Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Transpordimajandamise ökonoomika (0)

1 Hindamata
Punktid
Eesti Maaülikool
Majandus-ja Sotsiaalinstituut
Transpordimajandamise ökonoomika
Koostaja:
Juhendaja :
Tartu 2008
Algandmed:
lk = 30 km (koorma keskmine veokaugus )
vt = 55,4 km/h (keskmine tehniline kiirus)
q = 7t+4h (kandevõime)
cs = 0,861 (staatiline kandevõime kasutamise tegur)
TAPT = 8h(autotööpäevad tööl ehk tööpäeva kestvus)
APT =250 päeva (tööpäevade arv (leitud arvestades aastane tööpäevade arv ja lahutades maha puhkepäevad ja veel mõned haiguspäevad)
b = 0,925 (veosõidutegur)
Tp-ml = 1,42h (ühe koorma peale ja mahalaadimise aeg)
Leiame ühe reisi kestvuse aja:
Tz =
+ Tp-ml2b= +1,42*2*0,925=3,71h
2* lk ehk kahekordne koorma keskmine veokaugus on vajalik seepärast, kuna veokil on kaks lõpetuspunkti, koorma mahalaadimine ja samuti peab veok alguspunkti tagasi tulema , mis teeb kokku 60 kilomeetrit. Seepärast on ka veosõidutegur b valemis korrutatud 2ga.
Leiame aastase tööjõubilansi:
∑T = APT*TAPT =250h*8h=2000h
kus, ∑T – aasta tööajabilanss
Aastase tööajabilansi leiame kui aastase tööpäevade arvu korrutame autotööpäevadega tööl ehk auto tööpäeva pikkus tööl.
Leiame reiside arvu aastas:
z = ==539,08 reisi
kus, z - reiside arv aastas, ∑T – aasta tööajabilanss, Tz - ühe reisi kestus
Reiside arvu aastas leiame kui aasta tööajabilansi, mis on 2000h, jagame ühe reisi kestusega. Seetähendab, et aastas tehakse sellise koorma keskmise kaugusega (30km) 539,08 reisi.
Leiame aasta koguläbisõidu:
L = z*2lk = 539, 08*2*30= 32344,8 km
Kus,
L – aasta koguläbisõit, z - reiside arv aastas, lk – koorma keskmine veokaugus
Aasta koguläbisõidu leiame, kui korrutame reiside arvu aastas taas kahekordse koorma keskmise veokaugusega (kahekordne koorma keskmine veokaugus on vajalik seepärast, kuna veokil on kaks lõpetuspunkti, koorma mahalaadimine ja samuti peab veok alguspunkti tagasi tulema, mis teeb kokku 60 kilomeetrit. Seepärast on ka veosõidutegur b valemis korrutatud 2ga).
Leiame aasta töömahu:
Q= q*cs*z2b=11t*0,861*539,08*2*0,925=9445,41
kus,
q kandevõime, cs - staatiline kandevõime kasutamise tegur, z - reiside arv aastas, b – veosõidutegur
Aastase töömahu leidmiseks on vajalik teada kandevõimet (mis veokil on 11t, see sisaldab ka 4tonnise kandevõimega järelhaagist), staatilise kandevõime kasutamise tegurit, reiside arvu aastas ja taas peab veosõiduteguri korrutama kahega, sest veoseteekond on kahe suunaline – sihtkohta ja tagasi. Töömaht aastas on 9445,41tonni.
Leiame aasta veotöömahu:
P= Q*lk = q*cs*L*b
P= 11t*0,861*32344,8*0,925= 283 362, 28 tkm
Veotöö mahu leidmiseks on vajalik teada masina kandevõimet, staatilise kandevõime tegurit, aasta kogiläbisõitu ja veosõidutegurit( siin tuleb tähelepanu juhtida, et veosõidutegur ei pea olema kahekordne, kuna leiame veotöömahtu, siis see tähendab et koorem on peal ainult kuni mahalaadimiseni, mitte tagasisõidul.Tagasitulles on veok tühi ja seda ei saa arvestada veotöömahus, kui täiskoormaga sõitu). Aastane veotöömaht on 283 362,28 tonn kilomeetrit.
Leiame tööjõukulu:
TJK = 11700 (1+0,33+0,003)*12= 187 153,20 kr/aastas
kus, 11700kr/kuus on brutopalk
33% on sotsiaalmaks
0,3% on töötuskindlustusmakse, et leida tööandjakulusid tuleb brutopalk korrutada 1,333 (sots.maks+töötuskindlustusmaks+1). Aasta tööjõukulude leidmiseks peame saadud ühe kuu tööandja kogu palgakukud korrutama 12 kuuga .
Tükitöö:
Brutopalgast moodustub tüktiöö hinne tonnile 23% ja kilomeetrile 77%.
nTJKq == 17kr/t
nTJKp= = 1,59kr/tkm
Leiame aastase veotöömahu haagisel:
Haagise massH = 2,2 tonni
Haagise vedamisel tehtud tonn kilomeetrile:
PH= 2,2*32 344,8km= 71 158,56 tkm
Et leida veotöömahtu haagisel tuleb haagise mass korrutada koguläbisõduga.
Kütteained:
nKAl=13,7 norm. kütteained liitrile.
nKAp=1,3 norm. kütteained veotööks.
Diislikütuse hind hulgihinnana on jaehinnast 17,2% odavam, st et HKÜD = 15,07kr/l
Jaehind on 18,20 kr/l
KA=
kus,
HKÜD kütuse hulgihind, P – aasta veotöömaht, PH = aasta veotöömaht haagisel, nKAl – norm kütteained liitrile, nKAp – norm kütteained veotööks, L – aasta koguläbisõit
KA= = =136232,92 kr
Määrdeained:
MA= KA*nMA
MA= 136232,92kr*0,021=2860,89kr
Määrdeained moodustavad kütteainetest 2,1%= nMA = 0,021 KA
Amortisatsiooni leidmine:
AM= AMA+AMH
AMA – amortisatsioon autol, AMH – amortisatsioon haagisel
Et arvutada auto ja haagise amortisatsiooni tuleb teada nii haagise kui auto soetusmaksumust ja soetusmaksumuse meetodil arvutada autoamortisatsioon 1000km kohta, sama ka haagise kohta.
AM = (SMA* nAMA *L+SMH*nAMH*L)*10-5 = L(SMA*nAMA+SMH*nAHA)*10-5
AM= 32 344,8(1200000*0,091+335000*0,14)*10-5= 50490,23 krooni
Soetusmaksumusmeetod:
Kus,
SMA=1200000kr ( soetusmaksumus autol)
nAMA== = = 0,000000909= 0,091%/1000km
SMH= 335 000 kr (soetusmaksumus haagisel)
LAMA =1 100 000km
LAMH= 700 000 km
n AMH= = = 0,14 %/1000km
AM= 32344,8*(1200000*0,091+335000*0,14)*10-5= 50490,23kr
Remont :
REM= n REM *AM = 0,02*50490,23=1009,8kr
nREM= 0,02 AM (2% amortisatsioonist)
Et leida kulutusi remondile tuleb 0,02(ehk 2%) korrutada amortisatsiooniks saadud summaga.
Kulutused rehvidele:
REH= HREH *(∑ LREH :L)*i
HREH – haagise rehvide hind
∑LREH – rehvi läisõidu norm 200000km
REH= 4000*(32344,8:200000)*12= 7762,75 kr
Et leida kulutusi rehvidele tuleb haagise rehvide hind korrutada rehvi läbisõidu normi ja koguläbisõidu jagatisega, ning seejärel korrutada 12 –ga, ehk kuluvate rehvide arvuga.
Kohustuslik liikluskindlustus :
KLK=KLKA+KLKH= 4500 +1200= 5700 kr (4500kr autol ja 1200kr haagisel)
Korraline tehniline ülevaatus:
KTÜ=KTÜA+KTÜH=1000+500=1500kr (tehniline ülevaatus autol 1000kr ja haagisel 500 kr)
Kaskokindlustus:
KK=39000kr
Raskeveokimaks :
RVM autol = 2600kr, RVM haagisel = 1600 kr
RVM=RVMA+RVMH=2600kr+1600kr=4200kr
Üldkulu leidmine:
Üldkulud kuuluvad mitmele objektile ja sõltub autopargi suurusest, kasutamise intensiivsusest ja üldkulu elementidest. Näite puhul on autopargi suurus 15 ühikut ja üldkulud moodustavad 15,2%.
OK( otsekulud )= TJK+KA+MA+AM+REM+REH+KLK+KTÜ+KK+RVM
OK=187153,20kr+136232,92kr+2860,89kr+50490,23kr+1009,80kr+7762,75kr+5700kr+
+1500kr+39000kr+4200kr= 435909,79kr
nÜK(üldkulud)= 0,152*OK=0,152*435909,79=66258,29kr
K(kulud kokku)=OK+ÜK=435909,79+66258,29=502168,07
Omahindade leidmine:
OHL==15,53 kr/km
OHq= =53,17kr/t
OHp==1,77 kr/tkm
KULUELEMENT
Kroonides
Tööjõukulu
187 153,20 kr
37,27%
Kütus
136 232,92kr
27,13%
Määrdeained
2860,99kr
0,57%
Amortisatsioon
50490,23kr
10,05%
Remont
1009,8kr
0,2%
Rehvid
7762,75kr
1,55%
Kohustuslikliikluskindlustus
5700kr
1,14%
Korraline tehniline ülevaat.
1500kr
0,29%
Kaskokindlustus
39000kr
7,77%
Raskeveoki maks
4200kr
0,84%
Üldkulud
66258kr
13,19%
7
Vasakule Paremale
Transpordimajandamise ökonoomika #1 Transpordimajandamise ökonoomika #2 Transpordimajandamise ökonoomika #3 Transpordimajandamise ökonoomika #4 Transpordimajandamise ökonoomika #5 Transpordimajandamise ökonoomika #6 Transpordimajandamise ökonoomika #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Katrina87 Õppematerjali autor
Kuluelementide arvutamine, majandusökonoomika

Sarnased õppematerjalid

LOGISTIKA MAAMAJANDUSES
4
docx

LOGISTIKA MAAMAJANDUSES

Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut MS.0715 LOGISTIKA MAAMAJANDUSES Variant A 9; D 6 Juhendaja: E. Plaan majdr. Koostas: Kadi Tsimmer, MS III (stat) Tartu 2011 Algandmed: 1. Koorma keskmine veokaugus lk, km 60 km 2. Kandevõime q, t 32 tonni 3. Kandevõime kasutamise tegur ­ staatiline Cs 0,855 4. Tööpäeva keskmine pikkus Tapt 10 tundi 5. Keskmine tehniline kiirus vt- km/h 63,4 km/h 6. Tööpäevade arv APT 270 päeva 7. Veosõidu kasutamise tegur b

Logistika
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun