50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
147 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Suhkruvabamusi
Õppematerjali autor
teadis juba Peterburi pevilt. Tdruk on andekas pianist, kuid teenib elatist klaveritundide andmisega. Nad satuvad vestlema ja jutt lheb Sokratesele. Isabella on kriitiline mistuse suhtes, kuna see hvitab inimese vaimsuse, tunnete ja hingelisuse saladuse. Kndides juavad Martin ja Isabella mere rde, kus loojuva pikese valguses purjekas teele lheb. Looduse ilu ja vaatepildi unenoline ajatus hendab neid emotsionaalselt ning Martin tleb, et see vinuks olla Delose ohvrilaev, mis lheb teele, nii et 30 peva on ees ainult elu, mitte surm. Isabellat puudutavad need snad vga tugevalt ning ta teeb ettepaneku veel kohtuda. Martin on khklev, kuna nende suhet vidaks vriti mista. Ta pab asjatult Sokratese snadest kitumisjuhiseid leida, kuid otsustab viimaks siiski Isabellaga uuesti kohtuda. Nad lhevad Pirita randa, Isabella rgib talle endast ja oma perekonnast, tunnistades, et tema ige nimi on Isebel - ilusa kuid ela mssumeelse Iisraeli kuningattre jrgi, kes jumalateotuse
ei tuleks tal raamatu kirjutamisest midagi välja ning naist pahandaks Mihhkli antisotsiaalne käitumine teiste suvitajate suhtes. · Justus räägib perele peatsest ametikõrgendusest ning see rahustab naist Mihkel jääb suveks linna. · Justus on juba kaks nädalalt oma raamatu kallal tööd teinud. Sokrates mõistetakse surma, kuid talle on jäänud elada kolmkümmend päeva, mil Ohvrilaev Theseuse auks Delose saarele pidi jõudma, sest ohvrilaeva viibimisel saarelt eemal oli rangelt keelatud täide viia mõnd surmaotsust. Mihkel juurdleb selle üle, kuidas surma mõistetud suur loogik hakkab luuletama Apollosele ning käitub üleüldiselt väärikalt ning rahulikult. Mihkel jätab kirjatöö katki, sest teda heidutab mõte, et ta on vastamisi seatud nende elupäevade kirjeldamisel Platoni poolt Sokratese suhu pandud
Ptk. 2 Peategelane on 45 aastane ajaloo õpetaja Martin Justus. Tal on naine ja tütar, 16.a. Astrid. Perekond tahab minna Narva- Jõesuule suvitama oma suve korterisse. Justus tahab koju jääda, toob ettekäändeks oma raamatu, mis vajab lõpetamist ja selle ,et sai koolis inspektori töökoha sügisest. Ema ja tütar on veidi pettunud ,kuid lepivad. Ptk. 3 2 nädalat on juba möödunud. Töö on nii kaugel ,et Sokrates on vangis ja ootab surma, mis lükkus edasi 30 päevaks, sest ohvrilaev ei olnud veel tagasi tulnud. 7 meest, 7 naist ohverdavad end Delosel ja tulevad 30 päeva pärast tagasi, seni on kõik mõrvad jms. keelatud. Sokrates kirjutab hümni Apollonile, ja hakkab luuletama enne surma. Siis jookseb Justusel mõte kinni ja ta ei tea enam ,millest kirjutada. Näeb B. Mändi unes. Ptk. 4 Raamat on täpselt samas seisukorras, seda pole edasi kirjutatud. Jälgib aknast kapsausse, kes naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a
Ptk. 2 Peategelane on 45 aastane ajaloo õpetaja Martin Justus. Tal on naine ja tütar, 16.a. Astrid. Perekond tahab minna Narva- Jõesuule suvitama oma suve korterisse. Justus tahab koju jääda, toob ettekäändeks oma raamatu, mis vajab lõpetamist ja selle ,et sai koolis inspektori töökoha sügisest. Ema ja tütar on veidi pettunud ,kuid lepivad. Ptk. 3 2 nädalat on juba möödunud. Töö on nii kaugel ,et Sokrates on vangis ja ootab surma, mis lükkus edasi 30 päevaks, sest ohvrilaev ei olnud veel tagasi tulnud. 7 meest, 7 naist ohverdavad end Delosel ja tulevad 30 päeva pärast tagasi, seni on kõik mõrvad jms. keelatud. Sokrates kirjutab hümni Apollonile, ja hakkab luuletama enne surma. Siis jookseb Justusel mõte kinni ja ta ei tea enam ,millest kirjutada. Näeb B. Mändi unes. Ptk. 4 Raamat on täpselt samas seisukorras, seda pole edasi kirjutatud. Jälgib aknast kapsausse, kes naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR:Gert Helbemäe TEOSE PEALKIRI:Ohvrilaev TEOSE ZANR: Realistlik psüholoogiline romaan ILMUMISAASTA:1960 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Gert Helbemäe on vere poolest pool sotlane pool hispaanlane ja sündis Tallinnas 1913 aastal ärimehe pojana. 1933 lõppetas Prantsuse Lütsomi ja eirates isa soovi minna Berliini kaubanudst õppima hakkas kirjuatam. Üldiselt oli ta lapsepõlv häirituf ema nukkrusest mis tuli nende lahutusest. Ta töötas mitmes ajakirjas nagu näiteks ,,Eesti Pildilehe" ja ,,Roheline Post" tegevtoimetajana. Seejärel kutsuti ,,Uudislehe" seltskonnaelu reporteriks, pärast sõjaväeteenistust suundus Eesti Ringhäälingu
Karistuseks oli talle 11 aastat vangilaagris. Raamatu lõpus otsis Riitta Magnuse inglasest sõbra üles ja asus temalt aru pärima oma kihlatu kohta, olles ise otsinud kõikjalt, kus ta ka oskas, sealjuures oli ta ka kaks korda Eestis käinud, kuid ka sealt ei saanud vastuseid. Vastuseid ei saanud ta ka Inglismaalt, sest ka Magnuse sõber ei teadnud, vaatamata oma töökohale, Magnusest midagi. Sellega raamat ka lõppes. Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" Romaan räägib neljakümne viie aastasest mehest, kes on ajalooõpetaja. Martin Justus on abielus ja tütre isa. Suvi on ukse taga ja kool on lõppenud. Martin Justuse naine ja laps lähevad Narva-Jõesuusse puhkama, aga Justus otsustab jääda linna,et kirjutada lõpuni oma pooleliolev elulooraamat Sokratesest. Kirjutamisega jõudis ta niikaugele, et Sokrates oli mõistetud surma ning tema hukkamine pidi toimuma kolmekümne päeva pärast, kui ohvrilaev
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid