JUGOSLAAVIA LAGUNEMINE (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

15

doc

Sõda Balkanil

1 Tallinna 21. Keskkool Referaat Kerli Mandre 12B Tallinn, 1999  2 Alates 1991. aastast tänase päevani on Jugoslaavia konfliktiderohkeim piirkond Euroopas. Paljudele tundub ta ehk kauge, tundmatu. Meile näib, et see sõda on meist eemal ja õigupoolest meisse ei puutugi, kuid kui hakata mõtlema, siis jõuame järeldusele, et ega see sõda meist nii kauge olegi ­ toimub ta ju siinsamas Euroopas. Ja seda enam on minu arvates täiesti mõistmatu, kuidas 21. sajandi künnisel asuvas Euroopas, kus on moodustatud

Ajalugu

5

rtf

Horvaatia ehk Kroaatia

See suruti küll maha, kuid orjus või siis allasurutus kaotati. 1868. aasta reformiga anti võim Põhja-Horvaatia üle austerlastelt ungarlastele. Territoorium ühendati Ungari Slavooniaga ja garanteeriti sisemine autonoomia. Dalmaatsia jäi austerlaste kätte. Kümme aastat enne Esimest maailmasõda emigreerus 50 000 horvaati USA-sse. Kui Austria-Ungari impeerium sõjas lüüa saanuna tükeldati, sai Horvaatiast osake Serbia, Sloveenia ja Horvaadi kuningriigist. 1929. aastal rajati Jugoslaavia Kuningriik valitsusega Belgradis. Horvaadi rahvuslased seisid sellele kõvasti vastu. Nad organiseerisid 1934. aastal selle riigi kuningale, Alexander I-le Marseille's atentaadi. Esimeses maailmasõjas olid jugoslaavlased lubanud Itaaliale Aadria mere ranniku vastutasuna toetuse eest võitluses Austria-Ungariga. Enamus Dalmaatsiast saigi 1918­ 1943 itaallastele. Pärast seda kui sakslased 1941. aastal Jugoslaaviasse sisse tungisid, seati üles

Ajalugu

9

pptx

Jugoslaavia sõjad 1991-2001

Jugoslaavia sõjad 1991- 2001  Üldandmed Leidis aset 1991-2001 Rahvuslikud konfliktid endise Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi aladel Koosnes eraldiseisvatest militaarsetest konfliktidest, mis toimusid ja mõjutasid enamikke endiseid Jugoslaavia vabariike  Sõjad Kümnepäevane sõda ehk Sloveenia iseseisvussõda (1991) Horvaatia iseseisvussõda (1991-1995) Bosnia sõda (1992-1995) Kosovo sõda (1998-1999) Presevo oru ülestõus (1999-2001) Makedoonia ülestõus (2001)  Põhjused Etniline mitmekesisus ­ Jugoslaavia koosnes kuuest vabariigist, kus oli viis rahvust, neli keelt ja kolm usku

Ajalugu

92

docx

Maailm 20. sajandi algul

12.märts 1940 sõlmiti vaherahu Saksamaa pealetung Läänes 9.aprill 1940 vallutati Taani 9.04-10.06 vallutati Norra. Seal pandi ametisse V.Quislingi valitsus 10.mai alustas Saksamaa suurpealetungi Lääne-Euroopas Vallutati: Luksemburg Holland Belgia Selleks kulus 2 nädalat Eesmärk tungidda Prantsusmaale läbi Belgia Dunkerque 1940 14 juuni 1940 Pariisi langemine Prantsusmaa alistumine 22 juuni 1940 Prantsusmaa sõlmib relvarahu Vichy valitsus- Petain, valitsuse juht 1941 vallutas Saksamaa Jugoslaavia ja Kreeka Maailmasõja laienemine Barbarossa plaan- saksamaa sõjaplaan NSVL vastu 21.juuni 1941 Saksamaa ja NSVL sõja algus Saksamaa liitlased: rumeenia, itaalia, ungari, slovakkia, soome (jätkusõda) Saksa vägede kiire edasitung kestab kuni sügiseni 6.dets 1941 algas Moskva lahing- Saksa armee sai lüüa Curchill, Roosevelt- lepivad kahe riigi eesmärgid sõjas kokku Atlandi harta 14.august 1941 kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja

Ajalugu

80

pdf

11. klassi ajaloo konspekt

Eesmärk tungida Prantsusmaale läbi Belgia. Maginot’i liin Dunkerque 1940 14.06.1940 Pariisi langemine Prantsusmaa alistumine 22.06.1940 Prantsusmaa sõlmib relvarahu. Petain- Vichy valitsuse juht  MAAILMASÕJA LAIENEMINE 5.dets.2017 Kolmikpakt 1940 SM; Itaalia; Jaapan Hiljem ühinesid: Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Soome, Slovakkia, Horvaatia TELJERIIGID 1941. kevad Saksamaa vallutas Kreeka ja Jugoslaavia Rudolf Hess Barbarossa plaan SM ja NSVL sõja algus Saksamaa liitlased Rumeenia Itaalia Unagri Slovakkia Soome (jätkusõda) Leningardi blokaad ● Saksa vägede kiire edasitung kestis kuni sügiseni ● 6.detsembril 1941 algas Moskva lahing - Saksa armee sai lüüa 1941 august Atlandi harta ● 14.aug 1941 kirjutasid F.D. Roosevelt ja W

Ajalugu

22

docx

USA(1991-2011) ajalooreferaat

Novembris 1995 aastal võõrustas Clinton vaenutsevate osapoolte rahukõnelusi Daytoni, Ohios. Osapoolde jõudsid rahuleppeni, tuntud Daytoni Accordina, mis jättis Bosnia iseseisvaks riigiks koosnedes kahest erinevast entiidis koos keskse valitsusega.Kevadel 1998, tekkisid jällegi pinged, kui üle 90% Kosovo residendid tahtsid iseeisvust. Vastuseks mobiliseeriti serbia väed provintsi, et mässajatega tegeleda. Clinton, kes toetas tugevalt Albaanlasi, ähvardas Jugoslaavia valitsust militaarrünnakutega. Mais alustasid NATO väed USA juhtimisel pommirünnakuid. Rünnakud ei hõlmanud ainult sõjalisi sihtmärke, vaid ka tehaseid, kommunikatsiooni jaamu ja muud taristut. See sõda ei saanud ÜRO heakskiitu, tugevalt olid sellele vastu Venemaa ja Hiina. See oli esimene kord, kui NATO ründas Euroopa riiki ja kui ainuüksi õhujõud saavutasid võidu. Juunis 1999 võtsid NATO ja Jugoslaavia juhid vastu rahvusvahelise rahuplaani, selle

Ajalugu

26

doc

Ajalugu 12.klassile (XX sajand)

Tema aega jääb ka külma sõja uus ägenemine. USA boikoteeris Moskva olümpiamänge. Inglismaa Sarnaselt USAle oli Inglismaa võitjariik ja polnud okupatsiooni talunud II maailmasõja ajal. II ms järgsel perioodil jäi ta ilma oma koloniaalimpeeriumist. India- Aasia kolooniate iseseisvumine. Kõige suurem kahju oligi India iseseisvumine. 1950-60 toimus Aafrika iseseisvumine ja 60/70 iseseisvusid kolooniad Kesk-Ameerikas ja Okeaanias. Lagunemine oli rahumeelne. Osad täielik sõltumatus ja osadel vaid riigipeaga side veel alles. Kuuluvad Briti rahvaste ühendusse. Sai Marshalli plaaniga seoses USAlt abi, kuid sellest loobuti, kuna jõuti seisukohale, et see tähendas USA mõjuvõimu tugevnemist ja seda taheti vältida. Riigistati palju olulisi majandussissetulekuid nt kaevandused, terasetööstus, elektri tootmine ja raudtee. Prantsusmaa Vabanes Saksamaa okupatsioonist 1944. Pärast seda, kuni 1946. aastani, oli võimul

Ajalugu

40

docx

20. sajandi euroopa ajaloo põhimõisted

Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. · Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus ­ riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur usuline j

20. sajandi euroopa ajalugu

Kommentaarid (0)