ning võlgnevuse saldo ületab märkimisväärselt käibeid, siis on riskide maandamiseks otstarbekas arvestada igakuiselt saldolt intressi määraga 2% aastas. 4 VARUDE ARVESTUS Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Keskne küsimus varude arvestuses on nende maksumuse määratlemine. Eristada tuleb materjalide ja kaupade soetusmaksumust, mis moodustub nende ostuhinnast ning muudest soetamisega seotud kuludest, mis on vajalikud varu viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse (veokulud, tollimaks). Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele nn tootmisomahinnas, mis sisaldab nii otseseid tootmiskulusid (materjali maksumus, tööliste palgad) kui ka tootmise üld- kulusid (tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad), milleta
soetamisel kontsernis äriühendustega samad arvestuspõhimõtted. Investeeringu kajastamisel soetusmaksumuse meetodil peab emaettevõte igal bilansipäeval hindama, kas on tekkinud indikatsioone, mis võiksid viidata investeeringu väärtuse langemisele. Kui selliseid on tuvastatud, peab emaettevõte läbi viima vara väärtuse testi ning vajadusel selle põhjal korrigeerima investeeringu soetusmaksumust vara väärtuse langusest tingitud allahindlusega. Käesolevas essees ei ole vara väärtuse testimiseks kehtestatud reegleid detailsemalt kirjeldatud, need leiab juhendis RTJ 5. Konsolideerimine on minu jaoks keeruline toiming, ning selle läbiviimiseks on vaja järgida teatud reegleid, milleks on näiteks: · emaettevõtte ja tütarettevõtte finantsnäitajad liidetakse niimoodi kokku, nagu oleks tegu ühe ettevõttega;
Põhivarade arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Mõisted 3 Materiaalse põhivara esmane arvelevõtmine ja edasine kajastamine bilansis 4 Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus 5 Materiaalse põhivara mahakandmine ja müük 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead põhivarade arvestusega seotud mõisteid; ·oskad kajastada põhivarasid bilansis ja tead bilansikirjete sisu; ·oskad arvutada põhivarade soetusmaksumust; ·tead amortisatsiooni arvestamise eesmärke; ·oskad jaotada põhivarasid amortisatsiooni arvestamise seisukohast; ·oskad arvestada amortisatsiooni erinevate meetodite alusel; ·oskad koostada põhivarade arvestusega kaasnevaid lausendeid. 2 Mõisted Varade likviidsuse tasemest lähtuvalt liigitatakse põhivaraks sellised varad, mille maksumus kaetakse eeldatavasti pikema perioodi kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Põhivarasid kajastatakse bilansis järgmistes rühmades:
Lōpetamata ehitus 6. Ettemaksed materiaalse pōhivara eest Materiaalne pōhivara vōetakse arvele soetamismaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mitmesugustest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevōtmist vōimaldavatest väljaminekutest. 1. Maa ja ehitised. Selle bilansi kirjel näidatakse maa, maarajatised ja ehitised. Ostetud maa võetakse arvele tegelikus soetushinnas, mis koosneb maa ostuhinnast ja maa soetamisega otseselt seotud väljaminekutest. Maa soetusmaksumust ei amortiseerita. Maarajatised on maa peal või maa all asuvad rajatised, sh. sõiduteed, parklad, tarad, valgustussüsteemid, maaparandus, kuivendus-ja niisutussüsteemid, vee- ja kanalisatsioonitorustikud, maad piiravad tarad jne. Maarajatise amortiseeritakse nende kasuliku kasutusea jooksul. Ehitised (hooned ja muud rajatised) on piiratud kasutuseaga materiaalne põhivara. Ostetud ehitise soetusmaksumus koosneb ehitise ostuhinnast ja
KA= = 100 =136232,92 kr Määrdeained: MA= KA*nMA MA= 136232,92kr*0,021=2860,89kr Määrdeained moodustavad kütteainetest 2,1%= nMA = 0,021 KA Amortisatsiooni leidmine: AM= AMA+AMH AMA amortisatsioon autol, AMH amortisatsioon haagisel Et arvutada auto ja haagise amortisatsiooni tuleb teada nii haagise kui auto soetusmaksumust ja soetusmaksumuse meetodil arvutada autoamortisatsioon 1000km kohta, sama ka haagise kohta. AM = (SMA*nAMA*L+SMH*nAMH*L)*10-5 = L(SMA*nAMA+SMH*nAHA)*10-5 AM= 32 344,8(1200000*0,091+335000*0,14)*10-5= 50490,23 krooni Soetusmaksumusmeetod: Kus, SMA=1200000kr (soetusmaksumus autol) n SM 1 1 AMA= = = = 0,000000909= 0,091%/1000km 1000 km L 1100000 5 SMH= 335 000 kr (soetusmaksumus haagisel)
Kui kasuliku eluea esimestel aastatel genereerib põhivaraobjekt tulu rohkem kui viimastel, võib kasutada mõnda kiirmahaarvestusmeetodit. Vähemoluliste varaobjektide puhul võib rakendada ühesuguseid amortisatsioonimäärasid tervele üheliigilistele varade gruppidele. 26 Mat. põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamine Kulusumma arvutamiseks on vaja teada materiaalse põhivaraobjekti 1) soetusmaksumust, 2) Kasulikku eluiga, 3) Lõpetamismaksumust Soetusmaksumus moodustub kõigist väljaminekutest, mis on vaja teha kuni materiaalse põhivaraobjekti kasutusele võtmiseni. 27 Mat. põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamine Põhivara kasulik eluiga on aeg, mille jooksul põhivara genereerib tulu. Põhivara kasulikku eluiga võib mõõta ka nt kasutusaja jooksul valmistatud tooteühikutes, töötundides jne.
· varu perioodiline arvestussüsteem. Ettevõte teeb vastava valiku ning fikseerib selle raamatupidamise sise-eeskirjas. Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustavad: · üksikasjaliku arvestuse pidamine varu liikumise kohta (nii sissetuleku kui ka väljamineku kohta); · müüdud varu soetusmaksumus määratakse sedamööda, kuidas seda müüakse; · raamatupidamisandmed aruandeperioodi lõpul näitavad varu jääki ja tema soetusmaksumust; · inventuure viiakse läbi kontrolli eesmärgil, raamatupidamise andmed ei pruugi alati kokku langeda varu inventuuri andmetega, kuna tegelikkuses võib esineda varuobjektide riknemisi, vargusi ja muid kadusid. See võimaldab kindlaks määrata varu vähenemist kadude või riknemise tõttu; · selle süsteemi kasutamine võimaldab saada operatiivset infot varu tegeliku seisu kohta, mis võimaldab täpsemalt ajastada tellimusi.
hinna sisse arvatud; maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos %-ga või maksuvaba käibe summa; tasumisele kuuluv käibemaksusumma, va seaduses sätestatud juhtudel. VARAD Ostutehingute kirjendid: D kaup,materjal,PV,kulu D kulu,kaup,PV,muu vara K kassa,pank,tarnijad D KM K kassa,pank,tarnijad Vara liigitamisel arvestatakse kasutusaega ja soetusmaksumust. Bilansis liigitatakse varad käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara alla kuuluvad raha,finantsinvesteeringud,nõuded ja ettemaksed,varud ja bioloogilised varad. Põhivara alla kuuluvad finantsinvesteeringud, kinnisvarainvesteeringud,materiaalne PV,bioloogilised varad,immateriaalne PV. ''Vara arvele võtmine''-tekib ostutehinguga ja tähendab, et kannad kohe kuludesse. VARUDE ARVESTUS Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, mida parajasti
ostetud kaubamärk, firmaväärtus. Immateriaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksu. Immateriaalse põhivara soetusmaksumus amortiseeritakse tavaliselt lineaarsel meetodil. Amortiseeritava immateriaalse põhivara lõppväärtuseks (lõpetamismaksumuseks) loetakse null, välja arvatud juhul, kui on äärmiselt tõenäoline, et vara on võimalik pärast selle kasuliku eluea lõppu müüa. Piiramatu kasutusajaga immateriaalset põhivara soetusmaksumust ei amortiseerita. Piiramatu kasutusajaga immateriaalse põhivara väärtust saab alla hinnata. Immateriaalse põhivara mahakandmine ja müük kajastatakse sarnaselt materiaalse põhivara mahakandmisele ja müügile. BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Käibevara kokku OSTJATE DEBITOORSE LÜHIVÕLA ARVESTUS Debitoorne võlg on ajutiselt deebitoride käes olev raha.
Kasutusel on kaks varude arvestussüsteemi: · varu pidev arvestussüsteem, · varu perioodiline arvestussüsteem. Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustavad: · üksikasjaliku arvestuse pidamine varu liikumise kohta · müüdud varu soetusmaksumus määratakse sedamööda, kuidas seda müüakse · raamatupidamisandmed aruandeperioodi lõpul näitavad varu jääki ja tema soetusmaksumust · inventuure viiakse läbi kontrolli eesmärgil, raamatupidamise andmed ei pruugi alati kokku langeda varu inventuuri andmetega · selle süsteemi kasutamine võimaldab saada operatiivset infot varu tegeliku seisu kohta, mis võimaldab täpsemalt ajastada tellimusi. Varu perioodilist arvestussüsteemi iseloomustavad: · ei peeta aruandeperioodi jooksul üksikasjalikku arvestust varu väljamineku ja
ning selle kulumit. Materiaalne põhivara tuleb arvele võtta soetusmaksumuses, mis koosneb otseselt soetamisega seotud kulutustest ja vara tulevase demonteerimisega ning asukoha taastamisega seotud kulude nüüdisväärtusest. Materiaalse põhivara ostmisel moodustuvad tema – soetusmaksumuse ostuhind ning muud kulud, mis on vajalikud vara viimiseks tööseisukorda. Põhivara soetusmaksumust võivad suurendada – laiendamise, juurdeehituse täiendavate seadmete monteerimise jne. kulud. Näide: Maa, maarajatise ja hoone maksumuse eraldamine. Kinnisvara(maa, hoone)800 000.-maamaksumus 80%kinnisvara hinnast notaritasu 4000.- sissesõidutee ehitamine 30 000.-(ei lähe soetusm. Alla) 800 000+4000=804 000.- maa maksumus 80% 643 200.- hoone 20%160 800.-
6.3.2 Piiratud kasutusajaga põhivara Piiratud kasutusajaga põhivara on: · Maarajatised (teed, parklad, tarad jne.) ja ehitised · Masinad ja seadmed (tootmisseadmed, transpordivahendid ja muud masinad ja seadmed) · Muu materiaalne põhivara (inventar, mööbel, kontoritehnika) Materiaalse põhivara objektid võetakse bilansis arvele soetusmaksumuses, mis koosneb nende ostuhinnast, kohaletoimetamise ja kõigist kasutuselevõtmise kuludest. Rekonstrueerimisväljaminekud suurendavad põhivara soetusmaksumust. Nendeks on väljaminekud, mis pikendavad oluliselt vara kasulikku tööiga, suurendavad tootmispotentsiaali, tõstavad toodangu kvaliteeti ja vähendavad tootmiskulusid. Põhivara korrashoiu-, hooldus- ja remondikulud ei suurenda põhivara soetusmaksumust. Need kajastatakse perioodi kuludena. Kui ettevõte valmistab ise põhivara, siis moodustavad põhivara soetusmaksumuse kõik selle põhivara objekti valmistamiseks vajalikud kulutused (materjalikulu, tööjõukulu
seotud osapoolte vastu. Korrigeeritud soetusmaksumus (üldjuhul võrdne nominaalväärtusega miinus vajadusel allahindlused) RTJ 3 (v.a. ettemakstud kulud) Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Varud vastavalt juhendi RTJ 4 definitsioonile, liigitatuna põhiliste gruppide kaupa. Madalamas soetusmaksumusest ja neto realiseerimis-väärtusest. Soetusmaksumust võib arvestada iga objekti jaoks individuaalselt või kasutades FIFO või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. RTJ 4 Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Bioloogilised varad Bioloogilised varad vastavalt RTJ 7 definitsioonile Õiglane väärtus (juhendis RTJ 7 sätestatud erandjuhtudel soetusmaksumus miinus akumuleeritud kulum ja allahindlused) RTJ 7 Müügiootel põhivara
võrreldes saadava müügituluga. Soovitus – müüa mittevajalikud põhivarad ja investeerida raha mujale. Näitaja kõrge arvväärtus võib viidata nii sellele, et firma kasutab põhivara efektiivselt kui ka sellele, et firmal on põhivara vähe. Selle näitaja tulemus on sõltuvuses ka amortisatsioonimeetodist ja põhivahendite vanusest. Kui kasutada arvutamisel jääkväärtust, siis võib suhtarvu väärtus olla suurem. Seega võiks kasutada selle näitaja arvutamisel soetusmaksumust. Kindlasti arvutada seda näitajat kapitalimahukates ettevõtetes. 6. Varade käibekordaja e. müügikäibesagedus (total asset turnover) Suhtarv näitab kui efektiivselt kasutati firma koguvara müügitulu teenimisel. Mitu ühikut müügitulu teeniti ühe varasse investeeritud ühiku kohta. Mida suurem tulemus seda parem. Arvväärtuse adekvaatsus sõltub olulisel määral firma tegevuse spetsiifikast (kas on kapitalimahukas või mitte). 7
Immateriaalset põhivara amortiseeritakse lineaarselt arvestades kasulikku eluiga kuni 20 aasta jooksul. Amortisatsiooni arvestus Amortisatsiooni arvestus toimub lineaarsel meetodil. Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara eemaldamiseni kasutusest. Kui täielikult amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse bilansis nii soetusmaksumust kui akumuleeritud kulumit seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud. Põhivara amortisatsiooni arvestamisel lähtutakse üldjuhul järgmistest amortisatsioonimäärade vahemikkudest: Ehitised 5-8% aastas; Masinad ja seadmed 20-25% aastas; Arvutustehnika 20-35% aastas; Muu materiaalne põhivara 10-35% aastas. Individuaalselt oluliste või ebastandartsete objektide puhul tuleb amortisatsioonimäär määrata
Varude arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Mõisted 3 Varude esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine bilansis 4 Varude arvestusmeetodid 5 Dokumentatsioon 6 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead varude arvestamisega seotud mõisteid; ·oskad kajastada varusid bilansikirjetel; ·oskad arvutada varude soetusmaksumust; ·tead varude arvestuses kasutatavaid dokumente; ·tead perioodilise ja pideva varude arvestuse meetodeid ja nende erinevusi; ·oskad rakendada Eestis lubatuid varude arvestamise meetodeid; ·oskad koostada varude arvestusega kaasnevaid lausendeid; ·tead, kuidas inventeeritakse varusid. 2 Mõisted Varude arvestuse aluseks on RTJ 4 Varud Varud on ainelised varad: (a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus;
· individuaalmaksumuse meetod ehk tükimeetod; · kaalutud keskmise meetod; · FIFO- meetod; · LIFO- meetod. Iga ettevõteja valib endale sobiva meetodi ja kohandab selle ettevõtte arvestussüsteemile (eriti omahinna arvutamiseks) sobivaks. Määravaks on ka lao või raamatupidamisprogrammi kasutamine ja programmilised võimalused [1 : 127]. Varud kajastatakse bilansis soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, olneb kumb on väiksem. Soetusmaksumust võib arvestada iga objekti jaoks individuaalselt või kasutada FIFO või kaalutus keskmise soetusmaksumuse meetodid [8 : 39]. 6.1.6 Bioloogilised varad Bioloogiline vara on loomne või taimne elusorganism [11]. Bioloogilisi varasid kajastatakse nii esmasel arvelevõtmisel kui ka järgnevatel bilansipäevadel nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused, välja arvatud sellised bioloogilised varad, mille õiglane väärtus ei
kasutatakse perioodi lõpul tehtavat inventuuri [2:171]. Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustavad: · üksikasjaliku arvestuse pidamine varu liikumise kohta (nii sissetuleku kui ka väljamineku kohta); · müüdud varu soetusmaksumus määratakse sedamööda, kuidas seda müüakse; · raamatupidamisandmed aruandeperioodi lõpul näitavad varu jääki ja tema soetusmaksumust; · inventuure viiakse läbi kontrolli eesmärgil, raamatupidamise andmed ei pruugi alati kokku langeda varu inventuuri andmetega, kuna tegelikkuses võib esineda varuobjektide riknemisi, vargusi ja muid kadusid. See võimaldab kindlaks määrata varu vähenemist kadude või riknemise tõttu; · selle süsteemi kasutamine võimaldab saada operatiivset infot varu tegeliku seisu kohta, mis
lähtutakse järgmistest kasuliku eluea vahemikest: transpordivahendid 6-10 aastat; muud masinad ja seadmed 4-10 aastat muu inventar 2-7 aastat Oluliste või ebastandartsete objektide puhul määratakse amortisatsioonimäär igale varaobjektile eraldi, lähtudes konkreetse objekti eeldatavast kasulikust elueast. Finantskohustusi kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses, mis tähendab, et finantsvara või finantskohustuse algset soetusmaksumust on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega: põhiosa tagasimaksed (näiteks võetud või antud laenu puhul); väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). (SME IFRS 11.15; RTJ 3). Osaühing kajastab finantsarvestuses oma tulusid ja kulusid vastavalt kasumiaruande skeemile 1. Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused,
programm automaatselt. Tehakse kanded: 1. kajastatakse müügitulu D 1200 K 3000 K 2310 2. müüdud kaubad kuluks D 4000 K 1340 Iga kvartali lõpus koostab laohoidja inventuurilehe ja laoaruanded, mida raamatupidaja kontrollib ja võrdleb raamatupidamise andmetega. Kord aastas detsembrikuu viimasel nädalal toimub korraline inventuur, mille viib läbi 3 liikmeline komisjon. Inventuuri käigus loetakse kõik materjalid ja kaubad tükkhaaval üle, hinnatakse soetusmaksumust ning nende vastavust turuhindadele ning koostatakse inventuuri akt. 9 4. PÕHIVARADE ARVESTUS 4.1 Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida ettevõte kasutab teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ning mida plaanitakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus ületab 15 000 krooni ühiku kohta. Põhivara objektid on liigitatud vastavalt bilansiskeemi kirjetele:
suurust saab usaldusväärselt mõõta. Hilisemaid ostuhinna korrigeerimisi kajastatakse omandatud osaluse soetusmaksumuse korrigeerimisena (RTJ 11 § 32). Soetusmaksumuse määramisel võetakse arvesse lisatingimustest tulenevat tõenäolist täiendavat tasu, välja arvatud juhul, kui seda ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata. Juhul kui omandamise kuupäeval tehtud esialgne hinnang osutub ebatäpseks, korrigeeritakse täiendava informatsiooni selgumisel omandatud osaluse soetusmaksumust, mis omakorda mõjutab omandamisel tekkinud firmaväärtuse summat (RTJ 11 § 34). 58 Omandatud netovara ja selle õiglase väärtuse määramine Omandatud netovara õiglase väärtuse moodustavad omandatud ettevõtte varade, kohustuste ja tingimuslike kohustuste õiglased väärtused, millest on maha arvatud vähemusosalusele kuuluv osa netovara õiglasest väärtusest (RTJ 11 § 35).
eurodesse välisriiki toimunud lähetuselt saabumise päevale järgnenud tööpäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel, täpsusega neli kohta pärast koma. Põhivarade arvestus Amortisatsiooni arvestus toimub lineaarsel meetodil. Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Kui täielikult amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse bilansis nii soetusmaksumust kui akumuleeritud kulumit seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud. Põhivarade analüütilist arvestust peetakse põhivarade amortisatsiooni arvestamise tabelis (excel). Tabelis kajastub põhivara soetamise aeg, algmaksumus, amortisatsiooninorm, akumuleeritud kulum, aruandeaasta kulum, jääkmaksumus. Amortisatsioonieraldisi arvestatakse üks kord kvartalis. Ettepaneku
Jääkmaksumus = soetusmaksumus akumuleeritud kulum Lõppväärtus ehk lõpetamismaksumus on summa, mida loodetakse saada materiaalse põhivaraobjekti kasuliku eluea lõppedes. Akumuleeritud kulum on soetamise hetkest arvutatud summaarne kulum ehk juba kuluna kajastatud soetusmaksumuse osa. Mahaarvestamisele kuulub materiaalse põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse (lõpetamismaksumuse) vahe. Varaobjekti soetusmaksumust hakatakse kuluna kajastama alates tema kasutusvalmis saamise hetkest. Depretsiatsiooni (amortisatsiooni)meetodid Materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid, näiteks: lineaarne meetod, Tegevusmahupõhine meetod, kahekordselt alaneva jäägi meetod, kasutusaastate järjenumbrite summa meetod. Kõigi nende meetodite puhul on üksikutel perioodidel kuluks kantav summa (mahaarvestis) erinev, kuid kuluks kantav kogusumma sama. Näide 1
vastuvõtmisest. 45. Ehitusfirma põhivara: materiaalne ja immateriaalne. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Jaguneb: piiramatu ja piiratud kasutuseaga. Piiramatu: maa, kunstiväärtused, raamatukogu, relvad, mets ja produktiivloomad. Nende soetusmaksumust ei amortiseerita. Kinnisvara, mis koosneb maast ja sellel asuvatest hoonetest vaadeldakse raamatupidamisarvestuses kahe erineva objektina. Materiaalseteks põhivaradeks ei arvestata masinaid, seadmeid ja inventari, mille eluiga on pikem kui 1 aasta, kuid mille maksumus on alla kehtestatud piiri Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad kapitaliseeritud (bilansis kirjeldatud) asutamisväljaminekud, arenguväljaminekud ja ostetud patendid, litensid, kaubamärgid, firmaväärtus jne
hälbed). 1. Müügikäibe rentaablus (müügikäibe ärikasumisiduvus on traditsiooniline, laialdaselt kasutatav ettevõtte (all)üksuste tegevuse tõhususe näitaja. Müügikäibe rentaablus = kasum (kas äri- või puhaskasum) / müügikäive 2. Vararentaablus ehk koguvara kasumisiduvus on rentaablusnäitaja, mis leitakse kasumi (kasutada võib erinevaid kasumeid: ärikasum, puhaskasumit jt) ja vara maksumuse (kasutada võib nii koguvara jääkmaksumust, soetusmaksumust, asendusmaksumust kui ka netorealiseerimismaksumust) jagatisena. Vararentaablus = kasum / koguvarad 3. Omakapitali rentaablus Omakapitali puhasrentaablus (ROE) ehk omakapitali puhaskasumisiduvus on rentaablusnäitaja, mis leitakse puhaskasumi ja omakapitali jagatisena. Omakapitali puhasrentaablus = puhaskasum / omakapital 4. Jääkkasum puhaskasumi ja investeeringult (omakapitalilt) nõutava kasumi vahe. Jääkkasum = puhaskasum nõutav tulumäär * investeering .
Laojääkide ja inventuuride eest vastutab ettevõtte juhataja. Kauba liikumist peab juhataja Exceli tabelis, kus ta kajastab kauba sissetulekud ostuarvete alusel, kauba väljaminekud müükide ja mahakandmisaktide alusel ning kabajäägid. Kord aastas 1. novembril toimub korraline inventuur, mille viib läbi 2-liikmeline komisjon koosseisus: juhatuse liige ja Euro Accountig OÜ raamatupidaja. Inventuuri käigus loetakse kõik materjalid ja kaubad tükkhaaval üle, hinnatakse soetusmaksumust ning nende vastavust turuhindadele ning koostatakse inventuuri akt. Kui kaupu, materjale on vajadus maha kanda, koostatakse mahakandmisakt. Ettevõttele raamatupidamisteenust pakkuvale Euro Accountig OÜ-le saadetakse inventuuri akt, mille alusel teostatakse laojääki korrigeeriv kanne pearaamatusse: D 1640 Müügiks ostetud kaubad Ladu 1 K 4200 Müügiks ostetud kaubad. 6. MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS 6.1. Materiaalse põhivara liigitus
need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt kasulikule elueale. Arvelevõetud materiaalse põhivaraga seotud hilisemad väljaminekud (näiteks mõne varaobjekti teatud osade asendamine) lisatakse varade bilansilisele väärtusele siis, kui on täidetud järgmised kriteeriumid: (a) on tõenäoline, et ettevõte saab sellest tulevikus majanduslikku kasu ning (b) nende soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Asendatud osad kantakse bilansist välja. Kõik teised väljaminekud kajastatakse kuludena perioodil, mil vastavad kulutused tehti. Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast. Amortisatsioonimäärad aastas on põhivara gruppidele järgmised: • Masinad ja seadmed 10-25 %
Progressiivse meetodi puhul arvutatakse põhivara kasutamise esimestel aastatel väiksemad mahaarvestuse summad, mis hakkavad kasvama koos kasutuseaga. Seda kasutatakse põhivarade puhul, mis vajavad teatavat eelaega intensiivseks kasutamiseks (puuviljaistandused, hotellid jm.). Põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamise e. amortisatsiooni e. depretsiatsiooni meetodid: 1.LINEAARNE e. ühtlane mahaarvetusmeetod. Kuludesse kantakse igal aastal võrdne summa. Siin on oluline teada põhivara soetusmaksumust, likvideerimismaksumust ja kasutusaega. 1 Mahaarvestusmäär = ------------------ x 100 % n n-kasutusaeg aastates Mahaarvestise summa = mahaarvestusmäär x ( soetusmaksumus- likvideerimismaksumus) Lineaarse arvestamise eeliseks on eelkõige selle meetodi lihtsus. Puuduseks aga see, et ta ei vasta tulude ja kulude printsiibile. Praktikas on tavaliselt uute
Lōpetamata ehitus 6. Ettemaksed materiaalse pōhivara eest Materiaalne pōhivara vōetakse arvele soetamismaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mitmesugustest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevōtmist vōimaldavatest väljaminekutest. 1. Maa ja ehitised. Selle bilansi kirjel näidatakse maa, maarajatised ja ehitised. Ostetud maa võetakse arvele tegelikus soetushinnas, mis koosneb maa ostuhinnast ja maa soetamisega otseselt seotud väljaminekutest. Maa soetusmaksumust ei amortiseerita. Maarajatised on maa peal või maa all asuvad rajatised, sh. sõiduteed, parklad, tarad, valgustussüsteemid, maaparandus, kuivendus-ja niisutussüsteemid, vee- ja kanalisatsioonitorustikud, maad piiravad tarad jne. Maarajatise amortiseeritakse nende kasuliku kasutusea jooksul. Ehitised (hooned ja muud rajatised) on piiratud kasutuseaga materiaalne põhivara. Ostetud ehitise soetusmaksumus koosneb
Olulisem kriteerium vara liigitamisel põhivaraks on kasutusiga - üldreeglina üks aasta. Põhivara on vara, mida kasutatakse ettevõttes pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Teiseks lähtekohaks on vara soetusmaksumus. Ettevõte määrab raamatupidamise sise-eeskirjades piirmaksumuse, millest alates hakkab vara arvestama põhivarana. Alampiiri määramisel on ettevõttel vabad käed. Materiaalse põhivarana arvele võetud vara hakatakse amortiseerima ehk vara soetusmaksumust osade kaupa kuludesse kandma. Kohustused on ettevõtte võlgnevused kellegi ees, mis nõuavad tulevikus ressursist (varast) loobumist. Kohustused jagunevad lühiajalisteks ja pikaajalisteks. Lühiajalised kohustused kuuluvad täitmisele äritsükli jooksul, ehk tavapäraselt ühe aasta jooksul. Pikaajaliste kohustuste tasumise tähtaeg on üle ühe aasta. Kohustuste hulka kuuluvad: võlgnevused tarnijatele kaupade eest;
Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Varud vastavalt juhendi Madalamas RTJ 4 RTJ 4 definitsioonile, soetusmaksumusest ja liigitatuna põhiliste neto realiseerimis- gruppide kaupa. väärtusest. Tooraine ja materjal Soetusmaksumust võib Lõpetamata toodang arvestada iga objekti Valmistoodang jaoks individuaalselt Müügiks ostetud kaubad või kasutades FIFO või Ettemaksed varude eest kaalutud keskmise Kokku soetusmaksumuse
Olulisem kriteerium vara liigitamisel põhivaraks on kasutusiga - üldreeglina üks aasta. Põhivara on vara, mida kasutatakse ettevõttes pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Teiseks lähtekohaks on vara soetusmaksumus. Ettevõte määrab raamatupidamise sise-eeskirjades piirmaksumuse, millest alates hakkab vara arvestama põhivarana. Alampiiri määramisel on ettevõttel vabad käed. Materiaalse põhivarana arvele võetud vara hakatakse amortiseerima ehk vara soetusmaksumust osade kaupa kuludesse kandma. Kohustused on ettevõtte võlgnevused kellegi ees, mis nõuavad tulevikus ressursist (varast) loobumist. Kohustused jagunevad lühiajalisteks ja pikaajalisteks. Lühiajalised kohustused kuuluvad täitmisele äritsükli jooksul, ehk tavapäraselt ühe aasta jooksul. Pikaajaliste kohustuste tasumise tähtaeg on üle ühe aasta. Kohustuste hulka kuuluvad: võlgnevused tarnijatele kaupade eest;
Materiaalsele põhivarale tehtud täiendavad väljaminekud, mis osalevad tulevikus majandusliku kasu tekitamisel lisatakse selle põhivara soetusmaksumusele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Materiaalset põhivara kajastatakse edaspidi bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. 3. Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus. Põhivara soetusmaksumust ei kanta kuluks ühe majandusaasta jooksul, vaid põhivara kogu kasutusaja jooksul. Vara soetusmaksumuse kuluks kandmine toimub amortiseerimise teel. Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Kasulik eluiga on periood, mille jooksul vara ettevõtte poolt tõenäoliselt kasutatakse või tooteühikute (või muude sarnaste ühikute) arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab.
Immateriaalset põhivara amortiseeritakse lineaarselt arvestades kasulikku eluiga kuni 20 aasta jooksul. 3.7 Amortisatsiooni arvestus Amortisatsiooni arvestus toimub lineaarsel meetodil. Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara eemaldamiseni kasutusest. Kui täielikult amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse bilansis nii soetusmaksumust kui akumuleeritud kulumit seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud. 17 Põhivara amortisatsiooni arvestamisel lähtutakse üldjuhul järgmistest amortisatsioonimäärade vahemikkudest: Ehitised 5-8% aastas; Masinad ja seadmed 20-25% aastas; Arvutustehnika 20-35% aastas; Muu materiaalne põhivara 10-35% aastas.
asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende tekkimise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa
Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus
ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu; ega kinnisasjale, mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis või selle osa ning mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu, ning krundile planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist. Ehitis või selle osa on oluliselt parendatud, kui parendustega seotud kulutused ületavad vähemalt 10 protsenti ehitise või selle osa soetusmaksumust enne parendamist; (KMS § 16 lg 2 p 3) - Eesti Vabariigi kehtiv postimaksevahend, kui seda müüakse nimiväärtuses; (KMS § 16 lg 2 p 4) - väärtpaber, välja arvatud väärtpaber või osalus, mis annab selle omanikule KMS §16 lg 2 p 3 teises lauses nimetatud kinnisasja või selle osa omandiõiguse või selle omanikuna kasutamise ja käsutamise õiguse; (KMS § 16 lg 2 p 6) - loteriipilet ja hasartmängu korraldamine, välja arvatud kaubandusliku loterii
Varu realiseeritavuse järgi (müügiväärtus täna või tulevikus) · FIFO first in-first out, varu realiseeritakse sisseostu järjekorras, varud kajastuvad bilansis viimasena saabunud partiide soetusmaksumuses · LIFO last in-first out, kõige värskem varu läheb kõigepealt müüki, varu hinnatakse soetuskulude järgi vanimate hangete hinnas · Matemaatiline lähenemine arvutame keskmist soetusmaksumust varude hoidmise motivatsioon: transpordikulude kokkuhoid kaitse hinnakõikumiste vastu kaitse nõudluse ja täitmisaja ebakindluse vastu argumendid varude hoidmise vastu Varud seovad kapitali, mida kasutada Varude hoidmine ei erguta kasutama tarneahelast tulenevaid võimalusi Sageli varjavad varud tegevuse kvaliteediprobleeme varudega seotud kulude ja klienditeeninduse kompromiss
03 osteti kaupa 400 tk hinnaga á 88.-, kokku 35 200.- Kokku 1 400 tk 125 700.- Märtsikuus müüdi kaupa 850 tk, järelikult 31.03 on laos kaupa _______ tk. Müüdud kauba soetusmaksumus FIFO meetodil: Lõppsaldo FIFO meetodi korral: 43 Kontroll: müüdud kauba ja järele jäänud kauba summa peab võrduma kogukaubaga ehk Leidmaks kaalutud keskmise soetushinna meetodiga müüdud kauba soetusmaksumust ning lõppjääki tuleks arvutada kaalutud keskmine seotushind. Kaalutud keskmise soetushinna leidmiseks tuleb kauba soetamiseks tehtud väljaminekud jagada kogusega ehk: Müüdud kauba soetusmaksumus kaalutud keskmise meetodil on: Lõppsaldo kaalutud keskmise meetodil on: Kontroll: müüdud kauba ja järele jäänud kauba summa peab võrduma kogukaubaga ehk Kahe meetodi võrdlusandmed: FIFO Kaalutud keskmine Vahe
Mööbli ja muu inventari soetuskulud kantakse: IGF/ kassavood/ rida 39. Bürootehnika soetuskulud kantakse: IGF/ kassavood/ rida 40. 30 Immateriaalse põhivara soetamine EAS-ist saadud toetuse abil kantakse toetussummana: IGF/ kassavood/ rida 27. Siis ilmub summa automaatselt: IGF/ kassavood/ rida 42. Kuna EAS-i toetus ei kata kogu soetusmaksumust, siis omafinantseeringu osa immateriaalse põhivara soetamisel kantakse: IGF/ kassavood/ rida 43. 31 Ilma toetuseta soetatav immateriaalne põhivara kantakse samuti: IGF/ kassavood/ rida 43. Põhivara olemasolul tuleb määrata ka nende amortisatsiooninorm. Amortisatsiooninorme saab sisestada vaid täisarvudena. Seadmete amortisatsiooninorm sisestatakse: IGF/ algandmed/ rida 5.
annaabi.ee 
