Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esitlus Norrast (0)

1 Hindamata
Punktid

NORRA
Andmed
Pealinn:  Oslo
Ri gikeel: Norra, uusnorra
Pindala: 323 782 km²
Rahvaarv: 5 051 275
Ri gikord: Kuningri k
Kuningas: Harald V
Peaminister :Erna Solberg
Rahaühik: Norra kroon
Norra ei kuulu Euroopa Li tu
Sümbolid
Norra lipp
Norra vapp
Pinnamood
Peaaegu kogu Norra mandriosa võtab enda alla  Skandinaavia   mäestik , mil ele on iseloomulikud 
mäeahelikud ning platood. Norra idaosas on suured orud ja  fjordid . Norra kõrgeim tipp on 
Galdhøpiggen ( rohutirts , 2469 m). See asub
Jotunheimenis, kus on kogu 
Skandinaavia kõrgeimad tipud.                                                                                                       Üle 
2300 m kõrgusi mäetippe on 
Norras 26.
Geograafiline asend
Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist 
lääne pool ning sel e põhjaosal on maapi r ka Venemaa 
ning Soomega. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, 
pi rnedes kagust Skagerraki, läänest ja edelast Põhjamere, 
loodest Norra mere ja kirdest Barentsi merega.
Umbes kolmandik Norrast asetseb põhja pool 
põhjapolaarjoont.
Põhja-Norra
Põhja-Norra on eriline, sest seal on polaaröö/ polaarpäev .
(Polaaröö on  ajavahemik , mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist madalamal.Polaarpäev on 
ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist kõrgemal.)
Põhja-Norras võib näha virmalisi. Ebaõnne korral võib Norrale kuuluval Teravmägede saarestikul 
kohata ka jääkarusid.
Norra sissetulek
Norra saab oma põhilise tulu:
kalandusest
vaalapüügist
naftast
maagaasist
hüdroenergiast
turismist
Norra  haridus
Norras on koolikohustus lastele vanuses 6–16 aastat. 
Seejärel võivad noored astuda kas keskkooli või 
kutsekeskkooli. Kõrgharidusasutused jagunevad 
ülikoolideks ja kõrgkoolideks. 
Bakalaureuseõpe kestab 3 aastat, 
magistriõpe  2 aastat ja doktoriõpe 3 aastat.
Oslo ülikool on Norra vanim ja suurim ülikool
Pühad/tähtpäevad
Rahvuspäev.Norralased  tähistavad  17.mail Rahvuspäeva. Inimesed kannavad sel päeval 
rahvari deid ning osalevad paraadidel (enamasti osalevad lapsed), mis võtavad aset üle kogu 
maa.
Jõulud . Norralased toovad oma kuused enamasti  metsast  ise. Jõulukuusk ehitakse jõululaupäeval ja 
seda teevad tavaliselt vanemad elutoas suletud uste taga, samal ajal kui lapsed teistes tubades 
põnevusega  ootavad . Pärast seda tantsib kogu pere  ringis  kuuse ümber ja  laulab  jõululaule. 
Õhtul jagatakse kingitusi.
Lihavõtted . Pühade eel tuuakse  tuppa  kaseoksad, lihavõttejänes  peidab  lastele shokolaadi ja 
martsipanimune. Lihavõtete ajal sõidetakse sageli mägedesse suusapuhkusele (paljudel 
peredel on oma mägionnid “hytted”) ja tullakse sealt tagasi aasta esimese päevitusega.
Norra  sport
Norra elanikud armastavad üle kõige suusatamist. Norra on võõrustanud taliolümpiamänge Oslos 1952 
aastal ja Lil ehammeris 1994 aastal. Norra sport on alati silma paistnud oma suurepäraste suusatajate 
poolest. Muide, ka sõna “slaalom” tuleneb norra keelest
Norra naiste kolmikvõit Sotšis 
Therese Johaug, Marit Björgen, 
Ole  Einar  Bjørndalen
        Petter  Northug  
Kristin Stormer Steira.
Norra  muusika
Kõige kuulsam Norra  helilooja  läbi aegade on olnud Edvard  Grieg . Norra  popmuusika  tippudeks on 
sellised bändid ja  esinejad  nagu Röyksopp, Turbonegro,  Serena  Maneesh,  Sissel , Annie, Madrugada 
ja Jaga Jazzist.
Norra on osalenud Eurovisioonil alates 1960. aastast. Norra on tulnud Eurovisioonil 1. kohale 3-
el korral: Bobbysocks võitis 1985. aastal lauluga "La det swinge", aastal 1995 Secret  Garden  lauluga 
"Nocturne" ning  Alexander  Rybak aastal 2009 lauluga "Fairytale".  Vaatamata edule on Norral olnud 
kõige rohkem 0 punkte läbi Eurovisiooni ajaloo. Norra on olnud ka 11 korda vi  mane , mis on samuti 
rekord.
Elu- olust  Norras
Norrakad käivad pühapäeviti pere ja sõpradega metsas 
matkamas ning gril imas
Norrakad võtavad tööle/kooli lõunaks  võileivad  kaasa, 
Nad söövad juustuvõileiba moosiga, magusat heeringat, 
ning pruuni kitsejuustu mis maitseb nagu i riskomm
Juustunuga ja  kirjaklamber  on Norras leiutatud
Norrakas saab aru ni  rootsi- kui ka taani keelest
Norra kuninga hobuse-ja lehmakarju võib imetlemas käia 
lausa keset Norramaa pealinna Oslot
Norra  vaatamisväärsused
Kaunid  fjordid on
Norra on tuntud oma
Norra 
haruldaste puidust 
populaarseimad
püstpalkkirikute poolest:
vaatamisväärsused:
Monoliten  skulptor  Vigelandi  pargis :
Nordkapp on
üks Norra/ Euroopa
põhjapoolsematest
punktidest:
             Aitäh !

Document Outline

  • Slide 1
  • Andmed
  • Sümbolid
  • Pinnamood
  • Geograafiline asend
  • Põhja-Norra
  • Norra sissetulek
  • Norra haridus
  • Pühad/tähtpäevad
  • Norra sport
  • Norra muusika
  • Elu-olust Norras
  • Norra vaatamisväärsused
  • Slide 14
  • Slide 15
Vasakule Paremale
Esitlus Norrast #1 Esitlus Norrast #2 Esitlus Norrast #3 Esitlus Norrast #4 Esitlus Norrast #5 Esitlus Norrast #6 Esitlus Norrast #7 Esitlus Norrast #8 Esitlus Norrast #9 Esitlus Norrast #10 Esitlus Norrast #11 Esitlus Norrast #12 Esitlus Norrast #13 Esitlus Norrast #14 Esitlus Norrast #15
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Helena2001 Õppematerjali autor
Esitluses leiab infot Norra geograafilise asendi, üldandmete ja sümboolika kohta. Lisaks on seal ka loodusnähtustest, riigikorrast ja tuntud inimestest juttu.

Sarnased õppematerjalid

Norra
42
docx

Norra

põhjaosa Trondheimi ümbrusest ehk Trøndelagist. Põhja-Norra algab peaaegu Norra keskelt. Enamik sellest on põhjapolaarjoonest põhjas. Suure osa sellest katavad mäed, mis ulatuvad ka arvukatele saartele. Galdhøpiggen on kõrgeim mägi Norra Kuningriigi territooriumil (2469 m üle merepinna) ja kogu Põhja- Euroopas. Geoloogiline ehitus Suur osa Norrast kuulub Kaledoonia orogeneesi piirkonda. Mesosoikumis eraldus sellest fragment, mis paikneb põhja pool tinglikust joonest, mis kulgeb Hardangerfjordeni suudmest läbi Mjøsa järve Rootsi piirini. Mäeahelik moodustus siluri lõpus. Sellest lõuna pool paiknev ala ja Finnmargi lõunaosa asetsevad eelkambriumi väga kõvade kristalsete kivimitega (graniit ja muud moondekivimid) 1–2 miljardi aasta vanusel Fennoskandia kilpFennoskandia kilbil. Eelkambriumi aluskorral on kohati hilis-

Geograafia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun