ROOTSI DIANA LAAR 7.A KLASS VÕRU KESKLINNA KOOL RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND • ASUB EUROOPA SKANDINAAVIA POOLSAARE IDAOSAS • 62° PÕHJALAIUST, 15° IDAPIKKUST • MAISMAA JA MEREPIIR • LÕUNAST PIIRAVAD TEDA BOTNIA LAHT,BALTI MERI JA SKAGERRAKI VÄIN • RAHVASTIK 9,760,1421,313,271 (7KORDA ROHKEM) • PINDALA 175,896 17,413 (10 KORDA SUUREM) • KUJU ON PIKLIK VEIDI OVAALNE RASSID,RAHVAD,PEAMISED KEELED • EUROPIID • RAHVAD: SOOME,IRAAK,POOLA,IRAAN • ROOTSI KEEL • SOOME KEEL KOMBED, TAVAD • NUUSKTUBAKA TARBIMINE RAHVASTIKU PAIKNEMINE JA TIHEDUS • RAHVAARV 9 747 295 KM²(31.12.2014) • PINDALA 450 000 KM² • ~23,9 INIMEST/ KM² (31.12.2014)
Läänemere kaldal on 9 riiki. Läänemeri on maailmas suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Läänemeri on madal, keskmine sügavus on kõigest 55 meetrit. Täpsemalt on ta nimetus selfimeri (mandrilava meri ). Läänemere pindala on umbes 366 000 km2. Umbes 20% Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. Läänemere vee maht on umbes 20 000 km3. Läänemeri on Põhja-Jäämerega ühenduses Suur- ja Väike-Belti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu. Soomes ja Rootsis on palju liigestunud viljakandmatuid kiviseid randu. Seevastu on Läänemere lõunaosas palju madalaid liiva- ja luiterandu, mis sobivad hästi plaazideks. Eesti, Ölandi ja Gotlandi saartel on kõrge lubjakivist pankrannik. Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks, talvel aga pehmemaks. Vee keskmine soolsus Läänemeres on kõigest 0,9%. Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Põhjalahe soppide suunas.
Sissejuhatus Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra 3 Üldandmed Pindala: Norra põhiosa pindala on 323 782 km2. Sellest hõlmavad 6% siseveed. Norrapõhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. Kohal. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km2. Rahvaarv: Norra rahvaarv on 4 920 305 (1.01.2011). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal.
Etniline koosseis: 91% rootslased, 3% soomlasi ja saame, 6% muid eurooplasi Sündimus: 12% Suremus: 11 ELiga ühinemise aasta: 1995 Rahaühik: euro Usutunnistus: 94% luterlasi, 2% katoliiklasi, 1% nelipühilasi, 3% muid 4 Rootsi geograafiline asend Rootsi asub Põhja-Euroopas, Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Skandinaavia poolsaarel. Lõunast piiravad teda Botnia Laht, Balti Meri ja Skagerraki Väin. Naaberriigid on Soome(idast), Norra(läänest) ja Taani(lõunast). Rootsi asub koordinaatidel 62° põhjalaiust, 15° idapikkust. Rootsi pealinn Stockholm asub koordinaatidel 17,5° põhjaliust, 59° läänepikkst. Rootsi kaugus Eestist on ligikaudu 250km (linnulennul). 5 Ajatsoon Rootsi asub ajatsoonis GMT + 1. Eesti asub GMT +2 ajatsoonis. Riikide ajaerinevus
Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna ja keskosas. Loomastik Rootsi metsades elab palju loomaliike nagu näiteks: o Põdrad o Metskitsed o Rebased o Hundid o Jänesed o Karud o Ilvesed o jne. Kokkuvõte Rootsi asub PõhjaEuroopas,Norra ja Soome vahel,Skandinaavia poolsaare ida ja lõuna osas. Lõunast piiravad teda Botnia laht,Balti meri ja Skagerraki väin. Kasutatud kirjandus v wikipedia.org v Schreiber.E ,,õnnelikud skandinaavlased" v google.com/images Lisad Golfi hoovuse süsteem. Trollhättani kosk Rootsi virmalised
..........11 Autori analüüs...........................................................................................................................12 2 Kokkuvõte.................................................................................................................................13 Kasutatud allikad ja kirjandus...................................................................................................14 3 Sissejuhatus Jüüti merelahingus (tuntud Saksamaal ka kui Skagerraki merelahing) võitlesid omavahel Brittide Suur Laevastik (Grand Fleet) ja Sakslaste Avamerelaevastik (Hochseeflotte). Lahing toimus 1916. aastal Jüüti poolsaare ligidal Skagerraki väinas ning oli I maailmasõja ja kuni tolle ajani suurim metall-laevade vahel peetud merelahing, mis jäi ka I maailmasõja viimaseks brittide ja sakslaste laevastike vaheliseks merelahinguks. Jüüti merelahingus leidsid esmakordselt kasutust laevalt õhkutõusvad luurelennukid ning see sai ka peamiseks
Norra Norra on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmarkis (sealhulgas Hammerfesti ja Kirkenesi sadam) enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool. Nõnda on Bergeni linn üks Euroopa vihmarikkamaid
Linnastumine: 85% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 76 aastat. Põllumaj. % SKP-st 4 Tööstuse % SKP- st 27 Teeninduse % SKP- st 69 SKP $/in. 23 200 Eksportkaubad Masinad, kütused, laevad, toiduained. Taani paikneb Jüüti poolsaarel ja ligi 500 saarel Läänemeres, neist suuremad on Sjaelland, Fyn, Lolland ja Falster. Norrast eraldab Taanist Skagerraki väin, Kattegat ja Öresund Rootsist, mandrist eraldab Fyn`i Väike Belt, Sjaellandist aga Suur Belt. Lõunanaaber on Saksamaa. Taani kuningriigi alla kuuluvad ka 1948. aastal autonoomia saavutanud Fääri saared (1399 km²; 47 000 el.) ja 1953. aastal autonoomiani jõudnud Gröönimaa (2 175 000 km²; 56 000 el. Kaart nr. 6). Riigikorraks on 1953. aastal jõustunud põhiseaduse alusel konstitutsiooniline monarhia, mille peaks on kuningas (kuninganna). Seadusandlik võim kuulub praegu
Rahvaarv: üle 9 miljoni Pealinn: Stockholm Suuremad linnad: Malmö, Göteborg, Uppsala Kuningas: Karl XVI Gustaf Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia GEOGRAAFILINE ASEND Paikneb Põhja-Euroopas, Skandinaavia poolsaare idaosas. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Piiririigid on idas Soome ja läänes Norra. Lähiriigi Taaniga on ühendatud silla abil üle ÖRESUNDI väina. Lääneosas on Taanist eraldatud SKAGERRAKI ja KATTEGATI väinadega. Suuremad saared on GOTLAND ja ÖLAND LOODUS Pinnamood Lääneosas asub SKANDINAAVIA mäestik. Kõrgeim punkt on KEBNEKAJASE (üle 2000 m) Ida- ja lõunapoolne osa madaldub järk-järgult Läänemere suunas. Põhjaosas asub NORRLANDI platoo, Lõunas asub SMÅLANDI tasandik. Nende vahel suurte järvede piirkonda jääb Kesk-Rootsi madal ja tasane SKÅNE madalik, ida osas asub Botnia lahe rannikumadalik. Kliima
Norra idaosas on suured orud ja fjordid. Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (rohutirts, 2469 m). See asub Jotunheimenis, kus on kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Üle 2300 m kõrgusi mäetippe on Norras 26. Geograafiline asend Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool ning selle põhjaosal on maapiir ka Venemaa ning Soomega. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes kagust Skagerraki, läänest ja edelast Põhjamere, loodest Norra mere ja kirdest Barentsi merega. Umbes kolmandik Norrast asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. Põhja-Norra . Põhja-Norra on eriline, sest seal on polaaröö/polaarpäev (Polaaröö on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist madalamal.Polaarpäev on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist kõrgemal.)
Rahaühik: taani kroon DKK Taani vapp Taani vapil on kujutatud kolme sinist sammuvat lõvi ümbritsetud südametega. Taani vapi põhjal loodi Eesti vapi kujundus, mille kasutamisõigus saadi Taani kuningatelt Tallinna linnale ja Harju-Viru rüütelkonnale. Geograafiline asend Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Taani riigi autonoomsed osad on veel Fääri saared, mis asuvad Suurbritannia ning Islandi vahel, ning Gröönimaa. Taani meenutab suitsetavat meest. Taani geograafilised koordinaadid on 54°29' N, 09°42' E.
Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 76 aastat. Põllumaj. % SKP-st 4 Tööstuse % SKP- st 27 Teeninduse % SKP- st 69 SKP $/in. 23 200 Eksportkaubad Masinad, kütused, laevad, toiduained. Asukoht Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga. Taani kuningriigi alla kuuluvad ka 1948. aastal autonoomia saavutanud Fääri saared ja 1953. aastal autonoomiani jõudnud Gröönimaa. Ajaloo ja kultuuri poolest kuulub Taani Põhja-Euroopa riikide hulka, looduslikult ja majanduslikult aga Kesk-Euroopasse. Taani paikneb Jüüti poolsaarel ja ligi 500 saarel Läänemeres. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Riigikord
maad lõunapoolkeral. Norra on talle kuuluva maa pindala poolest Euroopas kuuendal kohal, kuid asustus on seal hõre, ja rahvaarvu poolest on riik alles 28. kohal. Norra maismaa rannajoone pikkus koos fjordide ja lahtedega on rohkem kui 20 000 km. Ida pool on Norra naabrid Rootsi, Soome ja Venemaa, põhjast, läänest ja lõunast piirneb riik aga ookeanivetega Barentsi mere, Norra mere, Põhjamere ja Skagerraki väinaga. Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 155 km² Rahvaarv (01.01.2006 seisuga): 4 640 219 elanikku Rahvastikutihedus km2 kohta: 12,1 Pealinn: Oslo Keel: Norra (Bokmål ja Nynorsk) (Mõnedes piirkondades on ametlik keel ka saami keel) Riigikirik: Norra Kirik (evangeelne luterlik)
Pealinn: Stockholm Rahaühik: kroon Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 2 Tööstuse % SKP- st 27 Teeninduse % SKP- st 71 SKP $/in. 19 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras. Rootsi asub Põhja-Euroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerraki väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km², sellest maismaad 410 928 km². Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Rootsi kuningriik jaguneb halduslikult 24. provintsiks, mis omakorda kuuluvad kolme ajaloolisesse piirkonda: Norrlandi, Svealandi ja Götalandi. Rootsi iseseisvuse algusajaks on 6. juuni 1523. aastal, kui kuningaks sai Gustav Vasa. Samal kuupäeval 1809. aastal kuulutati välja konstitutsiooniline monarhia. Konstitutsioon
Norra oli väga kena maa. Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Tema põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ja paljudel saartel Rootsist lääne pool (põhjaosa loode pool) ning selle põhjaosal on maapiir ka Venemaaga (idast) ja Soomega (idast ja lõunast). See on pikk ja kitsas. Selle rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 802 km². 3 Loodus 1. Reljeef Norra on väga mägine. Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Ta moodustab suure mägismaa. Iseloomulikud on mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood (näiteks Hardangervidda). Norra idaosas on suured orud. Paljudes kohtades on mäed ümarad
ILM, mis toob talvel sula ja pilvesilma, läänetuul ja võib esineda vähe sademeid. UDU. Ülevalguvad tsüklonid (24%) - maksimum sügisel ja eeltalvel (30-32%), miinimum suve teisel poolel ja talvel (19-20%). Liiguvad eestist üsna lähedalt mööda. Mägedest alla langev tsüklon muutub tugevamaks, mis toob TORMI, valitsevaks on lääne, kagu, edela tuuled. Sügisel võib tuua kõigepealt soojaõhku ja siis külma nt enne lumesadu ja siis külmetab. Kõige tüüpilisemad sügistormid. Skagerraki ja läänetsüklonid (14%) - maksimum talvel (21%) ja kevadel (16%), miinimum sügisel ja eeltalvel (10%). Toob sooja õhku kui möödub lõunapoolt, kui möödub põhjapoolt toob jahedamat õhku. Kaasneb enamasti tugev lumesadu. Biskaia lahe ehk edelatsüklonid (12%) - maksimum suve II poolel (20%), miinimum talvel (6%). Enne kõike augustis Lõunatsüklonid (13%) - maksimum suve esimesel (26%) ja teisel poolel (20%), miinimum eeltalvel ja talvel (7-9%). Esineb suvel, suvised tormid
mõnikord tekkeloo järgi säärlõukaks. Visla säärlõugas eraldus Läänemere avaosast ühtse maasääre varal alles keskajal ja see kajastub saksakeelses nimetuses "Frische Haff" mis tõlkes tähendab "värske haff". Läänemere põhja iseloomust ning ühendusest Põhjamerega olenevad mitmed Läänemere hüdroloogilise režiimi iseärasused. Põhjamere ja Läänemere vaheline ühendustee hõlmad Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinasid. Skagerraki sügavus ulatub mõnesaja meetrini; Kategat on madalam, selle sügavus väheneb lõunaosas paarikümnele meetrile. Kategatiga ühendavad Läänemerd kitsad ja madalad Taani väinad: piki Jüütimaa idarannikut kulgev Väike Belt, Fyni ja Seelandi saare vahel paiknev Suur Belt ning piki Rootsi edelarannikut kulgev Öresund. Väikseim sügavus on Väikeses Beldis 10,5 m, Suures Beldis 30 m ja Öresundis 7 m. Peale eelnimetatud loodusliku ühendustee ühendab Läänmerd
Rootsist läänes. Põhjapoolne osa asub põhjapolaarjoone taga. Maismaast piirneb Rootsi, Venemaa ja Soomega. Läänest ja lõunast on Norra ääristatud Norra mere, Põhjamere ja Skagerraki väinaga. Põhja poolt aga Barentsi merega. Norra kuningriigi lahutamatuks osaks loetakse Svalbardi ja Jan Mayenit. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar
Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga idast ja Soomega idast ja lõunast. 2 Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa
Üldiseloomustus Läänemere kaldal on 9 riiki- Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani. Läänemeri on maailmas suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Läänemeri on madal, keskmine sügavus on kõigest 55 meetrit ja suurim 459 m. Läänemere pindala on umbes 366 000 km2. Läänemeri on Põhja- Jäämerega ühenduses Suur- ja Väike-Belti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu. Soomes ja Rootsis on palju liigestunud viljakandmatuid kiviseid randu. Seevastu on Läänemere lõunaosas palju madalaid liiva- ja luiterandu, mis sobivad hästi plaazideks. Eesti, Ölandi ja Gotlandi saartel on kõrge lubjakivist pankrannik. Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks, talvel aga pehmemaks. Vee keskmine soolsus Läänemeres on kõigest 8-10%. Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub. Tõus ja mõõn on peaaegu märkamatud, alla 3 cm.
Riigihümn: Ja, vi elsker dette landet Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Lipp: Rahaühik: Norra rahaühik on kroon (NOK). Aeg: Norra aeg on eesti ajast tund aega taga ja maailmaajast üks tund ees. Kaart ja asend Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool (põhjaosa loode pool) ning selle põhjaosal on maapiir ka Venemaaga (idast) ja Soomega (idast ja lõunast). Maa asub Atlandi ookeani põhjarannikul, piirnedes kagust Skagerraki, läänest ja edelast Põhjamere, loodest Norra mere ja kirdest Barentsi merega. Norra põhiosa asetseb kitsa ribana Skandinaavia poolsaare looderannikul. Selliseid pindala ja rahvaarvu kohta kitsa kujuga maid on maailmas vähe, umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. Tallinna ja Oslo vaheline kaugus on 790,5 km. Geoloogiline asend Norra paikneb nõrga seismilisusega alal. Ta kujutab endast võrdlemisi stabiilset ja rahulikku maakoore osa.
Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. Läänemere suurim sügavus on 459 meetrit. Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub, vee maht on umbes 20 000 km3 . Läänemere kaldal on 9 riiki. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Täpsemalt on ta nimetus selfimeri ( mandrilava meri ). Läänemeri on sisemeri, mida eraldavad Atlandi ookeanist kitsad Taani väinad on PõhjaJäämerega ühenduses Suur ja VäikeBelti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu. Soomes ja Rootsis on palju liigestunud viljakandmatuid kiviseid randu. Seevastu on Läänemere lõunaosas palju madalaid liiva ja luiterandu, mis sobivad hästi plaazideks. Eesti, Ölandi ja Gotlandi saartel on kõrge lubjakivist pankrannik. Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks, talvel aga pehmemaks. Vee keskmine soolsus Läänemeres on kõigest 0,9%. Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Põhjalahe soppide suunas. Üldandmed:
Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks PõhjamaadestNorra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km².Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ning Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km².Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on
Eestis teada olev rekordlõhe kaalus 37,75 kg .Püüti Keila jõest 1938. aastal . -14- -15- 6. Läänemeri Läänemeri, Euroopa ja selle poolsaarelise osa Skandinaavia vahel asuv Atlandi ookeani sisemeri; 365 000 km2 (teistel andmetel 373 000 km2), koos Taani väinadega 386 000 km2, koos Kattegaiga 420 000 km2, suurim sügavus 459 m, keskmine sügavus 55 m, maht umbes 20 000 km3; Suur-ja Väike Belti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väina kaudu ühenduses Põhjamerega. Läänemerega piirneb 9 riiki. Läänemeri on šelfimeri, mille sügavus ületab 200 m ainult süvikus: Gotlandist põhjaloodes asub 459 m sügavune Landsorti, idas 246 m sügavune Gotlandi ja Ahvenamaast edelas 300 m sügavune Ahvenamaa süvik. Läänemere vesikond on 1 649 550 km2. Jõgedest on veerohkeim Neeva (20% kõigi jõgede vooluhulgast). Keskmine õhutemperatuur on jaanuaris Läänemere lõunaosas 0–1,5, põhjaosas –6 kuni –10, juulis
elanikku Keel: taani keel Rahaühik: taani kroon DKK Geograafiline asend Taani kuningriik asub Põhja- ja Kesk- Euroopa, Läänemere ja Põhjamere vahel. Ajaloo ja kultuuri poolest kuulub ta Põhja-Euroopa riikde hulka, looduslikult ja majanduslikult aga Kesk-Euroopassa Taani paikneb Jüüti poolsaarel ja ligi 500 saarel Läänemeres, neist suuremad on Sjaelland, Fyn, Lolland ja Falster. Norrast eraldab Taanist Skagerraki väin, Kattegat ja Öresund Rootsist, mandrist eraldab Fyn`i Väike Belt, Sjaellandist aga Suur Belt. Lõunanaaber on Saksamaa. Taani kuningriigi alla kuuluvad ka 1948. aastal autonoomia saavutanud Fääri saared (1399 km²; 47 000 el.) ja 1953. aastal autonoomiani jõudnud Gröönimaa (2 175 000 km²; 56 000 el.) 3 Looduslikud tingimused
1.Geograafiline asend Norra asub Euroopa põhja osas, põhiliselt Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saatel. Norra naabrid on Rootsi (läänes ja loodes), Soome (idas ja lõunas) ja Venemaa (idas). Norra põhi osa asetseb kirsa ribana ning on tugevalt liigestatud rannajoonega. Riik asetseb Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Norra mere, Põhjamere ja Barentsi merega. Umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. 2. Üldandmed Norra pealinn on Oslo. Rahvaarv on 4 799 300. Rahvastiku tihedus on 14,82 inimest ruutkilomeetri kohta. Riigikorraks on konstitutsiooniline monarhia ja kuningas on Harald V. Rahaühik on kroon. Luterlus on riigiusk. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit ja
maksimaalselt 40 promilli. Eristatakse: Euhaliinne - 40-30% (euhaline) Polühaliinne 30-18% Mesohaliinnne 18-3 : 18-8% 8-3% Oligohaliinne 3-0,5% Vett, mille soolsus on alla 18 pr0milli, nimet. Riimveeks. Põhjameri kui Atlandi ookeani ääreala ja Läänemeri kui selle omapärane jätk või haru. Soolane vesi Põhjamerest tuleb Läänemerre süvahoovusena, vähem tihe madala soolsusega vesi lahkub Läänemerest pinnahoovusena. Põhjameri ja Läänemeri on ühendatud Skagerraki, Kattegati ja Taani väinadega (Väike Belt (väiksem sügavus 10,5 m), Suur Belt (künnise sügavus 30 m) ja piki Rootsi edelarannikut kulgev Öresund (7m). Skagerraki sügavus on mõnisada m, Kattegat on madalam, lõunaosas ainult paarkümmend m. Kahte merd ühendab ka 1886-1895 ehitatud Kieli kanal, tähtis laevatee. Teiste sisemeredega (Vahemere ja Musta merega) võrreldes on Läänemeri erakordselt madal, enamasti alla 200 m.
mõnikord tekkeloo järgi säärlõukaks. Visla säärlõugas eraldus Läänemere avaosast ühtse maasääre varal alles keskajal ja see kajastub saksakeelses nimetuses "Frische Haff" mis tõlkes tähendab "värske haff". Läänemere põhja iseloomust ning ühendusest Põhjamerega olenevad mitmed Läänemere hüdroloogilise režiimi iseärasused. Põhjamere ja Läänemere vaheline ühendustee hõlmad Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinasid. Skagerraki sügavus ulatub mõnesaja meetrini; Kategat on madalam, selle sügavus väheneb lõunaosas paarikümnele meetrile. Kategatiga ühendavad Läänemerd kitsad ja madalad Taani väinad: piki Jüütimaa idarannikut kulgev Väike Belt, Fyni ja Seelandi saare vahel paiknev Suur Belt ning piki Rootsi edelarannikut kulgev Öresund. Väikseim sügavus on Väikeses Beldis 10,5 m, Suures Beldis 30 m ja Öresundis 7 m. 4
ja Kuninganna Maudi maad lõunapoolkeral. Ta on üks viiest Skandinaaviamaast. Norra pindala on 324 000 km², mille poolest on ta Euroopas kuuendal kohal. Üldise rannajoone pikkus on umbes 2650 km, kui sinna sisse arvata ka lahed ja fjordid on pikkuseks 21347 km ning arvestada juurde ka saarte rannajoon, siis tuleb rannajoone kogupikkuseks 57662 km. Norral on maismaapiir Rootsi, Soome ja Venemaaga kogupikkuses 2531 km. Norra randu uhuvad Skagerraki väin, Põhjameri, Atlandi ookean, Põhja-Jäämeri ja Barentsi meri. Põhjapoolseim punkt on Knivskjellodden ja lõunapoolseim on Lindesnes. Nende kahe punkti vahe on 1752 km. Ida-lääne suunas on suurim laius 430 km ja väikseim 6,3 km. Ida pool on Norra naabrid Rootsi, Soome ja Venemaa. Põhjast, läänest ja lõunast piirneb riik aga ookeanivetega Barentsi mere, Norra mere, Põhjamere ja Skagerraki väinaga. 6 4. KLIIMA
Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg GEOGRAAFILINE ASEND Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ning Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². Rannajoon on 83 000 kilomeetrit pikk ning seda iseloomustavad järsud sisselasud -
Inimorganismi sattumisel ilmub kerge iiveldusperiood ja pupillide laienemine 3 minuti pärast. Seejärel tekivad kuulmis- ja nägemishallutsinatsioonid, mis püsivad veel mitu tundi. 9 2 KEEMIARELV LÄÄNEMERES Vanem generatsioon jättis II maailmasõjast alles ohtliku pärandi Wehrmachti keemiarelva, mis oli okupandivägede poolt uputatud Läänemerre, aga samuti ka Skagerraki ja Kattegati väinades, mis ohustab Lääne-, Põhja- ja Ida-Euroopa rahvaste ja riikide keskkonda olulisel määral. Kogu informatsiooni trofeelisest keemiarelvast on rangelt varjatud Moskva, Londoni ja Washingtoni arhiivides. 2.1 Ajalooline taust4 Pärast fasistliku Saksamaa kapitulleerumist Potsdami konverentsil oli vastu võetud otsus kõik keemiarelvaarsenalid hävitada. Wehrmachti keemiavägede pagasis oli hulgaliselt õhupomme,
Rahaühik: Taani kroon, DKK (taani k. krone), 1 kroon=100 ööri (øre) (1) (2) http://www.nielsen-books.com/images/Denmark_Map.gif(2) http://www.zone.ee/uba/geo/taani(1) 3 Asukoht Taani Kuningriik paikneb Jüüti poolsaarel ja ligi 500 saarel Läänemeres, neist suuremad on Sjaelland, Fyn, Lolland ja Falster. Norrast eraldab Taanist Skagerraki väin, Kattegat ja Öresund Rootsist, mandrist eraldab Fyn`i Väike Belt, Sjaellandist aga Suur Belt. (http://www.zone.ee/uba/geo/taani) 4 Pindala Taani pindala (ilma Gröönimaa ja Fääri saarteta) on 43 094 km², mis on väiksem kui Eestil. Lähimateks naabriteks on Rootsi, Norra ja Saksamaa. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km
Läänemeri Läänemeri, Euroopa ja selle poolsaarelise osa Skandinaavia vahel asuv Atlandi ookeani 2 2 2 sisemeri; 365 000 km (teistel andmetel 373 000 km ), koos Taani väinadega 386 000 km , koos 2 Kattegatiga 420 000 km , suurim sügavus 459 m, keskmine sügavus 55 m, maht umbes 20 000 3 km ; Suur-ja Väike-Belti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väina kaudu ühenduses Põhjamerega. Läänemerega piirneb 9 riiki. Läänemere nime seostatakse Plinius Vanema mainitud Baltiaga (lad Balcia), mis kuulduste kohaselt pidi olema Põhja-Euroopas asuv suur merevaigusaar. Baltiast tulenevat mr Balticum'i ('Balti meri') on esimest korda maininud Bremeni Adam 11. sajandil. Vanavene Varjaagi meri (vene ) ja hilisem Svea meri (vene ) viitavad Läänemerel omal ajal valitsenud normannidele ja rootslastele
nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata. Norra on talle kuuluva maa pindala poolest Euroopas kuuendal kohal, hõlmates kokku 385 364 km² (koos Teravmägedega ja Jan Mayeniga). Üldise rannajoone pikkus on umbes 2650 km, kui sinna sisse arvata ka lahed ja fjordid on pikkuseks 21347 km ja kui arvestada juurde ka saarte rannajoon, siis tuleb rannajoone kogupikkuseks 57662 km. Naaberriikideks on Rootsi, Soome, Venemaa ja üle mere Taani, kogupikkuses 2531km. Norra randu uhuvad Skagerraki väin, Põhjameri, Atlandi ookean, Põhja-Jäämeri ja Barentsi meri. Põhjapoolseim punkt on Knivskjellodden, lõunapoolseim punkt on Lindesnes. Nende kahe punkti vahe on 1752 km. Ida-lääne suunas on suurim laius 430 km ja väikseim 6,3 km. Üle poole maa-alast asub vahemikus 500-1000 meetrit üle merepinna, üle viiendiku 1000 meetrist kõrgemal. Norra asub selliste laiuskraadide vahel nagu 71ºN ja 27ºE ning 58ºN ja 7ºE. Pealinna geograafilised koordinaadid on 59ºN ja 10ºE
Keskmine oodatav eluiga naised: 83 aastat (2008): mehed: 78 aastat 2 Asend, piir ja suurus Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool (põhjaosa loode pool) ning selle põhjaosal on maapiir ka Venemaaga (idast) ja Soomega (idast ja lõunast). Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes kagust Skagerraki, läänest ja edelast Põhjamere, loodest Norra mere ja kirdest Barentsi merega. Norra põhiosa asetseb kitsa ribana Skandinaavia poolsaare looderannikul. Selliseid pindala ja rahvaarvu kohta kitsa kujuga maid on maailmas vähe. Umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. 3 Pindala Norra põhiosa pindala on 323 782 km², millega ta on maailma maade seas 67. kohal või 60. kohal
Norra kuninga nimi on Harald V ja kuninganna on Sonja 6 1.2 Geograafiline asend Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid ning Bouvet' saart, Peeter I saart ja Kuninganna Maudi maad lõunapoolkeral.Ida pool on Norra naabrid Rootsi, Soome ja Venemaa, põhjast, läänest ja lõunast piirneb riik aga ookeanivetega Barentsi mere, Norra mere, Põhjamere ja Skagerraki väinaga.Riik asub laiuskraadide vahel nagu 71°N ja 27°E ning 58°N ja 7°E. Illustratsioon 3: Norra geograafiline asend 7 1.3 Looduslikud tingimused Norra on tuntud on mägede, fjordide, jugade ja liustike poolest.Enamik Norra territooriumist asub Skandinaavia mäestikus.Madalikke võib leida Trondheimi ja Oslo ümbruses.Skandinaavia mäestik
Läbi enda vägede ettevaatliku juhtimise, efektiivse logistika ning vastupidavusele võõrvägedele vastupanu osutades, saavutasid prantslased võidu enne aasta lõppu. Sakslased kaotasid üle 430 000 mehe ning prantslased ca. 550 000. Verduni lahingul olid ka väga tõsised strateegilised implikatsioonid kogu ülejäänud sõjale kuna sakslaste rünnak Verdun’ile tõi kaasa väga suure vähenduse prantslaste vägede hulgale. 18. Jüüti merelahing, Skagerraki merelahing, 31.V – 1.VI 1916 peetud merelahing, milles Briti laevastik (150 sõjalaeva) tõrjus tagasi Saksa eskaadri (99 sõjalaeva), kes tahtis tungida Põhjamerele. Tagajärg – 14 põhja lastud sõjalaeva ning üle 6000 hukkunu Brittide poolel. 11 põhja lastud sõjalaeva ning üle 2500 hukkunu Sakslaste poolel. Mõlemad pooled kuulutasid ennast lahingu võitjateks. Brittlased kuna suutsid Saksa laevastikku tagasi lüüa, sakslased seetõttu, et sundisid Briti laevastikku
Sissejuhatus Mina valisin Taani, sest käisin Taanis puhkamas 2008. aasta suvel. See oli väga huvitav ja ma tahtsin uurida Taanist rohkem. 3 Geograafiline asend Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Taani riigi autonoomsed osad on veel Fääri saared, mis asuvad Suurbritannia ning Islandi vahel, ning Gröönimaa. 4 Taani kaart
asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).Naabriteks on veel 1 ka Taani (lõunast) ja Island (läänest). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barents merega. Norra laiuskraadid on 62° 00' N and 10° 00' E. 3. Pinnamood Norra on väga mägine. Ta moodustab suure mägismaa. Iseloomulikud on mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood (näiteks Hardangervidda). Norra idaosas on suured orud. Paljudes kohtades on mäed ümarad ja maastik kujutab endast suurt lainjat lavamaad, kus orud ja lahed ei anna tooni. Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (2469 m) Jotunheimenis, kus on kogu
Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega(idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks
Koostaja: Audru Keskkool 10 klass Juhendaja: Sissejuhatus Rootsi asub PõhjaEuroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia Laht, Balti Meri ja Skagerraki Väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km2, millest maismaad 410 928 km2. Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Atlandi ookeani ja sooja PõhjaAtlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda sajandi alguses ühendati enamus provintse, mis panidki aluse ühtsele riigile. 19
kohal, hõlmates kokku 385 364 km² (koos Teravmägedega ja Jan Mayeniga). Üldise rannajoone pikkus on umbes 2650 km, kui sinna sisse arvata ka lahed ja fjordid on pikkuseks 21347 km ja kui arvestada juurde ka saarte rannajoon, siis tuleb rannajoone kogupikkuseks 57662 km. 3 Naaberriikideks on Rootsi, Soome, Venemaa ja üle mere Taani, kogupikkuses 2531km. Norra randu uhuvad Skagerraki väin, Põhjameri, Atlandi ookean, Põhja-Jäämeri ja Barentsi meri. Põhjapoolseim punkt on Knivskjellodden, lõunapoolseim punkt on Lindesnes. Nende kahe punkti vahe on 1752 km. Ida-lääne suunas on suurim laius 430 km ja väikseim 6,3 km. Üle poole maa-alast asub vahemikus 500-1000 meetrit üle merepinna, üle viiendiku 1000 meetrist kõrgemal. Norra asub selliste laiuskraadide vahel nagu 71ºN ja 27ºE ning 58ºN ja 7ºE. Pealinna geograafilised koordinaadid on 59ºN ja 10ºE
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS AA-10 Rootsi Referaat Rannar Jantson Pärnu 2011 Rannar Jantson Rannar Jantson Rootsi Rannar Jantson Sissejuhatus Rootsi asub Põhja-Euroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia Laht, Balti Meri ja Skagerraki Väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km2, millest maismaad 410 928 km2. Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda sajandi alguses ühendati enamus provintse, mis panidki aluse ühtsele riigile. 19
Norra pindala on 323 877 ruutkilomeetrit. Norra territooriumi kuju on omapärane. Pikim põhja lõunaline sirgjoon, mida Norra maismaal tõmmata saab on 1952 km pikk. Norra on aga suhteliselt kitsas, suurim lääne-isa ulatus on 430 km seda maa lõunaosas, keskosas aga kitseneb Norra lausa uskumatule, mere ja Rootsi piiri vahele jääb ahtake maariba (ühes kohas ainult 6 km), mis põhjas taas laieneb. Norra randu uhuvad Skagerraki väin, Põhjameri, Atlandi ookean, Põhja-Jäämeri ja Barentsi meri. Põhjapoolseim punkt on Knivskjellodden, lõunapoolseim punkt on Lindesnes. Nende kahe punkti vahe on 1752 km. Ida-lääne suunas on suurim laius 430 km ja väikseim 6,3 km. Üle poole maa-alast asub vahemikus 500-1000 meetrit üle merepinna, üle viiendiku 1000 meetrist kõrgemal. Norra on omapärase kujuga maa pikk ja kitsas. Norra rannajoon on koos saarte ja fjordidega ligi 57 000 km pikk. 1.2. PEALINNA OSLO ASEND
tekkeloo järgi säärlõukaks. Visla säärlõugas eraldus Läänemere avaosast ühtse maasääre varal alles keskajal ja see kajastub saksakeelses nimetuses "Frische Haff" mis tõlkes tähendab "värske haff". Läänemere põhja iseloomust ning ühendusest Põhjamerega olenevad mitmed Läänemere hüdroloogilise reziimi iseärasused. Põhjamere ja Läänemere vaheline ühendustee hõlmad Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinasid. Skagerraki sügavus ulatub mõnesaja meetrini; Kategat on madalam, selle sügavus väheneb lõunaosas paarikümnele meetrile. Kategatiga ühendavad Läänemerd kitsad ja madalad Taani väinad: piki Jüütimaa idarannikut kulgev Väike Belt, Fyni ja Seelandi saare vahel paiknev Suur Belt ning piki Rootsi edelarannikut kulgev Öresund. Väikseim sügavus on Väikeses Beldis 10,5 m, Suures Beldis 30 m ja Öresundis 7 m. Peale eelnimetatud loodusliku ühendustee ühendab Läänmerd
plahvatuses". Soutwesti labori eksperti pani imestama see mõtegi, et haavlijuga võinuks põhjustada nii sügavaid struktuurimuutusi. Lisandus veel üks detail, 1980. Aastal Estonia ehitanud Meyeri laevatehas otsis vanad dokumendid välja ja avastas, et Estonia terast ei olnud kunagi haavlijoaga kalestatud. NATO - Cooperative Venture 94 Üks vastamata küsimus seostub NATO õppustega ,,Cooperative Venture 94", mille käigus koondati Skagerraki piirkonda ,,rahutagamise ja humanitaarsete eesmärkidega otsimis- ning päästeoperatsioonide" harjutamiseks neljateistkümne riigi merejõude. Miks ei kuulnud hädasignaali ka harjutama tulnud NATO sideüksused? Miks neid appi ei kutsutud? Suurel väekoondisel, kus oli kümneid laevu, lennukeid ja koptereid, tarvitsenuks ainult Lõuna-Rootsi vastaskalda poole suunduda. Kas seal oli erivarustusega päästekoptereid või muid õhusõidukeid, mis oleksid saanud hädalisi aidata
Seda seetõttu, et esimene Tartu piiskop Hermann von Buxhövden oli varem määratud just Lihula piiskopiks, kuid maa vallutamise järel määrati talle hoopis Ugandi. Paavst kinnitas uue nimetuse aga alles kümme aastat hiljem, kui Lihulas oli end sisse seadnud Saare-Lääne piiskop. Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Taani riigi autonoomsed osad on veel Fääri saared, mis asuvad Suurbritannia ning Islandi vahel, ning Gröönimaa. Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland) oli Taani kuninga valdus
26. Otranto väin ühendab Aadria merd Joonia merega, eraldab Apenniini poolsaart Balkani poolsaarest. p 120 km l 75 km lvs 115 m 27. Singapuri väin (on jätkuks Malaka väinale) ühendab Andamani merd Ida Hiina merega, eraldab Singapuri Sumatra saarest. p 59,4 miili l 6,5 - 11,4 miili sügavus 20 157 m Väinas on loodetest tekitatud hoovus kiirusega 1,6 sõlme. Tõus kuni 3,5 m 23. Skagerraki väin ühendab Kattegatti Põhjamerega, eraldab Jüüti poolsaart Skandinaaviast. p 225 km l 60 km lvs 53 m Läänesuunaline hoovus 24. Sunda väin ühendab India ookeani Vaikse ookeaniga (Jaava merega), eraldab Sumatrat Jaava saarest. p 130 km l 26 km lvs 56 m Pinnahoovus kulgeb põhjast lõunasse, väinas võib esineda veealuste vulkaanide purskeid. 25
annaabi.ee 
