Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad) (0)

Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad)
1. Saksamaa 1930. aastail. ( Natsipartei võimule saamise põhjused? NSDAP struktuur ja natside sisepoliitika)?
Sotsiaalsed probleemid majanduskriisi tagajärjel. Poliitiline kriis Weimari Vabariigis ja natside võimulesaamine. Nürnbergi seadused – riigilipuseadus; riigikodanikeseadus; saksa vere ja au kaitseseadus. Natside majanduspoliitika.
NSDAP – Saksamaa Natsionaalsotsialistlik Töölispartei, mis 1920. Aastate alguses oli üks paljudest väikeparteidest, kuid karismaatilise liidri Adolf Hitleri juhtimisel tõusis 1930. Aastate alguses tõsiseltvõetavaks poliitiliseks jõuks.
Hitler kirjutas vanglas (NSDAP programmdokument ) - ,,Minu Võitlus’’
1921 – SA : Rünnakrühm, kandis pruunivorme (pruun katk) Ülessanne : Arv kasvab miljonini ; Juhiks: Ernst Röhm . Ül: terroriseerida partei poliitilisi vastaseid.
1934 – Konkurendid on Hitlerile ohuks ja SA juhtkond hävitatakse (Pikkade nugade öö)
1925 – luuakse SA raames SS – Kaitsemalev ; Kannavad musti särke. Parteisisene politsei funktsioon – SS. (Samuti ka natsistliku terrori peamine elluviia)
1933 – Luuakse Gestapo , kes allutatakse SS’ile. 1933 aastal hakatakse looma koonduslaagreid, kuhu saadetakse poliitilised vastased.
Gestapot juhtis Himler.
Weimari vabariigi üheks sisepoliitika tähtsaimaks probleemiks oli suhtumine VERSAILLES ’I RAHULEPINGUSSE. (Lepingu pooldajad ( Weimari koalitsioon) ja Rahulepingu vastased (paremparteid SRP SRRP jt))
2. Maailma riigid 1920ndatel ja 1930ndatel. Arutle : Miks osades riigid läksid üle diktatuurile, osades aga säilis demokraatia?
esiteks oli tegu riikidega kus demokraatia oli täiesti uus ja nõrk
teiseks oli majanduskriis ning sellest välja tulemiseks oli vaja majanduses karmi kätt ja kontrolli ning ainuvalitsemisega saab seda hästi teha
3. Lepituspoliitika (kes seda ajas, mida taotleti – Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika eelkõige Saksamaa suhtes)? Tähtsamad sündmused sellega seoses.
Hitleri Versailles’ rahulepingu tingimuste rikkumisele ei reageeritud (sõjaväe kohustuse kehtestamine, mereväekokkulepe Inglismaaga, Reini demilitaris. tsooni sissemarss jne. N.Chamberlaini roll. Müncheni kokkulepped kui suurim järeleandmine Hitlerile)
Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria liitmine Saksamaaga (anšluss) – Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) – kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tšehhoslovakkia puutumatus
Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest, viis oma väed Klaipedasse ja
selge, et järgmine ohver on Poola.
4. Milliseid samme astus Hitler pärast võimuletulekut purustamaks Versailles’ süsteemi?
Sündmused sisuliselt samad, mis lepituspoliitika puhul – Hitler rikub Versailles’ rahulepingu tingimusi (lagundades sellega ju Versallies’ rahutagatiste süsteemi)
Esiteks loob ta armee , seejärel sõlmis Inglismaaga mereväe kokkuleppe ja loob oma mereväe, viib väed Reini demilitariseeritud tsooni, liidab endaga saarimaa ning vallutab poola koridori ja okupeerib Tšehhi.
5. Iseloomusta kriisisituatsioone ja sõjalisi konflikte, mis leidsid aset 1930. aastatel. (vähemalt 3) ja põhjenda oma valikut.
1. Reini demilitaris. tsooni sissemarss Hitleri poolt – rikkus lepituspoliitikat , oleks võinud alata II maailmasõda. Agressioon
2. Austria Anschluss – Austria liitmine Saksamaaga.
3. Sudeedimaa hõivamine Müncheni kokkulepete alusel -
4. Hispaani kodusõda
5. Etioopia vallutamine Itaalia poolt
6. Mandžuuria vallutamine Jaapani poolt, jne.
Tähtis on põhjendada, kuidas valitud sündmus oli kriisisituatsiooniks (milline konflikt oleks võinud tekkida või tekkis)
6. Agressorite bloki kujunemine? Mis tingis Jaapani muutumise agressorriigiks ja tema lähenemise Saksamaale?
Berliin - Rooma telg –pani aluse agressorite bloki kujunemisele, Antikomiterni pakt,
Teraspakt ja Kolmikpakt (lepingute sisu ja millised riigid liitusid)
Eesti 1930ndatel:
7. Eesti valitsemine 1930ndatel: II ja III põhiseadus
Miks oli vajadus uue põhiseaduse järele, vapside roll ja taotlused, Eesti „Vaikival ajastul“, III PS ja juhitav demokraatia..
8. Baaside lepingu põhjused ja tagajärjed.
Välispoliitika 1930ndatel. Neutraliteediseadus. Orzeli juhtum ja Baaside leping (28.09.1939). Umsiedlung (baltisakslaste ümberasumine). Baaside ajastu.
9. Töö kaardiga :
a) Euroopa poliitiline kaart 1930ndatel. ( autoritaarsed ja totalitaarsed riigid ja riigid, kus säilis demokraatia.)
b) Millised territooriumid ja kuidas ühendati -Saksamaaga enne II Maailmasõda? Märgi kaardile Suur-Saksamaa territoorium enne II MS.
(Märkida tuleb ära Saarimaa, Austria, Sudeedimaa, Tšehhi, (Danzig ja Klaipeda võib ka lisada). Tähtis on märkida kuidas liitmine toimus!
c) Millal ja kelle vahel sõlmiti Molotov -Ribbentropi pakt? Märgi kaardile mõjusfääride piir ,ja nimeta riigid ja/või territooriumid, mis läksid Saksamaale, mis NSV Liidule.