Jugoslaavia sõjad
s
199
1
1
99 -
1
20
2 01
0
Üldan
d
d
an m
d ed
m
Le
L i
e di
d s
s ase
s t
t 19
1 9
9 1
9 -2
1 0
-2 0
0 1
0
Ra
R hvusl
us ikud
ik
k
ud o
k nflik
nfl t
ik id e
d n
e dis
d e Jug
e
o
Jug sl
s aa
a v
a ia
a Föd
F
e
öd r
e at
a iivse
s So
S tsi
s ali
a st
s
liku ik Va
V ba
b ri
a igi
ig alad
la e
d l
Ko
K o
o snes eraldi
l se
di is
i vat
a e
t st
st m
iliit
i a
t a
a r
a
sete et st
st ko
k nflikt
fli i
kt d
i est,
t
, mis to
t i
o m
i usid
i j
d a
a
mõju
j ta
t s
a id
i enam
a ikk
i e
kk endise
i id
i Jugos
go la
l a
a via
i
a vaba
a
ri
r ik
i e
k
Sõ
S jad
Kü
K mnepäe
ä va
v ne sõda
õ
da ehk Slo
Sl veenia
i i
s
i eseisvussõda
õ
(1
99
9 1
9 )
1
Hor
o vaa
a ti
t a
i
a ise
i seis
i vu
v ssõda
da (19
(1 9
9 1-1
1 9
-1 9
9 5
9 )
Bosn
o ia
i
a sõda
da (19
(1 9
9 2
9 -19
-1 9
9 5
9 )
5
Ko
K s
o ov
o o
o sõda
da (19
(1 9
9 8
9 -19
-1 9
9 9
9 )
9
Pr
P e
r ševo
o or
o u üle
l stõ
st u
õ s (19
(1 9
9 9
9 -2
9 00
0 1
0 )
1
Ma
M ke
k doo
do nia
i
a üle
l stõ
st us (20
(2 0
0 1)
1
Põ
P hj
h us
u e
s d
Etn
t iliilne mit
i me
t
ke
k sis
si us – Ju
gosl
o aa
a v
a ia
i k
o
k o
o s
o nes ku
k uest
st vaba
a
ri
r igi
i s
gi t,
t ku
k s olil
i v
iis
i
ra
r hvust,
st neli
i k
ee
k
lt
l
t ja
j
a ko
k l
o m usku
sk
Ko
K gu
o
ko
k n
o nad lõ
l h
õ enesid
si e
tn
t iliise
i j
a
a re
r lilgio
gi o
o sse ku
k ulu
l vuse t
õ
t tt
t u
t nin
i g jä
j rgn
r
es
sügaval
a t
l
t isi
i kli
kl k
i v
õit
i l
t u
l s,
, millle
l ga
ga ka
k a
a s
a nes j
s ulm
l us, v
ägis
gi ta
t m
a in
i e j
a
j p
iiin
i amin
mi e
nin
i g tu
t handete
t in
i imeste
st s
urm
r
Ju
J gos
go la
l a
a v
a ia
a r
iik
i hak
a ka
k s
a la
l gunema,
, ku
k i l
iliiduriiig
i id
i ku
k ulu
l ta
t si
a d e
d nnast
st
ise
i seisv
i ak
a s
Ül
Ü e
l jä
j ä
ä nud maa
a i
a lm
l
tu
t nnusta
st s va
v stt
st e
t kkin
i ud riiik
i e
k , k
u
k id nendes r
iiikide
ki
s ol
o id
i
põh
põ ililse
i lt
l
t serbla
bl s
a te
t ja
j a
l
a baa
ba nla
l ste
st r
ah
a vu
v sväh
ä emuste
st pr
o
pr bl
o e
bl emid
mi
la
l h
a endamata
t ,
a m
ilille
l tõ
t t
õ t
t u
t tek
t
kis
ki id
i ko
k nflikt
fli i
kt d e
d ri
i r
ahvuste
st va
v hel
ÜRO
raporti kohaselt polnud
Serbia eesmärgiks Jugoslaavia riigi
taastamine vaid nn „Suur-Serbia“ riigi loomine
Horvaatia ja
Bosnia aladelt Sõ
S dad
d
e aj
ad
at
a elg
1991 –
Slovee
e nia ja
a Hor
o vaati
a a
a ku
k ul
u utavad
d en
e nas
na t iseseivaks
k juunis, Make
k doonia septembris
Sloveenia sõda ke
k stab küm
k
me päe
ä va, hukku
k nuid 63
Jugoslaav
a ia ar
a m
r ee
lahkub hk
Sloveen
e ias
a t lööd
ö una (kui
k d toe
to tab Horvaa
a tias serblastest mäs
ä suliste
üksuseid)
Algaba Horvr aaa ta it a a isi eseisvussõdõ a
Vuk
V o
uk var
a i linn laastatak
ta se pom
o mitam
a iseg
e a
a ning teised linnad
nagu Dubro
r v
o nik, Ka
K rlov
o ak ja Osijek saav
a ad
a tugevasti ka
k nn
a
ata
a da
Te
T kkis põg
põ eni
e ke
k kriis, millele Euro
ur o
o pa re
r ag
a ee
e ris ae
a glasel
e t: 250
5
0 00
0 0
0 horvaati ja mitteser
e blast olid
Horvaa
a tias sunnitud lahkum
hk
a oma
a ko
k dudest või põgenema
a väg
ä ivalla eest
1992 – Bosnia k
u
k ulutab ennast iseseisvaks
Lõp
L
peb terr
r itoriaalne sõdimine H
orvaatias, algab Bosnia sõda, ku
, k i serblased püüavad
luua uut Serbia
i riiki, S
rpska
k Va
V bariiki, mis hõlmaks võimaliku
k lt palju Bosnia alasid
ÜRO saadiku
k d nõustuvad, et Jugoslaavia on lagunenud „paljudeks ko
k osnevateks
vabariikideks“
Jugoslaavia arm
r ee taganeb B
osniast, ku
, k id jätab re
r lvad Serbia arm
r eele, ke
, k s ründab
halvasti varustatud Bosnia lilnnu (Zvorn
or ik, Kot
, K or, Va
, V roš
r jne)
Algab Sarajevo piiri amini e
Linnade ründamise ja piiramise tõttu oli 6
00 000 mitteserblasest põgenikku
k
1994 - USA abili jõ
j utakse bosniala
l ste ja
j horvaatide vahel
l rahulep
e pe sõlm
l imisele
l , milllega
luuakse Bosnia
i ja Hertsegoviin
i a.
1995 - teatataks
k e
e Sre
r bre
r nica massimõrvast, mille
l s Serb
e ia väed hukka
k sid 8372 bosnialast
Horvaatia
i alustab operatsio
si onig
i a To
T rm:
r
võetakse tagasi kõ
k ik
k UNPA
P
tsoonid väljla-arvatud Ida-
Slavoonia
i - selllega ka
k asneb 150 000 serbla
l se väljlarändamine nendelt
l ala
l delt
Sõda Horvaatias lõppeb
NAT
NA O teo
e stab mit
i u õhurünnaku
ak t Bosnias ela
l vate
e ser
e blaste üksuste ja teiste sõjalilste obje
j ktid
i e
e pih
i ta
Horvaatia
i ja Bosnia arm
r eed
e alustavad ühispealet
e ungi Srpska
sk Va
V bariiigile
l
Sõda Bosnia ja Hertsegoviinas lõppeb
1996-1999 -
- NAT
A O poolt ka
k asa aid
i atud vaherahule kirju
rj tati allla 15. oktoobril, ku
k id mõle
l mad poole
l d
murd
r sid
si seda ka
k ks
k ku
k ud hilije
j m ja
j jätka
k sid sõdim
i ist
i
Pä
P rast Ra
R čaki
k massim
i õrva (1999 jaanuar, 45 tapetut albaanlast),
) otsustas NAT
NA O, et
e ko
k nfli
fl kt
k i on
võim
i alilk lõpetada sõja
j lise
i rahuvalvamise üksuse
e paigutamiseg
se a re
r giooni, mis
i sunnib
i mõle
l mat
osapoolt omavahelis
i t sõdimis
i t lõpetama
Jugoslaavia ke
k el
e dus 23. märtsil
si välise
i st rahuvalv
l eü
e ks
k use paigutamis
i es
e t ja NAT
A O valmist
i us
rahuvalv
l eüksuste toomise
i ks re
r gio
i oni jõ
j uga, milllel
e e jä
j rg
r nes Jugoslaavia
i üksuste pommitamine, et
e
Serbia väed
e ei
e sekku
k ks
2001 – Make
ak doonia ülest
e õus, Make
k doonia
i etnililste
e albaanlaste Rah
R
vuslik Va
V bastusarm
ar ee
e ründas
Make
k doonia julgeolek
e u
k üks
k useid, ee
e smärg
r iks
k oli
i alb
l aanlaste õig
i uste ja
j
autonoomia suure
r ndamine.
Lõ
L
ppes Ohrid
ri ’i
i lep
e pega
Tag
T aj
ag ärj
är ed
Tih
T ti kirjeldataks
k e
e seda kui
k
kõ
k ige ohvrit
i ero
r hke
k mat
ko
k nflikti Euro
ur opas peale
e Te
T ist maailmasõda
Ko
K nfliktid said kur
k iku
ik uls
l aks
k toim
i epandud sõjakur
k it
i egude, etniliste
puhastuste, inimsusevastaste ku
k ritegude ja vägistamiste poolest
Te
T gemist oli peale Te
T ist maailmasõda Euro
ur opas esimes
e te ko
k nflikt
ik idega, kus
k
mõisteti ametlikult
lik
ko
k hut genotsiidi ko
k rra
r ldanud inimeste üle ning süüdistati
neid sõjakur
k iteg
e udes
Sõja lõppedes on surnu
r
d või ka
k dunud üle 120 000 inimese ja 3 miljonit inim
i est
on riigisiseselt ümber
e paigutatud või põgenikud
ik
Sõjad lõppesid enamja
j olt rahukõ
uk nelu
l stega, mis hõlmas uute riikide
rahvusvahelist tunnustamist
Pe
P amine tagajärg
r oli Jugoslaavia
lagunemine Kasu
K
tatu
asu
d all
d
ikad
k
htt
t ps:
t
/ et
/ .w
. iki
i p
ki edia.
a o
. rg/
r w
g/ ik
i i/
i Ju
/ gosla
sl av
a ia
i _
a s%C3%
3 B5j
5 a
j d#cit
ci e
t _not
o e
t -28
-2
htt
t ps:
t
/ en
.w
. iki
i pedia
i .
a or
o g
r /w
/ ik
i i/
i Y
/ u
Y gos
go la
l v
a _Wa
W r
a s
htt
t ps:
t
/ i
/ n
i avukic
ki .c
. om
o /2
/ 0
2 1
0 5/
5 0
/ 4
0 /
4 26
2 /
6 c
/ ro
r a
o t
a i
t a-r
a e
-r par
pa at
a i
t on
o s-for-w
r ar
a -da
r
m
-da ag
a es-a-pr
-a
io
i r
o it
y-i
y n
-i -re
-r la
l t
a i
t ng-to
g-t -serbia
bi /
a
Document Outline
- Slide 1
- Üldandmed
- Sõjad
- Põhjused
- Sõdade ajatelg
- Slide 6
- Slide 7
- Tagajärjed
- Kasutatud allikad
Kõik kommentaarid