Olümpialiikumine (0)

Olümpaliikumine
Olümpialiikumine
Olümpialiikumine on liikumine, mis koosneb
Rahvusvahelisest Olümpiakomiteest, rahvusvahelistest
föderatsioonidest, rahvuslikest olümpiakomiteedest,
olümpiamängude organiseerimiskomiteedest, rahvuslikest
assotsiatsioonidest, klubidest ja nende liikmeteks olevatest
isikutest: eelõige sportlastest, kohtunikest, treeneritest ja
teistest spordiga seotud isikutest.
Olümpaliikumise eesmärk
Olümpialiikumise eesmärgiks on anda panus rahumeelse
ja parema maailma rajamisse, kasvatades noorsugu spordi
kaudu, mida harrastatakse olümpialikus vaimus ja ilma
igasuguse diskrimineerimiseta, mis eeldab vastastikust
arusaamist sõpruse, solidaarsuse ja ausa mängu vaimus.
Olümpialiikumine on pidev ja universaalne, selle
kõrgpunktiks on kõigi viie kontinendi sportlaste toomine
kogu maailma ühendavale suurele spordipeole -
olümpiamängudele.
Olümpiaharta
ck to edit Master text stylesOlümpiaharta hõlmab olümpialiikumise
Second level organiseerimist js toimimist ning määrab
Third level
kindlaks olümpiamängude pühitsemise
Fourth level
tingimused.
Fifth level
Olümpiaharta põhialused fikseeris Pierre de
Coubertin ja kinnitas I olümpiakongress 1894.
aastal Pariisis. Hiljem on hartat regulaarselt
täiendatud.
Olümpiakongress
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level Olümpiakongress on
olümpialiikumise suurfoorum.
Fifth level
Olümpiakongressi organiseerib ROK ja selle kutsub kokku
tema president ROK-i määratud ajal ja kohas. Tavaliselt kord
kaheksa aasta jooksul toimuval kongressil on nõuandev
iseloom. I olümpiakongressiks on tagantjärele nimetatud
1894. aastal Pariisis toimunud rahvusvahelist
spordikongressi, kus otsustati kaasaegsete rahvusvaheliste
olümpiamängude sünd.
Olümpiasolidaarsus
Click to edit Master text styles
Second level Olümpiasolidaarsus on ROK-i ja
Third level rahvuslike olümpiakomiteede
Fourth level
välja töötatud programmide
Fifth level
süsteem, mille eesmärgiks on
organiseerida abi ROK-i
tunnustatud rahvuslikele
olümpiakomiteedele, seejuures
ennekõike nendele, kes seda
eriti vajavad.
Olümpiamängud
Olümpiamängud toimuvad iga nelja aasta
järel, selle olümpiaadi esimesel aastal,
millega neid pühitsetakse.
Kaasaegsed rahvusvahelised olümpiamängud kujutavad endast
olümpialiikumise kulminatsioonihetkeks olevat spordipidu, mis toimub iga nelja
aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, millega neid pühitsetakse.
Olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk
suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Vältimaks mängude liigset
lohisevust, on sätestatud, et nende kestus ei tohi ületada 16 päeva.
Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele, on
olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel
sportlaste, mitte riikide vahel.
Olümpialinn
Olümpialinn on linn, millele ROK usaldab olümpiamängude
korraldamise au ja mille ta määrab olümpialinnaks.
Olümpiamängude korraldamise au usaldab ROK linnale, mis
määratakse olümpialinnaks. Olümpialinn valitakse seitse aastat enne
vastavate olümpiamängude toimumist.
Ehkki mängud korraldab linn, mitte riik, peab korraldussoovi omava
linna kandidatuuri toetama sama riigi valitsus ning kinnitama rahvuslik
olümpiakomitee.
Olümpialinnas peavad toimuma olümpiamängude ava- ja
lõputseremoonia, samuti kõik olümpiavõistlused, kui ROK ei ole andnud
korraldajatele õigust osa võistlustest läbi viia mujal.
Olümpiaad
Click to edit Master text styles Olümpiaad tähistab neli järjestikust
Second level
Third level aastat kestvat perioodi, mis algab
Fourth level ühtede olümpiaadi mängude
avamisega ja lõpeb järgmiste
Fifth level
olümpiaadi mängude avamisega.
Juhul kui mingi olümpiaadi mängud jäävad
pühitsemata, algab see olümpiaad neli
aastat pärast eelmise olümpiaadi algust.
Olümpiaadid nummerdatakse
järjestikuliselt alates esimestest
nüüdisaegsetest olümpiamängudest
(olümpiaadi mängudest), mida pühitseti
Ateenas 1896. aastal.
Olümpiasümbol
Click to edit Master text styles Olümpiasümbol koosneb viiest
Second level omavahel põimunud rõngast
Third level
(olümpiarõngast), mida kasutatakse
Fourth level
kas
Fifth levelühe- või mitmevärvilisena.
Rõngaste värvid ülalt vasakult on sinine, must ja punane
ning alt vasakult kollane ja roheline. Kollane rõngas
ühendab sinist ja musta ning roheline musta ja punast
rõngast. Kogu kujund on korrapärane trapets, mis
sümboliseerib viie maailmajao liitu ning kogu maailma
sportlaste kohtumist olümpiamängudel ausas ning
sõbralikus võistluses. Olümpiasümboli mõtte esitas
Pierre de Coubertin 1913. aastal: kuuest värvusest
(kaasa arvatud olümpialipu valge põhi) kuulub vähemalt
üks kõigi maade rahvus(riigi)lipu värvuste hulka.
Olümpialipp
Click to edit Master text styles
Second level
Third level Olümpialipp on valge, ilma ääristuseta
Fourth level
põhjaga
Fifth level plagu, mille keskel asub
viievärviline olümpiasümbol.
Esimene olümpialipp valmistati 1913. aastal Pariisis. 3
meetrit pika ja 2 meetrit laia lipu valgel põhjal on
kujutatud olümpiarõngad (selle kujutise laius on 2
meetrit ja läbimõõt 60 cm). Esmakordselt heisati
olümpialipp 5. aprillil 1914. aastal Pan-Egiptuse
mängudel Aleksandrias. Lõpliku heakskiidu sai lipp
1914. aasta juunis Pariisis VI olümpiakongressil.
Olümpiamängudel heisati olümpialipp esmakordselt
1920. aastal Antverpenis.
Olümpiadeviis
Olümpiadeviisiks on ladinakeelne "Citius,
lick to edit Master text styles
Second level altius, fortius" (eesti keeles "Kiiremini,
Third level kõrgemale, tugevamini"). See väljendab
Fourth level
läkitust, mille ROK adresseerib kõikidele
Fifth level
olümpialiikumises osalejatele, kutsudes
neid silma paistma kooskõlas
olümpiavaimuga. Olümpiadeviisi idee
pärineb prantsuse preestrilt Henri-Martin
Didon'ilt.
Olümpiaembleem
Click to edit Master text styles
Second level Olümpiaembleem on terviklik kavand,
Third level
Fourth kus
level olümpiarõngad on ühendatud
mõne
Fifth levelteise eristatava elemendiga.
Iga olümpiaembleemi kavandi peab heaks kiitma ROK,
see on embleemi igasuguse kasutamise
eeltingimuseks. Olümpiaembleemi võivad kavandada
nii rahvuslikud olümpiakomiteed kui olümpiamängude
korralduskomiteed. Kõikidele olümpiamängudele
kavandatakse oma embleem, mille elementide hulgas
on kindlasti mänge korraldava linna sümbol,
olümpiarõngad, linna nimi ning mängude
toimumisaasta.
Olümpiahümn
k to edit Master text styles
Second level Ametliku olümpiahümni muusika kirjutas
Third level Spyros Samaras ning originaalsõnad
Fourth level
Kostis Palamas. Mõlemad autorid on
Fifth level
pärit Kreekast.
Esmakordselt kasutati olümpiahümni 1896. aasta
Ateena mängudel, ent ametlikuks
olümpiahümniks kinnitati see alles ROK-i 55.
istungjärgul 1958. aastal Roomas.
Olümpiatuli
Click to edit Master text styles Olümpiatuli on tuli, mis
Second level
Third level süüdatakse ROK-i volil
Fourth level päikesekiirte abil Olümpias
Fifth level
Kreeka jumalate kuninganna
Hera Templi varemete esisel.
Olümpiast liigub tuli erilise teatejooksuga tõrvikutest
kantuna olümpialinna, kus põleb kogu mängude
kestel olümpiastaadionil. Esmakordselt põles
olümpiatuli 1928. aasta Amsterdami mängudel,
Olümpias süüdati tuli esmakordselt 1936. aasta
Berliini mängude eel.
Olümpiatõotus
Olümpiatõotus on sümboolne tagatis, mis peab ülal hoidma
olümpiamängude sportlikku vaimu.
Olümpiatõotuse annavad sportlaste ja kohtunike esindajad
olümpiamängude avatseremoonial. Sportlasvanne sisaldab
lubadust ausalt võistelda, kohtunike vanne aga lubadust
ausalt kohtunikukohust täita. Sportlasvanne anti
esmakordselt 1920. aasta Antverpeni mängudel, kohtunike
vanne 1972. aasta Müncheni mängudel.
Olümpiarituaalid
Olümpiarituaalid lisavad olümpiamängudele erilist
pidulikkust ja tseremoniaalsust.
Olümpialiikumisega kaasneb terve rida olulisi traditsioone,
olümpiarituaale, mis eristavad olümpiamänge tavapärastest
tiitlivõistlustest, lisades neile erilist pidulikkust ning
tseremoniaalsust. Just olümpiarituaalid toovad välja
kaasaegsete olümpiamängude sideme antiikmängudega.
Pierre de Coubertin rääkis taoliste rituaalide vajalikkusest
esmakordselt 1906. aastal.
Olümpiamängude ava-ja
lõputseremoonia
Toimuvad alati olümpialinnas kindlate protseduurireeglite alusel.
Avatseremoonia ei tohi aset leida rohkem kui päev enne
olümpiavõistluste algust, lõputseremoonia aga toimub mängude
viimasel päeval pärast kõigi võistluste lõppemist. Olümpiamängud
kuulutab avatuks võõrustava maa riigipea, lõppenuks aga ROK-i
president. Lisaks olümpialipu heiskamisele, olümpiatule
süütamisele ning olümpiatõotuse andmise kuulub avatseremoonia
olulisimate osade hulka ka sportlasdelegatsioonide sissemarss.
Viimane toimub tähestikulises järjekorras, kuid seda alustab alati
olümpiamängude sünnimaa Kreeka ning lõpetab korraldajamaa
delegatsioon.
Olümpiamängude autasustamistseremoonia
Click to edit Master text styles Autasustamistseremoonia ajal
Second level
Third level võitjad tõusevad
Fourth level autasustamispjedestaalile,
Fifth level
heisatakse riikide rahvuslipud,
mängitakse olümpiavõitjaks tulnu
rahvushümni.
Esmakordselt toimus autasustamine sellise korra
järgi 1932. aasta Los Angelese olümpiamängudel.
Olümpiamängude autasud
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Olümpiamängude autasud käivad kaasa
olümpiamängude ja olümpialiikumisega.
Olümpiamängude ja olümpialiikumisega
käivad kaasas mitmed autasud. Lisaks
olümpiamängude autasudele annab ROK
autasusid ka olümpialiikumise edenemise
eest.
Olümpiamängude auhinnamedal
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Olümpiamängude auhinnamedali
Fourth level
esikülje (avers) kavandi aluseks on
Fifth level
1928. aasta Amsterdami mängude
medali kavand, mille autor on
Itaalia kunstnik Giuseppe Cassioli.
Medali tagakülg (revers) on alates
1972. aasta Müncheni
olümpiamängudest olnud
varieeruv. Olümpiamedali läbimõõt
peab olema vähemalt 60 mm ning
paksus 3 mm.
Olümpiaorden
Olümpiaorden on ROK-i
Click to edit Master text styles
Second level
peamine autasu
Third level olümpialiikumise edendamise
eest.
Fourth level
Selle saavad isikud, kelle
Fifth level
tegevus on olümpiaideede
järgimisel eeskujuks, kel on
silmapaistvaid saavutusi spordis
või kes on andnud olulise
panuse olümpialiikumisse.
Olümpiaprintsiip
Click to edit Master text styles
Second level Olümpiaprintsiip on "Tähtis pole
Third level
Fourth levelmitte võit, vaid osavõtt".
Fifth Olümpiaprintsiibiks
level nimetatakse
Pierre de Coubertini
formuleeritud tõdemust "Tähtis
pole mitte võit, vaid osavõtt".
Tõenäoliselt pärineb see
algupäraselt Vana-Rooma
luuletaja Ovidiuse teosest
"Metamorphoses".
Olümpiaküla
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Olümpiaküla on olümpiamängudel
osalejatele mõeldud elamisala.
Esmakordselt oli olümpiaküla kasutusel
1924.aasta Pariisi olümpiamängudel.
Olümpiamuuseumid
Click to edit Master text styles Olümpiamuuseumid
Second level on loodud olümpiaajaloo
Third level
paremaks säilitamiseks-
Fourth level
tutvustamiseks mitmel pool
Fifth level
maailmas, milledest kesksel
kohal on muuseumid Olümpias
(Kreeka) ja Lausanne'is
Kaasaegsete olümpiamängude (Shveits).ajaloo muuseumi (inglise
keeles The Historical Museum of the Modern Olympic
Games) eest kannab hoolt Rahvusvaheline
Olümpiaakadeemia (ROA). Muuseum asutati 1961. aastal
Kreeka filatelistist metseeni Georgios Papastefanou
initsiatiivil Olümpiafilateeliamuuseumi nime all, praeguse
nime sai see pärast laiendamist 1972. aastal.