50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
57 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jaana03
Õppematerjali autor
õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. 26. sept andis Nõukogude Liidu kaitserahvakomissar käskkirja, milles nõuti ,,võimsa ja otsustava löögi" andmist Eestile. Agressiooni alguspäevaks määrati 29. sept ning selleks ajaks koondati Eesti idapiirile üle väga suur armee. 25-26 sept arutati Moskva nõudmisi Tallinnas. Samal ajal rikkusid Nõukogude sõjalaevad ja -lennukid, väidetavalt vaenulikke allveelaevu otsides, korduvalt Eesti piire. Eestis arvati, et meil puuduvad sõjapidamiseks vajalikud materiaalsed ressursid ja välistoetus. Seetõttu otsustati Kremli nõudmised vastu võtta. Moskvasse läkitatud delegatsioonile tehti ülesandeks võimalust mööda pehmendada baaside lepingu tingimusi. Ebasõbralikkus õhkkonnas toimunud läbirääkimised lõppesid 28.sept 1939 baaside lepingu allakirjutamisega. Osapooled lubasid hoiduda teineteise
25-26. septembril leiti Tallinnas, et Eesti ressursid NL-i vastu on väga nõrgad ja seepärast otsustati Kremli nõudmised vastu võtta, kuid püüda neid pehmendada. Taasalanud kõnelustel väitis NL valelikult, et tundmatu allveelaev olevat uputanud Narva lahes Vene kaubalaeva ning nõudis, et loodavate mereväebaaside kaitseks lubataks tuua Eestisse ka maa- ja lennuväeüksusi. Ebasõbralikus õhkkonnas toimunud läbirääkimised lõppesid 28. Septembril 1939 baaside lepingu allakirjutamisega. Osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest ning osutuda vastastikust abi kallaletungi või selle ohu kohta. Eesti andis NL-ile rendile maa-alad Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Moskva omakorda kohustus müüma Eestile soodustingimustel mitmesugust relvastust. Suusõnaliselt toonitasid Kremli isandad korduvalt, et pakt ei kahjusta kuidagi Eesti suveräänsust. Samalaadsed baaside lepingud suruti peale ka Lätile (5
See võimaldas Berliinil ja Moskval jätkata oma plaanide elluviimist. Baaside leping Sõja puhkedes säilitas Eesti valitsus range neutraliteedi, vältimaks sattumist relvakonflikti. Hoiduti isegi osaliset mobilisatsioonist. 24. septembril esitati Eesti välisiministrile nõue allkirjastada vastastikuse abistamise pakt. Pakt andis NSVL-le õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baase. 29. septembriks koondati Eesti idapiirile NSVL väed. 28. septembril kirjutati alla baaside lepingule. Osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest. Lubati osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Eesti andis NSVL-le rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumal jne. Moskva kohustus müüma Eestile soodustingimustel relvastust. Salajases lisaprotokollis täpsustati vägede suurust (25000 meest). Lisaprotokollis anti Venemaale õigus kasutada kahe aasta jooksul Tallinna sadamat.
Soome sellele ultimaatumile ei alistunud ning selle tõttu algas Talvesõda. 26.septembril andis Nõukogude Liidu kaitserahvakomissar Kliment Vorsilov käskkirja, milles nõuti ,,võimsa ja otsustava löögi" andmist Eestile. Agressiooni alguspäevaks määrati 29. September ning selleks ajaks tuli idapiirile üle 130000 sõduri, 1535 suurtükki, 1474 suumukit ja 600 sõjalennukit kui samal ajal oli Eestil vastu panna vaid 12500 meest, 233 suurtükki, 31 soomukit ja 10 lennukit. Baaside ajastul elasid Venemaa sõjaväelased eraldi sõjaväebaasides, mis asusid Paldiskis, Saaremaal ja Hiiumaal, kust ülejäänud elanikkonnal tuli lahkuda. Kompromissina sai Venemaa õiguse rajada täiendavad baasid Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale ning varulennuväljad Kehtnasse ning Kuusikule. Eesti inimesed üritasid hoiduda igasugustest kokkupuutest vene sõjaväelastega. Balti riikide sisepoliitikasse ei sekkutud. Eesti sattus
NÕUKOGUDE OKUPATSIOON Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et okupeerida Eesti, Läti ja Leedu. Alustati suhete teravdamisest: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust. Paralleelselt tehti ka sõjalisi ettevalmistusi. 14. juunil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. 17.juunil tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile
12. oktoobril saabusid Tallinna sadamasse 3 vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss algas 18. oktoobril. Esialgu paigutati Eestisse 14 000 punaväelast, 337 soomusmasinat ning 255 sõjalennukit koos personaliga. Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende liikumisvõimalused olid piiratud ning suhtlemine eestlastega pea olematu. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allkirjastamist Nõukogude Liidu protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Eesti välispoliitilist olukorda raskendas Talvesõda. Valitsus püüdis säilitada ranget neutraliteeti, kuid Eesti lennuväljadelt Soomet ründavad Vene pommitajad muutsid olukorra keerulisemaks. Rahva poolehoid kuulus soomlastele, korraldati salajasi korjandusi jne. Eesti siseelus oli baaside aja olulisim sündmus baltisakslaste lahkumine : baltisaksa
Saksamaa kallaletung Poolale tähistas Teise maailmasõja algust. Eesti hoidis sõja tekkides madalat profiili, säilitades range neutraliteedi. Poola allveelaeva Orzeli sisenemisel Tallinna sadamasse kasutati seda süüdistusena Eesti neutraliteedi rikkumises. 24.sept esitati Moskvas Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt. Ebasõbralikud vastuseisud siiski säilisid. 28. septembril 1939 kirjutati alla baaside leping, milles seisnes, et osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest ning osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Samalaadsed baaside lepingud suruti peale ka Eesti naabritele. Oktoobril algul 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised. Maavägede sissemarss Eestisse algas 18.okt. Punaväelased aga ei juhtunud väga eestlastega kokku. Eestile jäi küll oma iseseisvus, aga muutus Nõukogude Liidu protektoraadiks
Ei tohi sõlmida liite/koalitsioone teineteise vastu Ei tohi rikkuda lepinguosaliste suverräänseid õigusi Sarnased paktid Lätile ja Leedule 3. NSVLiidu sõjategevus Poola ja Soome. *POOLA 17.09.1939 NSVL kallaletung Poolale Sept lõpp Poola purustatud, maa jagati vastavalt NSVL-Saksa lepingule Ühine võiduparaad Varrsavis Katõn? *SOOME TALVESÕDA Baaside rajamine Baltiriikidesse 30.11.1939 NSVL kallaletung Soomele kuni 12.03.1940 o Soomlased kasutasid talve ära valged riided, suusad, ründasid venelaste toidukatlaid Moskva rahuleping o Soome kaotas Karjala ja Viburi o Mereväebaas Hanko poolsaarel 4. Sõjasündmused 1940. 1941.a. kevad. 9. Aprill. 1940 - Saksa armee hõivas vastupanuta Taani, ründas Norrat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid