Ecstasy-kultuur (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Inimeseõpetus - Inimeseõpetus

1 Hindamata

28.05.2015
Sissejuhatus narkoloogiasse, essee
Ecstasy kultuur
Väiksena ei saanud ma aru, miks on olemas narkomaanid. Mulle oli räägitud igasuguseid hirmsaid asju, peamiselt seostusid süstlad, tabletid ja koledad onud. Teadsin , et narkootikumid teevad haigeks ja rikuvad elu ära. Mulle ei mahtunud pähe, miks keegi peaks üldse proovima. Vahepeal olen ainetemaailmas maad kuulanud ja avastanud, et narko polegi üks halb trip, vaid enamasti ikka mitu head. Need ei mahu ikka veel pähe. See need nii eriliseks teebki, et kogetu on rohkem kui reaalsus . Näiteks ecstasy on üks selline droog , mille mõju all on eriti tugev ühtsustunne, justkui kõik oleksid omavahel õed ja vennad, kes pole ammu näinud - palju kallistamist ja soov suhteid soojendada, isegi kui suhted on juba sama soojad kui sõbra käed. Kõlab nagu pidu.
Minu meelest on empaatia üks võimas vahend. Michelle Gourley on süübinud ecstasytarvitajate mõttemaailma, kasutajatele omaseid käitumisviise, väärtushinnanguid ning jagatud arusaamu ecstasy tarvitamisest. Tema intervjueeritavad rääkisid, et neil on olnud minevikus droogide suhtes halb eelarvamus , kuid vanemaks saades , kui ligipääs einevatele ainetele suurenes, muutusid ka nemad tolerantsemaks, nähes, et tavalised kodanikud neid lõõgastumiseks kasutavad. Tuleks ka mainida, et hard drugs'ide osas nende arvamus ei muutunud.
Ecstasy on sotsiaalne droog. Seda tarbitakse gruppides – ükski intervjueeritav ei olnud ainet üksinda tarbinud. Lisaks öeldi, et kui keegi ecstasyt teeb, tahab ta kogemust teistega jagada ning tema jaoks on oluline, et teistel oleks sama hea kui temal . Enamik uuritavaid pidas ecstasy trip'i puhul kõige tähtsamaks atmosfääri, kaaslasi ja enda tuju. See oli olulisem isegi ecstasy puhtusest (kangusest). Ecstasy tarvitamine käib käsikäes reividega ning pidutsemisega. Paljude indiviidide tarbimine väheneb suuremaks saades, kuna pidutsemas käiakse vähem ja teistesse keskkondadesse sobivad teistsuguseid substantsid (Gourley, 2004).
Reivid on tavakodanike poolt organiseeritud võimudega kooskõlastamata ööläbi kestvad tantsupeod, kus mängitakse elektroonilist muusikat nagu techno , house ja drum 'n'bass. Hilistel 80ndatel ja 90ndate alguses vastasid paljud kadunud generatsiooni liikmed kultuurilistele pingetele reividel osalemisega. Reivikultuur arenes koos altenatiivse elustiiliga, mis astus vastu mainstream konventsioonidele. Selliste tansupidudega käis kaasas tihe party drug' ide tarvitamine. Ka minevikus on noorte tegevused, peamiselt just need, mis sisaldavad endas muusikat ja drooge, motiveerinud valitsust kontrollima drooge ja subkultuure, skeenesid või elustiile, mis neid ülistas. Sellised näited on näiteks jazz ja marihuaana või hipid , LSD ja kokaiin . Hilistel 90ndatel, kui USA-s oli reiviliikumise tippaeg, koheldi seda kui järjekordset illegaalseid drooge kasutavat lärmakat seltskonda, keda tuleb kontrollida, mitte kui tähendusrikast kultuurilist kogemust ( Anderson & Kavanaugh, 2007).
Aineid tarvitavatel subkultuuridel on kombeks oma teadmisi, muljeid ja lugusid omavahel jagada. Neid ühendavad mõned teada-tundud nipid , teadmised ja väljendid . Tarvitajate seas on kombeks tutvustada ainet esmakasutajale enne, kui viimane seda manustab. Põhimõtteliselt antakse kaasa suuline kasutusjuhend, selgitatakse, mida oodata. Ecstasy tarvitajaid ühendab ka sarnane vaatenurk ainele. Neile meeldis, kuidas see teeb inimesed ausamaks, avatumaks, empaatilisemaks ja lähedasemaks. Kasutajad tarbisid ainet peamiselt pidutsemiseks. Nad olid teadlikud aine halbadest mõjudest, kuid ei pidanud neid väga oluliseks. Neile tundus, et see on näiteks hea alternatiiv alkoholile, kuna ecstasy't tehes on parem kontroll oma keha üle ning sellega on keeruline politseile vahele jääda (Gourley, 2004).
Reivi esimene komponent on tema eetos või uskumused ja hoiakud, mis annavad skeenele tema unikaalse kultuuri ja identiteedi. Reividel on äratuntav eetos „PLUR“. See on akronüüm sõnadest peace , love, unity , respect. Teine asjolu, mis reivi eriliseks muudab, on see, et need on korraldatud „omade“ poolt DIY (do-it-yourself) stiilis. Kuuldused peost levivad põrandaaluseid teid pidi ja riigivõimude eest kaitstuna. Reivid leiavad aset enamasti eraldatud paikades nagu näiteks põllud, laoruumid või mahajäetud hooned (Anderson & Kavanaugh, 2007).
Ka Eestis on selline reivide sari, mis kutsub neli korda aastas teatud ringkonna inimesi kokku, kes siis 48-72 tundi üksteise seltsis muinasjutulist loodust ja muusikat naudivad. Eelmisel sügisel käisin esimest korda ühel sellistest . Kutsed levisid suust suhu ja postkastist postkasti . Kutse oli väga pikk ja südantsoojendav. See oli kirjutatud meile kõigile, meie-vormis. Me peame olema heasüdamlikud, kokkuhoidvad, abistavad ja hoidma klaastaara ning ebameeldivad inimesed ohutus kauguses, et me saaksime segamatult koos 72 tundi aega veeta. Kirjast jäi kõlama puhas PLUR!
Üritus toimus Põhja-Eesti metsade vahel ühes puhketalus. Ohutuse mõttes teadvustati täpne asukoht pisut aega enne toimumist . Kohale jõudes olin ümbrusest täiesti lummatud. Inimesed tervitasid ja kohtlesid üksteist kui sõpra, kõigil paistis väga tore olevat. Kes tantsis, kes maalis, kes silitas hobust, kes jalutas matkarajal – see oli fantastiline . Ettevalmistus oli nagu rusikas silmaauku: looduskaunil festivalialal liikusid vabalt ringi lammas, siga, kits , hani ja hobune, maastikule oli lisatud dekoratiivseid elemente, mis peolistele eriti efektsed paistsid. Ei puudunud ka batuut ja kiik . Pisiasjadele oli tähelepanu pööratud.
Üritusel oli kaks lava, üks chill, kus olid heina täis kott - toolid , laest rippuvad tupsukesed, mõnusalt värviline valgus ja üldse igati chill õhkkond . Teine, non-stop-trance lava oli oma nime vääriline. Sealt kostus pidev vali tümakas, laserid ei puhanud hetkeks ja lava ees oli alati keegi. Sinna sattus ka mitmeid rõngakeerutajaid, eriti populaarsed olid nöörid, mille otsa olid raskused kinnitatud ja mida sai samuti ringluses hoida ja erinevat pidi ümber enda keerutada. Taolised tegevused on party drug'ide all eriti mõnusad. Pidulised nägid ka ise väga kirevad välja: palju neoonvärve, mustreid ja kehamaalinguid. Kõik ikka selleks, et endale ja teistele müstikat pakkuda. Õhus oli tunda armastust, mis külalised kaasa tõid, millega üritus korraldatud oli ja seda, kuidas need kohtusid ja teineteist armastama hakkasid. Me olime üks pere.Viimasel päeval saatsid kõik külalised üksteist uskumatult soojalt ja ilusate soovidega kodudesse.
Need emotsioonid , mis see reiv mulle tekitas, vastanduvad täielikult minu algsele kujutlusele narkootikumidest . Maast madalast on meile antud mõista, et kõik uimastid on meie vaenlased ja nüüd selgub , et vähemalt üks osa neist on tõeliselt siirad ja südamlikud noored, kelle väärtushinnangud on minu maitse järgi üle keskmise. Tekib tunne, et midagi on valesti. Narkootikumide tarvitamine on kuritegu , aga nemad seal metsas olid kõike muud kui kurjad. Netikommentaariumides on inimestel olnud võimalus viimasel ajal arvamust avaldada narkomaanide osas, seda peamiselt marihuaanasuitsetajate kohta. Ega rahva jaoks ei paista neil eriti suur vahe olema: kõik ühed varganäod ja elupõletajad, kes ei kõlba enam pere ega kooli jaoks ning keda nüüd maksumaksja elus peab hoidma. Paljud inimesed on veel sellel teemal väga eluvõõra, kuid tugeva suhtumisega. USA war on drugs, meediakanalite propaganda ja tõsiasi, et vanemal generatsioonil on uimastitega nullilähedane kokkupuude , on loonud olukorra, kus tavainimene ei kaalugi võimalust, et seesama narkomaan on tegelikult ilusa naeratuse ja suure südamega inimene.
Kasutatud materjalid:

Anderson, Tammy L., Kavanaugh, Philip R. A „Rave“ Review: Conceptual Interests and Analytical Shifts in Research on Rave Culture. University of Delaware . 2007.
Gourley, Michelle. A subcultural study of recreational ecstasy use. Journal of Sociology, Vol. 40, No. 1. Märts. 2004: 59-73. http://www.hawaii.edu/hivandaids/A_Subcultural_Study_of_Recreational _Ecstasy_Use.pdf Kasutatud: 28.05.2015