Norra referaat (0)

Norra
Referaat
2008
Norra
Geograafiline asend
Norra asub Euraasia mandril, Euroopas. Skandinaavia poolsaare kirdeotsast edelatipuni. Rootsist läänes. Põhjapoolne osa asub põhjapolaarjoone taga. Maismaast piirneb Rootsi, Venemaa ja Soomega. Läänest ja lõunast on Norra ääristatud Norra mere, Põhjamere ja Skagerraki väinaga. Põhja poolt aga Barentsi merega. Norra kuningriigi lahutamatuks osaks loetakse Svalbardi ja Jan Mayenit. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid kuid neid ei peeta kuningriigi osaks. Norra on pikliku kujuga, mille pikkus linnulennult on 2650 km, kuid rannajoon on nii liigendatud, et see on 21 374 km. Rannojoon sisaldab palju kuulsaid fjorde. Rannikuäärt palistavad enamasti sajad saared ehk skäärid. Need moodustavad nn kaitsekilbim mis ei lase avamere tuultel ja lainetel rannikuni jõuda ning võimaldavad norralastel fjrde ja lahesoppe looduslike sadamatena kasutada. Tänu Golfi hoovusele ei jäätu Norra rannikumeri. Riigi pindala kokku on 386 958 km².
Norra asub laiuskraadide 71º N ja 21º E ning 56ºN ja 3º E vahel ja Norra pealinn Oslo asub laiuskraadidel 59 ºN ja 11 ºE. Minu koduasulast on see linnulennult umbes 976,5 km. kaugusel.
Ajavööndilt on Norra Eestist ühe tunni võrra maas .
Pinnamood
Norra on väga mägise pinnamoega, mis muudab maa karmiks, kuid samas väga kauniks. Norra pinnamoe muudavad vaheldusrikkaks veel fjordid, tihedad joad ja liustikud . Ümber ranniku on väga palju saari . Suuremad neist on Lofoodid ja Vesterälen. Maastik on põhiliselt liustike kujundatud ja seetõttu on ka palju järvi (üle 200 000), kuid enamjaolt on need väikesed, ning jõgesid, mis mäestikest fjordidesse laskuvad ja on kiirevoolulised, lühikesed ja täis kärestikke.
Enamik Norra territooriumist on Skandinaavia mäestiku all, mille idanõlvad on lauged, läänenõlvad laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjord- ja skäärmaastiku. Fjord on pikk, kitsas, liustikutekkeline merelaht. Kõrgeim tipp on Galdhopiggen 2469 m. Madalike leidub ainult Oslo ja Trondheimi ümbruses, vähesel määral ka mujal rannikul.
Tänu Norra imelistele mägedele ja fjordidele külastavad seda riiki väga paljud turistid. Enamasti matkajad. See on majandusele väga hea, kuna turistid toovad teenuste ja kaupade tarbides raha sisse.
Norras on ka palju loodusvarasid, näiteks nafta , kivisüsi, maagaas, mets, veejõud, kalavarud, vask, rauamaak, tsink jne. Ja kuigi need moodustavad majanduslikust kasust suure osa, on siiski pinnamoe tõttu raskusi kaevandamisega.
Põllumajandust on Norras vähem, kuna maa on nii mägine. See raskendab põldude rajamist ja halvendab kasvutingimusi.
Samuti on keeruline ala infrastruktuur , kuna teed ei saa mägede tõttu olla sirged. Peavad liikuma mägede külgedelt või ümber mäe, mis muudab ehitamise raskeks.
Norra asub Euraasia laama ääreosas, kuid seal ei esine maavärinad ega vulkaanipuskeid.
Kliima
Kuigi Norra asub suhteliselt põhjas, on tema kliima üllatavalt mahe . Norra on põhjapoolseim riik, kellel on juurdepääs lahtistele vetele. Selle põhjuseks on pasaattuuled ja Norra merre kanduvad soojad hoovused . Norra kliimat mõjutab veel ka pinnamood ning rannajoone kuju, mis aitab parasvöötme õhul ja vetel põhjapoolsematele laiuskraadidele jõuda. Mäestikud aga pakuvad kaitset sademete eest, mistõttu hoolimata mere lähedusest on nendes piirkondades kontinentaalne kliima. Enamus sademeid sajab maha riigi läänepool.
Norra aasta keskmine temperatuur kõigub 8 soojakraadist läänerannikul miinuskraadideni mägedes. Suve keskmine temperatuur 11-16 kraadi ja talvine 2-5 kraadi. Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar ning kõige soojemad juuli ja august. Kõige rohkem sajab juulis ja augustis. Peamiselt Norra läänerannikul. Mõnes sealses piirkonnas on sademete suurim hulk koguni 3000 mm. Mägedest ida pool olevatel aladel jääb aastane sademete hulk kohati alla 300 mm. Sajuseid päevi on riigi sisemaal umbes 100 ja rannikualades 100-150 päeva.
Norra lõunaosa jääb parasvöötme kliimavöötmesse, kuid kesk- ja põhjaosa kuuluvad juba lähisarktilisse ja arktilisse kliimavöötmesse. Mis peaks muutma riigi kliima väga karmiks ja külmaks, kuid hea geograafiline asukoht hoovuste suhtes tagab küllaltki pehme kliima.
Võrreldes Norra kliimat Eestiga, näeme üllatavaid erinevusi. Kuigi me asume lõunapool, ei mõjuta meid soojad hoovused ja meie keskmine temperatuur on madalam. Samuti on meil tasase pinnamoe tõttu sademeid tunduvalt rohkem.
Norra majanduslik arengutase on väga hea, palju tehaseid, nafta kaevandamine ja muu selline. Kõik see aga saastab loodust, tehaste suits, nafta osakesed jm. See on Norrale kõva pähkel. Siiski on ta üks juhtivamaid riike CO2 vähendamiseks tehtavate jõupingutuste osas.
Kuna kliima on küllaltki pehme ja ühtlane, siis suuri ilmastikukatastroofe ei ole.
Veestik
Norra riigivarud on küllaltki head, kuna sademeid on piisavalt ja aurumine on väike. Ning lisa tuleb juurde liustike sulamisveest.
Pikim jõgi Norras on Glomma (604 km), mis saab alguse Rørosi lähedalt Sør-Trøndelagist ja suubub Fredrikstadis Oslo fjordi. Jõe valgala on 42 441 km², millest 422 km² asub Rootsis.
Teised suuremad jõed on Tana, Mjǿsa, Drammen.
Jõgede peamised toiteallikad on liustikusulamisveed ja põhjavesi. Suvel ja sügisel mängivad olulist rolli ka sademed. Jõed on üldiselt veerohked, ainult talvel on veetase madal, kuna siis ei ole liustikusulamisvett, ega eriti sademeid. Kuid kuna jõed algavad üldiselt mägedest ja langud on suures, siis jõe voolukiirused on ka suured. Suuri üleujutusi Norra jõgedel ei esine. Jõgesid kasutatakse Norras hüdroenergia tootmiseks. Samuti kasutavad tööstusettevõtted ja tehased pinnaveekogude vett jahutamiseks ja reovee juhtimiseks.
Suurim Norra järv, mis on ühtlasi ka Euroopa suurim järv, on Hornindalsvatnet. Samuti järved Salsvatnet, Tinnsjǿ ja Mjǿsa, mis on järgmised Euroopa suurimad järved ja asuvad Norras. Järvesid on Norras palju, kuid nad ei ole väga suured. Enamus neist on tekkinud liustike kulutamisel. Välja otsitud andmebaasist " http://et.wikipedia.org/wiki/Gl%C3%A5ma "
Suuremad järved:
Nr. Nimi Pindala (km²) Nr. Nimi Pindala (km²)

Mjǿsa 365.19 6. Snasavatnet 121,58

Rǿssvatnet 218,16 7. Tunnsjǿen 100,18

Femunden 203,52 8. Limingen 93,50

Randsfjorden 139,23 9. Ǿyeren 84,74

Tyrifjorden 138,56 10. Blasjǿ 84,48
Kuna Norra on hästi arenenud riik, kes hoolib oma keskkonnast ning seetõttu suudab ka oma veekogud puhtana hoida.
Laevatatavaid veekogusid on Norras mägise pinnamoe tõttu väga vähe, mis tõttu neid ei saa selliselt majanduslikult ära kasutada.
Loodusvaated Norras:
Põhja-Norra Galdhǿpiggen
Norra maastik
Kasutatud kirjandus

• Euroopa Parlamendi kaart.
  
• Õpilase Geograafia entsüklopeedia.
  
• http://europa.eu/abc/european_countries/images/flags/norway_map.gif
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Norway
  
• http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/geonorra_eveli.ht m
  
• http://www.worldatlas.com/webimage/countrys/europe/no.ht m
  
• http://wapedia.mobi/et/Norra
  
• http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/norra_gretegaim.ht m
  
• http://ru.lefo.net/en/forum.html?thread_id=3412&forum=18
  
• http://miksike.ee/
  
• http://www.norra.ee/facts/climate/climate/climate.ht m
  
• http://www.norra.ee/policy/environment/klimagovagr.ht m
  
• http://www.southtravels.com/europe/norway/gifs/temperature.jpg
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Gl%C3%A5ma
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_lakes_in_Norway
  
• http://www.scantours.com/images/Norway/norway1.jpg