HORVAATIA Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) ehk Kroaatia on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas. Horvaadid ise peavad oma maad mitte Balkanile, vaid Kesk-Euroopasse kuuluvaks. Horvaatia pealinn on Zagreb. 3. sajandil eKr alustasid roomlased Horvaatia ala vallutustega. Lõid Solini provintsi Spliti lähedal. Keiser Augustus laiendas impeeriumit ja lõi Illüüria provintsi praegustel Dalmaatsia ja Bosnia aladel ja Pannoonia provintsi Horvaatia aladel. 285. aastal otsustas Diocletianus loobuda oma kindlusest Splitis, see on praeguseni suurim rooma varemete paik Ida-Euroopas. Kui 395. aastal impeerium jagunes, jäid praegused Sloveenia, Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina alad Lääne-Rooma Impeeriumile ning Serbia, Kosovo ja Makedoonia jäid Ida-Rooma Keisririigile (hilisemalt tuntud kui Bütsantsi riik). Umbes 625. aastal saabusid Horvaatia aladele slaavi hõimud praegustelt Poola aladelt.
JUGOSLAAVIA LAGUNEMINE · Josip Broz Tito Jugoslaavia juht · Rahvaste ja uskude tohutu segu · Usk määras rahvuse · Slobodan Milosevic Serbia juht · Franjo Tudjman Horvaati juht · Alija Izetbegovic Bosnia juht · Sloveenia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.06.1991 o Järgnes 10-päevane sõda Suutis iseseisvust kaitsta o Hukkunuid alla 100 · Horvaatia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.06.1991 o Järgnes 1991-1995 kestnud sõda horvaatide ja serblaste vahel Horvaadid said võidu Suur osa serblasi lahkus Horvaatiast Tekkis etniliselt puhas Horvaatia riik · Bosnia ja Hertsegoviina: o Kuulutas end iseseisvaks 03.03.1992 o Algas 1992-1995 kestnud sõda bosnia moslemite, horvaatide ja serblaste vahel
Jugoslaavia sõjad 1991- 2001 Üldandmed Leidis aset 1991-2001 Rahvuslikud konfliktid endise Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi aladel Koosnes eraldiseisvatest militaarsetest konfliktidest, mis toimusid ja mõjutasid enamikke endiseid Jugoslaavia vabariike Sõjad Kümnepäevane sõda ehk Sloveenia iseseisvussõda (1991) Horvaatia iseseisvussõda (1991-1995) Bosnia sõda (1992-1995) Kosovo sõda (1998-1999) Presevo oru ülestõus (1999-2001) Makedoonia ülestõus (2001) Põhjused Etniline mitmekesisus Jugoslaavia koosnes kuuest vabariigist, kus oli viis rahvust, neli keelt ja kolm usku Kogukonnad lõhenesid etnilise ja religioosse kuuluvuse tõttu ning järgnes sügavalt isiklik võitlus, millega kaasnes julmus, vägistamine ja piinamine ning tuhandete inimeste surm
<
Horvaatia rahvastik ja Majandus Kalle Tark 9a Horvaatia Vabariik -Hrvatska Republika Pealinn Zagreb Rahva arv 4,5 mil. Pindala 56 542 km² Rahvastiku tihedus 83 in/km² Lipp Vapp Asend Horvaatia asubBalkani ps Aadria mere rannikul. Ta naabrid on Bosnia-Hertzogoviina, Sloveenia, Serbia ja Ungari. Satelliidipilt Horvaatiast Horvaatia suurimad linnad Zagreb 691 700 Split 175 100 Rijeka 143 800 Osijak 90 400 Zadar 69 600 Slavonski Brod 58 600 Pula 58 600 Majandus Enne Jugoslaavia lagunemist oli Horvaatia majanduses teine Jugoslaavia piirkond,Sloveenia järel. Pärast iseseisvumist pidas Horvaatia
Sajandi algul Riikide liidud 1- Kolmikliit 1882 Kolmikliit Sksamaa- juhtiv riik Austria-Ungari- sisemiselt ebakindel Itaalia-nõrgim lüli 2. 1983 Antant Vene-Prantsuse liit 1904 Prantsuse-Inglise liit (Entente cordiale) 1907 Vene-Inglise liit Rahvusvahelised kriisid 1905 I Maroko kriis Prantsusmaa tahtis kehtestada kontrolli Maroko üle. Saksamaa oli selle vastu ja ähvardas sõjalise sekkumisega Konflikt lahendati rahvusvahelise konverentsi kokkutulemisega 1908 Bosnia kriis 1908 liitis Austria-Ungari endaga Bosnia Venemaa ja Serbia olid selle vastu Saksamaa toetas Austria-Ungarit 1911 I Maroko kriis Prantsusmaa laiendas oma võimu Marokos Saksamaa saatis Maroko rannikule omma sõjalaeva, ähvardades sõjaga. Tänu Suurbritannia sekkumisele, kriis lahendati Prantsusmaa sai õiguse Marokole, Saksamaale anti vastutasuks osa Prantsuse Kongot. 1911 Tripolitaania sõda Itaalia hõivas Liibüa Balkani sõjad I Balkani sõda 1912-1913 Serbia Bulgaaria Montenegro
moodustasid Valgevene,Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991. Need riigid deklareerisid, et Nõukogude Liit on sügavas kriisis ja lõpetab oma olemasolu (saadetakse laiali)* Kõrbetorm Liitlasvägede sõjaplaan, millega tuleb saavutada täielik kontroll õhus ning purustada Iraagi sõjaline võimsus* Lahesõda Külmasõja järgne sõjaline konflikt 1990-91 Pärsia lahe piirkonnas* Srebrenica veresaun - Euroopa suurim Teise ilmasõjajärgne massimõrv Srebrenicas, kus serbia sõdurid tapsid 8000 ÜRO rahuvalvejõudude kaitse all olnud meest* Daytoni rahuleping Leping, millega loodi siiani kehtiv raamistik Bosnia ja Hertsegoviina valitsemise korraldamiseks* Oligarh - Võimul oleva ladviku liige* Tsetseenia sõjad I sõda: Pärast Venemaa lagunemist 1991kuulutas Tsetseenia ennast iseseisvaks. II sõda: 1999 alustatud sõjakäik, millega vallutati Tsetseenia tagasi* Isikud: Andrei Sahharov Nõukogude akadeemikust teisitimõtleja, kes pagendati
tagasi ning 9. nov. langes Berliini müür. Saksamaa ühinemisläbirääkimised algasid 1990.a. mais ning lõppesid sept.-s. Sõlmitud Moskva lepinguga otsustati, et ühendatud Saksamaa jääb NATOsse, kuid NSV Liidu väed võivad seal olla veel 4 aastat. 3. okt. 1990 Saksamaad ühinemised. Pärast ühinenud Saksamaal toimunud Bundestagi valimisi sai riigi kantsleriks H. Kohl. Jugoslaavia lagunes pärast riigipea J. Tito surma paljudeks omavahel vaenutsevateks üksusteks: Serbia, Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia 1990.aastail puhkes seoses Jugoslaavia lagunemisega Balkani sõda, millele järgnes aastail 1992-1995 Bosnia kriis. Vaenutsemise ajal rikuti inimõigusi ja rakendati massirepressioone, mille eest vastutavad mitmed tolleaegsed poliitikud anti rahvusvahelise kohtu alla (Serbia eksjuht Slobodan Milosevic). NSVL lagunemine 1990. aastal on Ida- ja Kesk-Euroopas sotsialism kokku varisenud.Balti liiduvabariikides ülekaal iseseisvusmeelsetel.11.03.1990 taasiseseisvub Leedu
Põhjused: A) peamiseks põhjuseks oli koloniaalvalduste ümber jagamine Saksamaa sunnil B) poliitilised põhjused: puudus rahvusvahelisi kriise rugleeriv institutsioon C) puudus kaalukas diplomaatiline läbikäimine D) kriise lahendati sõjaliselt E) sõja romantiseerimine. 20.sajandi algul peeti sõda üllaks ja mehiseks tegevuseks. F) alahinnati reaalset ohtu, kuna eksisteeris ülemaailmne kaubandus. Ajend: Bosnia kriis- Austria-Ungari vastuseis Serbiale. Vaidlusalased territooriumid olid Bosnia ja Hertsogoviina. Serbias pidas neid muistseteks slaavi aladeks. Serbial oli sündinud Suur-Serbia idee. Serbias tekkivad mitmed terroristlikud organid, neil kujuneb arvamus, et riik kujuneb läbi terrori. Tuntumad: Must Käsi ja Blada Bosnia organ. Must Käsi mõistis koosolekul ertshertsogi Ferdinandi surma. 28. juunil 1914- toimus Bosnia pealinnas Sarajevos atentaat. Bosnia serblasest tudeng Gavrilo Princip
Lühiülevaade Montenegrost Montenegro ehk Tsernogooria nimetus tuleneb itaalia keelest must mägi Aadria mere ranniku mägedel kasvanud männimetsade järgi. Maa kohta on kasutatud nime Zeta, mis tuleb Zeta jõe nimest ja on etümoloogiliselt seotud viljalõikust tähendava slaavi sõnaga. Montenegro asub Lõuna Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.Naaberriigid on läänest ja põhjast Bosnia ja Hertsegoviina, põhjast ja kirdest Serbia, idast Kosovo, kagust ja lõunast Albaania. Edelapiiriks on Aadria mere rannik. Merepiiri pikkus on 293,5 km. Maismaapiiri pikkus on 625 km. Reljeef Montenegros on enamasti mägine. Rannikul on kitsas rannikumadalik. Edasi kulgevad lubjakivi mäestikud ja kõrgustikud. Kõrgeim mägi on Bobotov Kuk 2522 m üle merepinna. Esineb purustavaid maavärinaid. Kliima on lähistroopiline vahemereline kliima. Suved ja sügised on kuumad ja kuivad
öeldud, et olid väga julmad. Pigistati kõik mis võimalik välja kohalikelt. Pärismaalastest oli neil sõda hererodega ja hotentotid. 9.11.09 I maailmasõda 1814-1918 Sõja põhjused: kasvasid välja rahvusvahelistest suhetest 20. sajandi alguses. Peamine põhjus on Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast; kolooniate ümberjagamine; imperialism (oma võimu laiendamise soov). Ajend: Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Austria-Ungari troonipärija). Bosnia oli liidetud Aus-Ungiga. Franz pidi visiidile minema, toimus just sel päeval kui serblased olid kaotanud 1389.aastal Kosova lahingu Türgi vastu. See oli neile kui leinapäev. Saksamaa plaan läänes kandis nimetust: Schlieffeni plaan. kõigepealt purustada Prantsusmaa ja seejärel Venemaa. Austria-Ungari pidi korraga Venemaa ja Serbia vastu võitlema. Oli arvatust nõrgem, Saksamaa pidi oma vägedega toetama.
● Luksemburg ● Holland ● Belgia Selleks kulus 2 nädalat. Eesmärk tungida Prantsusmaale läbi Belgia. Maginot’i liin Dunkerque 1940 14.06.1940 Pariisi langemine Prantsusmaa alistumine 22.06.1940 Prantsusmaa sõlmib relvarahu. Petain- Vichy valitsuse juht MAAILMASÕJA LAIENEMINE 5.dets.2017 Kolmikpakt 1940 SM; Itaalia; Jaapan Hiljem ühinesid: Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Soome, Slovakkia, Horvaatia TELJERIIGID 1941. kevad Saksamaa vallutas Kreeka ja Jugoslaavia Rudolf Hess Barbarossa plaan SM ja NSVL sõja algus Saksamaa liitlased Rumeenia Itaalia Unagri Slovakkia Soome (jätkusõda) Leningardi blokaad ● Saksa vägede kiire edasitung kestis kuni sügiseni ● 6.detsembril 1941 algas Moskva lahing - Saksa armee sai lüüa 1941 august Atlandi harta ● 14
Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 11.november 1918 Antant : Keskriigid: Venemaa Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Suurbritannia Türgi Itaalia (1915) Bulgaaria Sõja põhjus: suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast Soodustavad tegurid: Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina Balkani sõjad Riikide eesmärgid: Saksamaa: kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina Austria-Ungari: tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat Türgi: tahtis endale Taga-Kaukaasiat Suurbritannia: tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia Prantsusmaa: tahtis tagasi saada Elsass-Lotringi ja vallutada Saarimaa Venemaa: tahtis omada Galiitsia
Raudtee aitas tuua vajalikku abiväge sõduritele(nt toitu) Kuulipilduja leiutamine - Hiram Maxim. Kuulipilduja võis asendada mitut meest. Sõjalaevastik uueneb(Dreadnought) - inglaste välja töödetud sõjalaev Mürkgaas 4. Rahvuslikud vastuolud ja natsionalismi kasv Austria-Ungari ja Venemaa püüdsid laiendada mõjusfääre Balkanil. Balkani rahvaste iseseisvuspüüdlused viisid uute riikide tekkimisele. Bosnia Kriis | 1908 - 1909 Anneksioon - liidendamine vägivaldselt. Kriis kahjustas jäädavalt suhteid ühelt poolt Austria-Ungari ning teiselt poolt Venemaa keisririigi ja Serbia vahel. Austria-Ungari võttis üle jõuga Bosnia-Hertsegoviina, mis kuulus küll ametlikult türgile, ent oli reaalselt Austria-Ungari okupatsioonivõimude kontrolli all juba alates 19. sajandi lõpukümnenditest.
sotsiaalsete probleemide eest. 4. Hooldusnõukogu, mille ülesandeks on hallata ja iseseisvuseks ette valmistada sõltuvaid territooriume. 5. Rahvusvaheline kohus, mis otsustes tugineb rahvusvahelisele õigusele. 6. Sekretariaat, mille eesotsas on ÜRO tähtsaim ametiisik – 5 aastaks valitav ÜRO peasekretär. ÜRO ja Eesti • Eesti liitus 17.09.1991. • Eesti osaleb rahu ja julgeoleku tagamisel: Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Liibanon, ÜRO mandaadiga ka NATO juhitavates operatsioonides. • Inimõiguste kaitse: Eesti on ratifitseerinud kõik peamised inimõiguste alased konventsioonid ja osalenud inimõiguste väljatöötamise töögruppides. • Arengu- ja humanitaarabi: Eesti annetused alates 1998. a- st • Prioriteetsed Eesti sihtriigid: Afganistan, Moldova, Ukraina, Gruusia. • Katastroofiabi: alates 2000. a-st osaleb Eesti ka kriiside ja
I Ajalugu Serbia ja Montenegro liitriigi moodustasid Serbia Vabariik (pealinn Belgrad) ja Montenegro Vabariik (pealinn Podgorica). Liitriigi pealinnaks oli Belgrad, kus asusid parlament ja president, kes oli ühtlasi valitsusjuht. Riigi kõrgeim kohus asus Podgoricas.3. juunil kuulutas 2006 kuulutas Montenegro end iseseisvaks. 5. juunil kuulutas Serbia end iseseisvaks ning Serbia ja Montenegro õigusjärglaseks. Kuna need rigid olid pikemat aega eraldi riikidena olnud,siis järgnevalt üldised ülevaated ajaloost mõlema riigi puhul: 1.1 Serbia Serbia riigi juured ulatuvad 9. sajandi esimesse poolde. Serbia kuningriik loodi 11. sajandil ja 14. sajandil sai sellest suurriik, mis langes türklaste kätte pärast Kosovo lahingut 1389. Osa Serbia piirkondi suutis veel 70 aastat vastu panna, enne
aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks slminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid kolooniate prast Aasias reguleeriva lepingu Venemaaga (1907). Need lepingud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku Antandi. Esimese maailmasja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko prast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja phjuseks olid ka Balkani sjad. Saksamaa eesmrk oli kaotada Suurbritannia lekaal merel, vtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Ternogooriat. Trgi tahtis endale Taga-Kaukaasiat. Suurbritannia tahtis la Saksamaad ja vallutada Trgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi saada Alsace-Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis omada Galiitsiat ja
(Elsass-Lotring) · Venemaa Türgi-vastasus Balkan · Inglismaa Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas · Jaapan Saksamaa koloniaalvaldused Aasias USA Eesmärgid Teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna-Ameerikas 1989 Ameerika-Hispaania sõda Puerto Rico, Filipiinid, Guam, Kuuba Kahuripaatide diplomaatia Rahvusvahelised kriisid 1905-1906 I Maroko kriis 1908 Bosnia kriis 1911 II Maroko kriis 1911-1913 Liibüa konflikt 1912-1913 I Balkani sõda 1913 II Balkani sõda I Maailmasõda 1914-1918 Põhjused Teravnenud vastuolud maailm suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust Sõja romantiseerimine (ülev, hiilgav) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine
Liitunud on kõik rahvusvaheliselt tunnustatud iseseisvad riigid 4.1 Liikmesriigid ja liitumisaastad Aasta Liikmesriikide arv Uued liikmesriigid 1945 51 Ameerika Ühendriigid, Argentina, Austraalia, Belgia, Boliivia, Brasiilia, Colombia, Costa Rica, Dominikaani Vabariik, Egiptus, El Salvador, Ecuador, Etioopia, Filipiinid, Guatemala, Haiti, Hiina (alguses Hiina Vabariik (Taiwan) hiljem Hiina RV), Holland, Honduras, India, Iraak, Iraan, Jugoslaavia, Kanada, Kreeka, Kuuba, Libeeria, Liibanon, Luksemburg, Lõuna-Aafrika Vabariik, Mehhiko, Nicaragua, Norra, Panama, Paraguay, Peruu, Poola, Prantsusmaa, Saudi Araabia, Suurbritannia, Süüria, Taani, Tsehhoslovakkia, Tsiili, Türgi, Ukraina NSV, Uruguai, Uus-Meremaa, Valgevene NSV, Nõukogude Liit (aastast 1992 Venemaa), Venezuela 1946 55 Afganistan, Island, Rootsi, Tai 1947 57 Jeemen (Põhja-Jeemen), Pakistan 1948 58 Myanmar
· 1898 Ameerika-Hispaania sõda · Puerto Rico, Filipiinid, Guam, Kuuba · Kahuripaatide diplomaatia Ladina-Ameerikas · Loe ja selgita lk 16 · Nt 1903 Panama eraldamine Kolumbiast (USA toetas mässu, et saada soodsaid tingimusi kanali rendiks) · Kaubavahetus Inglismaaga, mis sidus Ühendriike Euroopat ähvardavas konfliktis Rahvusvahelised kriisid · 1905-1906 I Maroko kriis · 1908 Bosnia kriis · 1911 II Maroko kriis · 1911-1913 Liibüa konflikt · 1912-1913 I Balkani sõda · 1913 II Balkani sõda Ülesanne: · leia vastuolud, mis tegid Balkani poolsaarest nö püssirohutünni? Balkanil elas väga palju väikerahvaid, nad hakkavad taotlema iseseisvust. · mil määral olid need vastuolud lahendatavad? Põhjenda oma seisukohta. · Õ 17 1.võrdle Soome ja Eesti arengut 20.saj. aluses. Too välja erinevused ja sarnasused (õ lk 21-25)
Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid kolooniate pärast Aasias reguleeriva lepingu Venemaaga (1907). Need lepigud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku Antandi. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja põhjuseks olid ka Balkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat. Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine'i ja vallutada Saarimaa.
USA eesmärgiks oli teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna- Ameerikas. 2. Pingekolded sõja eel (vt , mis toimus Balkanil) * Serbias toimus sõjaväeline riigipööre, mille käigus kuningas koos perekonnaga mõrvati ja venemeelse valitsejaga asendati. * Austria-Ungari oli valmis Balkani allutamiseks isegi oma kaksikmonarhia asendama kolmikmonarhiaga. * 1908. aastal liitis Austria-Ungari endaga ametlikult Bosnia ja Hertsogoviina, see viis riigi teravasse vastasseisu Serbai ja Venemaaga. * Saksamaa sekkus olukorda ning sundis Venemaad taanduma. * Türgi nõrgenemine õhtuas Balkani rahvaid türklasi kogu poolsaarelt välja tõrjuma. *1912.a kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Türgi sai lüüa ning kaotas kõik oma alad Euroopas v.a. Konstantinoopli. * Türgi, Kreeka ja Rumeenia vallutasid Bulgaaria vast vallutatud maad tagasi.
Kosovo kriis Kosovo on vaidlusalune piirkond Balkani poolsaare lääneosas. Suuremat osa Kosovost kontrollib osaliselt tunnustatud Kosovo Vabariik, mis kuulutas end 17. veebruaril 2008 ühepoolselt Serbiast sõltumatuks. Serbia ei tunnusta Kosovo iseseisvust ning peab teda Serbia koosseisu kuuluvaks Kosovo ja Metohija autonoomseks piirkonnaks. Praeguse konflikti juured ulatuvad kaugele ajalukku. Albaanlaste väitel on nad muistsete illüürlaste järeltulijatena Kosovo põlisasukad, serblased aga väidavad, et see ala oli keskajal (13. sajandil) Serbia riigi süda ning seal elasid parimal juhul üksikud albaanlased. Kosovo kriis on üks Jugoslaavia lagunemisel tekkinud konfliktidest, mida üritati rahvusvaheliste vahendajate abil rahumeelselt lahendada, kuid see ei õnnestunud. 1974 aastal andis Jugoslaavia põhiseadus Kosovole autonoomia Serbia koosseisus, kuid 1989 aastal Serbia president Slobodan
koloniaalvaldused Aasias. USA eesmärgiks oli teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna- Ameerikas. 2. Pingekolded sõja eel (vt , mis toimus Balkanil) * Serbias toimus sõjaväeline riigipööre, mille käigus kuningas koos perekonnaga mõrvati ja venemeelse valitsejaga asendati. * Austria-Ungari oli valmis Balkani allutamiseks isegi oma kaksikmonarhia asendama kolmikmonarhiaga. * 1908. aastal liitis Austria-Ungari endaga ametlikult Bosnia ja Hertsogoviina, see viis riigi teravasse vastasseisu Serbai ja Venemaaga. * Saksamaa sekkus olukorda ning sundis Venemaad taanduma. * Türgi nõrgenemine õhtuas Balkani rahvaid türklasi kogu poolsaarelt välja tõrjuma. *1912.a kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Türgi sai lüüa ning kaotas kõik oma alad Euroopas v.a. Konstantinoopli. * Türgi, Kreeka ja Rumeenia vallutasid Bulgaaria vast vallutatud maad tagasi.
aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid kolooniate pärast Aasias reguleeriva lepingu Venemaaga (1907). Need lepigud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku Antandi. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja põhjuseks olid ka Balkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat. Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine'i ja vallutada Saarimaa
Reini parem kallas (demilitariseeritud tsoon) ja Habsburgide dün. keelati võimule saada, keelati Suure Sm idee ja Sm kaotas kõik kolooniad. Territ. muutused: 1) Belgia sai: Malund ja Eipen, hiljem Saarland. 2) Poola sai: Ülem-Sileesia, Poznan, Pomer. Lisaks tehti Poolale pääs merele (poola koridor) Galiitsia. 3) Kolooniad said enamuses Inglismaa, aga ka USA ja Jaapan. 4) Schleswig-Holsteini ala poolitati Taani ja Sm vahel. Moodustati 2 uut riiki: Tsehhoslovakkia (endised A-U alad) ja Jugoslaavia (Serbia, Montenegro, Horvaatia, Sloveenia, Bosn-Hertseg, Makedoonia). 5) Tirooli ala sai endale Itaalia. 6) Vene kaotas Trapetzundi ja Ertzerumi kindlused Türgis. Eur-s jäi püsima konfliktikoldeid: 1) Poola vallutas 23a Vilniuse. Kuni 39a oli Leedu pealinn Kaunas, kuni MRP järgi Vilniuse vallutasid ja Leedule andsid. 2) Ahvenamaal elasid rootslased, aga see oli Soome piirides. Oli relvastatud kokkupõrkeid, lõpuks sai Ahvenamaa laialdase autonoomia. 3) Techen oli hea maagileiu ala
kiiremini edasi. Kogukondadest lahkusid ka vaesed, kes hakkasid lihttöölisteks. Stolõpini reform jäi pooleli, peale tuli 1905.a revoluts 27. Sõjalised rühmitused - Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi (1914), Bulgaaria (1915); Antant: Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, Jaapan, Itaalia, USA 28. Vastuolud suurriikide vahel: . Sõjale eelnes Austria-Ungari ultimaatum, (28.juuli) mida Serbia ei saanud vastu võtta.Austria-Ungari sõjakuulutus Serbiale. Venemaa (kui Serbia liitlane) kuulutas välja mobilisatsiooni.Saksamaa nõudis selle tühistamist; Venemaa keeldus.Saksamaa sõjakuulutus Venemaale. Saksamaa nõudis Prantsusmaalt piirikindlustuste üleandmist, millest Prantsusmaa loomulikult keeldus. Saksamaa sõjakuulutus Prantsusmaale. Saksamaa nõudis Belgialt vaba läbipääsu oma vägedele Prantsusmaale; Belgia keeldus; samas
1992 jagunes Tsehhoslovakkia kaheks iseseisvaks riigiks: Tsehhiks ja Slovakkiaks. Saksa DV kauaaegne parteijuht kommunist Erich Honecker oli eriti vanameelne ja kangekaelne. Novembris 1989 rahvas lõhkus Berliini müüri. Saksa DV ja Saksa LV ühinesid 3. oktoobril 1990. Rumeenias oli kõige verisem kommunistliku reziimi lagunemine. Sealne kommunistlik liider Ceauþescu oli tõeline diktaator 1989 rahvas kukutas ta, arreteeris ja hukkas (koos naisega). Jugoslaavia lagunes 1991-1992. Iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. Jugoslaavia koosseisu jäid vaid Serbia ja Tsernogooria. Jugoslaavia aladel puhkes verine sõda. 1991 läksid laiali VLO ja VMN. Endistele Ida-Euroopa sotsialistlikele riikidele oli ühine: 1) ühiskonnaelu demokratiseerumine, kommunistliku reziimi lammutamine 2) üleminek kapitalistlikule turumajandusele 3) püüe ühineda Euroopa organisatsioonidega (Euroopa Liit, NATO)
lennujaama ja hoolitseda abisaadetiste eest, need sõdurid kutsuti oktoobris tagasi. Clinton ja ÜRO said kriitika osaliseks suutmatusest kriisi ohjeldada. Kui Clinton sõitis 1998 aastal Aafrikasse, siis ütles ta, et USA peab omaks võtma süü suutmatusest veresaunale reageerida. Ruanda kriisist rääkidest pidas Clinton seda oma suurimaks ebaõnnestumiseks tunnistades: ,,I blew it". Balkan Suuremal ajal Clintoni esimesel ametiajal oli välispoliitika suunatud Bosnia kodusõjale, mis oli kuulutanud iseseisvuse Jugoslaaviast 1992 aastal. See oli katalüsaatoriks serblaste ja muslimite ning horvaatide vahel. Serblased olid paremini varustatud ning haarasid suures osas kontrolli ning põhjustasid laialdast kannatust. Clinton pani ette Serblaste varustusliine pommitamise ja embargo kehtestamise aga teised Euroopa riigid olid selle vastu. Clinton jätkas lääneriikidele surve avaldamist kogu 1994 aasta, et võtta ette tugevaid meetmeid serbia vastu
N.Ceausescu keeldus võimu rahumeelselt loovutamast ja üritas rahvaliikumist jõuga maha suruda. See viis 1989.a.lõpul rahvaülestõusu puhkemiseni, mille käigus Ceausescude perekonna diktatuur kukutati ning diktaator koos oma naisega hukati. · Kommunistliku süsteemi lagunemine Jugoslaavias viis ka senise föderatsiooni lagunemiseni; erinevalt Tsehhoslovakkiast toimus see vägivallaga: Sloveenia, Horvaatia ja Bosnia läksid mittekommunistliku valitsuse alla ja katkestasid 1990-1991.a.suhted senise Jugoslaavia juhtosa- Serbia ning sealse kommunistliku diktaatori S.Miloseviciga, kes riigi kooshoidmiseks alustas pikka ja ohvriterohket konflikti (millesse sekkusid ka ÜRO rahuvalveväed, ent suhteliselt tulutult). · Hiina RV-s oli 1980-ndatel sealne kommunistlik liider Deng Xiaoping alustanud küll majanduslikke reforme (teatud turumajandusele omaste joonte kasutamine;
1907. aastal sõlmiti Inglismaa ja Venemaa vahel leping, millega jagati Iraan mõjusfäärideks. Venemaa ei pretendeerinud Afganistanile. Inglise-Vene kokkulepe pani punkti Inglismaa, Venemaa ja Pransusmaa kolmikkokkuleppele e Antandile. Antant oli vastasleer Saksamaa ja tema liitlaste (Itaalia, Austria-Ungari) loodud Kolmikliidule. Bosnia kriis Ohtlikuim allikas oli Balkan, sest seal põrkusid suurriikide huvid. Iseseisvuspüüdlused suurenesid. 1908. aastal vallandus Bosnia kriis. Elanikkond polnud rahul Austria-Ungari okupatsioonivõimuga, süvenes Serbia-meelne liikumine ja pingeid õhutas ka Türgi. 1908. Aasta oktoobris kuulutati Bosnia ja Hersegoviina Austria-Ungari alla. Tekkis välispoliitiline kriis, kuid õnneks ei kasvanud sõjalist konflikti. Teine Maroko kriis 1911. puhkes Marokos ülestõus, tänu millele Prantsuse väed tungisid maa siserajoonidesse. Saksamaa kartis Prantsusmaa liigset kontrolli ja sekkus, algatades teise Maroko kriisi
20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning eeskätt Saksamaa taotles senise maailmakorra ümbervaatamist. Teravaid erimeelsusi suurriikide vahel oli ka Lähis-Idas, kus põrkusid Saksamaa ja Suurbritannia huvid. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastu- olude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuo- lude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertse- goviina (1908), ja põhjuseks olid kaBalkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prant- susmaa, Belgia jaHollandi asumaad ning vallutadaBaltimaad, Poola ja Ukraina. Austria- Ungari tahtis endale Serbiat jaTsernogooriat. Türgi tahtis endale Taga-Kaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis
Saksa DV a)9.nov Berliini müüri lagunemine a)1989a b)3.okt kaks Saksamaad ühinevad b)1990a Jugoslaavia a)Sloveenia iseseisvumine a)1990a b)Kodusõda Jugoslaavias.Iseseisvate riikide teke: Horvaatia,Bosnia-Hertsegoviina,Make- b)1991- doonia,Serbia 1992a 1 riik kus... a)rahvamasside osa sündmustes oli kõige aktiivsem-POOLA b)muudatused ei toimunud rahumeelselt- RUMEENIA,JUGOSLAAVIA c)terviklik riik lagunes-TSEHHOSLOVAKKIA,JUGOSLAAVIA 21.Milles seisnesid endiste sotsialistlike riikide ühised probleemid majanduses ja poliitilises elus pärast kommunismi kokkuvarisemist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
