Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inimeste võrdsus – milles see seisneb? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles see seisneb?

Lõik failist

Inimeste võrdsus – milles see seisneb?
"Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse , poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav . Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.“( Eesti põhiseadus , 1992)
Nii on kirjas Eesti riigi põhiseaduses. Sellega on teoorias öeldud kõik, mis on oluline, et tagada kõikide inimeste omavaheline võrdsus. Kuigi antud juhul on tegemist meie kodumaa põhiseadusega, siis on inimestevaheline võrdsus sätestatud samadel põhimõtetel nii enamike riikide kui ka ÜRO , UNESCO ja teiste seadustes ning põhiväärtustes. Ükski inimene ei tohiks olla millegi poolest võrdsemas seisundis, seega peaks üksteisesse igal hetkel suhtuma samadel põhimõtetel. Võrdsus on sotsiaalne seisukord , kus kõigil
Inimeste võrdsus – milles see seisneb #1 Inimeste võrdsus – milles see seisneb #2 Inimeste võrdsus – milles see seisneb #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KADIIIIII Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Võrdse kohtlemise printsiip

välistada ebavõrdset kohtlemist ka mistahes muul alusel. Riigikohtu praktika kinnitab korduvalt, et PS § 12 lg 1 hõlmab ka õigusloome võrdsust. Seadusandjal on avar otsustusulatus: kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud. Peale põhiseaduse reguleerivad õigustamatu erineva kohtlemise keeldu Eesti Vabariigis veel mitmed seadused. Nii on näiteks EV töölepingu seaduses2 sätestatud töötajate ebavõrdse kohtlemise keeld, milles keelatakse tööandjal töölesoovijaid ebavõrdselt kohelda soo, rassi, vanuse, rahvuse, keeleoskuse, puude, seksuaalse suundumuse, kaitseväeteenistuse kohustuse, perekonnaseisu, perekondlike kohustuste täitmise, sotsiaalse seisundi, töötajate huvide esindamise või töötajate ühingusse kuulumise, poliitiliste vaadete või erakonda kuulumise, usuliste või muude veendumuste tõttu. Niisamuti on palgaseaduse3 kohaselt seadusevastane

Õigusteadus
thumbnail
24
docx

Sotsioloogia

19. Sotsioloogiline (sotsiaalne) kujutlus tähendab seda, et 1. Isiklik ja ühiskondlik kogemus ei ole olemuselt erinevad 2. Isikliku ja ühiskondliku kogemuse eristamine on ebavajalik 3. Isikliku ja ühiskondliku kogemuse eristamine on ekslik 4. Isiklik ja ühiskondlik kogemus on olemuselt erinevad * Nimetage ja kirjutage vähemalt kolm antiikaja eelsotsioloogia alust. Isik, linnriik ja utoopia. Milles seisneb ühiskonna mudeli idee Platoni utopias? Esimene klass on põllumehed, teised sõdurid ning kolmas klass valitsejad. Arengu aluseks on kasvatus,peale 30dat eluaastat tuvuda filosoofiaga, ning peale 50ndat eluaastat valitsemine. Kirjeldage Aristotelese riigi käsitlust (kes on ühiskonna peamisi aluseid, kuidas on omavahel seotud inimsuhted ja vajadused, mida tähendab poliitiline loom, miks on vaja toetada eelkõige keskklassi mitte vaeseid ja rikkaid).Perekond on elu põhi alus,

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
16
doc

Politoloogia ja poliitika

meelepärast (vooruslikku) elu. Ethos... Epsiloniga ( ) tähistas ,,kommet", ,,uudsust" ­ polises kehtivaid käitumisnorme, ,,moraalikoodeksit" Eetaga ( ) : eetika kitsamas mõistes ­ inimese iseloom. Selline inimene ei järginud ainult käitumisreegleid, vaid püüdis teha head. Antiikeetika keskne idee: tõeline, õnnelik, õnnestunud (kordaläinud) elu. Antiikmõtlejad arvasid, et tunnetus on võimalik meelelise kogemuse kaudu. Aristoteles (,,Nikomachose eetika") Eetika avaldub inimeste käitumises, mis omakorda on seotud koduse majapidamise (oikos ­ maja, kodu) ja poliitikaga. Eetika, ökonoomika ja poliitika moodustasid Aristotelese käsituses terviku, mille käsitlemist ta nimetas ,,praktiliseks filosoofiaks". Nikolo Machiavelli (1469 ­ 1527) Lahutas poliitikast eetilise ja religioosse aspekti. Nihutas poliitika keskpunkti võimu ja riigi. Sestpeale muutus poliitika keskseks probleemiks võimu saamine ja hoidmine. Poliitika teaduslikku uurimist hakati nimetama

Õigusteadus
thumbnail
24
docx

Võrdlev poliitika

Võrrelge omavahel presidentaalset ja parlamentaarset süsteemi! - Võrrelge omavahel presidentaalset ja poolpresidentaalset süsteemi! - Kui Eesti oleks presidentaalne süsteem, milline siis Eesti valitsemissüsteem välja näeks! Kirjeldage! - Kui Eesti oleks pool-presidentaalne süsteem, milline siis Eesti valitsemissüsteem välja näeks! Kirjeldage! Kuidas toimub valitsuse moodustamine parlamentaarsetes riikides, millised on üldpõhimõtted ja milles võivad seisneda erisused eri riikide vahel? Tooge mõningaid näiteid Euroopast! · Kaks peamist valitsuste tüüpi: ­ Koalitsioonivalitsused ­ Ühe erakonna poolt moodustatud valitsused · Valitsuse moodustamine: ­ Riigipea teeb harilikult ülesandeks moodustada valitsus valimised võitnud erakonnale ­ Kui uuel valitsusel õnnestub saada parlamendi enamuse toetus, siis valitsus astub ametisse ja ka riigipea kinnitab PM-i ametisse

Võrdlev poliitika
thumbnail
8
docx

Ideoloogiad

Tänapäeval on maailmas palju erinevaid konservatiivseid ideoloogiaid, kuid üldjoontes iseloomustavad konservatismi järgmised põhimõtted: · Orgaanilisus Riik on nagu organism ja seetõttu on ühiskonna heaolu tähtsam kui selle koostisosade (sotsiaalsed grupid, huvigrupid, indiviidid) heaolu. · Aristokraatia Inimesed on ebavõrdsed ja see peab kajastuma ka sotsiaalses kihistumises. Seetõttu tuleb nii privileegid kui kohustused jagada inimeste vahel ebavõrdselt. Et tavaline inimene on poliitiliselt ebakompetentne, siis peaks riiki valitsema väikesearvuline eliit kvalifitseeritud inimesi. · Traditsionalism Kehtivad institutsioonid on vanad sellepärast, et nad on head. · Võim Konservatiivid tunnevad suurt austust põhiseadusliku võimu vastu ning usuvad, et valitsus peab olema tugev ja kodanikud peavad sõna kuulama.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
21
doc

Inimõiguste rahvusvaheline kaitse konspekt

1993. Dokumendis rõhutatakse, et inimõiguste universaalsus pole vaidlustatav. Samas on seda palju vaidlustatud. o Võõrandamatus ­ inimõigused on võõrandamatud. Kelleltki ei saa neid ära võtta ja keegi ei saa neid ka ise loovutada, nt hakata orjaks, aga samas palju võlaorjust. Samas saab neid teatud juhtudel piirata. Inimõigusalased aktid ei loo inimõigusi, vaid kaitsevad neid ja määravad nende kaitse viisid, nt ÜRO Harta art 51. o Võrdsus ­ kõik inimesed sünnivad võrdsetena ja kõik inimõigused on võrdsed. Ei tähenda, et kõik inimesed peavad saama mehhaaniliselt võrdselt. Peavad saama lähtuvalt vajadustest, võtmesõnaks on proportsionaalsus. o Mittediskrimineerimine ­ tuleneb otseselt võrdsusest ehk inimesi ei tohi diskrimineerida. On võetud hulk erinevate rassismi nähtuste ärakaotamiseks, kaotada soo põhine diskrimineerimine. Aga ei

Õiguse entsüklopeedia
thumbnail
19
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse eksam

määra millest isik unistab Ühiskond = baas (majandus) ja pealisehitus (seadused, religioon, kunst) Baas = tootisvahendid (inimesed ja tööriistad, teadmised) ja tootmisuhted (määravad tööjaotuse ja produkti jagunemise) Klassid ­ kapitalistid ja töölised Ühiskonna areng ­ tootmisviiside vaheldumine o Ürgühiskond (klassideta) ­ orjanduslik ­ feodalism ­ kapitalism ­ kommunism Emile Durkheim ­ sotsiaalsed faktid (paljude inimeste ühislooming), mis mõjutavad inimese käitumist Tööjaotus ­ mehaaniline (primitiivne ühiskond) ­ inimesed on sarnased, üksikindiviidi tähtsus väike, õigusnormid repressiivsed; orgaaniline (modernne ühiskond) ­ inimesed on erinevad üksikindiviidi tähtsus suur Religioon ­ religioossete ideede allikaks ühiskond, suurem jõud (jumal) mida tunnetatakse on tegeliklt ühiskonna poolt loodud kollektiivne teadvus

Sissejuhatus sotsioloogiasse
thumbnail
8
docx

Demokraatia vormid ja areng

~3~ kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni, ajakirjandus, koosolekute, ühingute, ettevõtlusvabadus jne); 8. Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olemas olema sõltumatu kohtuvõim. EELTINGIMUSED 1. Üldine kirjaoskus; 2. Ajakirjanduse (jt massiteabevahendite) laialdane levik; 3. Kodanikuühiskonna kujunemine, st inimeste massiline koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ja nende mõju alt üles. (Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (lad civis kodanik) vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik ühinemine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ja poolkohustuslikud massiorganisat sioonid); 4. Kaasaegsete omavalitsuste kujunemine; 5. Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi.

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun