Esitlus Norrast (0)

NORRA
Andmed
Pealinn:  Oslo
Ri gikeel: Norra, uusnorra
Pindala: 323 782 km²
Rahvaarv: 5 051 275
Ri gikord: Kuningri k
Kuningas: Harald V
Peaminister :Erna Solberg
Rahaühik: Norra kroon
Norra ei kuulu Euroopa Li tu
Sümbolid
Norra lipp
Norra vapp
Pinnamood
Peaaegu kogu Norra mandriosa võtab enda alla  Skandinaavia   mäestik , mil ele on iseloomulikud 
mäeahelikud ning platood. Norra idaosas on suured orud ja  fjordid . Norra kõrgeim tipp on 
Galdhøpiggen ( rohutirts , 2469 m). See asub
Jotunheimenis, kus on kogu 
Skandinaavia kõrgeimad tipud.                                                                                                       Üle 
2300 m kõrgusi mäetippe on 
Norras 26.
Geograafiline asend
Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist 
lääne pool ning sel e põhjaosal on maapi r ka Venemaa 
ning Soomega. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, 
pi rnedes kagust Skagerraki, läänest ja edelast Põhjamere, 
loodest Norra mere ja kirdest Barentsi merega.
Umbes kolmandik Norrast asetseb põhja pool 
põhjapolaarjoont.
Põhja-Norra
Põhja-Norra on eriline, sest seal on polaaröö/ polaarpäev .
(Polaaröö on  ajavahemik , mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist madalamal.Polaarpäev on 
ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist kõrgemal.)
Põhja-Norras võib näha virmalisi. Ebaõnne korral võib Norrale kuuluval Teravmägede saarestikul 
kohata ka jääkarusid.
Norra sissetulek
Norra saab oma põhilise tulu:
kalandusest
vaalapüügist
naftast
maagaasist
hüdroenergiast
turismist
Norra  haridus
Norras on koolikohustus lastele vanuses 6–16 aastat. 
Seejärel võivad noored astuda kas keskkooli või 
kutsekeskkooli. Kõrgharidusasutused jagunevad 
ülikoolideks ja kõrgkoolideks. 
Bakalaureuseõpe kestab 3 aastat, 
magistriõpe  2 aastat ja doktoriõpe 3 aastat.
Oslo ülikool on Norra vanim ja suurim ülikool
Pühad/tähtpäevad
Rahvuspäev.Norralased  tähistavad  17.mail Rahvuspäeva. Inimesed kannavad sel päeval 
rahvari deid ning osalevad paraadidel (enamasti osalevad lapsed), mis võtavad aset üle kogu 
maa.
Jõulud . Norralased toovad oma kuused enamasti  metsast  ise. Jõulukuusk ehitakse jõululaupäeval ja 
seda teevad tavaliselt vanemad elutoas suletud uste taga, samal ajal kui lapsed teistes tubades 
põnevusega  ootavad . Pärast seda tantsib kogu pere  ringis  kuuse ümber ja  laulab  jõululaule. 
Õhtul jagatakse kingitusi.
Lihavõtted . Pühade eel tuuakse  tuppa  kaseoksad, lihavõttejänes  peidab  lastele shokolaadi ja 
martsipanimune. Lihavõtete ajal sõidetakse sageli mägedesse suusapuhkusele (paljudel 
peredel on oma mägionnid “hytted”) ja tullakse sealt tagasi aasta esimese päevitusega.
Norra  sport