Inimeste võrdsus – milles see seisneb? (0)

Inimeste võrdsus – milles see seisneb?
"Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse , poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav . Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.“( Eesti põhiseadus , 1992)
Nii on kirjas Eesti riigi põhiseaduses. Sellega on teoorias öeldud kõik, mis on oluline, et tagada kõikide inimeste omavaheline võrdsus. Kuigi antud juhul on tegemist meie kodumaa põhiseadusega, siis on inimestevaheline võrdsus sätestatud samadel põhimõtetel nii enamike riikide kui ka ÜRO , UNESCO ja teiste seadustes ning põhiväärtustes. Ükski inimene ei tohiks olla millegi poolest võrdsemas seisundis, seega peaks üksteisesse igal hetkel suhtuma samadel põhimõtetel. Võrdsus on sotsiaalne seisukord , kus kõigil on ühine lugupidavus ja staatus, mis tähendab, et me oleme kõik samaväärsed. See hõlmab endas igat eluaspekti meie sünnist surmani ja isegi pärast seda, seega ei tohiks olla ühtegi olukorda, kus inimest millegi tõttu diskrimineeritakse või kedagi teistest eelistatakse. Majanduslik võrdsus, turvalisus, kohustused, sõnavabadus , hääleõigus, õigus arstiabile ja sotsiaalhoolekandele – ükskõik millega ka tegemist poleks, kõigil on teistega võrdses õigused.
Siiski usun, et iga inimene on vähemalt korra elus tundnud ebavõrdsust. Siinkohal pole isegi oluline, mis olukorraga on tegemist, peamine on see, et me ei saa öelda, et kõik on alati võrdsed. Teoorias kõlab see küll hästi, kuid praktikas on selline olukord vältimatult võimatu. Inglise päritolu romaanikirjanik Georg Orwell ( Eric Arthur Blair ) on öelnud , et kõik loomad on võrdsed, kuid mõned loomad on teistest võrdsemad. Tema öeldu võtab väga hästi kokku ühiskonnas toimuva, kus näiliselt on just peamine inimeste võrdsus, kuid teatud olukordades on alati keegi kellestki mõne võrra võrdsem. Nii kujunevad tahes tahtmata välja igas eluvaldkonnas teatud eliidid, kes oma valdkonnas on võrdsemad, kui teised.
Kuulus filosoof Vilfredo Pareto väitis, et inimesed erinevad nii intellektuaalselt, füüsiliselt kui ka moraalselt. Eliidid on teatud grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus . Ta väidab, et iga ühiskonna eesotsas on teatud hulk inimesi (isegi kui näiliselt on tegemist rohkearvuliste rühmitustega), kes valitsevad kogu meie sotsiaalset hierarhiat. Samuti jagab ta eliidi kaheks: valitsev eliit ehk poliitiline eliit ning mittevalitsev eliit ehk kultuuri eliit (Asper, 2001). Näiteks ühiskonda juhib majanduslik ja poliitiline eliit, tuntumad kirurgid saavad teiste kirurgidega võrreldes paremat palka ning kuulsad muusikud ja näitlejad juhivad meie kultuurimaastikku. Seega võime öelda, et kuigi teoorias on inimesed võrdsed, siis igas ühiskonnas tekib olukordi , kus võrdsus ei ole peamine.
Kuigi me elame enamasti väga võrdõiguslikus meeles olevas ühiskonnas, siis pea iga päev ilmub näiteid olukordadest, kus keegi kedagi diskrimineeris või kedagi peeti kellestki teisest paremaks. Seega on naiivne loota , et kõikide inimeste vaheline võrdsus alati kehtiks, sest nii on sätestatud. Sellegi poolest üritab ühiskond eksisteerida nii, et meil oleksid võrdsed võimalused. Inimeste vaheline võrdsus seisnebki selles, et ükskõik millises olukorras või mis ajal oleks kõigil võimalik võrdsetele tingimustele ning kõiki koheldaks sama moodi. Me pürgime selle poole, kuid pimesi sellesse uskuda oleks väär. Siinkohal võiksime me kõik meeles pidada Inglise päritolu kirjanik Aldous ( Leonard ) Huxley sõnu: „ Väitega , et kõik inimesed on võrdsed, ei nõustu tavalistel aegadel ükski terve mõistusega inimene.“
Kasutatud kirjandus:
Aspers, P. (2001). "Crossing the Boundary of Economics and Sociology: The Case of Vilfredo Pareto". The American Journal of Economics and Sociology 60 (2): 519–545. Vaadatud 22.12.2014 Doi:10. 1111 /1536-7150.00073.
Riigiteataja (2007). Eesti Vabariigi põhiseadus. Vaadatud 22.12.2014 https://www.riigiteataja.ee/akt/633949