujunes esimest korda teoreetline 
teadus.Hellenismiperi.:Kreeka linnri gid langesid  Makedoonia  võimu al a.Makedoonia kuningas 
Aleksander Suur vallutas palju maid.Hel enismiperioodil levis Vahemere idarannikul kreeka keel 
ja kultuur ning kujunesid Kreeka linnad, mil e seas oli tähtsaim Aleksandria 
Egiptuses.Hel enismiperioodi suurriikides valitsesid  peaegu  pi ramatu võimuga kuningad.Kreeka 
linnri gid al usid Makedoonia  kuningale .Kreeklasi mõjutas  idamaa  rahvaste  religioon . Võeti omaks 
Idamaa jumalaid, sobitades neid omadega.Hel enismiperiood on Kreeka teaduse hi lgeaeg.
(astronoomid usukusid et ma on kerakujuline.)(Archimedes-kuulsaim  füüsik  ja leiutaja.)
( Matemaatik -Eukleides).