"Ohvrilaev" Gert Helbemäe (0)

Ohvrilaev - Gert Helbemäe Peamised tegelased: Martin Justus (45a), Isabella ( Isebel ) (22a)
 Martin Justus pidas lõpuaktusel kõne, mis meeldis väga usuteaduse õpetajale. Justus oli alles hiljaaegu teada saanud, et tema lemmik ajalooõpilane, Boris Mänd sai 5 , on oma suurepärased tööd maha teinud vene vähetuntud ajaloolase Sterdjaevi raamatust. Justus otsis Boris Männi üles, et uurida tema alatu teo ja edasiõppimise kohta. Boris Mänd rääkis, et plaanib minna ajalugu ülikooli õppima, kuid ei tunnistanud oma tööde maha tegemist.  too vastas talle jultunult, et miks Justus siis talle 2 ei pannud  poiss on päris kurb ja kohkund, et õpetaja sellest teab. Justus oli kutsutud direktori jutule, kus talle pakuti inspektori kohta. Justus oli veidi üllatunud, kuna talle teatati sellest viimasel koolipäeval, kuid siiski õnnelik pakkumise üle. Justusel oli koolis austaja, Meeta Räägu, eesti keele õpetaja. Koolist koju minnes avastas Justus, et Meeta Räägu kõnnib natuke maad tagapool tema järel. Justus kees põiktänavasse, et mitte Meeta Rääguga kontakti sattuda. Martin Justus,  Tal on naine ja tütar, 16.a. Astrid Tallinna erakooli õpetaja, ajalooõpetaja ja ka 12 klassijuhataja elu on ummikusse jooksnud - töö ja eraelu ei paku enam piisavalt põnevust, inimesed ümberringi tunduvad kitsarinnalised ning ees terendav suvepuhkus Narva-Jõesuus tüütu ( suvitama oma suve korterisse). Seega otsustab ta puhkusest oma perega loobuda ning jääb linna, et kirjutada raamatut Sokratesest ja tema filosoofia kasvatuslikust mõjust inimestele. Naine ning tütar on pettunud , ent lepivad siisk.möödub 2ndl,raamat on nii kaugel et sokrates ootab surma, kuid sealt edasi ei oska ta kirjutada, Jälgib aknast kapsausse, kes naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid. Räägib jalutama minnes naabriga matustest ja kuidas too tahab end lasta matta Ühe jalutuskäigu ajal kohtab ta  juuditari Isabellat,( ta ema väidab, et ka Prantslane) kelle ema on kirjatarvete poes müüja . , kes on ümbruskonnas tuntud kui "juudipoe omaniku tütar", kellega neil areneb väga sügav ja intiimne vestlus. räägivad Sokratesest. Martin on neiust vaimustuses, kuigi too sobiks talle tütreks Tahab teda kasvatada ja juhtida jne. Nad jalutavad mere äärde, nimetavad ühte purjekat ohvrilaevaks, Ohvrilaev oli laev, mis viis 7 noormeest ja neidu Delose saarele , et need seal ohverdada Apollonile. Sel ajal aga ei tohtinud surmaotsuseid täide viia. Samas oli just Sokrates surma mõistetud ning ta pidi mürgikarikast jooma, mis laeva tagasi tulekuni edasi lükkus- tervelt 30 põevaksIsabella viskab teda takjaga Arutavad, et keegi ei tohi sellest kohtumisest teada saada, sest kohe saadakse valesti aru..nad hakkavad salaja kohtuma  ja lepivad kokku jalutuskäigu järgmisel päeva. Justus teab, millest järgmisel hommikul kirjutada, sai Isabellalt . ning selle kestel räägib Isabella oma elust ehk isa enesetapust, armastus-vihkamise suhtest emaga ning et talle ei meeldi ta ema, sest too piirab teda liiga palju. kuidas tal oli võimalus muusika koolidesse minna ,aga ema ei lasknud teda Ta vihjab oma jutus enesetapule, ent Martin ei saa sellest aru,ta tunneb end olevat Isebel. Miski tõmbab neid kahte teineteise poole ning nende armupesaks saab Kadrioru korter , kus Isebel oma klaverimängu ajutiselt harjutab, mida ta hoiab, kuni omanikud puhkusel on.Isabella valetab emale et Justus õpetab teda klaveritmängima. Isabella mängib Justusele, mispeale Justus tunneb, et on armunud ning nad veedavad oma esimese öö koos. Nad lepivad kokku, et nende suhe kestab 30 päeva, nagu Delosele sõitev ohvrilaev, mis Sokratesele 30 päeva armuaega andis enne tema surma. Justus saab naiselt ja lapselt kaardi, valetab neile, et kõik on samamoodi. Isabellaga kohtub edasi, enam neid ei huvita, kui keegi näeb. Ühel päeval tuleb Isabella ema neiut otsima , nad jäävad peaaegu vahele, aga õnneks, uks on lukus. Mingil hetkel on Justus ja  Isabella ranas, tülitsevad. Martin kutsub Isabella endale külla, kus neiu tunneb end nagu kodus. Mainib tütre pildi kohta, et kardab teda. Pärast öö koosveetmist ajab Justus neiu minema, sest kardab, et naabrid näevad. Hommikul räägibki naabriga, kes nagu vihjaks Isabellile, aga pole kindel kaAga pärast seda, kui Kadrioru korteri omanikud tagasi tulevad ning nad saavad esimest korda kokku Martini kodus, siis tulevad välja selle lühisuhte mõrad. Justus näeb unenägu , mille nad kooli ajal professorile korraldasid. Prof . hakkas meeldima üks noor tüdruk oma klassist , mees ise oli 50, plika 21. Kutsus ta salajasele kohtumisele, plika ise ei olnud huvitatud, aga ta sõbranna korraldas asja nii ,et terve klass seda pulli pealt näeksid. Sõbranna saatis professori kohtumispaika ja ise jäid klassiga ootama, mis saab ja kas prof. saab aru, et teda on ninapidi veetud.. Seepeale otsustab Justus selle afääri lõpetada ja ootab Isabellat. Neiu astub taksost välja nii, et see on naabritele näha. Justus vihastab. Isebel seletab, miks hiljaks jäi. (Slp, et pidi seletama, miks padi kärsanud on ja miks nii palju suitsukonisid seal leidub.) Siis tülitsevad nad tugevalt, Isabella jookseb ära, Justus tahaks järgi joosta, ent ei tee seda.Martin lõpetab suhte, kuid Isabel lõpetab oma elutee ennast isa püssist maha lastes . Justus tahab oma eluga edasi minna. Üritab kirjutada, ent ei suuda. Läheb poodi ja kuuleb seal,  juudi tütar olevat endalt elu võtnud eelmisel ööl. Ta sai kohe aru ,et jutt oli Isebelist. Ta on šokis ning otsustab minna Isebeli koju, et küsida, mis juhtus. Isabella oli jätnud teate "Laev on Deloselt tagasi jõudnud.". Ainult Justus sai sellest aru, kuid ei öelnud seda kellelegi. Talle näidatakse ka Isebeli laipa. Ta oli end lasknud otse südamesse, enesetapp, nagu ta isa oli kogu elu ähvardanud end tappa, nüüd tegi seda tema tütar. Ema küll üritas relva peita, kuid ta oli selle leidnud. Tuleb välja ,et Isebelil oli probleeme isast lahti laskmisega ja tema surmaga leppimisega, ta oli raske iseloomuga ja temaga oli pidevalt probleeme.  Ema arvas , et tema ongi süüdi, miks Isebel end ära tappis kuna nad olid sel päeval tülitsenud ja ta räägib sellest Justusele. Justus külastab kõiki kohti, kus nad vanasti Isebeliga käisid. Ta kohtub vana ehitusmeistriga, kellega ta räägib Isebelist. Ta tunneb, et vajab kedagi, kellega sellest rääkida. Otsib üles politseiuurija Märt Saani. Nad joovad õlut ja räägivad sellest. Inspektor küsib Justuselt käel oleva haava kohta, mis oli takjast, aga Justus valetab ja ütleb, et see oli naelast. Otsib kunagist armsamat Lydiat, kes tuleb välja ,et on abiellunud, mõtleb veel ,et ehk tagab too oma meest petta, aga Lydial oli just paar nädalat tagasi laps sündinud.. Seega läheb kohvikusse, joob. Kuulab muusikat ja kritiseerib seda, lahkub vihasena ja kärsituna, tahab magama minna, aga ei saa, sest laes on  kapsaussi kookon. Martin püüab enda jaoks asjas väheke selgust luua, kuid oma egoismis justkui ei näe oma ninaotsast kaugemale kui oma nö "vana elu", mille juurde ta nüüd tagasi pöördub - tüütu naine, idealiseeritud tütar ning harjumuspärane Narva- Jõesuu . Kuna magada ei saa, võtab valget pulbrit , mis ta naine võtab, et magada. See tekitab aga hallutsinatsioone, ta näeb, et Isabella on elus ja et too räägib temaga. Samuti näeb, kuidas inimesed reageerivad, kui saavad teada, et ta oma naist pettis. Ta lepib kokku endaga, et kui naiselt tuleb kiri, siis ta läheb ka Narva-Jõesuhu ja nii juhtubki. Ta saab ka kutse matusele, ent otsustab, et ei lähe. Kirjas mainib Astrid, et kohtus Boris Männiga ja see paneb Justuse kartma , et äkki tütar teab midagi üleliigset, sest Mänd oli näinud teda Isabellaga. Kohale jõudes läheb oma tütrega jalutama,  Boris oli rääkinud Astridile, et jäi tema isale koolis petmisega vahele ja ,et tal on kahju. Siiski räägib talle kõik ausalt ära, tütar algul ei mõista, aga pärast natukest nutmist mõistab ning nad kallistavad. Isa soovitab tütrel oma arvamust rohkem avaldama hakata ja mitte nii ema alluv olla rohkem vastu hakata, et ta ei lõpetaks nagu Isebel. Jalutavad majja tagasi.. teos lõppeb.
Teoses on märgatav mitmeti eelarvamused ning 2 läbivat sümbolit: takjas ja kapsaussid.