Taani (2)

TAANI
Pindala:
43 000 km²
Rahvaarv:
5 300 000
Riigikord :
Konstitutsiooniline monarhia .
Haldusjaotus :
14 amt´I, pluss omaette haldusüksused Kopenhagen ja Frederiksberg.
Pealinn:
Kopenhagen
Rahaühik:
Kroon
Linnastumine :
85%
Sündimus:
12‰
Suremus :
11‰
Keskmine eluiga:
76 aastat.
Põllumaj. % SKP-st
4
Tööstuse % SKP- st
27
Teeninduse % SKP- st
69
SKP $/in.
23 200
Eksportkaubad
Masinad , kütused, laevad, toiduained.
Taani paikneb Jüüti poolsaarel ja ligi 500 saarel Läänemeres, neist suuremad on Sjaelland , Fyn, Lolland ja Falster. Norrast eraldab Taanist Skagerraki väin, Kattegat ja Öresund Rootsist, mandrist eraldab Fyn`i Väike Belt , Sjaellandist aga Suur Belt. Lõunanaaber on Saksamaa. Taani kuningriigi alla kuuluvad ka 1948. aastal autonoomia saavutanud Fääri saared (1399 km²; 47 000 el.) ja 1953. aastal autonoomiani jõudnud Gröönimaa (2 175 000 km²; 56 000 el. Kaart nr. 6).
Riigikorraks on 1953. aastal jõustunud põhiseaduse alusel konstitutsiooniline monarhia, mille peaks on kuningas (kuninganna). Seadusandlik võim kuulub praegu kuningannale ja neljaks aastaks valitavale ühekojalisele parlamendile (Folketing). Kuningannal on samuti ka täidesaatev võim, ta jagab seda valitsusega, mida juhib peaminister . Praegu on Taani kuningriigi kuninganna Margarethe II, valitseb alates 1972. aastast.
Taani on ääretult madal maa, pinnamood on valdavalt tasane või laugjas. Kõrgeim punkt (Yding Skovhoj) on vaid 173 meetrit üle merepinna . Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi , vaid Bornholmi saare all on graniit . Paljandub ka kriidikaljusid, eriti Moni saare idarannikul, kus järsaku kõrgus ulatub üle 100 meetri. Leidub ka fjordrannikuid.
Pinnakatteks on enamasti moreen, nagu mujalgi Läänemeremaades. Poolsaare läänerannik on liivane, levinud on luited (taani keeles klitter). Metsa on vaid 12% riigi pindalast, selle moodustavad tänapäeval luidete kinnistamiseks kasvatatud
okaspuumetsad , kus levinud on peamiselt mägimännid. Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena. (joon. 11).
Kliima on pehme, nagu merelise kliimaga aladel tavaliselt ongi. Kõige külmema kuu temperatuur ulatub harva alla nulli. Väinad on alati jäävabad. Jõed on lühikesed, kuigi pikim jõgi Gudena on 158 kilomeetri pikkune . Suurim järv on Sjaellandil asuv Arreso järv-- 42 km2.
Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele . Kasulikke maavarasid ja hüdroenergiat ei ole. Ligi 10 % Taani elektrienergiast annavad aga tuulegeneraatorid , mida esineb pea kõikjal rannikul. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist ka Taanile , kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist. arenenud on ka kalandus , suurim kalasadam on Esbjerg Jüütimaa läänerannikul.
Üle 80% Taani rahvastikust elab linnades, kolmandik Sjaellandi saarel, mis ise moodustab Taani pindalast vaid kuuendiku.
Taani tähtsaim ekspordiartikkel on põllumajanduse ja toiduainetööstuse toodang: või, juust, sealiha, munad. Sealiha ekspordi poolest on Taani maailmas esikohal, peekoniga toidab see riik ära ligi pooled inglased.
Loomakasvatus annab 90% põllumajanduse tuludest. Enamik põlde paiknevad Jüüti poolsaarel, põllumajandus kasutab riigi pindalast ära kolm neljandikku. Põllukultuuride saagikus on maailma tipptasemel. Teraviljast (odrast) pruulitakse maailmakuulsat Carlsbergi ja Tuborgi õlut. Samuti majandab Taani end suhkruga ise ära- Lollandil kasvatatakse ohtralt suhkrupeete. (joon. 12).
Suur osa Taani tööjõust on tegev tööstuses, toodetakse kodumasinaid, laevu, elektroonikaseadmeid.


Taani on tähtis rahvusvaheliste liiklusteede keskus— seda riiki läbivad mitmed tähtsad maanteed , lisaks sellele ületavad väinu sajad sillad ja kümned tunnelid. Kui need peaksid ka puuduma , siis asendab neid suur praamlaevade hulk. Eriti tihe liiklus on Taani ja Rootsi vahel. Pikim sild ühendab Fyni saare mandriga, see kulgeb üle Väikse- Belti väina. Kopenhaagenis asub ka Põhjamaade suurim lennujaam: Kastrup.