Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jugoslaavia sõjad 1991-2001 (0)

1 Hindamata
Punktid

Jugoslaavia  sõjad
s
 199
 1
1
99 -
1
20
2 01
0
Üldan
d
d
an m
d ed
m

Le
L i
e di
d s 
s ase
s t 
t 19
1 9
9 1
9 -2
1 0
-2 0
0 1
0

Ra
R hvusl
us ikud
ik
 k
ud o
 k nflik
nfl t
ik id e
d n
 e dis
d e Jug
e
o
 Jug sl
s aa
a v
a ia 
a Föd
F
e
öd r
e at
a iivse
s  So
 S tsi
s ali
a st
liku  
ik Va
V ba
b ri
a igi
ig  alad
la e
d l

Ko
K o
o snes eraldi
l se
di is
i vat
a e
t st 
st m
  iliit
i a
t a
a r
sete
et st 
st ko
k nflikt
fli i
kt d
i est,
t  
, mis to
t i
o m
i usid 
i j
d  a 
a
mõju
j ta
t s
a id 
i enam
a ikk
i e
kk  endise
i id 
i Jugos
go la
l a
a via
i  
a vaba
a
ri
r ik
i e
k

S jad


K mnepäe
ä va
v ne sõda
õ
 
da ehk Slo
Sl veenia
i  i
  s
i eseisvussõda
õ
 (1
  99
9 1
9 )
1

Hor
o vaa
a ti
t a
i  
a ise
i seis
i vu
v ssõda 
da (19
(1 9
9 1-1
1 9
-1 9
9 5
9 )

Bosn
o ia
i  
a sõda 
da (19
(1 9
9 2
9 -19
-1 9
9 5
9 )
5

Ko
K s
o ov
o o 
o sõda 
da (19
(1 9
9 8
9 -19
-1 9
9 9
9 )
9

Pr
P e
r ševo 
o or
o u üle
l stõ
st u
õ s (19
(1 9
9 9
9 -2
9 00
0 1
0 )
1

Ma
M ke
k doo
do nia
i  
a üle
l stõ
st us (20
(2 0
0 1)
1

P hj
h us
u e
s d

Etn
t iliilne mit
i me
t
ke
k sis
si us – Ju
  gosl
o aa
a v
a ia
i  k
  o
k o
o s
o nes ku
k uest 
st vaba
a
ri
r igi
i s
gi t,
t  ku
k s olil 
i v
  iis 
i
ra
r hvust,
st  neli 
i k
  ee
k
lt
l  
t ja
j  
a ko
k l
o m usku
sk

Ko
K gu
o
ko
k n
o nad lõ
l h
õ enesid
si  e
  tn
t iliise
i  j
  a 
a re
r lilgio
gi o
o sse ku
k ulu
l vuse t
  õ
t tt
t u
t  nin
i g jä
j rgn
r
es 
sügaval
a t
l  
t isi
i kli
kl k
i  v
  õit
i l
t u
l s, 
, millle
l ga 
ga ka
k a
a s
a nes j
s  ulm
l us, v
  ägis
gi ta
t m
a in
i e j
  a
j  p
  iiin
i amin
mi e 
nin
i g tu
t handete 
t in
i imeste
st  s
  urm
r

Ju
J gos
go la
l a
a v
a ia 
a r
  iik 
i hak
a ka
k s 
a la
l gunema, 
, ku
k i l
  iliiduriiig
i id 
i ku
k ulu
l ta
t si
a d e
d  nnast 
st
ise
i seisv
i ak
a s

Ül
Ü e
l jä
j ä
ä nud maa
a i
a lm 
l
tu
t nnusta
st s va
v stt
st e
t kkin
i ud riiik
i e
k , k
  u
k id nendes r
  iiikide
ki
s ol
o id 
i
põh
põ ililse
i lt
l  
t serbla
bl s
a te 
t ja
j  a
  l
a baa
ba nla
l ste
st  r
  ah
a vu
v sväh
ä emuste
st  pr
  o
pr bl
o e
bl emid 
mi
la
l h
a endamata
t ,
a  m
  ilille
l  tõ
t t
õ t
t u
t  tek
t
kis
ki id 
i ko
k nflikt
fli i
kt d e
d  ri 
i r
  ahvuste
st  va
v hel
ÜRO  raporti  kohaselt polnud  Serbia  eesmärgiks Jugoslaavia riigi 
taastamine vaid nn „Suur-Serbia“ riigi loomine  Horvaatia  ja  Bosnia  
aladelt

S dad
d
e aj
ad
at
a elg

1991  Slovee
e nia ja 
a Hor
o vaati
a a 
a ku
k ul
u utavad 
d en
e nas
na t iseseivaks
k  juunis, Make
k doonia septembris

Sloveenia  sõda ke
k stab küm
k
me päe
ä va, hukku
k nuid 63

Jugoslaav
a ia ar
a m
r ee  lahkub  
hk
Sloveen
e ias
a t lööd
ö una (kui
k d toe
to tab Horvaa
a tias serblastest mäs
ä suliste 
üksuseid)

Algab
a  Horv
r aa
a t
a i
t a 
a is
i eseisvussõd
õ a

Vuk
V o
uk var
a i linn laastatak
ta se pom
o mitam
a iseg
e a 
a ning teised linnad 
nagu Dubro
r v
o nik, Ka
K rlov
o ak ja Osijek saav
a ad 
a tugevasti ka
k nn
a
ata
a da

Te
T kkis põg
põ eni
e ke
k kriis, millele Euro
ur o
o pa re
r ag
a ee
e ris ae
a glasel
e t: 250
5  
0 00
0 0
0  horvaati ja mitteser
e blast olid 
Horvaa
a tias sunnitud lahkum
hk
a oma 
a ko
k dudest või põgenema 
a väg
ä ivalla eest

1992 – Bosnia k
  u
k ulutab ennast iseseisvaks

 Lõp
L
peb terr
r itoriaalne sõdimine H
  orvaatias, algab Bosnia sõda, ku
, k i serblased püüavad 
luua uut Serbia
i  riiki, S
  rpska
k  Va
 V bariiki, mis hõlmaks võimaliku
k lt palju Bosnia alasid

ÜRO saadiku
k d nõustuvad, et Jugoslaavia on lagunenud „paljudeks ko
 k osnevateks 
vabariikideks“

Jugoslaavia arm
r ee taganeb B
  osniast, ku
, k id jätab re
 r lvad Serbia arm
r eele, ke
, k s ründab 
halvasti varustatud Bosnia lilnnu (Zvorn
or ik, Kot
, K or, Va
, V roš
r  jne)

Algab Sarajevo piir
i amin
i e

Linnade ründamise ja piiramise tõttu oli 6
  00 000 mitteserblasest põgenikku
k

1994 - USA abili jõ
j utakse bosniala
l ste ja
j  horvaatide vahel 
l rahulep
e pe sõlm
l imisele
l , milllega  luuakse  
Bosnia
i  ja Hertsegoviin
i a.

1995 - teatataks
k e 
e Sre
r bre
r nica massimõrvast, mille
l s Serb
e ia väed hukka
k sid 8372 bosnialast

Horvaatia
i  alustab operatsio
si onig
i a To
T rm: 
r
võetakse tagasi kõ
k ik 
k UNPA
P   tsoonid  väljla-arvatud Ida-
Slavoonia
i - selllega ka
k asneb 150 000 serbla
l se väljlarändamine nendelt
l  ala
l delt

Sõda Horvaatias lõppeb

NAT
NA O teo
e stab mit
i u õhurünnaku
ak t Bosnias ela
l vate 
e ser
e blaste üksuste ja teiste sõjalilste obje
j ktid
i e 
e pih
i ta

Horvaatia
i  ja Bosnia arm
r eed
e  alustavad ühispealet
e ungi Srpska
sk  Va
V bariiigile
l

Sõda Bosnia ja Hertsegoviinas lõppeb

1996-1999 
-  NAT
A O poolt ka
k asa aid
i atud vaherahule kirju
rj tati allla 15. oktoobril, ku
k id mõle
l mad poole
l d 
murd
r sid
si  seda ka
k ks
k  ku
k ud hilije
j m ja
j  jätka
k sid sõdim
i ist
i


P rast Ra
R čaki
k  massim
i õrva (1999 jaanuar, 45 tapetut albaanlast),
)  otsustas NAT
NA O, et
e  ko
k nfli
fl kt
k i on 
võim
i alilk lõpetada sõja
j lise
i  rahuvalvamise üksuse 
e paigutamiseg
se a re
r giooni, mis
i  sunnib
i  mõle
l mat 
osapoolt omavahelis
i t sõdimis
i t lõpetama

Jugoslaavia ke
k el
e dus 23. märtsil
si  välise
i st rahuvalv
l eü
e ks
k use paigutamis
i es
e t ja NAT
A O valmist
i us 
rahuvalv
l eüksuste toomise
i ks re
r gio
i oni jõ
j uga, milllel
e e jä
j rg
r nes Jugoslaavia
i  üksuste pommitamine, et
e  
Serbia väed
e  ei
e  sekku
k ks

2001 – Make
ak doonia ülest
e õus, Make
k doonia
i  etnililste 
e albaanlaste Rah
R
vuslik Va
V bastusarm
ar ee
e  ründas 
Make
k doonia julgeolek
e u
k  üks
k useid, ee
e smärg
r iks
k  oli 
i alb
l aanlaste õig
i uste ja
j   autonoomia  suure
r ndamine. 

ppes  Ohrid
ri ’i 
i lep
e pega
Tag
T aj
ag ärj
är ed

Tih
T ti kirjeldataks
k e 
e seda kui 
k

k ige ohvrit
i ero
r hke
k mat 
ko
k nflikti Euro
ur opas peale 
e Te
T ist maailmasõda

Ko
K nfliktid said kur
k iku
ik uls
l aks
k  toim
i epandud sõjakur
k it
i egude, etniliste 
puhastuste, inimsusevastaste ku
k ritegude ja vägistamiste poolest

Te
T gemist oli peale Te
T ist maailmasõda Euro
ur opas esimes
e te ko
k nflikt
ik idega, kus
k  
mõisteti ametlikult
lik
 ko
k hut genotsiidi ko
k rra
r ldanud inimeste üle ning süüdistati 
neid sõjakur
k iteg
e udes

Sõja lõppedes on surnu
r
d või ka
k dunud üle 120 000 inimese ja 3 miljonit inim
i est 
on riigisiseselt ümber
e  paigutatud või põgenikud
ik

Sõjad lõppesid enamja
j olt rahukõ
uk nelu
l stega, mis hõlmas uute riikide 
rahvusvahelist tunnustamist

Pe
P amine tagajärg 
r oli Jugoslaavia  lagunemine
Kasu
K
tatu
asu
d all
d
ikad
k

htt
t ps:
t
/ et
/ .w
. iki
i p
ki edia.
a o
. rg/
r w
g/ ik
i i/
i Ju
/ gosla
sl av
a ia
i _
a s%C3%
3 B5j
5 a
j d#cit
ci e
t _not
o e
t -28
-2

htt
t ps:
t
/ en
.w
. iki
i pedia
i .
a or
o g
r /w
/ ik
i i/
i Y
/ u
Y gos
go la
l v
a _Wa
W r
a s

htt
t ps:
t
/ i
/ n
i avukic
ki .c
. om
o /2
/ 0
2 1
0 5/
5 0
/ 4
0 /
4 26
2 /
6 c
/ ro
r a
o t
a i
t a-r
a e
-r par
pa at
a i
t on
o s-for-w
r ar
a -da
r
m
-da ag
a es-a-pr
-a
io
i r
o it
y-i
y n
-i -re
-r la
l t
a i
t ng-to
g-t -serbia
bi /
a

Document Outline

  • Slide 1
  • Üldandmed
  • Sõjad
  • Põhjused
  • Sõdade ajatelg
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Tagajärjed
  • Kasutatud allikad
Vasakule Paremale
Jugoslaavia sõjad 1991-2001 #1 Jugoslaavia sõjad 1991-2001 #2 Jugoslaavia sõjad 1991-2001 #3 Jugoslaavia sõjad 1991-2001 #4 Jugoslaavia sõjad 1991-2001 #5 Jugoslaavia sõjad 1991-2001 #6 Jugoslaavia sõjad 1991-2001 #7 Jugoslaavia sõjad 1991-2001 #8 Jugoslaavia sõjad 1991-2001 #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor erikson1254 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Sõda Balkanil
15
doc

Sõda Balkanil

1 Tallinna 21. Keskkool Referaat Kerli Mandre 12B Tallinn, 1999 2 Alates 1991. aastast tänase päevani on Jugoslaavia konfliktiderohkeim piirkond Euroopas. Paljudele tundub ta ehk kauge, tundmatu. Meile näib, et see sõda on meist eemal ja õigupoolest meisse ei puutugi, kuid kui hakata mõtlema, siis jõuame järeldusele, et ega see sõda meist nii kauge olegi ­ toimub ta ju siinsamas Euroopas. Ja seda enam on minu arvates täiesti mõistmatu, kuidas 21. sajandi künnisel asuvas Euroopas, kus on moodustatud

Ajalugu
Maailm 20-sajandi algul
92
docx

Maailm 20. sajandi algul

1908 Bosnia kriis 1908 liitis Austria-Ungari endaga Bosnia Venemaa ja Serbia olid selle vastu Saksamaa toetas Austria-Ungarit 1911 I Maroko kriis Prantsusmaa laiendas oma võimu Marokos Saksamaa saatis Maroko rannikule omma sõjalaeva, ähvardades sõjaga. Tänu Suurbritannia sekkumisele, kriis lahendati Prantsusmaa sai õiguse Marokole, Saksamaale anti vastutasuks osa Prantsuse Kongot. 1911 Tripolitaania sõda Itaalia hõivas Liibüa Balkani sõjad I Balkani sõda 1912-1913 Serbia Bulgaaria Montenegro Kreeka Türgi kaotas II Balkani sõda 1913 Bulgaaria kaotas Kreeka Rumeenia Türgi Serbia Montenegro 28. juuni 1389 said serblased Kosova lahingus lüüa Balkani sõdade tulemused Serbia sai tähtsamaks riigiks Balkani poolsaarel Serbiat toetas Venemaa Austria-Ungari oli Serbia tugevnemise vastu Türgi ja Bulgaaria muutusid sõltuvaks Saksamaast Balkani püssirohutünn Balkanist sai piirkond, kus võis iga hetk sõda alata

Ajalugu
11-klassi ajaloo konspekt
80
pdf

11. klassi ajaloo konspekt

Eesmärk tungida Prantsusmaale läbi Belgia. Maginot’i liin Dunkerque 1940 14.06.1940 Pariisi langemine Prantsusmaa alistumine 22.06.1940 Prantsusmaa sõlmib relvarahu. Petain- Vichy valitsuse juht MAAILMASÕJA LAIENEMINE 5.dets.2017 Kolmikpakt 1940 SM; Itaalia; Jaapan Hiljem ühinesid: Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Soome, Slovakkia, Horvaatia TELJERIIGID 1941. kevad Saksamaa vallutas Kreeka ja Jugoslaavia Rudolf Hess Barbarossa plaan SM ja NSVL sõja algus Saksamaa liitlased Rumeenia Itaalia Unagri Slovakkia Soome (jätkusõda) Leningardi blokaad ● Saksa vägede kiire edasitung kestis kuni sügiseni ● 6.detsembril 1941 algas Moskva lahing - Saksa armee sai lüüa 1941 august Atlandi harta ● 14.aug 1941 kirjutasid F.D. Roosevelt ja W

Ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun